2-16-7770/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7770

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline

esindaja MR

AB Kreditex AS (registrikood 12041659; Express Credit

AS-i

(kustutatud,

registrikood

12338141)

üldõigusjärglane)

Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; Aktsiaseltsi

Julianus Portfolio (endine ärinimi Aktsiaselts Intrum

Estonia, kustutatud, registrikood 10036074; Danske Bank

A/S

Eesti

filiaali

(kustutatud)

eriõigusjärglane)

üldõigusjärglane)

Auvõlg OÜ (registrikood 11901152; Krediidimenetluse

Keskus

OÜ

(kustutatud,

registrikood

12360666)

üldõigusjärglane)

AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja EM

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235)

IPF Digital AS (endine ärinimi mh IPF Digital Estonia OÜ,

registrikood 11034137)

Cellbes OÜ (endine ärinimi mh Consortio Fashion Group

OÜ, likvideerimisel, registrikood 10962214), lepinguline

esindaja AV

TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417), lepinguline

esindaja AV

2-16-7770

Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline

esindaja BK

Holm

Bank

AS

(registrikood

14080830;

endine

võlausaldaja OÜ Koduliising), lepinguline esindaja SV

Bondora AS (registrikood 11483929)

CP Vara AS (endine ärinimi aktsiaselts Krediidipank

Finants, kustutatud, registrikood 12546980)

OK Incure OÜ (registrikood 11542046; B2 Kapital SIA

eriõigusjärglane), lepinguline esindaja AV

AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepinguline

esindaja MS

EM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

MM

Omaraha OÜ (registrikood 12045597)

MS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi mh Osaühing

Aktiva Finants, registrikood 10746479; Bigbank AS

eriõigusjärglane), lepingulised esindajad IM GA ja LL

Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415, endine

ärinimi Ziip OÜ), lepinguline esindaja KV

PLACET

GROUP

OÜ

(registrikood

11198910),

lepinguline esindaja EE

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood

10625474), lepinguline esindaja KV

KM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.01.2023 määrus muutmata.

2. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-16-7770

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (võlgnik) esitas Harju Maakohtule 17.05.2016 avalduse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et

talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma

pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 nimetatud kohustusi. Harju Maakohus kuulutas 27.06.2016

määrusega välja võlgniku pankroti.

2. Harju Maakohus kinnitas 25.09.2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande

ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse ning algatas tema kohustustest vabastamise menetluse,

määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda.

Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata Eesti Inkasso OÜ nõue 1129,49 eurot, Express

Credit AS-i (praeguseks kustutatud, üldõigusjärglane on AB Kreditex AS) nõue 357,93 eurot,

Danske Bank A/S Eesti filiaali (praeguseks kustutatud, eriõigusjärglane oli Aktsiaselts Intrum

Estonia, kelle üldõigusjärglane on Julianus Inkasso OÜ) nõue 798,01 eurot, Krediidimenetluse

Keskus OÜ (praeguseks kustutatud, üldõigusjärglane on Auvõlg OÜ) nõue 295,72 eurot, AS-i

SEB Pank nõue 1227,86 eurot, TF Bank AB nõue 1334,84 eurot, IPF Digital Estonia OÜ

(kehtiv ärinimi IPF Digital AS) nõue 270,97 eurot, Consortio Fashion Group OÜ (kehtiv

ärinimi Cellbes OÜ, likvideerimisel) nõue 1211,94 eurot, TCM Estonia OÜ nõue 3656,66 eurot,

Swedbank AS-i nõue 2454,12 eurot, OÜ Koduliising (praegune võlausaldaja Holm Bank AS)

nõue 326,09 eurot, Bondora AS-i nõue 2500,49 eurot, AS-i Krediidipank Finants (hilisem

ärinimi CP Vara AS, praeguseks kustutatud) nõue 4425,55 eurot, B2 Kapital SIA

(eriõigusjärglane on OK Incure OÜ) nõue 1115,36 eurot, AS-i LHV Pank nõue 305,60 eurot,

EM nõue 793,94 eurot, Omaraha OÜ nõue 589,33 eurot, MS nõue 800 eurot, Bigbank AS-i

nõuded (kõik nõuded loovutatud Osaühingule Aktiva Finants (kehtiv ärinimi Aktiva Finance

Group OÜ)) 919,72 eurot ja 596,92 eurot ning 908,83 eurot, Ziip OÜ (kehtiv ärinimi Monefit

Estonia OÜ) nõue 463,75 eurot, PLACET GROUP OÜ nõue 870,29 eurot, Era Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõue 1361,80 eurot, KM nõue 838,50 eurot.

3. Võlgnik esitas 04.10.2022 avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning

tema kohustustest vabastamiseks.

4. Maakohus küsis 04.10.2022 kirjaga võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamise osas. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ ei nõustunud võlgniku

kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamisega. Võlausaldajad OK Incure OÜ, TCM

Estonia OÜ ja Cellbes OÜ (likvideerimisel) olid seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest

vabastamata, kuna võlgnik ei ole nõuete katteks teinud ühtegi makset. Võlausaldajad Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts ja Monefit Estonia OÜ leidsid, et võlgnik tuleks jätta

kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole kohustusi vähendanud arvestatavas ulatuses, ei

ole teinud võla katteks ühtegi makset ega andnud endast parimat. Krediidimenetluse Keskus

OÜ oli seisukohal, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata ja menetlus lõpetada, kuna

võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi makset, kuigi on teeninud selleks piisavalt

sissetulekut. Samuti on võlgnik jätnud aruannetele lisamata enda arveldusarvete väljavõtted ja

tuludeklaratsioonid. Võlausaldaja Holm Bank AS palus menetluse lõpetada ja keelduda

võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamast, sest võlgnik ei ole menetluse jooksul teinud

ühtegi väljamakset. Võlausaldaja Aktsiaselts Intrum Estonia palus menetluse lõpetada ja jätta

võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset ja on rikkunud

oma kohustusi süüliselt. Võlausaldaja EM leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset.

Võlausaldaja AS LHV Pank palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole

2-16-7770

teinud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja Swedbank AS palus menetluse lõpetada ja jätta

võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. Swedbank AS-i

arvutuste kohaselt kuulus võlgniku poolt väljamaksmisele 2679,94 eurot. Seega on võlgnik

rikkunud loovutuskohustust. Võlgnik on kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu.

Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ oli seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik jätta

kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Võlausaldaja AS SEB

Pank jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

5. Maakohus kuulas võlgniku ära 06.12.2022. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei

soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta töötab Rannapere pansionaadis ettekandjana.

Töötasu on täiskoormuse juures 800–900 eurot kuus. Vasakul käel on epikondüliit, mis tekitab

tohutuid valusid käes. Tekkis politseis töötades, kui vigastas treeningutel kumminuiaga kätt.

Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Toetab alaealist last.

Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja ta kohustustest vabastada.

Võlgnik andis maakohtule võlgniku vande. Võlgnik esitas 06.12.2022 tõendid enda tervisliku

seisundi kinnitamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus lõpetas 10.01.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda, kuid määras kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse redaktsiooni, kuna tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise

avaldus enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist, s.o enne 01.07.2022

(FIMS § 68 lg 2).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, mistõttu

otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-le 1. Kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise otsustamisel hindab kohus lisaks võlausaldajatele tasutud summadele ka võlgniku

käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste

täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlgnik

selgitas 06.12.2022 toimunud ärakuulamisel, et tema sissetulek ei ole olnud piisav

võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võlgnik toetab sissetulekutest enda alaealist tütart.

Ühtlasi ei ole võlgnikul võimalik varasemalt saadud vigastuse tõttu igasugust tööd teha, sest

kätte tekib tugev valu. Nimelt on tal vasakul käel epikondüliit. Maakohus möönis võlgniku

esitatud aruannetele ja võlausaldaja Swedbank AS-i esitatud arvutuskäikudele tuginedes, et

võlgniku sissetulekust oleks tulnud teatud kuudel võlausaldajatele väljamakseid teha.

Aruannetest nähtub, et võlgniku igakuised sissetulekud kuude lõikes erinevad olulisel määral.

Kuigi loovutamiskohustuse täitmisel lähtutakse iga kuu sissetulekutest eraldi, siis maakohus ei

pidanud õiglaseks ja proportsionaalseks olukorda, kus võlgniku sissetulek jääb mitmeid kuid

alla ühe kuupalga alamäära ning mõnel kuul, mil palk alammäära ületab, heidetakse võlgnikule

ette loovutamiskohustuse süülist või raskelt hooletult rikkumist. Võrreldes võlgniku ühe

kalendriaasta lõikes sissetulekuid sissetulekuga, millele aastas sissenõuet pöörata ei saa, siis

nähtub, et võlgniku sissetulekud aastas seaduses ettenähtud alammäärasid ei ületa. Näiteks

2018. aastal on võlgniku sissetulekud kokku 5362,25 eurot, kuid aasta lõikes sissetulek, millele

ei võinud sissenõuet pöörata, oli 8000,04 eurot (12 kuud x (500 eurot ühe kuu alampalk +

166,67 eurot kuus ülalpeetav)). Sarnane olukord jätkub ka järgnevatel aastatel. Eeltoodu tekitab

2-16-7770

ebavõrdse olukorra, mil saades igakuiselt samas suurusjärgus stabiilset sissetulekut, ei oleks

isik oma loovutamiskohustust rikkunud, kuid sissetulekute ebaregulaarse suuruse tõttu on isik

justkui mingitel kuudel loovutamiskohustust rikkunud. Samas reaalset seisukorda arvestades

tuleb isikul hakkama saada väheste vahenditega ja kanda nendest kõik eluks vajalikud kulud,

sh ravikulud ning tasuda ka elatist. Eelnevast on selge, et võlgniku majanduslik olukord on eriti

raske, ta on keerulises olukorras ja tema elus tuleb ette kuid, kus ta peab hakkama saama ilma

mistahes sissetulekuteta. Maakohus leidis seega, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võimaldamaks võlgnikule uut

majanduslikku algust tuleb võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada. Maakohus arvestas lisaks, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav

ja koostööaldis. Samuti on ta täitnud aruannete esitamise kohustust ja kohtu nõudmisel esitanud

täiendavaid andmeid ning dokumente. Võlgnikule ei saa ette heita dokumentide või andmete

esitamata jätmist, mida kohus või võlausaldajad temalt nõudnud ei ole. Võlgnik on andnud

endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Määruskaebus

7. Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning

jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Swedbank AS

palub tagastada määruskaebuse rahuldamisel sellelt tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määrus põhjendatud. Maakohus on jätnud

hindamata Swedbank AS-i väited võlgniku rikkumiste kohta ega ole analüüsinud võlgniku

tegutsemise vastavust võlgniku kohustustele kohustustest vabastamise menetluses. Swedbank

AS tõi juba 13.10.2022 välja, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-test 3–5 tulenevat

loovutamiskohustust. Väljamaksmisele kuuluvaid summasid tuleb vastavalt kohtupraktikale

arvestada kuupõhiselt. Võlgniku sissetulek oleks võimaldanud väljamakseid võlausaldajatele

üle 2600 euro, kuid võlgnik ei ole 5 aasta jooksul teinud ühtegi väljamakset. Sellise

tegevuse/tegevusetusega on võlgnik rikkunud enda seadusest tulenevat kohustust ning

kahjustanud võlausaldaja huve. Võlgnik on küll kinnitanud 06.12.2022 ärakuulamisel, et ta ei

ole II pensionisammast välja võtnud, kuid võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub,

et ta on tasunud 31.05.2022 AS-ile PENSIONIKESKUS 4,70 eurot avalduse eest. Seetõttu leiab

Swedbank AS, et võlgnik on tegelikkuses II pensionisambast raha välja võtnud ja II

pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga, mis loetakse

loovutatuks usaldusisikule ning millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud

määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

8. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu.

9. Võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ, PLACET GROUP OÜ, Aktsiaselts Intrum Estonia, Holm

Bank AS, AS LHV Pank, Aktiva Finance Group OÜ, OK Incure OÜ, TCM Estonia OÜ ja

Cellbes OÜ toetavad määruskaebust. AS SEB Pank jättis kohustustest vabastamise menetluses

esitatud taotluse kohtu otsustada. Teised võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei

esitanud.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-16-7770

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

12. Kuna praeguses asjas on kohustustest vabastamise avaldus esitatud enne füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse jõustumist, siis tuleb tulenevalt FIMS § 68 lg-st 2 kohaldada

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.

13. Swedbank AS leiab määruskaebuses, et võlgnik on rikkunud süüliselt kuni 30.06.2022

kehtinud PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud loovutamiskohustust ja seetõttu oleks maakohus

pidanud keelduma võlgnikku tema kohustustest vabastamast kuni 30.06.2022 kehtinud

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

14. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestas, et kohus keeldub võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui ta on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi

ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2

p-s 2 peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16,

p 14 ja selles viidatud lahendid). Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama. Sama paragrahvi lg-te 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik eelmises lauses

nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teistsugust

määra, ning võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile

võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja

saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).

15. Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik

oleks kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis

omakorda saaks välistada võlgniku kohustustest vabastamise. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Swedbank AS heidab määruskaebuses maakohtule ette väljamakstavate summade aasta-,

mitte kuupõhist arvestamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus on vaidlustatud

määruses märkinud, et loovutamiskohustuse täitmisel lähtutakse iga kuu sissetulekutest eraldi

ja et võlgniku sissetulekust oleks tulnud teatud kuudel võlausaldajatele väljamakseid teha.

Samas ei pidanud maakohus õiglaseks ja proportsionaalseks olukorda, kus võlgniku sissetulek

jääb mitmeid kuid alla ühe kuupalga alamäärale ning mõnel kuul, mil palk alammäära ületab,

heidetakse võlgnikule ette loovutamiskohustuse süülist rikkumist. Oma seisukoha

põhjendamiseks lisas maakohus, et võrreldes sissetulekuid kalendriaasta lõikes sissetulekuga,

millele aastas sissenõuet pöörata ei saa, nähtub, et võlgniku sissetulekud aastas seaduses

ettenähtud alammäärasid ei ületa. Seega ei saa vaidlustatud määrusest teha Swedbank AS-i

väidetud järeldust, et maakohus on jätnud tuvastamata võlgniku loovutamiskohustuse

rikkumise, kuivõrd maakohus arvestas väljamakstavaid summasid aastapõhiselt.

17. Kolleegium

märgib,

et

kuni

30.06.2022

kehtinud

PankrS § 175

lg 1

alusel

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Käesoleval

2-16-7770

juhul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire. Maakohus tuvastas, et võlgnik teenis

sissetulekut, mille summa erines kuude lõikes olulisel määral ning võlgnik ei teinud

võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Maakohus möönis, et võlgniku sissetulekust oleks tulnud

teatud kuudel võlausaldajatele väljamakseid teha. Samas leidis maakohus, millega nõustub ka

ringkonnakohus, et võlgnik ei ole väljamakseid jätnud tegemata süüliselt, mistõttu ei ole

täidetud kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused kohustustest vabastamisest

keeldumiseks.

18. Võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest

vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku

pahatahtlikkust. Maakohus määras 25.09.2017 määrusega võlgniku usaldusisikuks tema enda.

Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 172 lg 6 kohaselt võis kohus mõjuval põhjusel, eelkõige

juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on

veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas

võlgnik oma kohustusi täidab. Kolleegiumi hinnangul võib kohus kuni 30.06.2022 kehtinud

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast mh juhul, kui

võlgnik, kes on määratud iseenda usaldusisikuks, ei ole süüliselt teinud võlausaldajatele

väljamakseid PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatu kohaselt. Samas eristas kuni 30.06.2022

kehtinud pankrotiseadus usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste

rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikkus enda kohustusi, võis kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3

alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Kui usaldusisik ei täitnud enda kohustusi

kohaselt, võis kohus usaldusisiku vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172

lg 5). Kohtupraktika kohaselt kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi, eelkõige kas võlgnik täidab ja saab

nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm

02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18 kolmas lõik). Samuti on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus

võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks, peab kohus

võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku

kohustusi. Selleks ei piisa, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on

üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole

õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt

mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb

määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse

korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi

selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27).

Maakohtu 25.09.2017 määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud

võlgniku võimet täita usaldusisiku kohustusi. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus

oleks seda ka menetluse kestel teinud. Maakohus on praegusel juhul menetluse vältel üksnes

viidanud võlgniku üldistele kohustustele (kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg-tele 1–2)

või usaldusisiku aruande nõuetele, selgitamata täpselt, mida võlgnikul teha tuleb ja millises

ulatuses peab ta väljamakseid tegema (I kd, tl 140 pöördel, 141, 157, 193, II kd, tl 4). Samuti ei

ole maakohus ühegi aruande esitamise järel juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et ta on

kohustusi rikkunud, sest arvestades tema sissetulekuid oleks ta pidanud võlausaldajatele

väljamakseid tegema. Veelgi enam, Swedbank AS esitas 10.01.2019 taotluse nõuda võlgnikult

(usaldusisikult) välja info ja tõendid tema arvelduskontode väljavõtete (perioodil 26.09.2017

kuni 31.12.2018), töötamise, väljamaksete ja kulutuste kohta (I kd, tl 154-155). Maakohus

kohustas 14.01.2019 vastavalt Swedbank AS-i taotlusele võlgnikku neid andmeid ja tõendeid

2-16-7770

esitama (I kd, tl 157). Võlgnik esitas kohtule seletuskirja enda töötamiste ja kulude kohta ning

töölepingu (I kd, tl 163–168). Toimikust puudub võlgniku arvelduskonto väljavõte, kuid

Swedbank AS kinnitas 13.02.2019 kohtule, et võlgnik edastas kõik soovitud dokumendid

(konto väljavõte, tööleping, seletuskiri) otse Swedbank AS-ile (I kd, tl 161). Swedbank AS-i

13.10.2022 esitatud arvutuste kohaselt pidi võlgnik 2017. ja 2018. aastatel tegema

võlausaldajatele väljamakseid kokku 386,48 eurot (II kd, tl 84). Swedbank AS ei juhtinud 2019.

aastal kohtu ega võlgniku tähelepanu sellele, et võlgnik on jätnud väljamaksed tegemata

olukorras, kus võlgnik oleks seda pidanud mõnel kuul tegema. Peale võlgnikult nõutud info ja

tõendite saamist 2019. a veebruaris teatas Swedbank AS kohtule, et jääb ootama uut aruannet

koos lisadega detsembris 2019 (I kd, tl 161). Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus nõudnud

võlgnikult puuduoleva arvelduskonto väljavõtte esitamist ega tuvastanud võlgniku 18.12.2018

esitatud aruande põhjal, et võlgnik on sissetuleku loovutamise või väljamaksmise kohustust

rikkunud. Võlgnik on aruannetes selgitanud, et ei teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuna

tema sissetulek oli väiksem igakuisest kasutuslimiidist (sissetuleku osa, millele ei saa

sissenõuet pöörata) (I kd, tl 148, 152, 185, 194, 200). Seega ei olnud võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse jooksul teadlik sellest, et ta oleks pidanud võlausaldajatele oma

sissetulekut arvestades siiski väljamakseid tegema. Ühtlasi on Swedbank AS toonud välja, et

võlgnik arvestas mittearestitavat sissetulekut ebaõigesti, kuid ka sellele ei juhitud võlgniku

tähelepanu kohustustest vabastamise menetluse ajal. Lisaks eeltoodule nähtub toimikust, et OK

Incure OÜ on juhtinud 10.12.2020 kohtu tähelepanu sellele, et võlgniku 07.12.2020 aruanne on

puudulik, kuna puuduvad lisad, pangakonto väljavõtted ning töösuhet tõendavad dokumendid

(I kd, tl 199). Toimikuist nähtuvalt ei ole maakohus sellele reageerinud, kuivõrd ajaliselt

järgmine dokument on võlgniku 15.12.2021 esitatud usaldusisiku aruanne (I kd, tl 200).

Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et arvestades ka võlausaldajatele makstava

täpse summa arvutamise keerukust, samuti seda, et maakohus on kogu kohustustest

vabastamise menetluse jooksul aktsepteerinud võlgniku esitatud aruandeid, juhtimata

tähelepanu rikkumistele ning selgitamata, et võlgnik peab võlausaldajatele jooksvalt võlga

tasuma, võis võlgnik arvata, et ta täidab oma kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna

nõuetekohaselt. Seetõttu ei saa kolleegium pidada võlgniku käitumist, s.o võlausaldajatele

seaduses sätestatud ulatuses raha üle kandmata jätmist, süüliseks ja pahatahtlikuks, mistõttu ei

ole alust jätta võlgnikku väljamaksete tegemata jätmise tõttu kuni 30.06.2022 kehtinud

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.

19. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud jätta võlgnikku kohustustest vabastamata ka

Swedbank AS-i väite põhjal, et võlgnik võis saada 2023. aasta jaanuaris II pensionisamba

väljamakse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 25.09.2017 ning vastavalt

kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Vaidlust ei ole, et PankrS § 175

lg-s 1 sätestatud viie aasta jooksul, mil võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestis, ei

laekunud võlgnikule pensioni väljamakset. Ka 30.09.2022 seisuga esitatud võlgniku

arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt ei olnud talle väljamakset tehtud. Samuti kinnitas võlgnik

06.12.2022 ärakuulamisel, et ei ole II pensionisammast välja võtnud. Võlgnik märkis lisaks

05.02.2023 vastuses määruskaebusele, et kinnitas 06.12.2022 toimunud ärakuulamisel vande

all, et ei ole välja võtnud II pensionisamba raha ning et on ka 11.09.2021 maksnud

Pensionikeskusele avalduse eest 4,70 eurot, kuid väljamakset ei järgnenud, sest ta mõtles

ümber. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka nimetatud Swedbank AS-i vastuväite tõttu võimalik

asuda seisukohale, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse kestel rikkunud

süüliselt loovutamiskohustust, mis tingiks võlgniku kohustustest vabastamata jätmise.

2-16-7770

20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine võlgniku käitumises

võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole

võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele

kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks

võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada

oma nõue rahuldatud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

21. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

nende endi kanda, kuna võlausaldaja vastuväited ei olnud edukad, samas kui menetlus toimus

võlgniku huvides. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu määruskaebuse

rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastamisele.

22. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse kuni 30.06.2022 kehtinud

PankrS § 175 lg 6 teise lause alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)