2-22-12870/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.02.2024, Tallinna kohtumaja

E-toimiku menetlemise infosüsteemi ja kohtu kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-22-12870

Tsiviilasi

A P hagi A Pi (P) vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

355,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: K K (e-post xxx);

Kostja: A P (isikukood xxx, elukoht xxx

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalik hagimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda välja arvatud hageja tasutud riigilõiv

ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses – need kulud

jätta kostja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine:

3.1 Määrata kindlaks hageja menetluskulu järgmiselt:

-

Riigilõiv 175 eurot;

-

Hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50% ulatuses – 190 eurot.

4. Välja mõista kostjalt A Pilt (isikukood xxx) hageja A P (isikukood xxx) kasuks

menetluskulu hüvitamiseks 365 eurot (s.o riigilõiv 175 eurot ja hagi esitamisega

seotud lepingulise esindaja kulu 50% ehk 190 eurot).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. A P (hageja) esitas 31.08.2022 Harju Maakohtule hagi A Pi (kostja) vastu käenduskohustuse

sisesuhtest tulenevalt 324,03 euro ja viivise saamiseks. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu

175 eurot.

2. 15.09.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastust hagile. Kostja

esitas oma vastuse 15.12.2023.

3. 03.05.2023 pöördus kohus poolte poole, selgitas, et kostja pole sisuliselt hagile vastu

vaielnud, välja arvatud osaliselt viivisenõudele ning palus kostjal teatada, kas ta on nõude

hagejale täitnud.

4. 10.05.2023 teavitas kostja kohust sellest, et ta on tasunud hagejale põhivõla 324,03 eurot ja

intressi 25 eurot (kuna intressi täpne suurus ei ole kostjale teada).

5. 07.06.2023 saatis kohus pooltele selgitused selle kohta, et kui hagejal enam nõuet kostja

vastu ei ole, siis on alust jätta hagi läbivaatamata. Kohus palus hageja seisukohta

menetluskulude jaotuse osas ja selle kohta, kas hageja on menetluse lõpetamise nõus.

6. 08.06.2023 esitas hageja oma seisukoha: kostja tasus 04.05.2023 hagejale põhivõla 324,03

eurot ja 10.05.2023 intressi/viivise 25 eurot. Viivisevõlgnevus seisuga 04.05.2023 (võla

tasumine) oli 25,6 eurot. Hageja on nõus hagi läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamisega,

kui kostja tasub kogu viivisevõlgnevuse. Kuna kostja seda teinud ei ole, on kostjal veel

võlgnevus hageja ees 0,6 eurot viivist.

7. 08.06.2023 esitas hageja ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on riigilõiv

175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427,5 eurot (4,5 tunni eest tunnihinnaga 95 eurot).

Õigusabiteenust osutanud ettevõtja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega on lepingulise

esindaja tasu käibemaksuta.

8. 12.01.2024 saatis kohus veelkord pooltele kirja selgitustega ja andis kostjale tähtaja.

9. 12.01.2024 saatis kostja kohtule maksekorralduse selle kohta, et ta on 12.01.2024 tasunud

hagejale veel 60 eurot.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

10. 31.08.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

Põhivõlga 324,03 eurot;

-

Viivist põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 15.06.2022 kuni kohase täitmiseni;

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv 175 eurot

ja lepingulise esindaja tasu 427,5 eurot.

11. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

Hageja ja kostja sõlmisid xxx AS-ga 15.04.2019 käenduslepingu nr xxx, millega nad

kohustusid solidaarselt vastutama arvelduskrediidilepingust nr xxx ja selle lepingu

kõigist lisadest tulenevate xxx OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt

laenusaajaga kuni 20 000 euro ulatuses.

-

Hageja, kostja ja xxx AS sõlmisid 15.04.2019 arvelduskrediidilepingu nr xxx lisa nr 5,

milles täiendati muuhulgas arvelduskrediidilepingut punktiga 1.9.2 selle kohta, et

arvelduskrediidilepingu täitamist tagab A Pi ja A P solidaarkäendus vastavalt

käenduslepingule nr xxx

-

Hageja, kostja ja xxx AS sõlmisid 27.03.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxx lisa nr 6,

milles täpsustati muuhulgas arvelduskrediidi limiiti ning määrati arvelduskrediidi

kasutusaja lõpptähtpäevaks 27.03.2021.

-

Hageja ja kostja esitasid 27.03.2020 xxx AS-le kinnistuse, milles nad osutasid

arvelduskrediidilepingu nr xxx.03.2020 sõlmitud lisale nr 6 ja 15.04.2019

käenduslepingule nr xxx ning kinnitasid, et see käendusleping kehtib ka

arvelduskrediidilepingu lisaga nr 6 tehtud muudatuste osas.

-

Harju Maakohtu 13.12.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-16830/8 kuulutati välja xxx

OÜ pankrot.

-

Pärast pankrotipesast väljamaksete saamist teatas xxx AS hagejale 17.05.2022 saadetud

kirjas, et pangal oli xxx OÜ (pankrotis) vastu pankrotimenetluses tunnustatud nõue

3600,80 eurot, millest pankrotipesast laekus 2952,74 eurot ning et sellest kaeti esmalt

vähem tagatud krediitkaardilepinguga nr xxx seonduvad nõuded, mistõttu jääb

arvelduskrediidilepingu nr xxx lisast nr 6 tulenev nõue 648,06 eurot käendajate vastu

veel üles.

-

Hageja tasus arvelduskrediidilepingust nr xxx lisast 6 tulenevate kohustuste solidaarse

käendajana 24.05.2022 xxx AS-le 648,06 eurot. xxx AS teatas 25.05.2022, et

lepingutest nr xxx ning nr xxx tulenevad nõuded on täidetud.

-

Hageja esitas 10.06.2022 kostjale tagasinõude solidaarvõlgniku kohustuste täitmiseks

324,03 euro ulatuses. Kostja nõuet ei täitnud.

12. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 ning nõuab kostjalt võla

324,03 euro ja viivise väljamõistmist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras (s.o VÕS §

113 lg 1 teine lause) põhivõla jäägilt alates 15.06.2022 (kostjale antud tähtaeg kohustuse

täitmiseks) kuni võla tasumiseni.

13. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda ja nende välja mõistmist.

Kostja vastuväited

14. Kostja taotles 15.12.2022 kohtule esitatud vastuses järgmist:

-

Et kohus loeks kostjale kohustuse täitmise nõude esitamise ajaks hagimaterjalide kätte

saamise käesolevas menetluses (ehk seega 01.12.2022);

-

Et kohus arvestaks viivist mõistliku aja möödumisel arvestades kostja poolt nõude

kättesaamisest 01.12.2022;

-

Et kohus jätaks menetluskulud poolte endi kanda, sest kostja pole keeldunud

solidaarkohustuse täitmisest, aga selle suuruse kohta avaldas hageja andmeid alles

kohtumenetluse käigus.

15. Kostja ei vaidle vastu hagi asjaoludele, kuid kostja selgitab, et ei pank ega hageja pole talle

enne kohtumenetlust esitanud teavet selle kohta, kuidas käendajate kohustuse suurus on

kujunenud ja mille alusel (arvestades, et põhivõlgniku pankrotimenetluses esitatud panga nõue

rahuldati pankrotimenetluse käigus pea täies ulatuses).

16. Kostja tasus menetluse käigus e 04.05.2023 hagejale 324,03 eurot põhivõla eest ja

10.05.2023 viivise katteks 25 eurot. 60 senti maksis kostja hagejale 12.01.2024.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, poolte selgitused ja tõendid leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata, sest hageja nõue kostja vastu on selle täitmise tõttu lõppenud. Menetluskulud

jätab kohus poolte endi kanda välja arvatud riigilõiv ja hagi esitaisega seotud lepingulise

esindaja kulu 50% ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kohus määrab kindlaks ka

menetluskulu rahalise suuruse.

18. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230

lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

19. Kostja on hagi faktilised asjaolud omaks võtnud ja seega TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel loeb

kohus otsuse p-s 11 toodud asjaolud tuvastatuks.

20. Hageja 08.06.2023 e-kirja alusel loeb kohus tuvastatuks, et 04.05.2023 tasus kostja hagejale

põhivõla 324,03 eurot ja 10.05.2023 tasus kostja hagejale viivise katteks 25 eurot. Hageja väitel

jäi selle järgselt hagejal üles nõue kostja vastu 60 senti viivise saamiseks. Kostja 12.01.2024

esitatud maksekorralduse alusel tuvastab kohus, et samal kuupäeval on kostja tasunud

puuduolevad 60 senti.

21. Seega on kostja kogu hageja nõude rahuldanud ning hagejal ei saa enam olla nõuet kostja

vastu.

22. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16 (p20) tuleneb, et kui nõue on menetluse

kestel rahuldatud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tasutud nõue ulatuses

hagi nõude vähendamise või nõude tagasivõtmise või sellest loobumise avaldust. Seega tuleb

asuda seisukohale, et sellist nõuet nagu on esitatud ja mis on menetluses, hagejal kostja vastu

enam ei ole ja seega tuleb nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

24. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas sätestab sama paragrahvi lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

25. Pooled vaidlevad menetluskulude kandmise üle. Hageja taotleb, et menetluskulud jääksid

kostja kanda ja et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja.

26. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuna hageja oleks saanud

kohtusse pöördumist vältida. Nimelt viitab kostja sellele, et pärast kohtueelse nõude saamist,

pöördus kostja 16.06.2022 e-kirjaga (dtl 49) hageja poole selgituse saamiseks, kuidas on saadud

(arvutatud käenduslepingute lõikes) summa, mida käendajatelt nõutakse ja hageja vastas, et on

lähtunud panga esitatud nõudest ja enamat saavad selgitada pank ja põhivõlgniku

pankrotihaldur. Seega kostja ei saanud oma küsimusele vastust ja enne vastuste saamist ei

pidanud vajalikuks hagejale makset teha. Kostja väidab, et alles hagi materjalidest sai ta teada,

et ka hageja ise oli pangale sarnaseid küsimusi esitanud ja alles hagi materjalidest sai ta teada,

mida pank oli hagejale vastanud. Seejärel täitis ta menetluse käigus hageja nõude.

27. Samas märgib kohus, et kostja oleks solidaarkohustuslasena saanud ka ise pöörduda otse

panga või pankrotihalduri poole ja oma küsimused esitada. Ning kuigi kostja hagile vastu ei

vaielnud, kulus hagi esitamisest 31.08.2022 kuni nõude lõpliku rahuldamiseni 12.01.2024

ikkagi ligi 1,5 aastat.

28. Seetõttu ei saa kohus nõustuda sellega, et hagi esitamine oli ebavajalik hageja õiguste

kaitseks.

29. Lisaks märgib kohus, et TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Erisus tuleneb sama paragrahvi

lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

30. Hageja ei ole küll hagist loobunud ega seda tagasi võtnud, kuid kohtu hinnangul ei saa

sisuliselt samalaadse olukorra puhul hageja menetluskulude kandmise positsioon puhtalt

menetluslike erisuste tõttu oluliselt halveneda. Ehk kui hagi jääb rahuldamata seetõttu, et kostja

on menetluse kestel hageja nõude rahuldanud, siis oleks äärmiselt ebaõiglane, kui

menetluskulud jääksid hageja kanda.

31. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda välja arvatud hagi

esitamisega seotud kulu: s.o riigilõiv ja hagi esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu 50%

ulatuses.

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja selle jaotuse alusel TsMS § 174 lg 1 ning lg 2 järgi ka

nende rahalise suuruse.

33. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot (dtl 36), lõivu suurus tuleneb

Riigilõivuseadusest.

34. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 60-62, esitatud 08.06.2023) on hagi

koostamise ja esitamisega seotud toimingud 4 tunni eest tunnihinnaga 95 eurot. Kohus leiab, et

see on kliendilt asjaolude kirjelduse saamiseks, aruteluks, hagi koostamiseks ja tõendite

komplekteerimiseks vajalik ja mõistlik aeg.

35. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud

(TsMS § 175 lg 11).

36. Kohus leiab, et riigilõiv ja hagi esitamisega seotud esindaja kulu 50% tuleb jätta kostja

kanda (TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et kulunimekiri on seotud käesolevas

tsiviilasjas tehtud tööga. Kuna hagejat nõustanud äriühing ei ole käibemaksukohustuslane,

mõistab kohus esindaja tasu välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

37. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks riigilõivu 175

eurot ja lepingulise esindaja kulu 4 x 95 eurot 50% ulatuses ehk 380/2 = 190 eurot.

38. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik