2-21-11625/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. veebruar 2024

Tsiviilasja number

2-21-11625

Tsiviilasi

XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ ja Lembit

Rosina vastu alusetult saadu tagastamiseks, kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu

põhivõla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

23 844,37 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. augusti 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXXX korteriühistu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

23. jaanuar 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja/vastuhagis kostja): XXXXXXX korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustajad (kostjad)

1. Telavero OÜ (kostja I, vastuhagis hageja; registrikood

11436226), seaduslik esindaja juhatuse liige Lembit Rosina

2. Lembit Rosina (kostja II, isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. augusti 2023 otsus osas, milles maakohus jättis täielikult

rahuldamata XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ vastu 5628,74 euro

väljamõistmiseks, milles maakohus rahuldas Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX

korteriühistu vastu ning mõistis XXXXXXX korteriühistult Telavero OÜ kasuks välja

23 844,37 eurot ning milles maakohus mõistis XXXXXXX korteriühistult Telavero OÜ

kasuks välja menetluskulud 3735 eurot ning milles maakohus mõistis Lembit Rosinalt

XXXXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1317,60 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

-rahuldada XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ vastu osaliselt ning mõista

Telavero OÜ-lt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus 2024,35 eurot ja viivis

võlgnevuselt 2024,35 eurot ajavahemiku 17.04.2021-12.02.2024 eest 534,46 eurot ja alates

13.02.2024 kuni täitmiseni võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras;

-jätta rahuldamata Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu võlgnevuse

21 774,19 euro ja viivise väljamõistmiseks;

-jätta hagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda ning vastuhagiga seotud

menetluskulud Telavero OÜ kanda.

3. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada XXXXXXX korteriühistu hagi Lembit Rosina vastu osaliselt ja mõista

Lembit Rosinalt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja 2395,31 eurot.

3.2. Rahuldada XXXXXXX korteriühistu hagi Telavero OÜ vastu osaliselt ning mõista

Telavero OÜ-lt XXXXXXX korteriühistu kasuks välja võlgnevus 2024,35 eurot ja viivis

võlgnevuselt 2024,35 eurot ajavahemiku 17.04.2021-12.02.2024 eest 534,46 eurot ja alates

13.02.2024 kuni täitmiseni võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

3.3. Jätta rahuldamata Telavero OÜ vastuhagi XXXXXXX korteriühistu vastu

võlgnevuse 21 774,19 euro ja viivise väljamõistmiseks.

4. Jätta XXXXXXX korteriühistu hagiga seotud menetluskulud nii maa- kui

ringkonnakohtus poolte endi kanda ning Telavero OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud

nii maa- kui ringkonnakohus Telavero OÜ kanda.

5. Välja mõista Telavero OÜ-lt XXXXXXX korteriühistu kasuks menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kokku 4917,10 eurot.

Telavero OÜ on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. XXXXXXX korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas 23. juulil 2021 maakohtule hagi

Telavero OÜ (kostja I) ja Lembit Rosina (kostja II) vastu. Hageja palus mõista:

-

kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlg alusetult saadud juhatuse liikme tasu 2922 eurot

või alternatiivselt kahjuhüvitis 1998 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 924 eurot;

-

solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlg 1422 eurot, (s.o kahjuhüvitis

666 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 756 eurot);

-

kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 5628,74 eurot (s.o alusetult saadud

töövõtulepingulepingu tasu 3319,34 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 756 eurot ja

tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde maksumuse kindlakstegemise kulud

1553,40 eurot);

-

kostjalt II hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 2922 eurolt sissenõutavaks muutunud

viivis 89,66 eurot ja viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude kohase

täitmiseni;

-

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 1422 eurolt

sissenõutavaks muutunud viivis 38,02 eurot ja viivis alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni nõude kohase täitmiseni;

-

mõista kostjalt I hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 5628,74 eurolt sissenõutavaks

muutunud viivis 120,90 eurot ja viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt asutati hageja 1. septembril 2017. Äriregistri andmetel oli kostja II

perioodil 1. september 2017-1. detsember 2020 ainsaks ühistu juhatuse liikmeks. Alates

9. jaanuarist 2008 kuni käesoleva ajani on kostja II kostja I asutaja, osanik ja juhatuse liige.

Kostja II sõlmis korteriühistu juhatuse liikmeks oleku ajal, s.o perioodil 1. september 2017 -

1. detsember 2020 korteriühistu nimel:

-

kostjaga I käsunduslepingu nõustamisteenuse ja raamatupidamisteenuse osutamiseks;

-

töövõtulepingu X XXXXXXX asuva elamu katuse ehitamiseks 28 116,72 euro eest;

-

laenulepingu andmaks korteriühistule laenu 28 116,72 eurot.

Kostja II tegi nimetatud tehingud hageja juhatuse liikmena, olles samal ajal ka kostja I

ainuosanik ja juhatuse liige.

Kostja I ja kostja II vahel sõlmitud nõustamisteenuse ja raamatupidamise teenuse osutamise

lepingu olemasolu kinnitavad kostja II igakuiselt esitatud arved hagejale perioodil 1. november

2017 - 30. oktoober 2020 kokku 1998 eurot ja raamatupidamise teenuse eest kokku

1036,80 eurot. Kostja II korteriühistu juhatuse liikmena kinnitas nimetatud arved ning

korteriühistu tasus need. Kostja I ei ole tegelikkuses korteriühistule nõustamisteenust osutanud.

Kostja II sõlmis kostjaga I 11. mail 2019 hinnapakkumise nr 11052019 alusel ainsa juhatuse

liikmena hageja nimel töövõtulepingu, millega kostja II kohustus tegema X XXXXXXX asuva

kortermaja katuse ehitustööd ja korteriühistu kohustus katuse ehitustööde eest maksma tasu 28

116,71 eurot.

31. detsembril 2019 esitas kostja I hagejale arve nr 3523 katuse ehitustööde eest

16 053,60 eurot ja arve nr 3535 ehitusmaterjalide eest 12 063,12 eurot. Kostja II hageja

juhatuse liikmena kinnitas nimetatud arved. Hageja tasus kostjale I sularahas arve nr 3535

alusel perioodil 31. detsember 2019 - 7. oktoober 2020 osamaksetena kokku 6342,52 eurot.

17. novembril 2020 toimunud korteriühistu üldkoosolekul arutati katuse ehituskvaliteedi,

juhatuse esimehele makstud tasu ning ühistu raamatupidamisega seotud küsimusi ning valiti

uus juhatus. 13. detsembril 2020 tellis korteriühistu vastavalt 17. novembri 2020 koosolekul

vastu võetud otsusele Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt ehitustehnilise ekspertiisi kostja I ehitatud

katuse kvaliteedi ja tehtud tööde väärtuse hindamiseks.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ 28. jaanuari 2021 arvamuses märgib riiklikult tunnustatud ekspert

Hannes Kase muu hulgas, et:

-

kostja I poolt tehtud katusetööd on teostatud puudustega ning vajavad olulises osas

ümberehitamist (p 8.1);

-

ehitustööde (sh materjal) kogumaksumus on tugevalt üle paisutatud. Kostja I

pakkumuse maksumus oli 28 116,04 eurot, kuid kohane põhjendatud nõuetele vastava

töö, sh materjali maksumus on 13 904,24 eurot (p 8.3);

-

kostja I tehtud nõuetele vastavate tööde, sh materjali, osade põhjendatud

kogumaksumus on 10 719,86 eurot, kuid kuna olulise puudusena on jäetud

paigaldamata aluskate ning roovide mõõdud ei vasta nõuetele, on parandustööde, sh

täiendav materjal, maksumuseks 7696,68 eurot (p 8.4);

-

kostja I põhjendatud tasu materjali ja katuse parandustööde eest on 6207,56 eurot koos

käibemaksuga, kui kostja I ei ole nõus omal kulul käesolevas ekspertiisis välja toodud

puuduseid kõrvaldama. Kui kostja I parandab nõuetekohaselt kõik ekspertiisis välja

toodud puudused, on materjali ja põhjendatud tööde maksumuseks 13 904,24 eurot

koos käibemaksuga (p 8.5).

Hageja esitas 25. veebruaril 2021, 17. märtsil 2021 ja 9. aprillil 2021 kostjatele kohtuvälised

nõuded, mida kostjad ei ole hageja määratud tähtaegadeks tasunud.

Kostja II sai hagejalt seega juhatuse liikme tasu 1998 eurot (mis maksti kostja I arvele) ilma

õigusliku aluseta - puudus nii maksete aluseks olev leping kui ka ühistu üldkoosoleku otsus

juhatuse liikmele tasu määramise kohta. Alternatiivselt on tegemist hagejale juhatuse liikme

kohustuste rikkumisel tekitatud kahjuga. Lisaks on hageja teinud seoses kostja II korteriühistu

juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kohtuvälise nõude (1998 eurot) esitamisega

25. veebruaril 2021 kulutusi õigusabile 924 eurot ning hageja palus selle kahjuhüvitisena

kostjalt II välja mõista.

Korteriühistu

üldkoosolekul

ei

ole

otsustatud

käsunduslepingu

sõlmimist

raamatupidamisteenuse osutamiseks hageja ja kostja I vahel. Korteriühistu üldkoosolek ei

andnud kostjale II nõusolekut sõlmida kostjaga I nimetatud lepingut. Korteriühistu ei ole

kostjaga I sõlmitud käsunduslepingut heaks kiitnud ka pärast lepingu sõlmimist. Seega on

tegemist tühise tehinguga (MTÜS § 27 lg 5) ja selle alusel saadu tuleb tagastada vastavalt

alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1). Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt tagasi OÜ-le

Summinen tasumisele kuulunud 666 eurot. Lisaks on hageja kandnud 17. märtsil 2021 viidatud

nõudega seoses kohtuväliseid õigusabikulusid 756 eurot ning hageja palus selle solidaarselt

kostjatelt välja mõista.

Hageja on esitanud tõendina hageja ja kostja I vahelise töövõtulepingu aluseks oleva

hinnapakkumise, millise koostas kostja II. Kirjalikku töövõtulepingut ei sõlmitud, kuid

hinnapakkumises toodud tingimusi aluseks võttes sõlmisid kostja I ja hageja töövõtulepingu.

Kostja II esindas mõlemaid töövõtulepingu pooli. Tegemist ei olnud hageja igapäevases

majandustegevuses sõlmitava tehinguga, seega oli selle tegemiseks vajalik üldkoosoleku

nõusolek. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud töövõtulepingu sõlmimist hageja ja

kostja I vahel ega määranud selles tehingus ühistu esindajat vastavalt KrtS § 20 lg-s 1 ja

MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatule. Selliseid küsimusi pole kunagi olnud ühistu üldkoosoleku

päevakorras. Korteriühistu üldkoosolek ei andnud kostjale II nõusolekut sõlmida kostjaga I

töövõtulepingut ja laenulepingut. Korteriühistu ei ole kostjaga I sõlmitud töövõtulepingut heaks

kiitnud ka pärast lepingu sõlmimist. 17. novembri 2020 korteriühistu üldkoosolekul kinnitas

kostja II, et üldkoosoleku otsus töövõtulepingu sõlmimiseks puudus.

Eeltoodust tulenevalt on töövõtuleping MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine, mistõttu tuleb kostjal I

töövõtulepingu alusel saadu tagastada vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1. Kuna kostja I on teinud

ehitustöid, mille väljaandmine ei ole nende olemuse tõttu võimalik, tuleb hüvitise nõude

esitamisel võtta arvesse kostja I tehtud tööde väärtust (VÕS § 1032 lg-d 1 ja 2). Asjatundja

arvamuse p-st 8.4 tuleneb, et kostja I tehtud nõuetele vastavate tööde osade ja materjali

põhjendatud kogumaksumus on 10 719,86 eurot (koos käibemaksuga), kuid kuna olulise

puudusena on jäetud paigaldamata aluskate ning roovide mõõdud ei vasta nõuetele, on materjali

ja parandustööde maksumuseks tabeli 4 kohaselt 7696,68 eurot (koos käibemaksuga). Seega on

kostjal I rajatud katuse eest õigus tasule 3023,18 eurot (10 719,86 - 7696,68).

Hageja on tasunud kostjale I töövõtulepingu alusel koostatud 31. detsembri 2019 arve nr 3535

alusel kokku 6342,52 eurot, s.o 3319,34 eurot (6342,52 - 3023,18) enam, kui kostja I oli

põhjendatud tehtud tööde alusel saama. Kostja I on 3319,34 eurot hagejalt alusetult saanud ning

hageja nõuab selle tagastamist. Hageja on teinud seoses kostja II korteriühistu juhatuse liikme

kohustuste rikkumisest tuleneva kohtuvälise nõude esitamisega 9. aprillil 2021 kulutusi

õigusabile 756 eurot ning hageja palus selle solidaarselt kostjalt I välja mõistmist.

Lisaks on hageja kandnud asjatundja arvamuse saamiseks kulusid 1553,40 eurot. Korteriühistu

17. novembri 2020 koosolekul lepiti kokku, et juhul, kui ekspert avastab kostja I teostatud

töödes puuduseid, tasub ekspertiisi kulud kostja I. Ühistu edastas kostjale I 31. jaanuaril 2021

arve nr 329 ekspertiisi kulude tasumiseks 1553,40 eurot, kuid kostja I ei ole arvet tasunud.

Nimetatud summast 1 493,40 eurot tasus ühistu eksperdiarvamuse koostamise eest

Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le ja 60 eurot ekspertiisi tegemisel kasutatud tõstuki renditeenuse

eest Martex Kopad OÜ-le. Hageja nõudis VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kostjalt I 1553,40

euro väljamõistmist.

Lisaks palus hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivised seadusjärgses määras.

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda.

Kostja I vaidles vastu raamatupidamisteenuse osas 666 euro nõudele. Hagejal ei ole tekkinud

sellises summas kahju.

Kostja I vaidles vastu ka töövõtulepingu alusel saadud tasu tagastamisele. Töövõtuleping ei

ole tühine, sest see kiideti heaks korteriühistu üldkoosolekul. Korteriühistu üldkoosolekul

kiideti heaks nii tööde tegemine kostja I poolt kui ka tööde hinnakalkulatsioon

(28 116,27 eurot).

Samuti ei nõustunud kostja I hageja väidetega katusetööde puuduste kohta. Kostja ei

nõustunud, et hageja peab tegema katusetööde osas parandustöid. Sellest tulenevalt ei kuulu

hüvitamisele ka väidetavate vaegtööde maksumus. Hageja väidab, et töövõtuleping on tühine,

kuid samas tugineb lepingulise kahju hüvitamise sätetele, arvestades maha väidetavate

puuduste kõrvaldamise maksumuse.

Kostja I

ei

nõustunud,

et

katusetööde

hind

on

ülepaisutatud.

Hageja

tõend

(Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamus) ei ole usaldusväärne. Arvamuse andnud isikul on olemas

eriteadmised ehitusnõuete osas, kuid puuduvad andmed, et ta oleks pädev andma hinnangut

ehitustööde maksumuse (turuhinna) osas. Kostja I on katuse ehitustööde tegemisel kandnud

juba ise kulutusi, mis ületavad Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt väidetava katusetööde

turuhinna. Kostja esitas Arteego Ehitus OÜ hinnakalkulatsiooni. Arteego Ehitus OÜ

hinnakalkulatsiooni järgi, mis on koostatud 2019. aasta hindade alusel, on XXXXXXX

kortermaja katusetööde tegelik maksumus 32 490 eurot.

Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et töövõtuleping on tühine, siis peab hageja

hüvitama uue katuse maksumuse selle tegelikus väärtuses – 32 490 eurot (millest tuleb lahutada

juba tasutud summad). Kui eeldada hageja väidete õigsust lepingu tühisuse osas ja teiselt poolt

eeldada hageja väidete õigsust puuduste osas ja nende puuduste kõrvaldamise maksumuse osas,

siis selles osas ületab kostja I nõue tööde väärtuse hüvitamise osas oluliselt hageja väidetavat

nõuet.

Kostja I vaidles vastu ka kohtueelsete õigusabikulude nõuetele. Kuna hagejal puudub kahju,

siis ei kuulu ka hageja poolt nõutud õigusabikulud hüvitamisele. Lisaks on õigusabikulude maht

ilmselgelt ülepaisutatud ning hageja nõue tuleb selles osas rahuldamata jätta. Samuti ei ole

hageja tõendanud kahju tekkemist, st et korteriühistu oleks õigusabikulud tekkinud.

Kostja I vaidles vastu ka hageja viivisenõudele, sest hageja põhinõue ei ole põhjendatud.

Põhinõude kasvõi osalise rahuldamise korral palub kostja I viivisenõuet vähendada.

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda.

Kostja II ei tunnistanud hageja nõudeid seoses korteriühistule nõustamisteenuse osutamisega.

Põhjendatud ei ole hageja väited vastusoorituse puudumise kohta. Kostja II ei ole alusetult

juhatuse liikme tasu saanud.

Kostja II ei tunnistanud hageja kahju hüvitamise nõuet täiendavalt majandusaasta aruannete

eest makstud 666 euro osas. Hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud.

Kostja II vaidles vastu ka kohtueelsetele õigusabikuludele, sest hagejal ei ole tekkinud kahju.

Lisaks on õigusabikulude maht ilmselgelt ülepaisutatud ning hageja nõue tuleks selles osas jätta

rahuldamata. Samuti ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ehk tegelikult korteriühistul

kulude tekkimist.

Kostja II vaidles vastu ka viivisenõudele, sest hageja põhinõuded ei ole põhjendatud.

Põhinõude rahuldamise korral palus kostja II viivisenõuet vähendada.

4. Kostja I (vastuhagis hageja) esitas hageja vastu vastuhagi põhivõla 21 774,19 euro ja viivise

2070,18 euro väljamõistmiseks.

Vastuhagi kohaselt on kostja I esitanud hagejale tehtud tööde (elumaja XXXXXXX katusekatte

vahetus) eest 31. detsembril 2019 kaks arvet kokku 28 116,71 eurot. Arve nr 3523 on esitatud

summas 16 053,50 eurot ning arve nr 3535 summas 12 063,12 eurot. Kostja I on tehtud tööde

eest saanud hagejalt tasu 6342,52 eurot. Seega on tasumata 21 774,19 eurot.

5. Hageja (vastuhagis kostja) palus jätta vastuhagi rahuldamata.

Hageja kordas hagiavalduses toodud väiteid, mille kohaselt ei ole kostja I ja hageja vahel

sõlmitud kehtivat töövõtulepingut (MTÜS § 27 lg 5). Vastuhagile lisatud dokumentidest ei

tõenda ükski, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv töövõtuleping. Hinnapakkumine ja arved ei

tõenda kehtiva töövõtulepingu sõlmimist. Tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest on

kostjal I riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt õigus tasule 3023,18 eurot. Hageja

on kostjale I tasunud 6342,53 eurot, st 3319,35 eurot enam.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 8. augusti 2023 otsusega hageja hagi osaliselt ja mõistis kostjalt II

hageja kasuks välja 2395,31 eurot. Maakohus jättis hageja hagi kostja I vastu rahuldamata.

Maakohus rahuldas kostja I vastuhagi hageja vastu ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

23 844,37 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja 20%

ulatuses kostja II kanda. Maakohus jättis kostja I menetluskulud hageja kanda. Maakohus

mõistis kostjalt II hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1317,60 eurot koos lisanduva

viivisega. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 3735 eurot

lisanduva viivisega.

Kostjalt II juhatuse liikme tasu tagasinõude osas leidis maakohus, et nõustamisleping on

MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine. Järelikult on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt II välja

alusetult saadu summas 1998 eurot (VÕS § 1028 ja § 1029). Hageja õigusabikulud 924 eurot

on tekkinud seoses 1998-eurose nõude esitamisega (I kd, tl 113-116; tl 133). Samas on

maakohtu arvates õigusabikulud (5,5 tundi tunnitasuga 140 eurot) üle paisutatud. Maakohtu

arvates on piisav ja vajalik õigusabimaht kokku 336 eurot (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3).

Maakohus leidis, et hageja nõue mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 666 eurot

(OÜ-le Summinen tasumisele kuuluv summa), on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Töövõtulepingu osas tuvastas maakohus, et kostja I esitas hagejale 11. mail 2019

hinnapakkumise nr 11052019 (I kd, tl 65). Hinnapakkumine on esitatud XXXXXXX

kortermaja katuse vahetamise kohta (300 m2) ning 28 116,71 eurot (koos käibemaksuga).

Kostja I esitas korteriühistule 31. detsembril 2019 kaks arvet: arve nr 3523 summas

16 053,60 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 3535 summas 12 063,12 eurot (koos

käibemaksuga, I kd tl, 66-67). Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et kostja I vahetas

XXXXXXX kortermaja katusekatte. Hageja on tasunud tööde eest 6342,52 eurot (I kd, tl 11 ja

II kd tl 38).

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et töövõtuleping on MTÜS § 27 lg 5 alusel tühine.

Korteriühistu 24. mai 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (II kd tl, 19-20) kohaselt oli

päevakorra p-is 4 küsimus katuse renoveerimisest. Päevakorra p-s 4 otsustati: „Katusetööd

teostab Telavero OÜ hinnapakkumine lisana kaasas“. Üldkoosoleku osavõtjate registreerimise

lehe kohaselt osales üldkoosolekul kaheksast korteriomanikest seitse (II kd, tl 21) ning otsus

võeti vastu seitsme poolthäälega. Seega ei saa töövõtuleping olla MTÜS § 27 lg 5 keeldu rikkuv

ning tühine.

Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS § 1032 lg-le 1 ning VÕS § 1032 lg-le 2. Maakohus leidis,

et hageja ei saa tugineda VÕS §-le 1028, kuna töövõtuleping XXXXXXX kortermaja katuse

vahetuseks sõlmiti kehtivalt ning hinnapakkumise kohaselt oli lepingu hind 28 116,71 eurot

(koos käibemaksuga). Eeltoodu tõttu ei saa tugineda ka hageja esitatud asjatundja arvamusele

(I kd tl, 82-112), sest töö keskmisel ehitusmaksumusel ei ole tähtsust, kuna töövõtulepinguga

on pooled tasus kokku leppinud (VÕS § 637 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud

hageja nõue alusetult saadu 3319,34 euro väljamõistmiseks kostjalt I. Seega ei ole põhjendatud

ka hageja nõue ekspertiisi teostamisega kantud kulutuste 1553,40 euro väljamõistmiseks.

Kuna maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded, mis tulenesid raamatupidamise teenuse

osutamise lepingust (666 eurot) ja töövõtulepingust (3319,34 eurot), ei kuulu rahuldamisele

hageja nõuded muude kohtuväliste kulude (õigusabikulud ja asjatundja arvamuse saamise

kulud) hüvitamiseks (I kd tl, 117-127, 134-135).

Hageja viivisenõue on põhjendatud osas (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 82 lg 7), milles

maakohus rahuldas hagi (1998 eurot).

Vastuhagis nõuab kostja I hagejalt tasumata jäetud töövõtutasu maksmist 21 774,19 eurot ning

viivist 2070,18 eurot. Maakohus ei nõustunud eespool hagejaga töövõtulepingu tühisuse osas.

Korteriühistu üldkoosolek nõustus kostja I hinnapakkumisega, mistõttu tuleb hinnapakkumist

lugeda töövõtulepingu järgseks tasuks (VÕS § 637 lg 1). Kaudselt tõendab töövõtulepingu

hinda ka korteriühistu ja kostja I vahel 3. juunil 2019 sõlmitud laenuleping summale

28 116,72 eurot (II kd, tl 110-111), mida on aktsepteerinud kaheksast korteriomanikust seitse.

Vaidlust ei ole, et kostja I katusekatte vahetas ning hageja ei teinud tööde tegemiseks takistusi.

Kuna hageja ei ole töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust (VÕS § 635 lg 1)

nõuetekohaselt täitnud, on vastuhagi põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Vastuhagis arvestatakse viivist tasumata summalt 21 774,19 eurot perioodi eest 1. jaanuar 2021

kuni 10. märts 2022 (434 päeva) viivise määraga 8% aastas, kokku 2070,18 eurot.

Viiviseraporti kohaselt on viidatud perioodi eest viivised 2071,23 eurot. Seega rahuldas

maakohus viivise nõude vastavalt vastuhagis taotletule, s.o 2070,18 eurot.

Eeltoodu alusel rahuldas maakohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt II hageja kasuks välja

2395,31 eurot (põhinõue 1988 + kahjuhüvitis 336 + viivis 61,31). Maakohus rahuldas vastuhagi

ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot (21 774,19 + 2070,18).

Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 20% hageja kantud menetluskuludest

(TsMS § 163 lg 1). Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 6588 eurot (õigusabikulud

5988 eurot ja riigilõiv 600 eurot). Maakohus mõistis vastuhagiga seotud kostja I menetluskulud

välja hagejalt (TsMS § 162 lg 1). Kostja I menetluskulud on kokku 3735 eurot (õigusabikulud

2475 eurot ja riigilõiv 1260 eurot).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 8. augusti 2023

otsuse tühistamist osas, millega jäeti hageja nõue kostja I vastu 5628,74 euro ja viiviste

väljamõistmiseks rahuldamata ja rahuldati kostja I vastuhagi hageja vastu. Hageja palub

tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg

5628,74 eurot (s.o alusetult saadud töövõtulepingu järgne tasu 3319,34 eurot, kohtueelsed

õigusabikulud 756 eurot ja tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde ja neis esinevate puuduste

maksumuse kindlakstegemiseks tehtud kulutuste hüvitis 1553,40 eurot), hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 120,90 eurot ja viivis põhinõudelt (5628,74 eurot) alates hagi

esitamisele järgnevast päevast seadusjärgses määras kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas

ning alates kohtuotsuse tegemisest protsendina. Lisaks palub hageja jätta kostja I vastuhagi

hageja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Kostja I vastu esitatud hagi ja kostja I vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud palub

hageja jätta koos lisanduva viivisega maa- ja ringkonnakohtus kostja I kanda. Hageja ja

kostja II menetluskulud palub hageja jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamisega ning mõista

hageja kasuks välja koos lisanduva viivisega.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) hageja ei nõustu maakohtu tuvastatuga, et hageja ja kostja I vahel oli kehtiv töövõtuleping.

Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited, et kostja ei ole tõendanud, et hinnapakkumist kui

töövõtulepingu osa, mis väidetavalt on 24. mai 2019 üldkoosoleku protokolli lisaks, ka

tegelikkuses koosolekul hageja liikmetele tutvustati. Hageja 17. novembri 2020 üldkoosoleku

protokollis, mille on allkirjastanud ka kostja II (kui kostja I ainuomanik), selgitas hageja liige

Ülvi Kool, et hinnapakkumist 24. mai 2019 koosolekul ei tutvustatud. Hinnapakkumise

edastamist või tutvustamist hagejale või tema liikmetele ei ole kostja II tõendanud. See

tähendab, et hageja liikmetel puudus võimalus informeeritult hääletada, mis tekitab

põhjendatud kahtluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, mille tagajärjeks

on koosolekul tehtud otsuste tühisus;

2) puudub arusaam, kes, kuidas ja millal on kirjutanud 24. mai 2019 koosoleku protokollile

juurde märkuse „Katusetöid teostab Telavero OÜ. Hinnapakkumine lisana kaasas“, märkuse

„Parandus õige“ ja kelle allkirjad on selle märkuse juures. Hinnapakkumine on allkirjastamata

ning esitatud eraldi fotona. Kostja II esindaja ei osanud 17. märtsi 2022 istungil sellega

seonduvaid asjaolusid selgitada. Maakohus leidis samal istungil, et 24. mai 2019 üldkoosoleku

protokollil puudub sisuliselt tõendi kvaliteet. Samuti jättis maakohus otsuses tähelepanuta 17.

novembri 2020 üldkoosoleku protokolli, kus kostja II avaldas, et eraldi nõusolekut selle kohta,

et töid teostab kostja I, ei ole kunagi küsitud. Kuivõrd töövõtuleping on tühine, kuulub hageja

3023,18-eurone töövõtulepingu tasu tagastamise nõue VÕS § 1032 lg-te 1 ja 2 alusel

rahuldamisele;

3) isegi juhul kui ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega töövõtulepingu tühisuse kohta, on

maakohus põhjendamatult rahuldanud kostja I vastuhagi. Kostja I ei ole tõendanud

töövõtulepingu olulisi tingimusi, sh tasu kokkulepet. Hinnapakkumine ei tõenda poolte

kokkulepet makstava tasu osas. Seega tuleb lähtuda VÕS § 28 lg 1 alusel lepingu sõlmimise

ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutavast

hinnast. Hageja on tõendanud, et töös esinevad puudused. Puuduste esinemist on kinnitanud ka

kostja I seaduslik esindaja 17. novembri 2020 üldkoosolekul;

4) tasu tõendab hageja esitatud asjatundja arvamus. Maakohtu põhjendused asjatundja

arvamuse arvestamata jätmiste kohta ei ole asjakohased. Maakohus on sisuliselt järeldanud, et

kui töövõtulepingu sõlmimisel on kindlas tasus kokku lepitud, ei ole töö kvaliteedil tähtsust;

5) isegi, kui hageja ja kostja I vahel oli kehtiv töövõtuleping, oli tasu osas lahtine tingimus ja

tasu suurus seda liiki tööde tavaline tasu. Seega oleks kostjal I katuse eest õigus tasule

3023,18 eurot (10 719,86 - 7696,68). Kuna hageja on selle summa kostjale I tasunud, puudub

kostjal I nõue hageja vastu. Hagejal on aga kostja vastu lepingu alusel enamtasutu tagastamise

nõue 3319,34 eurot;

6) kuna vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ja hagi 3319,34 (alusetult saadu/enamsaadu

tagasinõudes) rahuldada, on põhjendatud ka õigusabikulud 765 eurot, kohtueelses menetluses

kantud kulutused dokumentaalse tõendi saamiseks 1553,40 eurot ja viivisenõue;

7) lisaks vaidlustab hageja maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus rahuldas hagi kostja II

vastu kokku 2334 eurot ning jättis nõude rahuldamata 2010 eurot. Seega rahuldas kohus hageja

nõude 53,73% ulatuses ja jättis nõude rahuldamata 46,27% ulatuses. Maakohus ei ole

selgitanud, miks ta on pidanud menetluskulude jaotuse osas õiglaseks teistsugust proportsiooni.

8. Kostjad (vastustajad) vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud paluvad

kostjad jätta hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) kostja I ei nõustu hagejaga, et kostja I ja hageja vaheline töövõtuleping on tühine. 24. mai

2019 üldkoosoleku protokollis otsustati katusetöid teha ja tööde tegijaks on kostja I.

Üldkoosoleku protokollile on lisatud kostja I hinnapakkumine. Kostja I viitas 8. veebruari 2023

menetlusdokumendis, et protokolli paranduse on teinud ja allkirjastanud Ülvi Kool, kes

vastutab korteriühistu dokumentatsiooni eest. Parandus on tehtud raamatupidamise tarvis.

Kostja II andis kogu korteriühistut puudutava dokumentatsiooni (originaalid) üle uuele juhatuse

liikmele Taimar Koolile (Ülvi Kooli poeg);

2) kostja I esitas maakohtu menetluses Helmi Kuuse (tolleaegne ühistu liige, kes osales 24. mai

2019 üldkoosolekul) allkirjastatud dokumendi, milles kinnitab, et üldkoosolekul tutvustati

kostja I hinnapakkumist. Kõik XXXXXXX elanikud teadsid, et kostja I on äriühing, kus

kostja II on juhatuse liige ja osanik;

3) laenulepingu dokumendist, mille on allkirjastanud kõik XXXXXXX korterite omanikud

peale ühe, nähtub ehitustööde hind. Laenuleping sõlmiti selleks, et leppida kokku katusetööde

eest tasu maksmine osade kaupa;

4) kostja I küsis katusetööde eest tasu kaks aastat pärast tööde valmimist;

5) hageja ei ole maakohtus esitanud hinna alandamise ega kahju hüvitamise nõuet seoses

töövõtulepinguga;

6) samuti tõendab Arteego Ehitus OÜ hinnakalkulatsioon, et katusetööde maksumus on suurem

kui kostja I hinnapakkumise järgi, mistõttu on väited katusetööde ülemäärase maksumuse kohta

põhjendamatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja kostjalt I välja mõistmata 5628,74 eurot (sh alusetult

saadud töövõtulepingu järgse tasu nõue 3319,34 eurot, kohtueelsete õigusabikulude hüvitise

nõue 756 eurot ja tühise töövõtulepingu alusel tehtud tööde ja neis esinevate puuduste

maksumuse kindlakstegemiseks tehtud kulutuste nõue 1553,40 eurot), osas milles maakohus

rahuldas kostja I vastuhagi ja mõistis hagejalt välja 23 844,37 eurot (põhinõue 21 774,19 eurot

ja viivis 2070,18 eurot), samuti viivise ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks

välja 2395,31 eurot (sh alusetult saadu 1998 eurot, kohtueelsed õigusabikulud 336 eurot ning

nendelt summadelt arvestatud viivise), samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude kostjatelt I ja II solidaarselt 666 euro kahju ja 756 euro kohtueelsete õigusabikulude

väljamõistmiseks.

Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud.

Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis täielikult rahuldamata

hageja nõude kostja I vastu 5628,74 euro väljamõistmiseks, milles maakohus rahuldas kostja I

vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) ning milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja

menetluskulud 1317,60 eurot ja hagejalt kostja I kasuks välja vastuhagiga seotud

menetluskulud 3735 eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja I vastu

osaliselt ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevuse 2024,35 eurot ja viivise

kohtuotsuse tegemise aja seisuga 534,46 eurot ning viivise võlgnetavalt summalt alates

13. veebruarist 2024 kuni täitmiseni. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja I vastuhagi

võlgnevuse 21 774,19 euro väljamõistmiseks.

Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude

jaotust ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

10. Töövõtulepingust tulenevad nõuded.

10.1. Kostja I tugines vastuhagis sellele, et korteriühistu üldkoosolek võttis 24. mai 2019

üldkoosolekul vastu otsuse katusetööde renoveerimise kohta kostja I poolt tema

hinnapakkumise alusel. Maakohus nõustus kostja I põhjendustega ning leidis, et kuna

korteriühistu üldkoosolek nõustus kostja I hinnapakkumisega, siis tuleb kostja I

hinnapakkumist 28 116,72 eurot lugeda töövõtulepingu järgseks tasuks.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu ning märgib esmalt, et maakohtu otsuse

põhjendav osa (otsuse p-d 63-64) ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele. Maakohus

on jätnud tähelepanuta hageja esitatud vastuväited ja tõendid ega ole põhjendanud, miks ta neid

ei arvesta.

10.2. KrtS § 24 lg 1 kohaselt on juhatus korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib

korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule

mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27-29 ja 32 mittetulundusühingu

juhatuse kohta sätestatut.

Vastavalt MTÜS § 27 lg-le 5 on mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing

tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse

mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks 26. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17;

10. jaanuari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11) asunud seisukohale, et juhatuse liikmega

tehtava tehinguga on kohtupraktikas võrdsustatud tehingu tegemine isikuga, kellel on juhatuse

liikmega samaväärne majanduslik huvi (eelkõige ühinguga, mille juhatuse liikmel on osaniku

või aktsionärina täielik häälteenamus). Piirangu eesmärgiks on vältida huvide konflikti, sest

juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu

omadele. Nimetatud lahendites käsitleti osaühingu ja selle juhatuse liikme vahel tehtud tehingu

tühisust (ÄS § 181 lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et kuna MTÜS § 27 lg 5 regulatsioon on analoogne ÄS § 181 lg-s 3

sätestatuga, siis on eelmärgitud Riigikohtu praktika kohaldatav ka praeguse vaidluse

lahendamisel. Puudub vaidlus, et kostja II oli korteriühistu juhatuse liige ning samal ajal kostja

I ainuosanik ja juhatuse liige.

10.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korteriühistu üldkoosolek otsustanud töövõtulepingu

sõlmimist ühistu ja kostja I vahel.

Korteriühistu 24. mai 2019 üldkoosoleku protokolli päevakorrapunktis 4 on märgitud „Katuse

renoveerimine“, kuid protokollist ei nähtu, kas nimetatud päevakorrapunkti osas mingi otsus

vastu võeti. Protokolli on käsikirjaliselt lisatud tekst „Katusetööd teostab Telavero OÜ

hinnapakkumine lisana kaasas“ (II kd, tl 19-20).

Korteriühistu 17. novembri 2020 üldkoosolekul arutati katuse renoveerimise küsimust.

Üldkoosolekul on Ülvi Kool (kes oli 24. mai 2019 üldkoosoleku protokollija) kinnitanud, et

hinnapakkumine tuli välja alles eelviimasel üldkoosolekul arvates tänasest koosolekust. Samal

üldkoosolekul ei ole Lembit Rosina Ülvi Kooli väidet vaidlustanud ning on kinnitanud, et ta

sõlmis lepingu iseendaga, eraldi otsust selle kohta ei olnud ja üldkoosolekult ta tööde teostamise

kohta nõusolekut ei küsinud (I kd, tl 76-77). Eeltoodu kinnitab, et puudub MTÜS § 27 lg 5

nõuetele vastav korteriühistu üldkoosoleku otsus katusetööde teostamise kohta Telavero OÜ

poolt viimase poolt esitatud hinnapakkumise alusel (s.o 28 116,72 eurot). Lisaks märgib

ringkonnakohus, et kostja I ei ole tõendanud ka seda, millal, kelle poolt ja millistel kaalutlustel

juurdekirjutus 24. mai 2019 üldkoosoleku protokolli tehti. Visuaalselt sarnaneb juurdekirjutuse

teksti all olev allkiri koosoleku juhataja, s.o kostja II allkirjaga.

Kostja I selgitused töövõtulepingu heakskiidu kohta on tõendamata ja vastuolulised.

17. jaanuari 2023 menetlusdokumendis on kostja I seisukohal, et heakskiiduna on käsitletav

see, et talle võimaldati juurdepääs elamule selle katuse vahetamiseks. Ringkonnakohus leiab,

et juurdepääs tööde tegemiseks elamu katusele ei ole käsitletav heakskiiduna TsÜS § 113

tähenduses. Samuti on põhjendamata kostja I seisukoht, et heakskiiduna on käsitletav 24. mai

2019 üldkoosoleku päevakorrapunkt 4. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, et nähtu

24. mai 2019 üldkoosoleku protokollist ei otsust ega heakskiitu katusetööde tegemiseks kostja

I poolt vastavalt hinnapakkumises märgitud summas 28 116,72 eurot. Ringkonnakohus rõhutab

lisaks eelnevale, et töövõtulepingu järgne tasu on korteriühistu liikmetele olulise tähendusega

ning enne vastava otsuse vastuvõtmist peab nendel olema võimalus hinnapakkumisega tutvuda.

Selliseid asjaolusid ei ole samuti kostja I tõendanud.

Seda, et 24. mai 2019 korteriühistu üldkoosolekul ei otsustatud katusetööde tegemist kostja I

poolt 28 116,72 euro suuruse hinnapakkumise alusel, tõendab kaudselt ka kostja I poolt asja

materjalide juurde esitatud 3. juuni 2019 laenuleping (II kd, tl 110), mille kohaselt on kostja I

andnud hagejale laenu 28 116,72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kui 24. mai 2019

üldkoosolekul oleks otsustatud katusetööde tegemine kostja I poolt 28 116,72 euro suuruse

hinnapakkumise alusel, siis ei olnud kostjal I vaja sõlmida hageja nimel laenulepingut samas

summas. Korteriühistu 17. novembri 2020 üldkoosolekul on kostja II kinnitanud, et otsust

laenulepingu sõlmimiseks ei ole.

12. juuli 2023 menetlusdokumendiga on kostjad esitanud maakohtule Helmi Kuuse kirjalikud

kinnitused (II kd, tl 114 ja tl 114 pöördel). Toimikulehel 114 on Helmi Kuusk kinnitanud, et

24. mai 2019 KÜ üldkoosolekul otsustati katusetööde tegemine Lembit Rosina firmaga

Telavero OÜ selle hinnapakkumise alusel, mis on üldkoosoleku protokollis. Toimikulehel 114

pöördel on Helmi Kuusk kinnitanud samuti, et 24. mai 2019 üldkoosolekul otsustati teha

katusetööd Lembit Rosina firmaga Telavero OÜ selle hinnapakkumise alusel. Kuna

korteriühistu 24. mai 2019 üldkoosolekul (II kd, tl 20) ei ole otsustatud katusetööde tegemist

Telavero OÜ poolt 28 116,72 euro suuruse hinnapakkumise alusel, siis ei tõenda kostjate poolt

esitatud Helmi Kuuse kinnitused seda, et kostja I tegi katusetööd korteriühistu üldkoosoleku

24. mai 2019 otsuse alusel vastavalt tema hinnapakkumises näidatud ulatuses 28 116,72 eurot.

Kostja I ei ole selgitanud ka seda, miks oli vaja maakohtule esitada kahte Helmi Kuuse

kinnitust, mis on erineva tekstiga.

Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendamatult rahuldanud kostja I vastuhagi ning

mõistnud hagejalt kostja I kasuks välja 23 844,37 eurot.

10.4. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et vaidlusalune suuliselt sõlmitud

töövõtuleping on tühine MTÜS § 27 lg 5 alusel.

Seega tuleb hageja nõue kostja I vastu töövõtulepingu järgi alusetult saadu tagastamiseks

kvalifitseerida VÕS § 1032 järgi. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1

nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellelt saadud kasu. Üleantud eseme

hävimise, äratarvitamise, kahjustamise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena

omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui saadu väljaandmine ei ole saadu

olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse

tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuna tema nõue põhineb töövõtulepingu alusel alusetult

ülekantud raha tagasisaamisel, siis on nõude alus VÕS § 1032 lg 2 ning kindlaks tuleb teha

kostja I poolt tehtud töö harilik väärtus.

Kostja I poolt tehtud katusetööde hariliku väärtuse kindlakstegemiseks on hageja esitanud

asjatundja Hannes Kase arvamuse (I kd, tl 82-112). Arvamuse p-s 6 (I kd, tl 101) on asjatundja

märkinud, et kõige suuremateks probleemideks on nõuetele mittevastava laiusega roovide

kasutamine ning katuse rajamine ilma aluskatteta. Nimetatud puuduse tõttu ei ole tagatud

katusekatte normikohane eluiga 40 aastat. Mõlema puuduse likvideerimiseks tuleb olemasolev

katusekate ühes harja ja ääredetailidega eemaldada.

Kuna hageja seadis kahtluse alla kostja I pakkumise suuruse ca 28 116 eurot, siis arvamuse

kohaselt on pakkumuses näidatud tööde põhjendatud maksumus nende nõuetekohasel tegemisel

13 904,24 eurot (vt arvamuse p-d 7.2.18 ja 8.3). Seni tehtud nõuetele vastavate tööde maksumus

lähtuvalt puuduste kõrvaldamise vajadusest on arvamuse järgi 10 719,86 eurot (vt arvamuse

p-d 7.3 ja 8.4) ning puuduste kõrvaldamise maksumus on 7696,68 eurot (vt arvamuse p-d 7.4

ja 8.4). Kokkuvõttes on asjatundja arvamuse p-s 8.5 märkinud, et kui kostja I ei ole nõus omal

kulul käesolevas ekspertiisis toodud puuduseid kõrvaldama, on kostja I põhjendatud tasu katuse

parandustööde eest 6207,56 eurot (13 904,24-7696,68). Ringkonnakohus lähtub kostja I poolt

tehtud töö hariliku väärtuse kindlakstegemisel 6207,56 euro suurusest tasust.

Kuna hageja on kostjale tasunud 6342,52 eurot, siis on hagejal õigus saada kostjalt I tagasi

134,96 eurot (6342,52-6207,56).

Seega tuleb kostjalt I mõista hageja kasuks välja 134,96 eurot töövõtulepingu järgi alusetult

saadu eest.

Kuigi kostja I on seisukohal, et tema tehtud töö on nõuetekohane, ei ole ta esitanud ühtegi

tõendit, millest nähtuks katusetööde nõuetekohasus või et põhjendatud tasu katusetööde eest

oleks suurem kui 6207,56. Seetõttu lähtub ringkonnakohus tehtud töö hariliku väärtuse

kindlakstegemisel nimetatud summast. Kostja I esitatud hinnakalkulatsioon (II kd, tl 23) ei

tõenda kostja I poolt tehtud töö väärtust.

11. Kahjunõue.

Hageja on kulutanud kohtueelselt õigusabile 756 eurot, kuna esitas enne hagi esitamist kostjale

II kahju hüvitamise nõude. Lisaks tellis hageja asjatundjalt arvamuse katusetööde maksumuse

ja töödes esinevate puuduste kohta ning kulutas selleks kokku 1553,40 eurot (sh arvamus

1493,40 eurot ja tõstuki rent 60 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et kohtueelne õigusabikulu ja kulu kahju kindlakstegemiseks on

käsitletav otsese kahjuna ning nende kulude hüvitamine toimub VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

alusel mõistlikus ulatuses.

Arve nr 20201978 (I kd, tl 135) järgi on hageja kulutanud kohtueelse kahju hüvitamise nõude

koostamiseks 4,5 tundi ja ta nõuab selle eest 756 eurot. Ringkonnakohtu arvates on mõistlik

ajakulu kirjaliku nõude esitamise eest 2 tundi ning seega on mõistliku tasu suuruseks kokku

336 eurot (2x140xkäibemaks). Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka seda, et hageja koostas

kostjale II kokku kolm kahjunõuet, mille faktilised asjaolud suures ulatuses kattusid.

Hageja kulutused kahju kindlakstegemiseks kokku summas 1553,40 eurot on mõistliku

suurusega. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et sisulisi vastuväiteid asjatundja arvamusele ei

ole esitanud ka kostjad.

12. Kokku tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista 2024,36 eurot (sh 134,96+336+1553,40).

Hageja nõudis viivise väljamõistmist seadusjärgses määras (s.o VÕS § 113 lg 1 teine lause)

alates 17. aprillist 2021 kuni täitmiseni TsMS § 367 teise lause alusel.

Viivise suuruseks summalt 2024,36 eurot on ajavahemiku 17. aprill 2021 kuni 12. veebruar

2024 (s.o kuni kohtuotsuse tegemiseni) 534,46 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 13.

veebruarist 2024 peab kostja I tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

kuni kohustuse täitmiseni.

13. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3).

Hageja nõudis hagis kostjalt II 2922 (1998+924) euro väljamõistmist ning nõue rahuldati 2334

euro ulatuses, s.o ca 80%. Kostjatelt I ja II nõudis hageja solidaarselt 1422 (666+756) euro

väljamõistmist ning see nõue jäeti rahuldamata. Kostjalt I nõudis hageja 5628,70 euro

väljamõistmist ning nõue rahuldati 2024,36 euro ulatuses, s.o ca 36%. Arvestades nõuete

rahuldamise ulatust, on ringkonnakohtu arvates mõistlik jätta hagiga seotud menetluskulud nii

maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.

Kostja I esitas vastuhagi hagejalt 21 774,19 euro väljamõistmiseks ning vastuhagi jäeti

täielikult rahuldamata. Seega jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

nii maa- kui ringkonnakohtus kostja I kanda.

Hageja menetluskulud olid maakohtus kokku 6588 eurot, sh riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud

5988 eurot. Hageja õigusabikulude suurust ei ole kostjad vaidlustanud. Hageja menetluskulud

ringkonnakohtus olid kokku 3246,20 eurot, sh riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 1846,20

eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulude suurus vastab vaidluse keerukusele ja

õigusabile kulunud ajale (9 tundi). Kostjad ei ole hageja õigusabikulude suurusele vastuväiteid

esitanud. Seega on hageja õigusabikulud 1846,20 eurot vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175

lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas eristanud eraldi ajakulu, mida ta kulutas

menetlustoiminguteks seoses hagi ja vastuhagiga. Ringkonnakohus leiab, et hageja

menetluskuludest nii maa- kui ringkonnakohtus moodustavad vastuhagiga seotud kulud 50 %.

Seega peab kostja I hüvitama hagejale ½ hageja poolt maakohtus kantud menetluskuludest, s.o

3294 eurot (6588:2) ning ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 1623,10 eurot (3246,20:2),

kokku 4917,10 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Jäätma

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja