1-11-4645/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-11-4645

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2011, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kohtunik

Madis Kägu

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin

Merilaine

Kriminaalasja number

1-11-4645 (10260105226)

Kriminaalasi

X. X. süüdistuses KarS § 263 p 1, 2; § 266 lg 1; § 274 lg

1; § 275 järgi ja X. X. süüdistuses KarS § 275 järgi

käskmenetluses

Süüdistatavad

X. X.

isikukood: XXX

elukoht: XXX

õppeasutus: XXX

karistatus: kriminaalkorras karistamata

tõkend: elukohast lahkumise keeld

kaitsja: advokaat Aivar Kello

X. X.

isikukood: XXX

elukoht: XXX

õppeasutus: XXX

karistatus: kriminaalkorras karistamata

tõkend: elukohast lahkumise keeld

kaitsja: advokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada X. X. KarS § 263 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja

karistada teda rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 960 (üheksasada

kuuskümmend) eurot;

süüdi tunnista X. X. KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot;

süüdi tunnistada X. X. KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot.

süüdi tunnistada X. X. KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja

karistada teda rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o 384

(kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista X. X. liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära, s.o 1280 (üks tuhat

kakssada kaheksakümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X.

X. eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab

rahalise karistuse 6 (kuuele) päevamäärale ning lõplikuks ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks mõista X. X. rahaline karistus 394 (kolmsada

üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1260 (üks tuhat kakssada

kuuskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Rahalise karistuse

tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel X. X. suhtes

asendamisele vangistusega või tema nõusolekul üldkasuliku tööga (KrMS § 251 lg

1, § 253 p 1, § 254).

Sisse nõuda X. X. menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, kaitsjale määratud tasu 115 (ükssada viisteist)

eurot ja 5 (viis) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise

kulud 45 (nelikümmend viis) senti (KrMS § 180 lg 1).

Tsiviilhagi rahuldada ja sisse nõuda X. X. AS-i Eesti Statoil kasuks 198.73 eurot

(arvelduskonto nr 17000630492 Nordea pank).

Tühistada X. X. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva

kohtuotsuse jõustumisel.

2. Süüdi tunnistada X. X. KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X. X.

eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahalise

karistuse 6 (kuuele) päevamäärale ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõista X. X. rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli)

päevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Rahalise

karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel X. X.

suhtes asendamisele vangistusega või tema nõusolekul üldkasuliku tööga(KrMS §

251 lg 1, § 253 p 1, § 254).

Sisse nõuda X. X. menetluskuludena riigituludesse sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, kaitsjale määratud tasu 93 (üheksakümmend

kolm) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopia tegemise kulud 3 (kolm) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti

(KrMS § 180 lg 1).

Tühistada X. X. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva

kohtuotsuse jõustumisel.

3. Asitõend - 26.10.2010 asitõendina vaadeldud DVD-plaat, millel Tartus Narva mnt

21 asuva AS-i Eesti Statoil teenindusjaama

turvakaamerate 16.10.2010

videosalvestised, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

4. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 4100065035, selgituses näidata

kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011

(SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti

filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number,

menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud

30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks

menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas

sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

5. Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates

kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui

süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses

tehtud kohtuotsus jõustub (KarS § 254 lg 6, 7).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

1. 11.04.2011. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule arutamiseks

kriminaalasja X.X. süüdistuses KarS § 263 p 1, 2, § 266 lg 1, § 274 lg 1, § 275 ja X. X.

süüdistuses KarS § 275 järgi käskmenetluses.

2. X. X. süüdistatakse selles, et tema 16.10.2010 kella 03.39 paiku tungis omavoliliselt

valdaja tahte vastaselt Tartus Narva mnt 21 asuva AS-i Eesti Statoil teenindusjaama

ametiruumidesse.

Sellega pani X. X. toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja

tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise.

16.10.2010 kella 03.39 paiku, olles alkoholijoobes, rikkus rahu ja avalikku korda sellega,

et Tartus Narva mnt 21 asuvas AS-i Eesti Statoil teenindusjaamas, s.o avalikus kohas,

eiras klienditeenindaja M. L. korraldusi ja tungis seejärel avaliku korra kaitseks välja

astunud T. T. ja klienditeenindajale kallale, mis seisnes selles, et X. X. tõukas T. T. vastu

hot-dogi üksuse grilli, mille klaas selle tagajärjel purunes, haaras käega T. T. rinnust kinni

ja lõi teda ühe korra rusikaga peapiirkonda ning seejärel viskas teenindusjaama riiulilt

võetud kütuselisandit T. T. ja M. L. riietele ning näkku. X. X. põhjustas oma tegevusega

M. L. füüsilist valu ja tekitas AS-ile Eesti Statoil varalist kahju.

Sellega pani X. X. toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja

avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega

avalikku korda kaitsvale isikule.

16.10.2010 kella 03.41 paiku Tartus Narva mnt 21 asuvas AS-i Eesti Statoil

teenindusjaamas grupis koos X. X. solvas oma ametikohustusi täitvaid AS-i G4S Eesti

turvatöötajaid R. M. ja A. K., sõimates neid ebatsensuursete sõnade ja väljenditega,

millise tegevusega alandasid X. X. ja X. X. turvatöötajate au ja väärikust ning

alavääristasid turvatöötaja elukutset.

Sellega pani X. X. toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku

korda kaitsva muu isiku solvamise.

16.10.2010 kella 03.41 paiku Tartus Narva mnt 21 asuvas AS-i Eesti Statoil

teenindusjaamas ähvardas oma ametikohustusi täitvat AS-i G4S Eesti turvatöötajat R. M.

tervisekahjustuse tekitamisega, millist ähvardust tajus R. M. reaalsena, tundes ohtu oma

elule ja tervisele.

Sellega pani X. X. toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku

korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema

ametikohustuste täitmisega.

3. X. X. süüdistatakse selles, et tema 16.10.2010 kella 03.41 paiku Tartus Narva mnt 21

asuvas AS-i Eesti Statoil teenindusjaamas grupis koos X. X. solvas oma ametikohustusi

täitvaid AS-i G4S Eesti turvatöötajaid R. M. ja A. K., sõimates neid ebatsensuursete

sõnade ja väljenditega, millise tegevusega alandasid X. X. ja X. X. turvatöötajate au ja

väärikust ning alavääristasid turvatöötaja elukutset.

Sellega pani X. X. toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikku

korda kaitsva muu isiku solvamise.

II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

4. Kuriteoga tekitati kannatanutele M. L. ja T. T. moraalset ja füüsilist kahju ning R. M. ja

A. K. moraalset kahju.

AS-ile Eesti Statoil tekitati kuriteoga varalist kahju ja seetõttu on AS Eesti Statoil esitanud

tsiviilhagi summas 3109.50 krooni, s.o 198.73 eurot (rikutud kütuselisand 69.90 krooni +

purunenud grilli klaas 3039.60 krooni), mis tuleb hüvitada X. X. AS-i Eesti Statoil

arvelduskontole nr 17000630492 (Nordea pank).

Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel.

5. Kriminaalasja juurde kuuluv asitõend - 26.10.2010 asitõendina vaadeldud DVD-plaat,

millel Tartus Narva mnt 21 asuva AS-i Eesti Statoil teenindusjaama turvakaamerate

16.10.2010 videosalvestised, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

III Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

6. Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada X. X. KarS § 263 p 1, 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 960 (üheksasada

kuuskümmend) eurot; KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise

karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot; KarS §

275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 (ükssada)

päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot; KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o 384

(kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista X. X. liitkaristuseks

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära,

s.o 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka X. X. eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, mis

vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõista rahaline karistus 394 (kolmsada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o

1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. Rahalise

karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel X. X. suhtes

asendamisele vangistusega või tema nõusolekul üldkasuliku tööga.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada X. X. KarS § 275 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X. X. eelvangistuses

viibitud aeg 16.-17.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahalise karistuse kuuele

päevamäärale ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline

karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot ja 80

(kaheksakümmend) senti. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline

karistus KarS § 70 alusel X. X. suhtes asendamisele vangistusega või tema nõusolekul

üldkasuliku tööga.

7. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib

kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Vastavalt KrMS §

254 lg 1 koostab kohtunik käskmenetluses kohtuotsuse siis, kui ta nõustub järeldustega,

mis on süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta esitatud.

Kohus nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 11.04.2011 käskmenetluse süüdistusaktis

kriminaalasjas nr 1-11-4645 (10260105226) esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja

karistuse määra kohta ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine toodud tingimustel on

põhjendatud ja võimalik.

8. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud

kriminaalasjas kogutud tõenditega:

asitõendi vaatlusprotokolliga (tlk 12-18), kannatanu M. L. ütlustega (tlk 8-9), kannatanu

T. T. ütlustega (tlk 6-7), kahtlustatava X. X. ütlustega (tlk 39-40) ja kahtlustatava X. X.

ütlustega (tlk 28-29) 16.10.2010 X. X. poolt Tartus Narva mnt 21 asuvas AS-i Eesti

Statoil teenindusjaamas toime pandud ebaseadusliku sissetungi kohta;

asitõendi vaatlusprotokolliga (tlk 12-18), kannatanu M. L. ütlustega (tlk 8-9), kannatanu

T. T. ütlustega (tlk 6-7), kannatanu R. M. ütlustega (tlk 1-2), kannatanu A. K. ütlustega

(tlk 4-5), kannatanu AS-i Eesti Statoil avaldusega (tlk 19), kannatanu AS-i Eesti Statoil

hagiavaldusega (tlk 22), patrullilehega (tlk 23-25), kahtlustatava X. X. ütlustega (tlk 39-

40) ja kahtlustatava X. X. ütlustega (tlk 28-29) 16.10.2010 X. X. poolt Tartus Narva mnt

21 asuvas AS-i Eesti Statoil teenindusjaamas toime pandud avaliku korra raske rikkumise

kohta;

asitõendi vaatlusprotokolliga (tlk 12-18), kannatanu R. M. ütlustega (tlk 1-2), kannatanu

A. K. ütlustega (tlk 4-5), kannatanu M. L. ütlustega (tlk 8-9), kannatanu T. T. ütlustega

(tlk 6-7), patrullilehega (tlk 23-25), kahtlustatava X. X. ütlustega (tlk 39-40), kahtlustatava

X. X. ütlustega (tlk 28-29) 16.10.2010 X. X. ja X. X. poolt Tartus Narva mnt 21 asuvas

AS-i Eesti Statoil teenindusjaamas toime pandud avalikku korda kaitsva muu isiku

solvamise kohta;

kannatanu R. M. ütlustega (tlk 1-2), kannatanu A. K. ütlustega (tlk 4-5), patrullilehega (tlk

23-25), kahtlustatava X. X. ütlustega (tlk 28-29) 16.10.2010 X. X. poolt Tartus Narva mnt

21 asuvas AS-i Eesti Statoil teenindusjaamas toime pandud avalikku korda kaitsva muu

isiku ähvardamise kohta.

9. Kohus X. X. ja X. X. käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

asjaolusid ei tuvastanud. X. X. ja X. X. tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis

on sätestatud KarS § 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna

X. X. (tlk 28-29) ja X. X. (tlk 39-40) puhul käsitleb kohus seda, et nad on oma tegu

puhtsüdamlikult kahetsenud.

10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusregistri teatise (tlk 46) kohaselt ei ole X. X. varem kriminaalkorras karistatud.

Karistusregistri teatise (tlk 47) kohaselt X. X. varem kriminaalkorras karistatud.

11. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et karistuse eesmärk on X. X. ja X. X. puhul saavutatav

rahalise karistuse mõistmisega, st neid on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma

kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega ning pole otstarbekas teda

karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega. Kohus ei tuvastanud

asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Süüdistatavaid ei ole

varasemalt kriminaalkorras karistatud ning nad mõlemad kahetsevad toimepandud tegu.

12. KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse ette rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest nähakse ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS §

274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse ette rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus.

13. Arvestades aga nii X. X. kui X. X. teo iseloomu, siis nii üld- kui eripreventiivsest

eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi süüdistatavale mõistetav

karistus olla miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära.

14. Kohus asub seisukohale, et X.X. on põhjendatud KarS § 263 p 1, 2; § 266 lg 1; KarS §

275 ja KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest KarS § 64 lg 1 alusel

mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 400

(nelisada) päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka X. X. eelvangistuses

viibitud aeg 16.-17.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 (kuus)

päevamäärale ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista X. X. rahaline

karistus 394 (kolmsada üheksakümmend neli) päevamäära.

X. X. on põhjendatud KarS § 275 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada

rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja

hulka X. X. eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.10.2010, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab

rahalise karistuse 6 (kuus) päevamäärale ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks mõista X. X. rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära.

15. KarS § 44 lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga

arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult

eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale

eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teo

toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 III ja IV kohaselt ei tohi arvestatud

päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3.20 eurot.

Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed X. X. 2008. a ja 2009. a tulude kohta, samuti

andmed temale 2009. a tehtud väljamaksete kohta, mistõttu tuleb talle rahalise karistuse

mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg 2 sätestatud miinimumpäevamäärast. Eeltoodust

tulenevalt on X. X. mõistetava rahalise karistuse suuruseks 1260 (üks tuhat kakssada

kuuskümmend) eurot ja 80 senti.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on X. X. 2009. a tulu pärast tulumaksu mahaarvamist

3884 krooni (248.23 eurot), mistõttu tuleb talle rahalise karistuse mõistmisel lähtuda

KarS § 44 lg 2 sätestatud miinimumpäevamäärast. Eeltoodust tulenevalt on X. X.

mõistetava rahalise karistuse suuruseks 300 (kolmsada) eurot ja 80 senti.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

16. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel

süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse.

X. X. riigituludesse sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9,

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 417 (nelisada seitseteist)

eurot ja 3 (kolm) senti, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 115

(ükssada viisteist) eurot ja 5 (viis) senti ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti

(KrMS § 180 lg 1).

X. X. riigituludesse sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9,

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses, s.o 417 (nelisada seitseteist)

eurot ja 3 (kolm) senti, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 93

(üheksakümmend kolm) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti ning KrMS § 175 lg

1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 3 (kolm) eurot

ja 52 (viiskümmend kaks) senti (KrMS § 180 lg 1).

Kohtunik