2-23-1599/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-1599

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1599

Tsiviilasi

Bohman Lookivi OÜ hagi J. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

175 275,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814,

Roosikrantsi 2-156, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lembit Tedder

(Advokaadibüroo COBALT, e-post: lembit.tedder@cobalt.legal);

Kostja: J. K. (isikukood xxx, xxx);

Kostja lepinguline esindaja: V. V. (e-post: xxx).

Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2024

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lembit Tedder

Kostja lepinguline esindaja: V. V.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt J. K.lt (isikukood xxx) hageja Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814)

kasuks välja 175 275,36 (ükssada seitsekümmend viis tuhat kakssada seitsekümmend viis

eurot ja 36 senti) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja J. K. kanda.

2. Mõista kostjalt J. K.lt (isikukood xxx) hageja Bohman Lookivi OÜ (registrikood 12756814)

kasuks menetluskuludena välja 8870 (kaheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot,

millest 2520 eurot on tasutud riigilõiv ja 6350 eurot on kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt kasuks välja viivis menetluskulult 8870 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 175 275,36 eurot. Hagiavalduse kohaelt sõlmis hageja

14. jaanuaril 2020 X OÜ-ga mitteeluruumide üürilepingu, millega andis hageja X OÜ-le

tasuliseks kasutamiseks lao-, tootmis-, büroo- ja sotsiaalpinna. Üürilepingu tähtaeg oli 5 aastat ja

X OÜ pidi selle kohaselt maksma hagejale igakuiselt üüri ja tasuma kommunaal- ja

hooldusteenuste eest. Lepingu järgi tuli maksetega hilinemisel tasuda viivist 0,07% päevas.

2. 18. detsembril 2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja võttis hageja ees

kohustuse vastutada üürilepingust ning selle täiendustest, muudatustest ja lisadest tulenevate

kõikide X OÜ kohustuste täitmise eest 175 275,36 euro ulatuses solidaarselt teise käendaja ja X

OÜ-ga.

3. 2021. a lõpus hakkasid X OÜ-l tekkima makseraskused ning 2022. a sügiseks oli

makseraskuste tõttu üürniku võlgnevus lepingu alusel kasvanud liiga suureks. Kuivõrd X OÜ ise

võlgnevust kõrvaldada ei suutnud ega ole teinud, esitas hageja 21. novembril 2022 kostja kui

käendaja vastu nõude käenduslepingu alusel, paludes kostjal tasuda X OÜ-l võlgnevus hageja

ees, mis tulenes üürilepingust. Kostja ei ole nõuet täitnud, kuigi tal ei ole nõude täitmisest

keeldumiseks seaduslikku alust. Seetõttu esitas hageja hagiavalduse 175 275,36 euro nõudes.

4. Hageja palus nõude kostja vastu rahuldada eeskätt VÕS § 145 lg 1 alusel. Kõik nõude

rahuldamise eeldused on täidetud. Hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, milles on

kokku lepitud kostja vastutuse maksimumsummas. Käenduslepingu p 3.1 järgi kehtib

käendusleping kuni tagatavate kohustuste täitmiseni või kuni 01. veebruarini 2026. Kumbki

nimetatud eeldustest pole saabunud, mistõttu käesoleva hagi esitamise ajal käendusleping kehtib.

5. Käendusleping tagab kõiki hageja nõudeid X OÜ vastu, mis tulenevad üürilepingust ning selle

täiendustest, muudatustest ja lisadest. Käendusjuhtum on saabunud, sest hageja on väljastanud X

OÜ-le üürilepingu alusel üüri, hooldusteenuste, kommunaalkulude ja viiviste arved nr 21442,

21462, 22015, 21474, 22034, 22054, 22098, 22192, 22267, 22287, 22307, 22327, 22345, 22363

kogusummas 182 571,73 eurot ning üürnik ei ole neid arveid tasunud. Arvete tasumata jätmiseks

puudub õigustus. X OÜ ei ole arveid vaidlustanud. Käenduslepingu punkti 5.2 järgi vastutavad

käendajad X OÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt üürnikuga, mistõttu võib hageja VÕS § 65

lg 1 järgi ise valida, millise solidaarselt vastutava isiku vastu ta nõude esitab. HAgeja esitas

nõude kostja vastu.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas üllatuslikuks kostja väidet, et

käenduslepingu viimane leht on võltsitud ning kostja pole seda allkirjastanud. Hageja pidas seda

kostja väidet ebaadekvaatseks. Selle vastuväite sai välja mõelda vaid isik, kes pole

originaallepingut kunagi isiklikult näinud ehk kostja esindaja. Originaalleping oli välja prinditud

kahepoolselt. Leht, millel väidetavalt pole kostja allkirja, on pöördel kostja poolt allkirjastatud.

Kuna originaallepingul on lehekülgede numbrid all, on ilmselge, et mingit võltsimist ei ole

toimunud ning see ei ole faktiliselt võimalik. Hageja esitas video originaallepingust.

7. Kostja sõlmis kohtualluvuse kokkulepet sisaldava käenduslepingu hagejaga, sest kostja

esindatud ettevõte X OÜ soovis hagejalt üürida äripinda trükkimise teenuse pakkumiseks. Kostja

oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku X OÜ juhatuse liige ja osanik. Hageja nõudis

tema jaoks tundmatult üürihuviliselt seaduslike esindajate ja osanike käendust, maandamaks

riske tundmatu üürniku võtmisel. Sellest hoolimata väidab kostja, et ta on Suurbritannia kodanik,

kes ei oma Eestiga ja hagiavalduses määratud aadressiga mingit seost. Hageja pidas neid väiteid

arusaamatuteks, sest sellel aadressil oli kostja esindatud ettevõtte X OÜ üüripind ehj trükikoda ja

kontor.

8. Käenduslepingu p 6.4 järgi lahendatakse hageja ja kostja vahelised vaidlused Eesti õiguse

alusel Harju Maakohtus. Seetõttu allub asi TsMS § 71 järgi Harju Maakohtule ning kostja

ebaõiged väited seose puudumisest Eestiga ja hagiavalduses määratud aadressiga ei ole

asjakohased. Kostja väidet selle kohta, et üürileping on puudulik, on ainetu. Üürilepingu

esimesel 14-l leheküljel on kajastatud üürilepingu sisu ning viimased kuus lehekülge on

üürilepingu lisad, milliste loetelu on kirjas üürilepingu p-s 15. Seega on kõik üürilepingu

leheküljed kohtule esitatud. Hageja ei ole üürilepingu lisasid hagile lisanud, sest TsMS § 238 lg 1

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Üürilepingu lisad ei ole asjakohased.

9. Ebaõige ja asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole võlgnevust nõudnud põhivõlgnikult.

Hageja selgitas, et X OÜ ei suutnud võlgnevust kõrvaldada, mistõttu esitati nõue käendaja vastu

käenduslepingu alusel. Hageja esitas oma 28. oktoobri 2022 nõudekirja, mis on seni X OÜ poolt

täitmata. Samas vastutab kostja koos põhivõlgnikuga solidaarselt. Seega isegi kui hageja ei

oleks pöördunud põhivõlgniku X OÜ poole, oleks tal õigus pöörduda otse käendaja vastu. Kostja

väited, et võlgnevus on tõendmata, ei ole põhjendatud. Hageja on selgitanud ja tõendanud

võlgnevuse suurust.

10. 08.01.2024 seisukohtades rõhutas hageja, et tema nõue vastab hagis märgitule. Kuigi hageja

tasus 04. aprilli 2023 enampakkumisel omandatud vara ostuhinna tasaarvestuse teel, ei mõjuta

eelnev käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid kostja vastu ning kostja vastuväide nõude suuruse

osas on asjakohatu.

11. Kostja esitatud vara enampakkumise aktist nähtub, et ostuhinna tasumiseks tasaarvestas

hageja esmalt X OÜ-le esitatud arvetest nr 22015, 21474, 22034, 22054, 22192, 22267, 22287,

22307, 22327, 22345, 22363, 22380, 22398, 22415, 22431, 23016, 22448 ja 23049 tulenevad

viivisenõuded ning seejärel arvetest nr 23016, 22448 ja 23049 tulenevad põhinõuded seni, kuni

ostuhind summas 50 000 eurot on täies ulatuses tasaarvestatud. Vastavalt hagiavalduse p-le 2.5,

hageja varasemale nõudekirjale ning nõude kokkuvõttele ja arvetele tuleneb kostja vastu esitatud

hagi aga X OÜ-le esitatud arvetest nr 21442, 21462, 22015, 21474, 22034, 22054, 22098, 22192,

22267, 22287, 22307, 22327, 22345, 22363 kogusummas 182 571,73 eurot. Eelnimetatu ei kattu

varasemaga mistahes osas, va arve nr 22098 osas. Eelnev on viivisearve, mis mh sisaldab 1

283,29 euro ulatuses tasaarvestatuid viiviseid arvetest nr 22015, 21474, 22054, 22034 (653,41 +

310,45 + 263,88 + 55,55).

12. Isegi kui lahutada viivis summas 1 283,29 eurot maha hageja kogunõudest 182 571,73

eurost, on hagi põhjendatud ja tõendatud suuremas ulatuses kui käendaja vastutuse maksimaalse

summas (s.o 175 275,36 eurot) ehk summas milles hageja kohtule kostja vastu hagi esitas.

13. Hageja ja kostja 18. detsembril 2020 sõlmitud käendusleping on allkirjastatud ja kehtiv.

Hageja on juba selgitanud, et kostja vastupidised väited on ebaõiged. Pooltevahelise

kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt allub tsiviilasi Harju Maakohtule. Kuivõrd pooled on

sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe, ei kohaldu üldine kohtualluvus ning kostja elukoht ei oma

kohtualluvuse seisukohast tähtsust. Kostja väide, et tal ei ole Eestiga mingit seost, on vale.

14. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Õigusabi

osutati hagejale tunnihinnaga 265 ilma käibemaksuta. Hagi koostamine koos vajaliku analüüsi ja

kliendiga kooskõlastamisega võttis aega 3,75 tundi. Kohtu määrusega tutvumiseks, kohtuga

suhtlemiseks, kostja vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks kulus 8 tundi. Eelistungiks

valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2,5 tundi. Kostja 27.11.2023 seisukohaga

tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja sellele vastuse koostamiseks, samuti viimaseks istungiks

valmistumiseks kulus 10 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 1 tund, viimasel

istungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

KOSTJA VASTUVÄITED

15. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja ja X OÜ vahel oli sõlmitud üürileping,

mille üheks käendajaks on kostja. Kostja teatas, et vaidlus on võlgnevuse suuruse ja tekkimise

aluse kohta. Võlgnik X OÜ ja teine käendaja A.N. on vaidlustanud võlgnevuse suuruse ja aluse

ning esitasid hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

16. Kostja pidas eksitavaks hageja väidet, et nende vahel on kohtualluvuse kokkulepe. Kostja ei

ole allkirjastanud käenduslepingu viimaste lehte ega sellist kokkulepet kunagi sõlminud.

Aadressil XXX vallas asub hagejale kuuluv hoone, kus võlgnik X OÜ üüris ruume. Kostja on

Suurbritannia kodanik, kes ei oma Eestiga mingit seost. Kostja elukoht on XXX, mida tõendab

kostjale tema elukohas Suurbritaanias viimati väljastatud hääletamise kaart.

17. Hageja esitatud käenduslepingu kaheksas leht, millel on punktid 6.4 (kohtu alluvuse

kokkulepe) ja 6.5, on võltsitud. Seal puudub käendaja allkiri, seega pooltel puudub

kohtualluvuse kokkulepe. Kostja viitas TsMS § 70 lõigetele 1 ja 2 ning leidis, et kohus ei ole

kontrollinud, kas kostja elukoht on kohtu tööpiirkonnas ega seda, kas kostja elab Eestis. Hageja

esitatud üürileping on samuti puudulik. 20-st lehest on esitatud ainult 14 lehte, seega ei ole

võimalik tuvastada kõike asjaolusid, milles pooled kokku leppisid.

18. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on pööranud võlgnevuse nõudes

võlgniku X OÜ poole, vaid ta pöördus kohe hagiga käendaja vastu. Poolte vahel on vaidlus selle

üle, kas võlgnik ja käendaja on oma kohustusi rikkunud, kas hagejale on tekkinud üüri maksmise

tõttu kahju ning kas võlgnik või käendaja peavad kahju hüvitama. Kohus on ekslikult asunud

seisukohale, et võlgnevus on tõendatud. Samas realiseerib hageja võlgniku vara, mille võrra on

võlgnevuse suurus muutunud.

19. 27.11.2023 seisukohtades pidas kostja arusaamatuks hageja nõude summat. Tallinna

kohtutäitur E. V. müüs 04.04.2023 üürileandja ja pandipidaja hageja esindaja volitusel ja nõudel

avalikul elektroonilisel enampakkumisel X OÜ-le kuuluva ja üürileandja pandiõigusega

koormatud vallasvara tervikvarana 50 000 euro eest. Ostjaks oli hageja oma lepingulise esindaja

L. T. kaudu. Seda tõendab vara enampakkumise akt. Nõue on järelikult väiksem kui 175275,36

eurot ning hageja peab põhjendama nõude suurust.

20. Kostja leidis jätkuvalt, et vaidlus ei allu Harju Maakohtule. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määruse) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi selle riigi

kohtusse, kus on kostja alaline elukoht. Kostja alaline elukoht on Ühendkuningriigis ning Eestiga

kostjal ei ole mingit seost.

21. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2640 eurot.

Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

sellest tulenevalt tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu nõudis kostja

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise

menetluskuludelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

23. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja sõlmis 14.01.2020 X OÜ-ga mitteeluruumide üürilepingu, mille alusel pidi üürnik

X OÜ tasuma hagejale üüri ja maksma kommunaalteenuseid, samuti lepiti kokku viivise

määras 0,07% päevas;

2) hageja ja kostja sõlmisid 18.12.2020 käenduslepingu, mille alusel võttis kostja kohustuse

vastutada X OÜ kohustuste täitmise eest 175 275,36 euro ulatuses solidaarselt koos teise

käendaja ja X OÜ-ga.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt käenduslepingu alusel 175

275,36 eurot.

25. Hageja leidis, et käendusjuhtum on saabunud ning loetles hagiavalduses üles arved, millised

X OÜ jättis tasumata. Kuigi hageja omandas enampakkumisel võlgniku vara ning tasaarvestas

ostuhinna oma nõudega üürniku vastu, ei tasaarvestanud hageja nõuet tulenevalt nendest

arvetest, milliste alusel ta esitas nõude käendaja vastu. Pooled sõlmisid käenduslepingus

kohtualluvuse kokkuleppe, mistõttu kostja väited sellise kokkuleppe puudumise kohta on

ainetud.

26. Kostja leidis esmalt nõudele vastu vaieldes, et kohus on ebaõigesti hagi menetlusse võtnud

ega ole kontrollinud kostja elukohta. Kostja elab Suurbritannias, tal puuduvad Eestiga seosed ja

vaidlus ei allu Eesti kohtule. Kostja ei ole käenduslepingus allkirjastanud kohtualluvuse

kokkulepet. Kostja taotles hagi menetlusse võtmata jätmist, millise taotluse loeb kohus hagi

läbivaatamata jätmise taotluseks.

27. Esmalt ei nõustu kohus kostja väidetega, et viimasel puuduvad Eestiga seosed ning kostja ei

ole kohtualluvuse kokkulepet sõlminud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja, kostja ning

A. N. sõlmisid käenduslepingu (toimiku lk 11-14), milliste alusel käendajad kui üürniku

osanikud võtsid endale kohustuse vastutada üürilepingust ning selle muudatustest tulenevate

kõigi X OÜ kohustuste eest solidaarselt koos võlgnikuga. Käendajate vastutuse

maksimumsummaks oli lepingu järgi 175 275,36 eurot. Punkti 3.1 järgi pidi leping kehtima kuni

tagatavate kohustuste nõuetekohase täitmiseni, kuid mitte kauem kui 01.02.2026. Lepingul on

kostja allkiri.

28. Lepingu viimase lehe pöördel on punkt 6.4, mille kohaselt alluvad lepingu täitmisest

tulenevad poolte vaidlused Harju Maakohtule. Sellel viimasel lehel eraldi kostja allkirja ei ole,

küll aga on kostja allkiri selgelt igal lepingu lehel, sealhulgas viimasel lehel, mis eelnes

kohtualluvuse kokkuleppe punkti sisaldavale lehele. Hageja esitas kohtule video (nähtav kohtute

infosüsteemi vahendusel) käenduslepingu originaalist, mille igal lehel on nähtav kostja allkiri.

Muuhulgas on kostja allkiri käenduslepingu viimasel lehel, mille pöördel on kohtualluvuse

kokkulepet sisaldav lepingu punkt.

29. Kohtu hinnangul on eeltoodust nähtav, et kostja allkirjastas kogu lepingu ning sealhulgas

nõustus kohtualluvuse kokkuleppega. Kostja ei põhistanud sisuliselt tõendi võltsituse väidet,

kuigi kohus seda selgitas kostjale 01.11.2023 eelistungil (toimiku lk 58-59). Eluliselt ei pea

kohus usutavaks kostja väidet, et kuigi viimane nõustus käenduslepingu sõlmimisega ning

allkirjastas iga käenduslepingu lehe, ei olnud ta nõus viimase lehe pöördel sisalduvate

tingimustega.

30. Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku lk 47-49) X OÜ kohta, millest nähtub, et

kostja oli selle ettevõtte juhatuse liige ja osanik, millest tulenevalt on ebaõiged kostja väited, et

tal puudub Eestiga igasugune seos. Seda, et kostja tegelik elukoht on Suurbritannias, ei ole kostja

kohtu hinnangul tõendanud. Oma elukoha tõendamiseks esitas kostja kohtule ilma tõlketa

valijakaardi (toimiku lk 37), kuid ainuüksi selle dokumendi alusel ei saa kohus järeldada, milline

on kostja tegelik elukoht. Dokumendil puuduvad mistahes tunnused, milliste alusel saaks kohus

tuvastada dokumendi allika või ehtsuse. Kohus ei saa dokumendi alusel asuda järeldusi tegema

selle kohta, milliste andmete alusel on dokumendile kantud kostja elukoht ning kes on seda

teinud.

31. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Eesti kohus ja Harju Maakohus on pädevad vaidlust

lahendama, sest poolte vahel oli kehtiv kohtualluvuse kokkulepe. Sõltumata eeltoodust alluks

vaidlus Eesti kohtule ka siis, kui kohtualluvuse kokkulepe puuduks. Ekslik on kostja järeldus, et

mistahes juhtudel tuleb hagi alati esitada kostja elukoha kohtusse.

32. TsMS § 69 lg 1 näeb ette, et kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma

menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Järgnevad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted reguleerivad seda, millal on kohtualluvus üldine, millal

valikuline ja millal erandlik.

33. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib

selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta muuhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr

1215/2012.

34. Määruse 1215/2012 artikli 5 lõige 1 näeb üldnormina ette, et isikute vastu, kelle alaline

elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes antud määruse sama

peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Artikli 7 punkti 1 alapunkti a järgi võib isiku vastu, kelle

alaline elukoht on liikmesriigis, võib hagi esitada teises liikmesriigis lepinguid puudutavates

asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Kostja tagas käendajana üüri

tasumise kohustust ning see kohustus tuli täita Eestis.

35. Erandliku kohtualluvuse reegli näeb aga ette määruse artikkel 24, mille lõike 1 järgi allub asi

poolte alalisest elukohast olenemata nende menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus

või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtusse, kus asjaomane asi asub. Eeltoodust

tulenevalt allub vaidlus Eesti kohtule isegi siis, kui poolte vahel oleks puudunud kohtualluvuse

kokkulepe. Kuna üüritud kinnisasi asub Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas, allub vaidlus

igal juhul Eesti kohtule. Seetõttu on Eesti kohus pädev vaidlust lahendama ning kostja taotlus

jätta hagi läbi vaatamata rahuldamisele ei kuulu.

36. Vaidluse sisulises osas leidis kostja, et hageja nõue ei ole tõendatud ning muuhulgas ei ole

tõendatud, kas võlgnik rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi. Kuna hageja omandas üürniku

vara enampakkumise teel ja tasus tasaarvestuse korras, peaks hageja nõue olema väiksem. Lisaks

heitis kostja hagejale ette, et viimane ei pöördunud nõudega esmalt põhivõlgniku poole.

37. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1

näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

38. Eeltoodud sätete alusel on ekslik kostja järeldus, et hagejal oleks tekkinud tema vastu

nõudeõigus alles siis, kui hageja oleks esmalt pöördunud nõudega põhivõlgniku vastu. Kostja

vastutas käenduslepingu alusel põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu

isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et hageja pöördus põhivõlgniku poole nõude ja

pankrotihoiatusega 28.10.2022 (toimiku lk 51-54). Kostjale esitas hageja käenduskohustuse

täitmise nõude alles hiljem ehk 21.11.2022 (nõue koos tõlkega toimiku lk 15-17). Seega on

ebaõige kostja väide, et hageja ei ole esmalt põhivõlgniku poole pöördunud.

39. Hageja esitas kohtule mitteeluruumide üürilepingu (toimiku lk 4-10), mille ta oli sõlminud X

OÜ-ga, keda esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liikmena kostja. Lepingu alusel üüris hageja

võlgnikule lao- ja tootmispinna ning büroo- ja sotsiaalpinna. X OÜ pidi lepingu alusel tasuma

hagejale üüri, hooldustasusid ja kommunaalkulusid. Lepingu punkti 2.10 järgi pidi võlgnik

tasuma mistahes makse tähtaegselt maksmata jätmisel viivist 0,07% päevas. Iseenesest ei vaidle

pooled selle üle, et üürileping sõlmiti ja üürnik oli kohustatud tasuma üüri ning maksma

kommunaalkulusid.

40. Hageja esitas kohtule raamatupidamise väljavõtte (toimiku lk 18), millest nähtuvad üürniku

tasumata jäetud arved ning tasumisega viivitatud päevad. Samuti esitas hageja kõik arved,

millised üürnik jättis tasumata ning milliste alusel kujunes hagiavalduses toodud nõude (toimiku

lk 18 pöördel – 25). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul hageja nõue tõendatud. Kostja ei ole

põhistanud ega selgitanud, miks esitatud tõendid hageja nõuet ei tõenda. Kostja ei ole väitnud

ega tõendanud, et üürnik oleks arved tasunud. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses

määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. Seega ei saa kohus hagimenetluses kostja eest vastuväiteid kujundada. Kohus ei saa

kostja eest tuvastada, miks vaatamata esitatud tõenditele ei ole nõue tõendatud.

41. Kostja esitas kohtule kohtutäituri enampakkumise akti 04.04.2023 (toimiku lk 63-65), millest

nähtub, et enampakkumisel müüdi üürnikust võlgniku vara. Parima pakkumise tegi hageja, kes

teatas, et tasub vara eest tasaarvestuse korras. Aktis on märgitud, millistest arvetest tuleneva

nõude hageja tasaarvestas. Kohus nõustub hageja väitega, et tasaarvestuse alusena ei ole viidatud

nendele arvetele, milliste alusel esitas hageja nõude kostja vastu. Kuna hageja ei ole esitanud

kostja vastu nõuet tulenevalt nendest arvetest, milliste tasunõude hageja tasaarvestas, ei saanud

enampakkumise tulemusena hageja nõue väheneda.

42. Kuna kostja ei esitanud menetluses muid vastuväiteid, kuulub hageja nõue rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 175 275,36 eurot, mis vastab käenduslepingus märgitud

kostja vastutuse maksimaalsele suurusele.

43. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1

sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

44. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja kulud õigusabile. Õigusabi

osutati hagejale tunnihinnaga 265 ilma käibemaksuta. Hagi koostamine koos vajaliku analüüsi ja

kliendiga kooskõlastamisega võttis aega 3,75 tundi. Kohtu määrusega tutvumiseks, kohtuga

suhtlemiseks, kostja vastuse analüüsiks ja sellele vastamiseks kulus 8 tundi. Eelistungiks

valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulus 2,5 tundi. Kostja 27.11.2023 seisukohaga

tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja sellele vastuse koostamiseks, samuti viimaseks istungiks

valmistumiseks kulus 10 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 1 tund, viimasel

istungil osalemiseks 0,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

45. Kuigi kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu menetlustoimingute tegemiseks on mõistlik ja

kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga, on vaidluse vähest keerukust

arvestades ebamõistlikult kõrge hageja esindaja tunnitasu suurus. Kohus loeb mõistlikuks

tunnitasu suuruseks 200 eurot ilma käibemaksuta. Hageja taotluse kohaselt on esindaja ajakulu

kokku 31,75 tundi, millest tulenevalt on põhjendatud kulu õigusabile 6350 eurot. Koos riigilõivu

2 520 euroga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 8870 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 8870 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik