2-21-6288/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-21-6288

Tsiviilasi

Anna Isanina, Nikolai Issanini, Alexander Naraevskiy,

Larisa

Senormi,

Genrietta

Smirnova,

Natalia

Gorpinchenko, Vladimir Kiselevi, Aleksandr Gavrikovi,

Pavel Yusini avaldus XXXXX korteriühistu 22.

veebruari

2021

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. novembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Isanina, Larisa Senormi, Genrietta Smirnova,

Vladimir Kiselevi, Aleksandr Gavrikovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (avaldajad):

1. Anna Isanina (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. Larisa Senorm (isikukood XXXXXXXXXXXX)

3. Genrietta

Smirnova

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

4. Vladimir

Kiselev

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

5. Aleksandr

Gavrikov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Avaldajad:

1. Nikolai Issanin (isikukood XXXXXXXXXXXX)

2. Alexander

Naraevskiy

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

3. Natalia

Gorpinchenko

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

4. Pavel Yusin (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Määruskaebuse

esitajate/avaldajate

lepinguline

esindaja Liudmila Bogdanova

Vastustaja

(puudutatud

isik):

XXXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2023. a määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

Anna Isanina, Larisa Senormi, Genrietta Smirnova,

Vladimir

Kiselevi,

Aleksandr

Gavrikovi

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Anna Isanina, Nikolai Issanin, Aleksandr Narajevski, Larisa Senorm, Genrietta Smirnova,

Natalia Gorpinchenko, Vladimir Kiselev, Aleksandr Gavrikov ja Pavel Yusin (avaldajad)

esitasid 21. aprillil 2023 Viru Maakohtule avalduse XXXXX korteriühistu (puudutatud isik,

korteriühistu) 22. veebruari 2021 otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks. Avalduses oli märgitud otsuste kuupäevaks 14. veebruar 2021. Viru Maakohus

selgitas 12. oktoobri 2023. a määruses, et avaldajad on eksinud vaidlustatud otsuste

kuupäevaga. Avaldusest nähtub, et otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata ning

korteriühistu koostas üldkoosoleku protokolli 22. veebruaril 2021. Seega loetakse otsused

vastuvõetuks 22. veebruaril 2021.

Avalduse kohaselt said avaldajad (v.a Larisa Senorm) 8. veebruaril 2021 hääletusvormi otsuste

vastuvõtmiseks korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, dokumendi nimega

2020. aasta majandusaruanne ja korteriühistu 2021. aasta finants- ja majandustegevuse plaani

projekti. Korteriomanikele määrati tähtaeg seisukoha esitamiseks 14. veebruarini 2021.

Hääletamisele pandi järgmised küsimused: 1. 2020. majandusaasta aruande ja audiitori akti

kinnitamine; 2. korteriühistu 2021. aasta majandustegevuse plaani kinnitamine; 3. korteriühistu

2021. aasta remonttööde plaani kinnitamine (jalakäijate tee korrastamine maja lähedal

korteriühistu kogutud vahendite arvelt; sisemine ja väline videovalve, paigaldades

videokaamerad korteriomanike kulul (eeldatav maksumus 50 eurot/korter), autoparkla

korrastamine korteriomanike kulul); 4. korteriühistu juhatuse valimine. Avaldajad (v.a Larisa

Senorm) esitasid puudutatud isiku poolt määratud tähtajaks hääletusvormil oma seisukohad

otsuste eelnõude kohta.

Puudutatud isik ei saatnud otsuste eelnõud Larisa Senormile, rikkudes sellega korteriomandi-

ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg-t 2. Puudutatud isik ei esitanud korteriomanikele

kinnitamiseks 2020. majandusaasta aruannet, mis vastaks KrtS § 51 lg-tes 1 ja 3 sätestatud

nõuetele. Puudutatud isik esitas korteriomanikele kinnitamiseks ainult juhatuse tegevuse

aruande, mis ei olnud juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja isik ei esitanud raamatupidamise

aasta aruannet, samuti ei ole majandusaasta aruandes näidatud iga korteriomandi

majanduskulude suurust. Puudutatud isik, koostades 2021. aasta majandustegevuse plaani, jättis

täitmata KrtS § 41 lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 5 kehtestatud järgmised nõuded: majandustegevuse

plaanis puudub ülevaade majaosade tehnilisest seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest

(§ 41 lg 1 p. 1); majandustegevuse plaanis ei ole kajastatud reservfondi makse suurust (§ 41

lg 1 p 4); majandustegevuse plaanis puudub põhjendus iga korteri kohta sihtotstarbelise 10-

eurose tasu vajaduse kohta maist septembrini, lisaks on seda tüüpi makse kehtestamine

kavandatavas korras vastuolus KrtS §-ga 40; majandustegevuse plaanis puudub prognoositava

soojusenergia, vee, gaasi kogus ja maksumus (KrtS § 41 lg 1 p 5). Puudutatud isik rikkus

korteriühistu juhatuse valimisel korteriühistu põhikirja p 4.2.3, mille kohaselt iga korteriühistu

liikmel on õigus valida ja olla valitud juhatusse. Juhatuse liikmete valimisel tegi puudutatud

isik ettepaneku valida juhatusse praegused liikmed Nadežda Ivanova, Denis Stepanov ja Igor

Trunov ning korteriomanikel oli võimalik hääletussedelile märkida oma juhatuse liikmete

kandidaadid. Korterite nr 7, 16, 19, 21, 31, 39, 82 ja 87 korteriomanikud märkisid

hääletussedelile oma juhatuse liikmete kandidaadid. Puudutatud isik oli kohustatud teatama

kõikidele korteriomanikele juhatuse liikme kandidaatide osas esitatud ettepanekud ning

korraldama juhatuse valimisel uue hääletuse.

2. Puudutatud isik palus jätta avaldajate nõude korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks läbi vaatamata. Puudutatud isik ei tunnistanud avaldust ja palus jätta avalduse

rahuldamata. Avaldajad olid mööda lasknud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud korteriühistu organi

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaja. Vaidlusalused otsused ei ole tühised.

Ei vasta tõele, et puudutatud isik ei saatnud otsuste eelnõud Larisa Senormile. Otsuste eelnõud

edastati talle 3. veebruaril 2021 e-kirjaga samale e-posti aadressile, kuhu korteriühistu edastab

talle ka majandamiskulude arved. Võimalikud puudused majandusaasta aruandes või

majanduskavas ei ole korteriomanike koosoleku otsuste tühistamise aluseks. Majandusaruanne

on revideeritud erapooletu revidendiga, kelle arvamuse järgi aruanne on koostatud korrektselt

ja ei nõua parandusi. Allkirjastatud majandusaasta aruanne on edukalt esitatud registripidajale.

Aastaaruanne vastab seaduses sätestatud nõuetele ja sisaldab mh iga korteriomandi

majandamiskulude suurust. Majanduskava on suuremas osas informatiivse tähendusega.

Puudulik majanduskava ei anna alust üldkoosoleku teiste otsuste, nt kehtestatud tariifide ja

tööde osas, tühistamiseks. Reservkapitali kohta on selgitatud 3. veebruari 2021. a revisjonaktis.

Ekslik on avaldajate väide, et majanduskavas puudub põhjendus sihtotstarbelise 10-eurose tasu

kohta maist septembrini. Tegemist on valvekaamerate paigaldamise maksumusega, mille

suurus on 50 eurot iga korteri kohta. Antud summa kavandati koguda viie kuu jooksul maist

septembrini, mis moodustab 10 eurot kuus. Juhatuse valimisel ei rikutud põhikirja nõudeid.

Otsuste eelnõus tegid korteriomanikele ettepaneku kas hääletada eelnõus nimetatud isikute

poolt või pakkuda oma kandidaate. Korterite nr 7, 16, 19, 21, 31, 39, 82 ja 87 omanikud,

kasutades oma õigust, tegi ettepaneku valida juhatuse liikmeteks Aleksandr Pogorzevski, Anna

Isanina ja Tatjana Strautmans, kelle poolt anti 8 häält, mis on ebapiisav juhatuse liikmeks

valimiseks. Antud asjaolu on protokollis nõuetekohaselt kajastatud. Ei ole põhjendatud

avaldajate seisukoht, et korteriühistu pidi teatama kõikidele korteriomanikele uutest

kandidaatidest ja korraldama selles osas uue hääletuse.

3. Viru Maakohus jättis 12. oktoobri 2023. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku taotluse

jätta avaldajate nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Maakohus andis

avaldajatele tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest, et põhistada oma õiguslikku huvi

22. veebruari 2021. a otsuste tühisuse tuvastamise vastu.

Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et korteriühistu 15. märtsi 2022. a üldkoosolekul

võeti vastu otsused, millega kinnitati vaidlustatud 2021. aasta üldkoosoleku otsused (dtl 137-

138). Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et 15. märtsi 2022. a otsuseid oleks vaidlustatud.

Kohus selgitas avaldajatele, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 5 järgi ei saa

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uut otsust ei

ole vaidlustatud. Kohus selgitas, et ei näe sellest tulenevalt avaldajate nõudel otsuste kehtetuks

tunnistamiseks eduväljavaateid ning andis avaldajatele võimaluse otsuste kehtetuks

tunnistamise nõuet põhjendada.

Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-11359

väljendatud seisukohale, palus kohus avaldajatel põhistada, milline on nende isiklik õiguslik

huvi 22. veebruaril 2021 koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse

tuvastamiseks, arvestades, et korteriomanike 15. märtsi 2022. a koosolekul on vaidlustatud

otsused kinnitatud ehk sisuliselt on vaidlustatud otsused kehtivalt vastu võetud.

4. Avaldajate taotlusel kohus pikendas kohtule vastamise tähtaega 13. novembrini 2023.

Avaldajad ei vastanud kohtule.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus jättis 15. novembri 2023 määrusega avalduse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avaldajatel

õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus TsMS §

172 lg 1 alusel nende endi kanda.

Maakohus leidis, et korteriomanikel ei ole õiguslikku huvi nõuda üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamist või kehtetuks tunnistamist, olukorras kus uue üldkoosoleku otsusega on kehtivalt

vastu võetud samad, vaidlustatud otsused, sest avaldajatel ei ole võimalik oma eesmärki (otsuse

õigusmõju ja tagajärgede kõrvaldamine) saavutada. Vaidlustatud otsus jääb kehtima uue,

samasisulise, hiljem vastu võetud üldkoosoleku otsuse alusel. Avaldajatel ei saa pärast uuel

üldkoosolekul kehtivalt sama otsuse vastuvõtmist olla õiguslikku huvi eelneva üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks. See ei saa tuua kaasa

tagajärgi, mis tulenevad üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisest või selle kehtetuks

tunnistamisest. Avaldajatel puudub ka vajadus saada selgust, kas üldkoosoleku otsus kehtib või

mitte. Avaldajad ei saavuta avalduses esile toodud rikkumiste kõrvaldamist, või rikkumiste

tulevikus ära hoidmist. Avaldajad ei ole selgitanud, milline võiks olla nende muu õiguslik huvi

avalduse läbi vaatamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Anna Isanina, Larisa Senorm, Genrietta Smirnova, Vladimir Kiselev, Aleksandr Gavrikov

esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse esitajad paluvad maakohtu määruse

tühistada ja saata asi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

Kaebuse esitajad leiavad, et maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse ja materiaalõiguse

norme. Hoone kui kõrgendatud ohu allika poolt tekitatud kahju eest vastutavad ehitise

omanikud. Seetõttu on kaebuse esitajad huvitatud, et puudutatud isikul oleks selge ja läbipaistev

rahaliste vahendite arvestus, eelkõige kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste osas.

Kaebuse esitajad omanikena on huvitatud saama puudutatud isikult ülevaadet kaasomandi

eseme seisukorrast (KrtS § 41 lg 1 p 1). Puudutatud isik on pikka aega ebakompetentse

juhtimisega tekitanud olukorra, kus omanikel puudub info maja seisukorra kohta, kuna

puudutatud isik ei anna neile ülevaadet maja seisukorrast. Selle tulemusena tehakse

teadvustamata, läbimõtlemata otsuseid maja korrashoiu osas. Kaebuse esitajad leiavad, et nende

nõue tunnistada tühiseks 22. veebruaril 2022 korteriomanike poolt koosolekut kokku kutsumata

vastu võetud otsused on põhjendatud. Larisa Senorm ei saanud otsuste eelnõusid ega otsuste

eelnõude jaoks vajalikke dokumente. Tulenevalt KrtS § 21 lg-st 3 ja korteriühistu põhikirja p- st

6.14 (kuni 22. aprillini 2022 kehtinud redaktsioon), pidid kõik korteriühistu liikmed hääletama

otsuste poolt, et otsused saaks lugeda vastu võetuks. 22. veebruari 2021. a hääletusprotokollist

nähtub, et üksi hääletusele pandud otsustest ei saanud 100% korteriühistu liikmete häältest.

Puudutatud isik oli raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 järgi kohustatud koostama 2020.

majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest,

puudutatud isik ei esitanud kaebuse esitajatele kinnitamiseks 2020. majandusaasta aruannet,

mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja juhatuse tegevuse aruandest ning milles on

märgitud iga korteriomandi majandamiskulude suurus (KrtS § 51 lg-d 1 ja 3). Seega rikkus

puudutatud isik kaebuse esitajate õigust saada ja kinnitada 2020. majandusaasta aruanne ning

saatis äriregistrile 2020. majandusaasta aruande, mida korteriomanikele ei esitatud.

Seoses 15. märtsi 2022. a üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati vaidlustatud otsused, leiavad

kaebuse esitajad, et TsÜS § 38 lg 5 järgi saab vaidlustatud kehtetu otsuse kinnitada kolme kuu

jooksul. Juhinduda ei saa sellest, et kehtetute otsuste puhul saab kinnitust rakendada aasta

pärast. 25. märtsi 2022. a üldkoosoleku otsused on uued otsused, tekkinud on uus juriidiline

fakt.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

15. novembri 2023. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning ükski määruskaebuse esitajate väide ei

anna alust selle muutmiseks.

6. Maakohus jättis põhjendatult avalduse läbi vaatamata.

KrtS § 29 lg 2 esimese lause järgi lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 423

lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagita asjas esitatud avalduse läbi vaatamata, kui avaldus ei ole

esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik sellega taotletavat eesmärki saavutada.

Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistu 15. märtsi 2022. a üldkoosolekul võeti vastu otsused,

millega kinnitati vaidlustatud 2021. aasta üldkoosoleku otsused (dtl 137-138). Kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et avaldaja või teised korteriomanikud oleksid 15. märtsil 2022 vastu

võetud otsuseid kohtus vaidlustanud. Avaldajad ei ole vastupidist väitnud.

KrtS § 29 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtetusele

tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut KrtS

§-s 29 sätestatud erisusega. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. TsÜS § 38 lg 5

teisest lausest tulenevalt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue

otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole esitatud kohtule tähtaegselt kehtetuks

tunnistamise nõuet. Ekslik on määruskaebuse esitajate seisukoht, mille kohaselt vaidlustatud

otsuseid ei ole õigeaegselt kinnitatud. Seaduses ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul saab

vaidlustatud otsuse uue otsusega kinnitada. Kuivõrd KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul

ei ole uut otsust vaidlustatud, ei saa vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda.

Tartu Ringkonnakohus on varem käsitlenud sarnast olukorda, kus vaidlustatud otsused on uue

otsusega kinnitatud. Ringkonnakohus leidis, et menetlusökonoomia kaalutlustel on sellises

olukorras otstarbekas hinnata, kas avaldajatel on jätkuvalt õiguskaitsevajadus (TsMS § 3 lg 1)

otsuse tühisuse tuvastamise osas ning kas võib esineda alus avalduse selle nõude läbivaatamata

jätmiseks (TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2). Ringkonnakohus selgitas, et viidatud otsuste

vastuvõtmine uuel üldkoosolekul küll iseenesest ei välista korteriomaniku võimalust taotleda

koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist, kuid avaldajate jätkuv

õiguskaitsevajadus sellise nõude osas jääb ebaselgeks. (TrtRnKm 11.01.2023, 2-21-11359, p

12). Eelnevast tulenevalt palus maakohus avaldajatel põhistada, milline on nende isiklik

õiguslik huvi 22. veebruaril 2021 koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuste tühisuse

tuvastamiseks, arvestades, et korteriomanike 15. märtsi 2022. a koosolekul on vaidlustatud

otsused kinnitatud. Maakohus andis selleks 12. oktoobri 2023. a määrusega avaldajatele tähtaja,

mida hiljem avaldajate taotlusel pikendas. Avaldajad ei vastanud kohtule ja ei põhistanud

õiguslikku huvi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et jätkuv

õiguskaitsevajadus avaldajate nõude menetlemiseks puudub. Ringkonnakohtu hinnangul ei

nähtu ka määruskaebusest, et määruskaebuse esitajatel oleks õiguslik huvi otsuste tühisuse

tuvastamiseks.

Määruskaebuse esitajad märgivad, et nad on huvitatud, et puudutatud isikul oleks selge ja

läbipaistev rahaliste vahendite arvestus, eelkõige kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste

osas, samuti et nad on huvitatud ülevaate saamisest kaasomandi eseme seisukorrast. Tegemist

on majanduskavas kajastatavate andmetega. Seega saab ringkonnakohus aru, et määruskaebuse

esitajad viitavad väidetavalt majanduskavas esinenud puudustele.

Avalduse kohaselt ei olnud majanduskavas esitatud KrtS § 41 lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 5 nimetatud

andmeid. Ringkonnakohus leiab, et seaduse nõuetele mittevastava majanduskava kehtestamine

ei saaks tuua kaasa vastava otsuse tühisust, vaid olla TsÜS § 38 lg 1 kohaselt otsuse kehtetuks

tunnistamise alus.

Vaidlustatud otsus, millega majanduskava kehtestati, on uue otsusega kinnitatud, mistõttu ei

saa selle kehtetuks tunnistamist enam nõuda. Äriregistrist nähtub, et 2020. majandusaasta

aruanne on registripidajale 19. mail 2021 esitatud. Selles on näidatud sh iga korteriomandi

majandamiskulude suurus (KrtS § 51 lg 3), mille puudumist on avaldajad ette heitnud. Samuti

on selles kajastatud reservkapitali suurus. Majandusaasta aruande kinnitamise otsus on uue

otsusega üle kinnitatud.

7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)