1-23-3952/68 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-23-3952

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2023, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-3952 (23233050286)

Kohtukoosseis

Eesistuja kohtunik Olga Dorogan

Rahvakohtunikud Jelena Demenok, Jüri Kiik

Kohtuistungi sekretärid

Ljubov Allikmäe, Aliis Peri

Tõlgid

Marina Davõdovitš, Valentina Michelson, Svetlana Hamaza,

Aleksander Minin, Olga Abakumova

Kriminaalasi

Jan Suvorovi süüdistuses KarS § 423-1, § 424 lg 1, § 121 lg 2

p 2, § 187 lg 1, § 119 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, üldmenetluse

korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov

Süüdistatav

Jan Suvorov

Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla,

isikukood

39505083717, XXX, XXX, emakeel – XXX, ei tööta ega õpi.

Varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, viimati:

-

08.11.2017 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9

järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud. Karistus on täidetud

22.04.2019.

Tõkend – vahistamine alates 13.05.2023.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Igor Belugin (määratud korras)

Kohtuistungite toimumise

ajad

28.09.2023, 29.09.2023, 02.10.2023, 05.10.2023, 24.10.2023,

25.10.2023, 26.10.2023, 08.11.2023, 27.11.2023, 06.12.2023.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306,

309 lg-dest 2 ja 3, 310 lg-st 1, 311, 313, 314 ja 315, maakohus

otsustas:

1-23-3952

1. Mõista Jan Suvorov KarS § 121 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

2. Mõista Jan Suvorov KarS § 119 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

3. Mõista Jan Suvorov õigeks 13.06.2021 kuriteoepisoodis süüdistuses KarS § 423-1

järgi.

4. Tunnistada Jan Suvorov süüdi KarS § 423-1 järgi (24.04.2021 ja 02.01.2022

kuriteoepisoodid) ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

5. Tunnistada Jan Suvorov süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust.

6. Tunnistada Jan Suvorov süüdi KarS § 187 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2

(kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

7. Tunnistada Jan Suvorov süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

8. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel,

mõista Jan Suvorovile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

lugeda karistuse kandmise alguseks Jan Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise

päev, s.o 13.05.2023.

10. Jan Suvorovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend

tühistada jõustunud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumisel.

11. Kannatanu A OÜ tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5,

TsMS § 440 lg 1 alusel Jan Suvorovilt välja kannatanu A OÜ (registrikood XXX)

kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 94 (üheksakümmend neli) eurot

82 senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.

12. Kannatanu M OÜ tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5,

TsMS § 440 lg 1 alusel Jan Suvorovilt välja kannatanu M OÜ (registrikood XXX)

kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 807 (kaheksasada seitse) eurot 98

senti. Nimetatud summa tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX.

13. Asitõendid:

-

plastpudel, mis asub PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 23ATH23019 alusel, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

peale kohtuotsuse jõustumist;

-

13 tabletti, mis asuvad PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 23ATH23874 alusel, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

peale kohtuotsuse jõustumist.

14. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Jan Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha 1812,50 eurot,

-

joobeseisundi tuvastamisega seotud kulud 118,19 eurot,

1-23-3952

-

määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtueelses menetluses makstud tasu 668,32

eurot,

-

määratud kaitsjale Irina Žurinale kohtueelses menetluses makstud tasu 361,92

eurot,

-

DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0122 teostamisega seotud kulud 399 eurot,

-

narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0137 teostamisega seotud kulud 84 eurot,

-

arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi nr 23E-AOX0064 teostamisega seotud

kulud 95 eurot,

-

määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtumenetluses makstud tasu 2711,84 eurot,

s.o menetluskulud kokku 6250,77 eurot.

15. Ülejäänud menetluskulud, s.o määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtueelses

menetluses makstud tasu summas 500 eurot, määratud kaitsjale Igor Beluginile

kohtumenetluses makstud tasu summas 2500 eurot ning DNA-ekspertiisi nr 23E-

GE0338 tegemisega seotud kulud summas 798 eurot, jätta KrMS § 181 lg 1 alusel

riigi kanda.

16. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata, et Jan Suvorovil on õigus tasuda välja

mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 6250,77 eurot ühe (1) aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99923700039582 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Jan Suvorov,

kriminaalasja number - 1-23-3952, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kannatanu A V (seaduslik esindaja J K) on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et

teda teavitatakse Jan Suvorovi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 30.01.2024.

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Vahistatud või

muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis hiljemalt 30.01.2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1-23-3952

SÜÜDISTUS

1. Jan Suvorovit süüdistatakse KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema isikuna, kes juhib mootorsõidukeid juhtimisõiguseta süstemaatiliselt, mh

olles selle eest karistatud 03.01.2020.a Ida prefektuuri otsuse nr 233020000036 alusel LS § 201

lg 1 järgi, samuti 17.06.2020.a Viru Maakohtu otsuse nr 4-20-2720 alusel LS § 201 lg 2 järgi,

uuesti s.o süstemaatiliselt:

1) 24.04.2021.a kella 02.54 ajal juhtis Narvas V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõidukit Audi

A4 Avant registreerimismärgiga XXX;

2) 13.06.2021.a kella 15.15 ajal juhtis Narvas A. Puškini tn 19 juures mootorsõidukit Audi A4

Avant registreerimismärgiga XXX;

3) 02.01.2022.a kella 11.37 ajal juhtis Narvas I. Grafovi tn 19 juures mootorsõidukit Saab 9-3

registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõigust,

rikkudes süstemaatiliselt Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. Jan Suvorov rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet, mille

kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või

keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega süüdistatakse Jan Suvorovit KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on

pandud toime süstemaatiliselt.

Samuti süüdistatakse Jan Suvorovit KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Nimelt selles, et tema juhtis 24.04.2021.a kella 02.54 ajal Narvas V.

Gerassimovi tn 4 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX juhile

keelatud seisundis, nimelt ta oli narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis

avaldus selles, et vastavalt 04.05.2021.a EKEI uuringuakti nr 641T tulemusele, oli Jan Suvorovi

uurinis tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete aine (amfetamiin) sisaldus ning keda

vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, lg 4 p 2 sätetele loetakse joobeseisundis

olevaks isikuks.

Seega süüdistatakse Jan Suvorovit KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse Јаn Suvorovit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Nimelt selles, et tema 24.03.2022.a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris,

tahtlikult haaras tekkinud olmetüli käigus kahe käega kinni oma XXX A E mõlemast käest,

seejärel parema käe randmest ja väänas seda, samuti tõukas kannatanut rinna piirkonnas. Sellise

tegevusega põhjustas Јаn Suvorov kannatanule A E füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse –

punetus ja hematoom parema käe randmel ning hematoomid ja kriimustused rinna piirkonnas.

Seega süüdistatakse Јаn Suvorovit KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises – s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline

väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.

Samuti süüdistatakse Jan Suvorovit KarS § 187 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Nimelt selles, et tema täisealise isikuna, omandas kindlaks tegemata ajal, kohas

ja isikult muu uimastava toimega retseptiravimit haloperidool (vähemalt 31 tableti) ning

vähemalt 2 kapslit uimastava toimega (tekitab uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA.

Seejärel Jan Suvorov teadlikult ja tahtlikult andis kahel erineval päeval eelnimetatud ravimeid

nooremale kui XXX A V viimase palvel ebaseadusliku ehk ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise

1-23-3952

eesmärgil. Erinevate retseptiravimite sellises koguses üleandmisega A V, tegi Jan Suvorov need

ained talle kättesaadavaks ning seega tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda

soovi kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. Seeläbi kallutas Jan Suvorov A V muu uimastava

toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele.

Ajavahemikus 17 - 23.01.2023.a telefonitsi vesteldes A V palus Jan Suvorovilt tuua A V kehva

enesetunde ning unetuse vastu ravimeid, samuti mokatubakat. Jan Suvorov nõustus A V palvega

ja tõi talle palutu, teades seejuures, et A V on XXX ning viibib erinevate sõltuvusprobleemidega

ja sellest tulenevalt vaimse tervise probleemidega Torujõe noortekeskuses, kuhu erinevate

uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete ja seal hulgas ravimite toimetamine on rangelt keelatud.

Seejärel 23.01.2023.a kella 10.00 paiku A V üleandmise eesmärgil pani Jan Suvorov Kohtla-

Järve linnas aadressil XXX asuva Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha

peidikusse oranži värvi teibiga teibitud pakendi, milles oli vähemalt 31 tabletti haloperidooli,

vähemalt 10 tableti kvetiapiini ning üks pakk mokatubakat (suitsuvaba tubakatoode). Samal

päeval A V koos A D ja A E võtsid sellest peidikust Jan Suvorovi poolt peidetud pakendi koos

eelnimetatud tablettide ja mokatubakaga ning ajavahemikul 23 – 25.01.2023. a A D ja A E

tarvitasid kumbki 4 tableti haloperidooli ja 4 tableti kvetiapiini, A V tarvitas 10 tableti

haloperidooli ja 1 tableti kvetiapiini, mille tagajärjel tekkis tütarlastel manustatud tablettide

uimastava toime tõttu joobesarnane seisund, mis avaldus nende psüühiliste ja füüsiliste

funktsioonide häirumises, sh neil tekkis unisus, nägemishäired, liikumishäired ja lihasspasmid.

Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 23E-AOX0064 kohaselt kuulub haloperidool

neuroleptikumide (antipsühhootikumide, skisofreeniaravimite) hulka, kuid ei kuulu

sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja

ainerühmade nimekirja. Samuti ei sisalda haloperidool eelnimetatud sotsiaalministri määruse

nimekirja kuuluvaid narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Haloperidool mõjutab

kesknärvisüsteemi funktsioone ja reaktsioone, mistõttu saab väita, et tegemist on psühhotroopset

toimet omava ravimi/ainega. Haloperidoolist tingitud psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide

muutustest esineb unisus ja uimasus. Haloperidoolist tekkiva psüühiliste ja füüsiliste

funktsioonide ja reaktsioonide häirumine kattub suures osas narkootiliste või psühhotroopsete

ainete tarvitamisest tingitud joobega ning seetõttu saab väita, et haloperidool võib tekitada

psühhotroopsest ainest põhjustatud joobelaadset seisundit.

Haloperidooli üleandmisega tekitas Jan Suvorov ettevaatamatusest kannatanule A V raske

tervisekahjustuse KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes ehk kui sellega on põhjustatud oht elule. Vastavalt

arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile nr 23E-A0X0064 tekkis A V haloperidooli

tarvitamise tagajärjel 25.01.2023. a eluohtlik seisund, nimelt generaliseerunud düstoonia

hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda

hingamispuudulikkusega. Jan Suvorov teadis, et A V näol on tegemist sõltuvusprobleemidega

isikuga, kellel on kalduvus tarbida erinevaid uimastavaid ja joovet tekitavaid aineid. Seetõttu pidi

ta aru saama, et A V eelnimetatud tugevatoimeliste ravimite sellises koguses (vähemalt 31

tabletti haloperidooli ja vähemalt 10 tableti kvetiapiini) kättesaadavaks tegemisel võib kannatanul

tekkida soov uimastava või joovet tekitava seisundi saavutamiseks tarvitada neid ravimeid enda

soovi kohases koguses ehk tervisele

ohutust kogusest rohkem. Kuna tablettide üleandmisel väljus edasine A V tegevus

Jan Suvorovi kontrolli alt, siis pidi ta täiskasvanuna ning ravimite ohtlikkusest teadliku isikuna

aru saama, et ettenähtust suuremas koguses neid ravimeid manustades võib A V tekkida raske

tervisekahjustus või oht elule.

Seejärel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui 11.02.2023.a Jan Suvorov andis üle

täpselt tuvastamata asjaoludel, täpselt tuvastamata kohas Kohtla-Järve linnas aadressil XXX

asuva Torujõe Noortekodus viibinud A V viimase palvel vähemalt 2 kapslit uimastava toimega

(tekitab uimasust ja unisust) retseptiravimit LYRICA, mille toimeaine on Pregabalin.

11.02.2023.a A V koos A D ja A E tarvitasid Jan Suvorovi poolt toodud 2 kapslit ravimit

LYRICA.

1-23-3952

LYRICA (mille toimeaine on Pregabalin) ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirja. Vastavalt pakendi infolehele

pregabalini on seostatud pearingluse ja uimasusega (unisusega).

Seega süüdistatakse Jan Suvorovit KarS § 187 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises – s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku

kallutamine muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele, millega tekitati

raske tervisekahjustus (oht elule) ettevaatamatusest.

Samuti süüdistatakse Јаn Suvorovit KarS § 199 lg 2 р 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemises. Nimelt selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja olles

selle eest varem kohtulikult karistatud 08.11.2017.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, uuesti, s.o süstemaatiliselt:

1) 25.02.2023.a kella 05.56 – 06.05 ajal tahtlikult tungis Tallinnas Varraku tn 16 asuvasse

„Tondiraba kohvikusse“ ning võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil 2 tk iPad

tahvelarvutit maksumusega 299,99 eurot/tk seega kokku summas 599,98 eurot ja sularaha

summas 148,00 eurot, samuti sularaha saamise eesmärgil lõhkus kohvikus oleva kassaaparaati

väärtusega 60,00 eurot, seejärel väljus eelnimetatud esemetega kohvikust. Sellega tekitas Jan

Suvorov M OÜ-le varalist kahju kokku summas 807,98 eurot.

2) 26.03.2023.a kella 11.32 – 11.47 ajal kaupluse A1000Market (aadress A-A- Tiimanni 1C,

Narva) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: kaks

alkoholipudelit „Jägermeister“ 35% 1,75L maksumusega 35,99 eurot/tk, seega kokku summas

71,98 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega

tekitas A OÜ-le varalist kahju summas 71,98 eurot.

3) 15.04.2023.a kella 16.38 – 16.42 ajal kaupluse A1000Market (aadress Viru tn 2, Sillamäe)

müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: ühe

energiajoogi „Dynamit“ maksumusega 0,75 + pant 0,10 eurot, ning seejärel väljus kaubaga

kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A OÜ-le varalist kahju summas

0,85 eurot.

4) 15.04.2023.a kella 17.05 – 17.06 ajal kaupluse A1000Market (aadress Viru tn 2, Sillamäe)

müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: alkoholipudeli

„Jägermeister“ 35% 1L maksumusega 21,99 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes

kauba eest tahtlikult tasumata, millega tekitas A OÜ-le varalist kahju summas 21,99 eurot.

5) 13.05.2023.a kella 18.40 – 18.50 ajal kaupluse „Maxima“ (aadress Mõisa tn 8, Narva)

müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid esemeid: 5 pakki

hambapastat „Paradontax" maksumusega 6,99 eurot/tk seega kokku summas 34,95 eurot ja

kruvikeerajate otsikute ja pesade (58 tk) komplekti maksumusega 13,99 eurot, seega kokku

summas 48,94 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Jan Suvorov peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja varastatud asjad tagastati kauplusele.

Seega süüdistatakse Jan Suvorovit KarS 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt.

KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 24.06.2023 Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Sergei Listovi poolt Jan Suvorovi suhtes koostatud süüdistusakt

üldmenetluses. Viru Maakohtu 30.06.2023 määrusega anti süüdistatav kohtu alla, korraldati

eelistung ning jäeti süüdistatavale kohaldatud tõkend, vahistamine, muutmata. Viru Maakohtu

08.08.2023 määrusega määrati kriminaalasjas korraldav istung ning tehti kindlaks kohtuistungite

toimumise päevad. Kriminaalasja arutati osaliselt kinnistel kohtuistungitel 28.09.2023,

29.09.2023, 02.10.2023, 05.10.2023, 24.10.2023, 25.10.2023, 26.10.2023, 08.11.2023,

1-23-3952

27.11.2023, 06.12.2023. 23.11.2023 esitas ringkonnaprokurör Sergei Listov kohtule muudetud

süüdistuse kuriteoepisoodides KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 187 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi.

3. Kohtulike vaidluste käigus prokurör asus seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab

alust väita, et on tõendatud, et süüdistatav Jan Suvorov pani talle inkrimineeritavad kuriteod

toime. Jan Suvorovi puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu kõikides episoodides, mida ta

tunnistab – süü ülestunnistamisele ilmumine (KarS § 57 lg 1 p 3). Prokurör palus Jan Suvorov

KarS § 121 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 8, 9, § 424 lg 1, § 423-1, § 119 lg 1 ja § 187 lg 1 järgi süüdi

tunnistada ning mõista talle karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest 6 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6

kuud vangistust, KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, KarS

§ 423-1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, KarS § 119 lg 1 ja KarS § 187

lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel 4 aastat vangistust. KarS §

64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust alates 13.05.2023. Prokurör palus

rahuldada kannatanute tsiviilhagid ning mõista süüdistatavalt välja. Lisaks palus prokurör välja

mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud.

4. Kaitsja on seisukohal, et Jan Suvorovi süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, § 187 lg 1 järgi ei

ole tuvastatud ega tõendatud ja nendes episoodides tuleb J. Suvorovit õigeks mõista. Kaitsja on

seisukohal, et J. Suvorovile saab määrata karistuseks KarS § 119 lg 1 järgi 3 kuud vangistust,

KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 423-1 järgi 3 kuud vangistust, KarS § 424

lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõsta 2 aastat vangistust, millest 8 kuud

kuulub kandmisele koheselt, ülejäänud karistuse osa ehk 1 aasta 4 kuud vangistust asendada

KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses ning tegemise tähtajaks määrata 24

kuud. Kaitsja palub jätta pool menetluskuludest riigi kanda, arvestades J. Suvorovi varalist

seisundit ning kahes episoodis süüdistuse õigeks mõistmist. Ülejäänud menetluskulude osa

väljamaksmine ajatada süüdimõistetul üheks aastaks.

5. Süüdistatav J. Suvorov tunnistas oma süüd KarS § 423-1, § 424 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 ja

§ 119 lg 1 järgi. Ta ei tunnistanud oma süüd KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 187 lg 1 järgi.

6. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatava Jan Suvorovi, kannatanud A E, A V, kannatanu A

OÜ seaduslik esindaja R L, kannatanu A. V seaduslik esindaja J K ning tunnistajad E T, A O, D

K, V J, A D, V B, E K, O V, J O, V Ž, A E. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud

kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja täiendavalt prokuröri poolt esitatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt

leidis, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on osaliselt

tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Jan Suvorovi süüdistus on täies mahus tõendamist leidnud §

424 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 187 lg 1 järgi ning osaliselt KarS § 423-1 järgi. Süüdistused KarS

§ 121 lg 2 p 2 ja § 119 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist

põhjendab kohus allpool vastavate süüdistuspunktide juures.

8. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised faktilised asjaolud on kohtu hinnangul

usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele

seisukohale, samuti annab kohus Jan Suvorovi tegevusele õigusliku hinnangu: KarS § 424 lg 1

järgi (I), KarS § 423-1 järgi (II), KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (III), KarS § 187 lg 1 ja § 119 lg 1

järgi (IV), KarS § 199 lg 2 p 8, 9 (V) järgi. Seejärel mõistab kohus karistuse (VI) ja võtab

seisukoha tõkendi osas (VII). Kohtuotsuse VIII alapunktis on leitavad kohtu seisukohad seoses

1-23-3952

tsiviilhagi rahuldamisega. Viimasena võtab kohus seisukoha asitõendite osas (IX) ja otsustab,

millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (X).

FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK HINNANG

I

Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

9. Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et süüdistatav Jan Suvorov juhtis

24.04.2021. a kella 02.54 ajal Narvas V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant

registreerimismärgiga XXX. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit

narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Jan Suvorovile

esitatud süüdistus tõendatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistaja ütluste ja tema enda

ütlustega.

10. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jan Suvorov oma süüd mootorsõiduki juhtimises

narkojoobes (KoTo II kd, lk 28-90). Tema ütluste kohaselt tarvitas ta umber 12 tundi enne rooli

minekut amfetamiini. Jan Suvorovi süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel

tunnistaja E T ütlused (KoTo I kd, lk 79-81 pö), mille kohaselt töötab ta PPA Ida prefektuuris

patrullpolitseinikuna. 24.04.2021 oli ta tööl. Kell 02.55 nägi ta mootorsõidukit Audi A4, reg.

märgiga XXX, mis liikus Narva linnas Kreenholmi-Gerassimovi tänavate ristmiku suunas ning

mille roolis oli Jan Suvorov. Tunnistaja otsustas peatada sõidukit, kuna teadis sellest, et J.

Suvorovil puudub juhtimisõigus. Politseiauto roolis oli tunnistaja paarimees V J. Ta andis

peatamismärguande. Audi kohe keeras Gerassimovi tn. 4 hoovidesse. Politseiauto sõitis sellele

sõidukile järgi. Audi jäi seisma, juht jooksis välja. Politseiauto peatus Audi tagant ja

politseinikud jooksid juhi järgi. Mõni hetke pärast Jan Suvorov peatus. Kui politseitöötajad

pidasid Jan Suvorovit kinni, tal esinesid narkojoobele viitavad tunnused. Suhtlemise käigus

tunnistas Jan Suvorov ise, et tarvitas amfetamiini 23.04.2021. Politseitöötajad kontrollisid Jan

Suvorovi juhtimisõiguse olemasolu, seda ei olnud ja isik seda ka tunnistas. Pärast kinnipidamist

oli Jan Suvorov toimetatud Narva politseijaoskonda, oli tehtud narkotest. Narkotest näitas

amfetamiini. Pärast seda J. Suvorovit toimetati haiglasse ekspertiisi tegemiseks. Jan Suvorovi

suhtes teostati turvakontroll, mille käigus avastati tal narkootilisi aineid.

11. Seda, et J. Suvorov oli süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas narkojoobes, tõendab 24.04.2021

indikaatorvahendi kasutamise protokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 114-116). Indikaatorvahendi

kasutamise protokollist nähtub, et 24.04.2021 kell 03.00-03.10 Vahtra 3, Narva linnas kontrolliti

Jan Suvorov indikaatorvahendiga Drug Control DOA Urine Cup Secure (kehtivusaeg kuni 2022

augustini). Indikaatorvahendi näit oli positiivne. J. Suvorovi uriinis tuvastati AMP – amfetamiini

ja MDA- metüleendioksiamfetamini sisaldumist. Tulemus – prooviandjal esinesid narkootilise

aine tarvitamise tunnused. Uriiniproov edastati riiklikule ekspertiisiasutusele. Samuti

kirjeldatakse protokollis J. Suvorovi joobeseisundile viitavaid tunnuseid – silma pupillid on

suured, reaktsioonikiirus on häiritud, kõne on segane, koordinatsioon on kerge häirega. Tema

käitumine on rahutu, ärritunud. Terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 16 kohaselt teostati Jan

Suvorovi läbivaatus 24.04.2021 kell 04.40 (KoTo, tõendite köide I, tl 117). Hinnangu alusel ei

täida isik kand-varvas kõndi sirgjoonel. Lisaks punktis 15 on märgitud, et isiku ütluste kohaselt

tarvitas ta 23.04.2021 amfetamiini. Süüdistatava J. Suvorovi narkojoobe seisundit tõendab samuti

EKEI uuringuakt nr 641T (KoTo, tõendite köide I, tl 118-119), mille kohaselt oli J. Suvorovi

uriinis amfetamiin. Uuringuaktile on lisatud hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või

puudumise kohta. Hinnangu alusel esineb uuritaval Jan Suvorovil narkootilise, psühhotroopse või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove.

12. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega oli Jan Suvorov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

1-23-3952

alates 24.04.2021 kell 02.55 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni liiklusseaduse §

91 lg 2 p 1 ja 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid

aineid või muu sarnase toimega aineid ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus (KoTo, tõendite köide I, tl 121-123).

13. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et 24.04.2021 kella 02.54 paiku juhtis

süüdistatav Jan Suvorov mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX Narva

linnas, V. Gerassimovi tn 4 juures. Tõendatud on seegi, et Jan Suvorov juhtis mootorsõidukit

narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Sellega rikkus Jan Suvorov liiklusseaduse

§ 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36

lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega realiseeris Jan

Suvorov KarS § 424 lg 1 objektiivse koosseisu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises

joobeseisundis.

14. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete

tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.

Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse

tahtlusega. Jan Suvorov tarvitas teadlikult narkootilist ainet ja juhtis ka teadlikult mootorsõidukit.

J. Suvorovi ütluste kohaselt tarvitas ta amfetamiini 23.04.2021. Tarvitades narkootilist ainet ja

pidades silmas temal esinevaid narkojoobe tunnuseid, pidi Jan Suvorov vähemalt võimalikuks

pidama ja möönma, et 24.04.2021 kella 02.54 paiku on ta mootorsõidukit juhtides

joobeseisundis.

Seega on Jan Suvorovi tegu kvalifitseeritav KarS § 424 lg 1 järgi, õigusvastasust ja süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

II

Süüdistus KarS § 423-1 järgi

15. KarS § 423-1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel

on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Jan Suvorovile

süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada tema poolt süüdistusaktis

näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse

puudumine ning käitumise süstemaatilisus.

16. Käesoleval juhul heidetakse J. Suvorovile ette kolme sõiduki juhtimise episoodi. Kohtu

hinnangul on kahes episoodis, so 24.04.2021 ja 02.01.22 usaldusväärselt tõendamist leidnud, et

Jan Suvorov juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. 13.06.2021 episoodi puhul asus aga kohus

seisukohale, et ei ole lubatud toenditega kinnitatud, et J. Suvorov nimetatud ajal ja kohas juhtis

mootorsõidukit Audi A4 Avant. Selles kuriteoepisoodis kuulub Jan Suvorov õigeks mõistmisele

alljärgneval põhjusel.

13.06.2021 episood

17. Jan Suvorovit süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.06.2021 kella 15.15 ajal A. Puškini tn. maja

19 juures Narva linnas mootorsõidukit Audi A4 Avant, reg.märgiga XXX, juhtimisõiguseta.

1-23-3952

Kuigi J. Suvorov tunnistas üldmenetluse istungi lõpuks oma süüd selle kuriteoepisoodi

toimepanemises täies mahus, ütluste andmisel ta selgitas, et ei mäleta seda juhtumit.

Kohtuistungil väitis ta, et ta ei ole seal olnud. Ta tunnistas oma süüd selleks, et ei piinaks tema

isa, et teda kohtusse ei kutsuks (KoTo II kd, lk 28-90).

18. Prokuratuuri hinnangul on J. Suvorovi süüdistus selles episoodis tõendatud otsusega

väärteoasjas nr 233021002198, väärteoprotokolliga nr AB1477873 ja A E ütlustega.

Väärteoprotokollist (KoTo, tõendite köide II, tl 118-122) nähtub, et 14.06.2021 koostas PPA Ida

prefektuuri patrullpolitseinik A. T väärteoprotokolli AB1477873 A E suhtes. Väärteoprotokolli

kohaselt andis A E 13.06.2021 kella 15.15 paiku aadressil Puškini tn. 19 maja juures

mootorsõiduki Audi A4 Avant, reg-märgiga XXX, juhtimise üle isikule Jan Suvorovile, kellel

puudub vastava (B) kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. A. E oli rikkumisega nõus.

Väärteoprotokolli kohaselt A. E olid seletatud tema õigused ja kohustused vastavalt VTMS §-le

19, mida kinnitas A. E oma allkirjaga.

19. PPA Ida prefektuuri 12.07.2021 otsusega väärteoasjas nr 233021002198 oli A E karistatud

liiklusseaduse § 202 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses ehk summas 280 eurot.

Väärteootsusest (KoTo, tõendite köide II, tl 115-117) nähtub, et A E on karistatud selle eest, et

mootorsõiduki omanikuna andis ta juhtimise üle Jan Suvorovile, kellel puudub vastava (B)

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus märgib eelnimetatud väärteoprotokolli ja

väärteootsuse osas, et kohus nimetatud dokumentidest ei loe lubatavaks tõendiks asjaolu, et A E

mootorsõiduki omanikuna andis juhtimise üle isikule Jan Suvorovile, vaid loeb tõendi lubatavaks

osas, mis puudutab asjaolu, et A E suhtes koostati väärteoprotokolli ja teda karistati väärteoasjas

otsusega Liiklusseaduse § 202 lg 1 järgi. Riigikohus varasemas praktikas rõhutanud, et teises

asjas tehtud kohtuotsus saab olla tõend vaid piiratud ulatuses ega saa tõendada selle otsusega

tuvastatud faktiliste asjaolude esinemist või puudumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.

novembri 2017. a määrus nr 1-17-4924/15, p 39; 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11,

p 7.2). Kohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka väärteomenetluses tehtud otsuse puhul.

Seega ei tõenda väärteoprotokoll ja otsus väärteoasjas A E poolt toime pandud faktilisi asjaolusid

ega ka asjaolu, et tema omanikuna andis juhtimise üle Jan Suvorovile.

20. Seonduvalt A E väärteomenetluses antud ütlustega märgib kohus, et A E menetlusaluse

isikuna antud ütlused (KoTo, tõendite köide II, tl 123-126) võttis kohus prokuröri taotlusel

tõendina vastu KrMS § 291 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel, kuna A E ei olnud võimeline ütlusi andma oma

terviseseisundi tõttu. Perearst N S vastusest prokuröri päringule nähtub, et A E 2002 läbipõetud

ajuinsuldi tõttu sai töövõimetuks. 2013, 2015 ja 07.01.2022 olid A. E äge südame infarktid (MI).

Pärast vaskulaarhaigusi ja nende tüsistusi täheldatakse olulist kognitiivset defitsiiti ja afaasiat,

kontakt patsiendiga on keeruline, kuna ta ei mõista alati küsimust ega ei saa sellele õigesti vastata

(KoTo, tõendite köide II, tl 129-130).

21. Kohus märgib, et süüteomenetluses saab isiku karistamine tulla kõne alla üksnes siis, kui

süütegu on tuvastatud seaduslike tõendite abil. See tähendab seda, et nimetatud tõendid on

lubatud ja nende kogumisel ei ole oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kohus leiab, et A E

ütlused, milliseid ta andis menetlusaluse isikuna väärteoasjas nr 233021002198 on käesolevas

kriminaalasjas lubamatu tõend ning tuleb tõendikogumist välja jätta. Menetlusaluse isiku A E

ülekuulamise protokollist nähtub, et A E ülekuulamisel ei ole talle tutvustatud tema õigusi ja

kohustusi eakohasel viisil, sh võimalust keelduda lähedast süüstavate ütluste andmisest ja

kohustust rääkida tõtt. KrMS § 71 lg 1 p 1 kohaselt on süüdistatava ülenejal sugulasel õigus

keelduda tunnistajana ütluste andmisest. Kuna tunnistaja A. E on süüdistatava isa ehk üleneja

sugulane, oli tal õigus keelduda ütluste andmisest oma poja vastu. Sellest õigusest tunnistajat

enne tema ülekuulamist ilmselgelt ei teavitatud ja tal ei olnud seetõttu võimalik ka ütluste

1-23-3952

andmisest loobuda.

22. Kohus on seisukohal, et ütlus, mis on saadud kohtumenetluses nõuetekohaselt rakendamata

tunnistajalt, kellele ei ole selgitatud tema õigusi ja kohustusi (näiteks õigust keelduda ütluste

andmisest KrMS § 71–73 alusel), ei ole käsitatav seadusliku tõendina, sest selle saamisel on

rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Sellisele tõendile rajatud kohtuotsus on ebaseaduslik.

Tunnistaja A E ei ilmunud kohtuistungile raske haigestumise tõttu, mida kinnitab perearst N S.

Seega on olnud alused tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks KrMS § 291

lg 1 p 3 alusel. Kuid A E ei ole kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulatud, seega temale ei

selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi ning teda pole nõuetekohaselt hoiatatud ütluste andmisest

keeldumise eest KrMS § 71 – 73 järgi. Olukorras, kus kohtulikul arutamisel ei ole tunnistajat üle

kuulatud, ei olnud kohtulikul arutamisel võimalik kirjeldatud rikkumisi kõrvaldada. Rikkumise

kõrvaldamise võimatus viib omakorda tõendi lubamatuks tunnistamiseni.

23. Muud tõendid, mis kinnitaks, et J. Suvorov 13.06.2021. juhtis Narvas A. Puškini tn 19 juures

mootorsõidukit Audi A4 puuduvad, mistõttu väärteomenetluses kogutud tõendite lubamatuks

tunnistamine tingib möödapääsmatult süüdistatava õigeksmõistmise talle 13.06.2021

etteheidetavates tegudes.

24.04.2021 episood

24. Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et Jan Suvorov juhtis 24.04.2021

kella 02.54 ajal Gerassimovi tn. 4 maja juures Narva linnas mootorsõidukit Audi A4 Avant,

reg.märgiga XXX. Samuti puudub vaidlus selles, et J. Suvorovil puudus mootorsõiduki

juhtimisõigus.

25. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jan Suvorov oma süüd 24.04.2021 mootorsõiduki

juhtimises ilma juhiloata ning selgitas, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Ta tegi riiklikku

eksamit õiguse saamiseks autokoolis, kuid ei jõudnud kätte saada, kuna pidi ootama kuni

karistused liiklusrikkumiste eest kustuvad (KoTo II kd, lk 28-90).

26. Tunnistaja E T ütlustega (KoTo I kd, lk 79-81 pö) on tõendatud, et Jan Suvorov juhtis

24.04.2021 kella 02.54 ajal Gerassimovi tn. 4 maja juures Narva linnas mootorsõidukit Audi A4

Avant. Tunnistaja E T ütlustega on kooskõlas ka 24.04.2021 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsus, mille kohaselt kõrvaldati J. Suvorov 24.04.2021 kell 02.55 mootorsõiduki Audi A4

reg.märgiga XXX juhtimiselt põhjustel, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki

juhtimisõigus ning on alust arvata, et isik on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid

või muu sarnase toimega aineid (KoTo, tõendite köide I, tl 121-123). J. Suvorovil juhtimisõiguse

puudumine on tõendatud ka 24.08.2021 transpordiameti ja rahvaregistri õiendiga, mille kohaselt

J. Suvorov ei oma kehtivat juhtimisõigust (KoTo, tõendite köide I, tl 124). 24.08.2021

Transpordiameti andmete kohaselt kuulub mootorsõiduk Audi A4 Avant, reg-märgiga XXX, A

E. Jan Suvorovil puudub kehtiv juhtimisõigus.

27. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et 24.04.2021 kella 02.54 paiku juhtis

süüdistatav Jan Suvorov mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX Narva

linnas, V. Gerassimovi tn 4 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

02.01.2022 episood

28. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Jan Suvorov juhtis 02.01.2022 kella 11.37 ajal

Narva linnas, Grafovi tn. 19 juures mootorsõidukit Saab 9-3, reg-märgiga XXX. Vaidlus puudub

1-23-3952

ka selles, et J. Suvorovil puudus juhtimisõigus.

29. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Jan Suvorov oma süüd 02.01.2022 mootorsõiduki

juhtimises ilma juhiloata ning selgitas, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud (KoTo II kd, lk

28-90). 08.03.2022 Transpordiameti andmete kohaselt kuulub mootorsõiduk Saab 9-3, reg-

märgiga XXX, A E. Jan Suvorovil puudub kehtiv juhtimisõigus (KoTo, tõendite köide I, tl 125).

30. Tunnistaja patrullpolitseiniku V J ütlustest (KoTo I kd, lk 103-104 pö) nähtub, et

tööülesandeid täites on ta Jan Suvoroviga kokku puutunud kaks korda. J. Suvorov juhtis

mootorsõidukit omamata vastava mootorsõiduki juhtimisõigust 2021. aastal ning 02.01.2022.

Esimesel korral märkas tunnistaja Suvorovi mootorsõidukit Kalda tänaval. Tunnistaja andis

temale peatamismärguannet siniste-punaste vilkuritega. Suvorov eiras seda, hakkas intensiivselt

kiirendama ja sõitis Gerassimovi tänava suunas ja keeras hoovi, väljus autost ja pani jooksu.

Tunnistaja patrullpaariline E T hakkas temale järgi jooksma ja T sai Suvorovi kätte. Narva

politseijaoskonnas oli indikaatorvahendi näit J. Suvorovil positiivne, indikaatorvahend reageeris

amfetamiinile. Teisel korral 02.01.2022 kell 11.37 peatas tunnistaja Grafovi 19 maja juures

mootorsõidukit Saab 9-3, reg.märgiga XXX, mille roolis oli Jan Suvorov. Tunnistaja tegi päringu

infosüsteemist auto kohta ning veendus, et isikul jätkuvalt puudub vastav kategooria

juhtimisõigus.

31. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on tuvastatud isikuks osutus Jan Suvorov

(KoTo, tõendite köide I, tl 126). 02.01.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati

Jan Suvorov sõiduki Saab 9-3, reg.märgiga XXX, juhtimiselt alates 02.01.2022 kell 11.37 kuni

juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (KoTo, tõendite köide I, tl 128). Sõiduki

hoiukohta teisaldamise akti kohaselt on mootorsõiduk Saab 9-3, reg.märgiga XXX, mis asus

Narva linnas, Grafovi tn. 19, teisaldatud hoiukohta aadressil A. Tiimanni tn. 39, Narva (KoTo,

tõendite köide I, tl 127).

32. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et 02.01.2022 kella 11.37 paiku juhtis

süüdistatav Jan Suvorov mootorsõidukit Saab 9-3, registreerimismärgiga XXX Narva linnas,

Grafovi tn. 19 juures mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

33. KarS §-s 423-1 sätestatud koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad selles nimetatud

sõidukite süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisuse näol

on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 423-1 koosseisu

kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud

regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline

juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud

sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS §

201 tähenduses või vastasid KarS §-s 423-1 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik

on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või

tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (vt RKKKm 3-1-1-75-15, p 8). Eelnevast

järeldub, et KarS § 423-1 järgi süüditunnistamisel tuleb tuvastada vähemalt kolm sõiduki

juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt, mis kõik peavad vastama süüteokoosseisule (LS § 201 või

KarS § 423-1), olema õigusvastased ja toimepandud süüliselt (KarS § 2 lg 2) (RKKK 3-1-1-82-

15 p 13, 14).

34. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul on kohtu hinnangul kokkuvõttes tõendamist

leidnud kaks juhtumit (24.04.2021 ja 02.01.2022), mil Jan Suvorov juhtis mootorsõidukit

juhtimisõiguseta. Tõendatud on seegi, et J. Suvorov juhtis juhtimisõiguseta mootorsõidukit ajal,

1-23-3952

mil tal olid kehtivad karistused LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi. PPA Ida prefektuuri

03.01.2020 otsusega tunnistati Jan Suvorov süüdi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ja karistati

rahatrahviga 680 eurot (KoTo, tõendite köide I, tl 129-131). Otsuse kohaselt juhtis J. Suvorov

mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust 03.01.2020. Nimetatud

otsus jõustus 21.01.2020. Rahatrahv on tasumata (vt karistusregistri väljatrükk KoTo, tõendite

köide I, tl 135-136). Viru Maakohtu 17.06.2020 otsusega nr 4-20-2720 on Jan Suvorov

tunnistatud süüdi 15.06.2020 liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o

mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud ja teda karistati arestiga 3 päeva (KoTo, tõendite köide I, tl 132-134). Otsuse

kohaselt juhtis ta mootorsõidukit juhtimisõiguseta 15.06.2020. Viru Maakohtu 17.06.2020 otsus

jõustus 17.06.2020. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel kustutatakse karistusandmed

registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest,

aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest

on möödunud üks aasta. Seega seisuga 24.04.2021 oli J. Suvorovil kaks kehtivat karistust LS §

201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi ning süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta

objektiivne koosseis on seega täidetud. Seisuga 02.01.2022 oli J. Suvorovil üks kehtiv karistus

LS § 201 lg 1 ning koostoimes 24.04.2021 episoodiga on samuti KarS § 423-1 objektiivne

koosseis täidetud. Rikkumiste selline hulk (03.01.2020, 15.06.2020, 24.04.2021 ja 02.01.2022)

viitab menetletava teo süstemaatilisusele. Seejuures pole kohus tuvastanud mitte ühtegi mõjuvat

põhjust, mis vähemalgi määral saaks J. Suvorovi käitumist 24.04.2021 ja 02.01.2022

mootorsõiduki juhtimisel õigustada. Tema ütluste kohaselt juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud.

Seega täitis Jan Suvorov enda tegevusega süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise

juhtimisõiguseta objektiivse koosseisu.

35. Subjektiivsete tunnustuse poolest eeldab KarS § 423-1 koosseis tahtlust. Kohus leiab, et Jan

Suvorov on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta

teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J. Suvorov

on ise oma ütlustes kinnitanud, et oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning ta sai aru, et

sõidukit juhtida ta ei tohi. J. Suvorov on korduvalt ( 03.01.2020 ja 17.06.2020) karistatud sõiduki

juhtimisõiguseta juhtimise eest, kuid vaatamata sellele otsustas ta uuesti mootorsõidukit

24.04.2021 ja 02.01.2022 juhtida. Seega oli tema tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on

täidetud KarS 423-1 subjektiivne süüteokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud.

III

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

36. Prokurör esitas kohtuistungil muudetud süüdistuse, mille kohaselt heidetakse Јаn Suvorovile

ette kolme vägivallategu. Süüdistuse kohaselt Јаn Suvorov 24.03.2022.a kella 09.00 paiku XXX

asuvas korteris 1) haaras tekkinud olmetüli käigus kahe käega kinni oma XXX A E mõlemast

käest, 2) seejärel parema käe randmest ja väänas seda, samuti 3) tõukas kannatanut rinna

piirkonnas. Sellise tegevusega põhjustas Јаn Suvorov kannatanule A E füüsilist valu ja tekitas

tervisekahjustuse – punetus ja hematoom parema käe randmel ning hematoomid ja kriimustused

rinna piirkonnas.

37. Kohtu hinnangul on tõenditega kinnitust leidnud järgmine osa süüdistuses kirjeldatust: Јаn

Suvorov 24.03.2022. a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris, tahtlikult haaras tekkinud olmetüli

käigus kahe käega kinni oma XXX A E mõlemast käest. Sellise tegevusega põhjustas Јаn Suvorov

kannatanule A E füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse – punetus ja hematoom parema käe

1-23-3952

randmel. Nimetatud süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendatud nii süüdistatava Јаn

Suvorovi enda ütluste (KoTo II kd, lk 28-90), kannatanu A E (KoTo I kd, lk 75 pö-79) ja

tunnistaja J O ütluste (KoTo I kd, lk 185-187 pö) kui ka 24.03.2022 isiku läbivaatuse

protokolliga (KoTo, tõendite köide I, tl 1-4).

38. Kannatanu A E istungil antud ütluste kohaselt on ta Jan Suvoroviga lahutatud eelmise aasta

(2022) juuli kuust alates. Abielu oli sõlmitud 19.10.2019. Neil on kaks ühist last. Abielu lõpus

Jan Suvorov ei töötanud ega abistanud ja selle pinnal tekkisid konfliktid. Konfliktid olid

verbaalsed. Konflikt vägivallaga leidis aset 1,5 aastat tagasi korteris aadressil XXX. Kannatanu

oli rase. Kannatanu selgitas, et selle konflikti käigus tõukas ta Jan Suvorovit endast eemale,

samuti lõi teda plastmassist laste tooliga ja üritas ta käest last ära võtta. Kui ta läks vannituppa

koos lapsega ja pani ukse kinni, siis Jan Suvorov lõi ukse lahti. Kannatanu sõnul ei soovinud J.

Suvorov, et A E lahkuks koos lapsega. A E üritas süüdistatavat vanniruumist välja tõugata, siis

ta haaras kannatanul käerandmetest kinni. Kannatanu täpsustas, et Jan Suvorov haaras teda

mõlemast käerandmetest kinni, verevalumid jäid aga paremal käel. A E selgitas, et J. Suvorov

haaras kätest kinni selleks, et tema ei saaks süüdistatavat vannitoast välja tõugata. Kannatanu

ütluste kohaselt tundis ta käerandmetes keskmiselt valu. Seejärel jätkus sõnaline konflikt ja J.

Suvorov helistas A E emale, et tema tuleks kohale ja rahustaks kannatanut maha. Ema kutsus

politseid. Politsei saabus kohale siis, kui ema oli juba kohal, aga Jan Suvorov lahkus kodust. A E

vigastused olid politsei poolt fikseeritud ja fotografeeritud. Selle eest, et kannatanu lõi

süüdistatavat tooliga oli alustatud A E suhtes menetlus.

39. Süüdistatav Jan Suvorov on nõustunud sellega, et ta haaras A E kätest kinni. Jan Suvorov

selgitas, et tegi seda selleks, et kannatanut ära hoida või eemal hoida, mitte selleks, et talle valu

tekitada. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta sel päeval enda korteris koos XXX A E ja XXX.

A algatas sel päeval konflikti, hakkas J. Suvorovit sõimama, ajas teda kodust välja, tahtis, et tema

annaks korterivõtmed, läks talle kallale rusikatega. Samuti A. E lõi Jan Suvorovile tooliga vastu

selga, sest J. Suvorov kavatses koos pojaga ära minna. Vannitoas A. E pani poja istuma

pesumasina peale ja kavatses J. Suvorovit rusikaga näkku lüüa. J. Suvorov üritas kannatanut

peatada ja võttis teda kas ühest või kahest kätest kinni. Seejärel Jan Suvorov lasi kannatanu

vabaks ja läks ämmale helistama.

40. Patrullpolitseinikuna sündmuskohal viibinud tunnistaja J O ütlustest nähtuvalt oli väljakutse

seotud lähisuhtevägivallaga. Sündmuskohal oli naisterahvas kannatanu, oli ta väikese lapsega ja

ta oli rase. Kannatanu selgitas tunnistajale, et neil oli tüli oma XXX. XXX Jan Suvorov oli käest

kinni haaranud. Kannatanul ühel käel oli punetus ja oli näha sinika jälg. Tunnistaja koostas isiku

läbivaatuse protokolli ja fototabelid. J O selgitas, et fotol nr 2 on kujutatud inimkäsi ja on selle

foto all kirjutatud, et kerge käe punetus ja sinika jälg. Kuna foto kvaliteet on halb, siis fotol pole

käevigastusi näha. Tunnistaja kinnitas, et silmaga nad olid nähtavad.

41. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et politseiametnik J O tuvastas 24.03.22 kella 20:10 ajal

A E sinikas ja kerge punetuse paremal käel. Rohkem mingeid vigastusi kehal näha ei ole. Kohus

märgib, et läbivaatuse protokolli juurde lisatud fototabelis ei ole parema käe vigastused

nähtavad. Samas kannatanu käsirandmel kehavigastuste olemasolu kinnitas oma ütlustega

tunnistaja J O.

42. Kohus leiab, et süüdistatava ja kannatanu ütlused nimetatud sündmuste käigu kirjeldamisel

on üldiselt usaldusväärsed ja põhidetailides omavahel kooskõlas ning haakuvad ka teiste

tõenditega. Kohtul puudub alus kahelda eelnimetatud isikute ütluste tegelikkusele vastavuses ja

kirjaliku tõendi usaldusväärsuses. Tuginedes ülal käsitletud tõenditele, tuvastab kohus, et

süüdistuses näidatud ajal ja kohas Jan Suvorov haaras tekkinud olmetüli käigus kahe käega kinni

1-23-3952

oma XXX A E mõlemast käest. Sellise tegevusega põhjustas Јаn Suvorov kannatanule A E

füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse – punetus ja hematoom parema käe randmel. Antud

asjaolude üle puudus kriminaalasjas ka vaidlus.

43. Kohtus uuritud tõenditega pole kooskõlas süüdistuses märgitu, mille kohaselt Јаn Suvorov

väänas kannatanu käsi. Samuti ei ole uuritud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud, et Јаn Suvorov

tõukas kannatanut rinna piirkonnas ning põhjustas kannatanule hematoomid ja kriimustused rinna

piirkonnas. Kohtu käsutuses on üksnes süüdistatava ja kannatanu ütlused, milliste põhjal ei saa

asuda jaatavale seisukohale süüdistatava poolt kannatanu tõukamise ja tema käe väänamise osas

süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. Kannatanu ja süüdistatava ütlustest ei tulene, et Јаn Suvorov

oleks kannatanu parem käsi väänanud. Seega ei kinnita ükski tõend, et Јаn Suvorov väänas

kannatanu käsi.

44. Kannatanu ütlused selle kohta, et kriimustused ja sinikad rinna piirkonnas on tekkinud siis,

kui nad riidlesid Jan Suvoroviga omavahel ja tõukasid teineteist ei ole teiste tõenditega

kooskõlas. Süüdistatav selgitas, et tema kannatanu tõukamist ei mäleta, ta ei oleks hakanud

tõukama, kuna kannatanu on rase ja teades veel kannatanu haigusest (epilepsia). Politseiametnik

J O ei ole läbivaatusel tervisekahjustusi kannatanu rinnapiirkonnas tuvastanud. Seega ei kinnita

ükski muu tõend kannatanu ütlusi selle kohta, et Јаn Suvorov tõukas teda rinna piirkonnas. Ka ei

nähtu kannatanu ütlustest täpsustavaid asjaolusid tõukamise tagajärje kohta peale selle, et kui ta

tuli tagasi politseist siis avastas, et olid veel kriimustused ja sinikad rinna piirkonnas. Kannatanu

ütlustest ei ole arusaadav millises ajahetkes, kogu konflikti ajalist telge arvesse võttes, tõukamine

toimus, milline olukord seejuures oli, mida kannatanu tõukamise ajal tundis. Kuna tegemist on

vastuoludega kannatanu ja süüdistatava ütlustes ja neid vastuolusid ei ole võimalik muude

tõenditega kõrvaldada, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja lugeda

mittetõendatuks süüdistuse väide Јаn Suvorovi poolt A E tõukamises. Eeltoodust tulenevalt ei ole

võimalik Јаn Suvorovile süüks panna kannatanu käsi väänamist ja rinna piirkonnas vigastuste

tekitamist.

45. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Jan Suvorov täitis KarS § 121

objektiivse koosseisu sellega, et haaras kahe käega kinni A E mõlemast käest. Süüdistataval oli

kannatanuga füüsiline konflikt ja kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, mille kohaselt

tundis ta füüsilist valu, kui Jan Suvorov haaras kahe käega kinni tema mõlemast käest. Samuti

põhjustas Jan Suvorov oma sellise tegevusega A E tervisekahjustuse, s.o punetus ja hematoom

parema käe randmel. Kohtu hinnangul, arvestades kannatanu ja süüdistatava ütlusi, on

põhjendatud asuda seisukohale, et kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal olid A E ja Jan

Suvorov lähisuhtes. Kohus leiab, et Jan Suvorov pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui

ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Jan Suvorov

haarates kahe käega kinni A E mõlemast käest pidi möönma, et põhjustab ta talle

tervisekahjustuse või valu. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis.

46. Käesolevas kuriteoepisoodis kujunes põhiküsimuseks see, kas Jan Suvorovi tegevus toimus

teostades hädakaitset ja kui sellele küsimusele on jaatav vastus, siis kas tema tegevus jäi

hädakaitse piiridesse ning kas on olemas seega tema tegevuse õigusvastasust välistav asjaolu.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Jan Suvorov tegutses hädakaitses. KarS § 28 lg 1 sätestab, et

tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda

või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse

piire.

47. Hädakaitse üheks eelduseks on KarS § 28 lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis

1-23-3952

vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu.

Hädakaitseseisundi tekkimise aluseks võib olla muu hulgas ka selline rünne, mis ei vasta ühelegi

süüteokoosseisule. Seega selleks, et tuvastada, kas Jan Suvorov viibis 24.03.2022. a kella 09.00

paiku hädakaitseseisundis, tuleb tuvastada temavastase ründe esinemine ning see, kas see rünne

oli õigusvastane.

48. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud ning puudub vaidlus

selles, et 24.03.2022. a kella 09.00 paiku XXX asuvas korteris konflikti algatajaks oli kannatanu

A E, kes käitus ebakorrektselt Jan Suvorovi suhtes. Kannatanu hakkas J. Suvorovit sõimama ja

kodust välja ajama. Samuti A. E lõi Jan Suvorovile tooliga vastu selga, sest J. Suvorov kavatses

koos pojaga ära minna. Löögi hetkel poeg oli Jan Suvorovi süles. Seega on vaadeldava

konfliktolukorra tekkel ja kujunemisel oli kaalukas roll kannatanul A. E. Kohtu hinnangul nii

tooliga löömine kui ka sellele järgnenud sündmused vannitoas on aset leidnud ühe jätkuva

konflikti käigus.

49. Jan Suvorovi ütluste kohaselt pani A. E vannitoas poja istuma pesumasina peale, üritas Jan

Suvorovit vannist välja ajada ja kavatses teda rusikaga näkku lüüa. Kuigi asjaoludes kuidas

kannatanu süüdistatavat ründas (kas ta tõukas vannitoast välja või püüdis teda lüüa) lähevad

kannatanu ja süüdistatava ütlused lahku, kuid ei ole kohtu hinnangul välistatud, et vanniruumist

välja tõukamisel võiks süüdistatav arvata, et kannatanu kavatseb teda lüüa. Märkida tuleb veel

sedagi, et isegi kui jaatada, et kannatanu huvi oli süüdistatavat vannitoast välja tõugata ning

temal puudus soov süüdistatava õigushüve edasi kahjustada, tuleb arvestada, et ex ante

objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi ei olnud kuidagi kannatanu käitumisest võimalik üheselt aru

saada, et kannatanu ei kahjusta edasi süüdistatava õigushüve. Sellist teadmist süüdistataval end

kaitstes ilmselgelt olla ei saanud. Kannatanu oli süüdistatavat juba tooliga löönud ning nüüd

tahtis rusikatega lüüa. Süüdistataval oli sellise kannatanu käitumise põhjal tõsiselt võetav põhjus

karta ründe jätkumist.

50. Jan Suvorovi ütluste kohaselt haaras ta elukaaslase kätest kinni hetkel, kui viimane justkui

tuli talle rusikatega kallale ja tahtis lüüa. J. Suvorov üritas kannatanut peatada, lõpetada tema

hüsteerika ja löömise süüdistatava suhtes. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat

argumenti, mis seaks kahtluse alla süüdistatava ütlused ründe iseloomu ja selle intensiivsuse

kohta. Kohtuliku arutamise käigus ei seatud süüdistatava ütlusi, selle kohta, et kannatanu on tema

suhtes füüsilist vägivalda kasutanud (lõi tooliga vastu selga) ja vannitoa juures üritas teda lüüa,

kahtluse alla. Kohus ei nõustu prokuröriga ja leiab, et ei ole põhjust kahelda süüdistatava J.

Suvorovi ütluste õigsuses põhjusel, et ta ristküsitlusel esmalt ütles, et ta haaras elukaaslase kätest

kinni hetkel, kui viimane justkui tuli talle rusikatega kallale. Seda seetõttu, et prokuröri

täpsustavale küsimusele, kas kannatanu ikka lõi, vastas süüdistatav, et ei mäleta, pärast lisas, et

vist ei löönud, aga tahtis lüüa. Kohus leiab, et sisulist vastuolu süüdistatava ristküsitlusel antud

ütlustes selle asjaolu osas ei jäänud. 26.10.2022 kriminaalasja eraldamise määrus (KoTo, tõendite

köide I, tl 5) ja 22.11.2022 kriminaalasja lõpetamise määrus (KoTo, tõendite köide II, lk 157-

158) kinnitavad, et menetlus A. E kahtlustuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (24.03.2022 J. Suvorovi

kehaline väärkohtlemine) on lõpetatud, kuna A. E süü ei ole suur ja puudub avalik huvi.

Hädakaitseseisundi hindamisel kohus arvestab ka seda, et J. Suvorov ei ole vägivaldne inimene,

mida kinnitavad nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused - varem ei olnud nende vahel füüsilist,

olid ainult sõnalised konfliktid. Samuti ei olnud J. Suvorov varem karistatud vägivalla kuriteo

toimepanemise eest. Ka ainuüksi fakt, et süüdistatav läks vannituppa, kus oli kannatanu koos

lapsega ei tähenda, et J. Suvorov soovis ise konflikti jätkata ja kannatut rünnata. J. Suvorovi ja A.

E ütlustest nähtub, et J. Suvorov pole rünnanud sel momendil kannatanut. Seejuures väärib

märkimist ja puudub vaidlus selles, et just J. Suvorov helistas kannatanu emale, et too rahustaks

kannatanut. Kohus leiab, et kannatanu A. E ülalkirjeldatud käitumist (üritas Jan Suvorovit

1-23-3952

vannist välja ajada ja kavatses teda rusikaga näkku lüüa) oli J. Suvorovil alus pidada tema vastu

suunatud vahetuks ründeks. A. E taoline käitumine oli ka õigusvastane. Seega sattus J. Suvorov

hädakaitseseisundisse ning tal tekkis õigus hädakaitsetegevuseks.

51. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb seega edasiselt kontrollida kas kaitsetegevus

vastas KarS § 28 nõuetele. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe

lõpetamiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Seejuures peab

kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja

tegutseb kaitseolukorras ning lähtuma sellest oma tegevuses.

52. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine kannatanu valu ja tervisekahjustuste tekitamisel oli

kantud kaitsetahtest ning süüdistatava kaitsetegevus oli nõuetekohane ega ületanud hädakaitse

piire. J. Suvorovi ütluste kohaselt tema haaras A. E kätest kinni ja hoidis teda kinni vaid mõned

sekundit. J. Suvorovi sõnul tegi ta seda mitte valu tekitamise eesmärgil vaid selleks, et lõpetada

kannatanu hüsteerika ja löömise süüdistatava suhtes. Kohus leiab, et arvestades olukorda, milles

J. Suvorov A. E rünnaku hetkel oli, siis mõlemast käest kinni haaramine oli kahtlemata sobiv

vahend kannatanu ründe lõpetamiseks ega anna alust rääkida ka hädakaitsepiiride ületamisest.

53. Eeltoodud analüüsi tulemusel leiab kohus, et 24.03.2022. a kella 09.00 paiku tegutses Jan

Suvorov hädakaitses KarS § 28 lg 1 alusel ega ületanud hädakaitse piire, s.o tema käitumises

esineb õigusvastusust välistav asjaolu. Seega mõistab kohus Jan Suvorovi õigeks A E kehalises

väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

IV

Süüdistus KarS § 187 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi

54. Prokurör esitas kohtuistungil muudetud süüdistuse, mille kohaselt:

Jan Suvorovit süüdistatakse selles, et tema täisealise isikuna, kallutas nooremat kui kaheksateist

aastast A V muu uimastava toimega ainete (haloperidooli, Lyrica) ebaseaduslikule tarvitamisele.

Samuti süüdistatakse Jan Suvorovit selles, et haloperidooli üleandmisega tekitas ta

ettevaatamatusest kannatanule A V raske tervisekahjustuse KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes ehk kui

sellega on põhjustatud oht elule. Kuigi süüdistuse teokirjeldus sisaldab ka ravimi kvetiapiini

üleandmise ja tarvitamisega seotud asjaolusid, on süüdistuse sisust üheselt arusaadav, et

käesolevas asjas on Jan Suvorovile esitatud süüdistus üksnes ravimite haloperidooli ja Lyrica

tarvitamisele kallutamises ja haloperidooli üleandmisega ettevaatamatusest kannatanule A V

raske tervisekahjustuse tekitamises.

55. Kohus leidis, et süüdistatav Jan Suvorovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

KarS § 187 lg 1 järgi on tõendamist leidnud. Nimelt leidis kinnitust Jan Suvorovi süüdistus selles

osas, et tema kallutas A V uimastava toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele.

Siinkohal peab kohus vajalikuks rõhutada, et KarS § 187 objektiivsed tunnused seisnevad

alaealise kallutamises muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Kuna tegemist on

kärbitud koosseisuga, siis on kallutamine lõpule viidud sõltumata sellest, kas teisel tekkis soov

uimastavaid aineid tarvitada ja kas ta reaalselt neid tarvitas. Karistusõiguslikult ei oma seega

tähtsust süüdistuses märgitud asjaolud, et A V, A D ja A E tarvitasid haloperidooli ja neil tekkis

uimastava toime tõttu joobesarnane seisund. Kohus lahendab Jan Suvorovile esitatud süüdistust

A V uimastava toimega ainete (haloperidooli, Lyrica) ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamises

ja käsitleb muid asjaolusid üksnes määral, mil see on asja lahendamiseks vajalik.

56. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Jan Suvorov andis A V vähemalt 31 tabletti

haloperidooli. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et Jan Suvorov tõi ravimeid A V palvel.

1-23-3952

Vaidlust ei ole ka selles, et Jan Suvorov teadis, et A V on XXX. Nimetatud asjaolud kinnitavad

kannatanu ja süüdistatava ütlused, mida neis faktides kinnitavad peaaegu kõik tõendid –

tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid.

57. Kannatanu A.V (KoTo I kd, lk 120-129, 132 pö-136 pö) andis põhjalikul ristküsitlusel

kohtuistungil järgmiseid ütlusi. Tema tunneb Jan Suvorovit rohkem kui kaks aastat. A. V läks

Kohtla-Järve rehabilitatsioonikeskusesse (Torujõe Noortekodu) talvel 2023. Seal oli ta umbes

kaks kuud. A.V oli rehabilitatsioonikeskuses koos A D ja A E. A.V kinnitas, et tal on olnud

sõltuvusi nikotiinist, samuti tarvitas ta alkoholi kolm aastat umbes kord kuus ja tarvitas

narkootikume - kokaiini, amfetamiini, rattad extazy. Rehabilitatsioonikeskuses ei tohtinud

tarvitada midagi keelatud ja sellest keskusest ei tohtinud ka ilma loata välja minna. Talle ei olnud

välja kirjutatud ravim haloperidool.

58. Kuriteo kohta A. V selgitas, et Kohtla-Järve noortekodus viibimise ajal ütles Jan Suvorovile,

et tal on unetus ja ärevus. A.V sõnul pole Jan Suvorov andnud talle mingeid soovitusi, kuidas

seda probleemi lahendada. Ta ei ole pakkunud talle mingeid aineid selle unetuse ja depressiivse

häire probleemi lahendamiseks. A.V palus ise Jan Suvorovil tuua talle tablette, sest tunneb ennast

kehvasti. A.V ütles J. Suvorovile, mis ravimitega tegemist on ja nende tablettide nimetust. Jan

Suvorov sai temast aru ja nõustus. Jan Suvorov pidi neid tablette tooma A.V kodust. A.V pani

neid ise koju (välisukse juures oleva elektri arvesti (mõõtur) kappi) enne seda, kui läks

rehabilitatsioonikeskusesse. Neid sai A.V tuttavate kaudu, kes teadsid, et tema tarvitab

narkootikume. Tabletid olid valged ja roosad hõbedases blisterpakendis. Jan Suvorov pani

kilepakendi tablettidega kivi alla Torujõe keskuse juures. Seejärel telefonitsi ütles, kus ta tablette

jättis ja A.V koos A. D võtsid neid välja. Kivi all nägi A. V kilepakendi, mis oli teibiga kokku

mähitud. Seal olid valged ja roosad tabletid, täpselt samad, millised A.V jättis oma korteri

arvestis. A. V pole mäletanud mitu tabletti seal pakendis oli kokku. A. V ei osanud kohtuistungil

täpselt öelda, mitu tabletti tema tarvitas. Tema sõnul tarvitas ta algul vist kolm või kahte (kaks

roosat ja valgeid ühte või kahte) ja järgmisel päeval hommikul veel kaheksa, kokku ligikaudu 10

tabletti haloperidooli. Valgeid kindlalt ajavahemikuga ilmselt päev ja punaseid koos valgetega

korraga. Tablette tarvitas A.V selleks, et nad rahustaksid teda. A.V on oma tervise

probleemidest, s.o unetusest ja depressiivsest häirest rääkinud Kohtla-Järve

rehabilitatsioonikeskuses ka A D ja A E. A. V tunnistas, et andis need tabletid tarvitamiseks A ja

A. Valged tabletid on veel A.V rinnahoidjas haiglas leitud.

59. Hinnates A. V ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et A.V ütluste usaldusväärsuse

kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. A. andis

kohtus ütluseid selle kohta, et Jan Suvorov ei ole talle pakkunud mingeid aineid unetuse ja

depressiivse häire probleemi lahendamiseks. Avaldatud ütluste kohaselt on A. V kohtueelsel

uurimisel andnud järgmiseid ütlusi: "Jan ütles, et ta võib mulle tuua rahustavaid tablette, tema

nimetas nende tablettide nimetust, aga mina neid ei mäleta". Seega on kannatanu kohtueelses

menetluses andnud ütluseid, et Jan Suvorov pakkus talle tuua rahustavaid tablette, kuid

kohtuistungil väitis vastupidist. Kohtuistungil selgitas A. V vastuolu kohtueelses ja kohtus antud

ütlustes sellega, et ta oli peale üledoosi saamist ja nii ta menetlejale ütles mõtlemata halbadele

tagajärgedele, neil oli sel ajal Jan Suvoroviga halb läbisaamine. A. V jäi kohtuistungil ütluste

juurde, et Jan Suvorov ei ole talle midagi pakkunud. Kohus leiab, et nimetatud ebakõla

kannatanu ütlustes ei kahjusta tema ütluste kvaliteeti oluliselt, A. V ütlustes ei esine vastuolusid,

mis oleksid käsitletavad selliste oluliste vastuoludena, mis tingiksid A. V ütluste

ebausaldusväärseks lugemise. Kohtu hinnangul tuleb A. V ütluste puhul tajumise üksikasjades

arvestada, et kannatanu on alaealine ja tema sõnul oli ta menetlejale ütluste andmisel peale

üledoosi saamist. Oluline on see, et kohtuistungil kinnitasid nii kannatanu kui ka süüdistatav

ühtviisi – Jan Suvorov andis haloperidooli A V, kes ise palus Jan Suvorovilt ravimeid tuua. Jan

1-23-3952

Suvorov nõustus A V palvega ja tõi talle palutu. Kohtu hinnangul kannatanu ja süüdistatava

ütlused langevad olulises osas kokku ja märkimisväärseid vastuolusid ei esine.

60. Asjaolu, et Jan Suvorov tõepoolest andis haloperidooli ravimeid nooremale kui

kaheksateistaastasele A V ja 23.01.2023. a kella 10.00 paiku pani kannatanu palvel Torujõe

Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha peidikusse oranži värvi teibiga teibitud

pakendi, milles oli muuhulgas vähemalt 31 tabletti haloperidooli, kinnitavad ka kohtuistungil üle

kuulatud süüdistatava ütlused (KoTo II kd, lk 28-90).

61. Jan Suvorovi ütluste kohaselt andis tema ühe korra üle A. V, kui ta viibis Torujõe

Noortekoduses haloperidooli ja kvetiapiini tabletid ning mokatubakas. A. V palus ise ravimeid

temale üle anda, sest ta unustas tabletid koju. Jan Suvorov võttis tabletid A kodust ja jättis

Torujõe Noortekodu aia kõrval oleva kivi alla. A. V ütles, et need on tema tabletid, ta joob neid

pidevalt ja ta teab kuidas neid tarvitada. Jan Suvorov jooksis A korterisse kiiresi sisse, ajas J K

juttu, võttis tabletid koridoris asuvast mõõturist ja jooksis ära. Ühed tabletid olid

originaalpakendis ja teised olid blisterpakendis. Jan Suvorov ei mäletanud kohtuistungil, milline

ravim oli originaalpakendis, milline ravim oli aga blistris. Kui ta leidis neid A. V kodus

elektrimõõturi kapist, sel hetkel ta nägi nende ravimite nimetusi - haloperidool ja kvetiapiin. Jan

Suvorov ei lugenud kokku ega saa öelda, kui palju tablette oli kokku. Ta pakendas

haoloperidooli, kvetiapiini ja mokatubaka - pani kilekotti ja teibis. Jan Suvorov selgitas, et tema

pole nendest tablettidest teadnud, ta soovitas A. V iga päev mitte rohkem kui ühe tableti võtta,

kuna üldiselt rahustava toimega tabletid võivad olla ohtlikud. Jan Suvorovi sõnul ei teadnud ta

kuidas need tabletid mõjutavad isiku tervist. Telefonikõnes A. V ütles, et tegemist on rahustiga.

Jan Suvorov selgitas, et pole teadnud A. V sõltuvustest. Jan Suvorov arvas, et A. V läks

Noortekodusse õppimiseks ega teadnud, et A läks sinna sõltuvuste pärast. Kui A. V oli

noortekodus, siis suhtles Jan Suvorov temaga igapäevaselt telefoni teel, ka videoühenduse Viber

kaudu. A. V on kurtnud enne tablettide üle andmist talle probleemidest seoses unega. Jaanuari

lõpus sai Jan Suvorov teada, et A. V sattus haiglasse. Talle helistas A. V ja hakkas midagi

rääkima, kuid temalt võeti telefon ära. Naisterahvas tundis huvi ja uuris Jan Suvorovi käest

milliseid tablette A. V tarvitas. Jan Suvorovile öeldi, et A. V sõi ennast täis tablettidega. Jan

Suvorov nimetas kohe tablettide nimetused - haloperidool ja kvetiapiin.

62. Hinnates Jan Suvorovi ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et Jan Suvorovi ütluste

usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud

ütlused. Jan Suvorov andis kohtus ütluseid selle kohta, et ta ei teadnud, et A.V läks Kohtla-Järve

Noortekeskusesse sõltuvuse pärast. Avaldatud ütluste kohaselt on Jan Suvorov kohtueelsel

uurimisel andnud järgmiseid ütlusi: "2023.a talvel saadeti A. V Kohtla-Järve Noortekeskusesse,

et kahjulikest sõltuvustest vabaneda". Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses teadis, et

saadeti A. V Kohtla-Järve Noortekeskusesse, et kahjulikest sõltuvustest vabaneda. Kohtuistungil

selgitas Jan Suvorov vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et ta sai teada alles

pärast juhtunut, et A. V läks Kohtla-Järve Noortekeskusesse sõltuvuste pärast ja nii ta menetlejale

ütles, kuid tol ajal ta ei teadnud miks ta Noortekeskusesse läks. Kohus möönab, et Jan Suvorovi

„teadmine“, et A. V läks Kohtla-Järve Noortekeskusesse, et kahjulikest sõltuvustest vabaneda,

põhines A. V emalt hiljem saadud infol, mida tema seisuga 23.01.2023 pole teadnud ning seda on

Jan Suvorov oma kohtuistungil antud ütlustes ka selgitanud. Kohus leiab seetõttu, et Jan

Suvorovi ütlustes ei esine vastuolusid, mis oleksid käsitletavad oluliste ja diametraalsete

vastuoludena, mis tingiksid Jan Suvorovi ütluste ebausaldusväärseks lugemise.

63. Samuti kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel J. Suvorovi eeluurimisel antud ütlused osas,

mis puudutasid tablettide asukohta A. V korteris. Süüdistatav andis kohtus ütluseid selle kohta, et

ta võttis neid elektrimõõturi kapist. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav ütluseid: „…

1-23-3952

lahkudes, kui läksin läbi toa, kus A elas, võtsin peeglikapist ühe valget värvi avamata karbi

tablettidega“. Seega on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütluseid, et tema võttis

tabletid A. V toas olevast peeglikapist, kuid kohtuistungil väitis, et ta võttis neid koridoris

elektrimõõturi kapist. Kohtuistungil selgitas süüdistatav vastuolu kohtueelses ja kohtus antud

ütlustes sellega, et tegemist on kahe erineva juhtumiga. A. V palus tuua peeglikapist tabletid ajal,

kui ta ei ole veel Kohtla-Järve Noortekeskuses olnud. See oli detsembris-novembris 2022. Need

on tavapärased tabletid Paratsetamool vanaema jaoks. Kui aga A. V oli juba Noortekodus, siis

võttis J. Suvorov tablette koridori mõõturist. Kui J. Suvorov andis ütlusi, siis ei suutnud ta kohe

kiiresti meenutada täpset asukohta, kust võttis ta tablette tol korral. Kohtu hinnangul ei ole

põhjust kahelda süüdistatava ütluste õigsuses põhjusel, et ta andis erinevad ütlused tablettide

asukoha kohta. Seda seetõttu, et pärast ütluste usaldusväärsuse kontrolli süüdistatav hiljem

selgitas, et ta kaks korda võttis tablette A. V kodust. Ühel korral peeglikapist ja teisel korral

mõõturikapist. Seega sisulist vastuolu süüdistatava menetluse erinevates staadiumites antud

ütlustes selle asjaolu osas ei jäänud.

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused sündmuste käigu kirjeldamisel on üldiselt usaldusväärsed ja

põhidetailides haakuvad kannatanu ütlustega ning teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Samuti on J. Suvorov veenvalt ja arusaadavalt selgitanud erinevates menetlusstaadiumides

ütlustes esinenud vastuolusid.

64. Eelnevad asjaolud (J. Suvorov andis vähemalt 31 tabletti haloperidooli A V viimase palvel)

haakuvad ka tunnistajate A. D (KoTo I kd, lk 149 pö-160 pö) ja A Eihe ütlustega (KoTo II kd, lk

3 pö-17).

65. A. D ütluste kohaselt Jan Suvorov on A V tuttav. Kui A. D viibis koos A. V ja A E Torujõe

Noortekodus, siis Jan Suvorov on toonud haloperidooli ja kvetiapiini tablette. See oli jaanuaris

vist 23-l. A. D sõnul ei tea ta kust Jan Suvorov neid sai ja kellele need tabletid kuuluvad. Ta

kuulis, et A. V on kodus tabletid, et kodus vist kellelegi välja kirjutatud. A. D teadis, et

kvetiapiin on nagu unerohi, temale kirjutas alates veebruarist kvetiapiini noortekodus välja

psühhiaater. A. D ei teadnud, mis ravim on haloperidool. Ta pole kunagi tarvitanud neid ravimeid

enne seda, kui Jan Suvorov tõi neid. A. D, A E ja A. V soovisid midagi, et uinuda. A. V palus J.

Suvorovilt tuua tabletid. Jan Suvorov tuli kohale, pani põõsastesse või kännu sisse ja nad võtsid

neid välja. Tabletid olid valged ja punased, seal olid erinevad tablettide blisterid. Infolehed

puudusid. A. D selgitas, et tema tarvitas viis punast ja viis valget korraga, et kiiremini saabuks

lõdvestushoog. A E ka võttis 10 tablette, A. V vist 12 tablette. See oli 23. jaanuaril. A. D ei

teadnud, mida ta tarvitas. A. V oli punaste ja valgete tablettide kohta öelnud, et ta oli neid tablette

varem tarvitanud, et tabletid on jama ning ta oli neid prügikasti ära visanud.

66. Ka tunnistaja A E ütlused tõendavad, et J. Suvorov andis vähemalt 31 tabletti haloperidooli A

V. Tunnistaja A E selgitas oma ütlustes, et jaanuaris sai ta tuttavaks A V ja A D

rehabilitatsioonikeskuses Torujõe noortekodus Kohtla-Järvel. Ise ta viibis Torujõe noortekodus

narkootikumide pärast, so amfetamiinist sõltuvuse pärast. Ta on tarvitanud ka muid narkootilisi

või psühhotroopseid aineid MDMA, kanepit, tablette xanax ilma arsti ettekirjutuseta.

A E ütluste kohaselt tarvitas ta noortekodus ravimeid Lyrica, kvetiapiin ja haloperidool. A V

sõber Jan Suvorov tõi ja A jagas. A V on tunnistajale rääkinud, et Jan Suvorov võib tablette tema

kodunt võtta. Kust A. V aga neid sai A E ei mäleta. A E tarvitas 10 tablette - ühed olid valged

(haloperidool), teised punased (kvetiapiin). Mitu punast ja mitu valget tabletti A E võttis pole

tema mäletanud, mäletas vaid, et kokku oli neid 10 tükki ja tarvitas nii punaseid kui ka valgeid.

A. V varem tarvitas haloperidooli ja kvetiapiini, ta ütles, et viskas neid tablette lihtsalt

prügiämbrisse minema, et need on lihtsalt jama. Kui neid tablette A E tarvitas, siis ta pole

teadnud, mis ravimid need on.

1-23-3952

67. Kannatanu A. V XXX J K (KoTo I kd, lk 138-143 pö) ütlused kinnitavad seda, et Jan

Suvorov on käinud üks kord tema korteris ajal, kui A V viibis Kohtla-Järve noortekodus. Mis

päeval Jan Suvorov käis ei osanud tunnistaja nimetada, kuid see oli enne A haiglasse sattumist.

Jan Suvorov viibis korteris umbes 7-10 minutit. Ta oli kiirustamas kuskile Kreenholmisse ja

astus läbi küsimaks kuidas A läheb. J K sõnul nad ajasid koridoris Jan Suvoroviga juttu, siis tema

lahkus kööki 2-3 minutiks, J. Suvorov jäi aga koridori ega olnud kogu aeg J K vaateväljas.

Esikus on otse välisukse juures elektriarvesti, mis ei ole lukustatav. J K ütluste kohaselt hiljem

tunnistas A, et J. Suvorov tõi talle tablette. Seltskonnas anti talle tabletid ja ta peitis neid kodus

koridoris. A. V veel emale ütles, et ta tundis ennast halvasti ja ta palus Jan Suvorovil, et too

astuks nende kodunt läbi ja võtaks need tabletid. J K selgitas, et tema tütar A. V oli Kohtla-Järve

noortekodus jaanuarist kuni veebruari lõpuni või märtsi alguseni 2023. A.V sattus Kohtla-Järve

noortekodusse, sest ta ei õppinud ja tarvitas alkoholi. Noortekodusse tema läks vabatahtlikult, et

sõltuvusest lahti saada. Tütar rääkis telefonitsi, et tal on raske, et ta tahab koju, kuid ta üritab oma

seisundist üle saada ja sinna jääda. Kuna A. V põgenes Kohtla-Järve keskusest, siis lõpetati

temaga lepingu. A. V viibib praegu kinnises asutuses Maarjamaa Hariduskolleegiumis, sest ta ei

käinud koolis, suitsetas, tarvitas alkoholi ja tablette.

68. Hinnates kannatanu esindaja J K ütluste usaldusväärsust peatub kohus asjaolul, et J K ütluste

usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel tema kohtueelses menetluses antud

ütlused. J K andis kohtus ütluseid selle kohta, et Jan Suvorov on käinud tema kodus ajal, kui

tema tütar oli noortekodus. Avaldatud ütluste kohaselt on J K kohtueelsel uurimisel andnud

järgmiseid ütlusi: „Pärast seda, kui ma viisin A V jaanuaris 2023 noortekodusse, ei ole Jan

Suvorov minu kodus käinud". Seega on kannatanu esindaja kohtueelses menetluses andnud

ütluseid, et Jan Suvorov ei ole nende kodus käinud, kuid kohtuistungil väitis vastupidist.

Kohtuistungil selgitas J K vastuolu kohtueelses ja kohtus antud ütlustes sellega, et ülekuulamise

päeval oli nii tema kui tema laps haiged. Laps jäi üksi koju, teda aga viidi ülekuulamisele. J K

selgitas, et sellises olukorras ja seisundis ei suutnud ta ülekuulamisel meenutada, et Jan Suvorov

käis tema juures. Kohtuistungil jäi J K ütluste juurde, et kui A oli noortekodus, siis Jan Suvorov

ikkagi käis tema kodus. Kohus leiab, et nimetatud ebakõla kannatanu esindaja ütlustes ei

kahjusta tema ütluste kvaliteeti oluliselt. Siinjuures märgib kohus, et asjaoludest mittemäletamine

ei tähenda, et isiku ütlused on vastuolus ja ei ole aluseks lugeda J K ütlused ebausaldusväärseks.

Oluline on see, et fakti, et A V noortekodus viibimise ajal käis Jan Suvorov J K kodus mäletasid

kohtuistungil nii kannatanu, kannatanu esindaja kui ka süüdistatav ühtviisi.

69. Analüüsides eelnevalt käsitletud tõendeid (eelkõige J. Suvorovi, A. V ja J. K ütlusi) nende

kogumis, asub kohus seisukohale, et nimetatud tõendid tõendavad, et J. Suvorov võttis

retseptiravimit haloperidooli A. V kodust ja kannatanu palvel. Seega pole kohtus uuritud

tõenditega kooskõlas süüdistuses märgitu, mille kohaselt Jan Suvorov omandas retseptiravimit

haloperidooli kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult. Puuduvad igasugused tõendid, millest

saaks järeldada, et tegemist oleks olnud kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult saadud ravimiga.

70. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused kattuvad ja vaidlust ei ole faktilistes

asjaoludes, et Jan Suvorov 23.01.2023. a kella 10.00 paiku A V üleandmise eesmärgil pani

Torujõe Noortekodu sissesõidu aia juures asuvate kivide taha peidikusse oranži värvi teibiga

teibitud pakendi, milles oli vähemalt 31 tabletti haloperidooli, vähemalt 10 tabletti kvetiapiini

ning üks pakk mokatubakat. Ebaselgused esinevad kohtu hinnangul vaid seoses tablettide

kogusega. Nimelt süüdistuses on leitud, et J. Suvorov andis A V vähemalt 31 tabletti

haloperidooli. Haloperidooli kogusega seoses on Jan Suvorov andnud ütlusi, et tema pole

lugenud kokku ega saa öelda, kui palju oli kokku tablette. Ka A.V pole kohtuistungil mäletanud

mitu tabletti oli kokku seal pakendis. A.V ei osanud kohtuistungil täpselt öelda, mitu tabletti

tema tarvitas. Tema ütlustest selgub, et tarvitas ta algul arvatavasti kahte ja järgmisel päeval

1-23-3952

hommikul veel kaheksa, kokku ligikaudu 10 tabletti haloperidooli. A D ja A E ütlustest tuleneb,

et nemad tarvitasid kumbki 5 tabletti haloperidooli, A V tarvitas aga 10 tabletti haloperidooli. A

V ja E K ütlustest selgub, et valged tabletid (haloperidool) olid veel haiglas A. V rinnahoidjast

leitud. Narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiaktiga nr 23E-AN0137 (KoTo, tõendite köide II, tl

14-17) on tõendatud see, et Egle Küttise poolt üle antud aine, so 13 valget ümmargust tabletti

massiga 3,25 g, sisaldavad haloperidooli. Selliselt saab kokku arvutades kokku kogusena mitte

enam kui 33 tabletti haloperidooli (10 tk (A.V) + 10 tk (A D ja A E) + 13 tk (haiglas leitud)).

Samas nähtub A. V patsiendikaardist (KoTo, tõendite köide II, tl 30-31), et tema sõnul võttis ta

23.01 8 tbl haloperidooli ja 2 tbl Quetiapin. A E patsiendikaardist (KoTo, tõendite köide II, tl 32-

33) nähtub, et 23.01 tema võttis 4 tbl haloperidooli ja 4 tbl Quetiapin. A D patsiendikaardist

(KoTo, tõendite köide II, tl 34-35) nähtub, et 23.01 võttis tema tabletid, triaažis

medikamentoosne mürgistus (4 tbl haloperidool ja 4 tbl Quetiapin). Märgitu erineb sellest, mida

A. V, A. D, A E avaldasid kohtuistungil ütlusi andes. Kohtu arvates võivad olla erinevused

haloperidooli koguse kohta tingitud tütarlaste seisundist sündmuse ajal ja õigustab nende poolt

hilisemat ütluste muutmist. Kokkuvõttes leiab kohus, et arvestades kõiki eelnevaid ebaselgusi ja

asjaolusid, saab võtta Jan Suvorovi üleantud haloperidooli koguse suurusena arvesse vähemalt 31

tabletti. See vastab süüdistuses märgitud haloperidooli kogusele ja isegi kui uuritud tõendid

kinnitavad 33 tabletti üleandmist tuleb siin juhinduda KrMS § 7 lg 3 põhimõttest ja tõlgendada

kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks.

71. Asjaolu, et 23.01.2023 hommikul käis Jan Suvorov tablettide üleandmise eesmärgil Kohtla-

Järve Torujõe noortekodu juures on samuti tõendatud järgmiste tõenditega. 26.01.2023

sündmuskoha XXX Kohtla-Järve asuva Torujõe Noortekeskuse territooriumi vaatlusprotokoll

koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide II, tl 1-2) tõendab territooriumil asuvast prügikastist

tühja 0,5l plastpudeli ära võtmist. DNA-ekspertiisi akt nr 23E-GE0122 lisadega (KoTo, tõendite

köide II, tl 4-11) tõendab, et Torujõe Noortekeskuse territooriumilt ära võetud 0,5l plastpudelilt

saadud DNA-täisprofiil on kokkulangev Jan Suvorovi DNA-profiiliga. Torujõe noortekodu

noorsootöötaja tunnistaja V. B ütluste (KoTo I kd, tl 175-177 pö) kohaselt nägi ta paar korda

noortekodu territooriumil Jan Suvorovit. 23. jaanuar umbes kella 10.00-11.00 ajal toimus

rühmatöö ja tunnistaja tähelepanu juhtis sotsiaaltöötaja, et territooriumil viibib võõras isik.

Õppeklassis viibisid A V, A D ja A E. V. B läks välja, astus noormehe juurde ja küsis mis ta teeb

siin. Mille peale Jan Suvorov vastas ebamääraselt, et ta vaatab, mis maja ja mis aadress see on.

Tunnistaja palus, et Jan Suvorov lahkuks territooriumilt ja Jan Suvorov tahtmatult läks

territooriumilt ära. Samal päeval õhtul kella 8-9 paiku märkis tunnistaja, et A. V ja A. D otsisid

midagi aia juures. V. B tundis J. Suvorovi ära, see oli seesama meesterahvas, kellega ta suhtles

õues 23. jaanuaril noortekodu territooriumil. 26. jaanuaril sai aga tunnistaja teada, et A. V viibib

haiglas ja A. D ja A E viibivad oma tubades arsti jälgimise all, seoses sellega, et nad sõid

mingeid tablette. Tunnistaja nägi viimati A V 23. jaanuaril õhtul umbes kell 22.30. Tema

terviseseisund oli 23. jaanuaril adekvaatne.

72. Torujõe noortekodu vaimse tervise õe E K (KoTo I kd, tl 166 pö-168 pö), meditsiiniõe O V

(KoTo I kd, tl 169-174 pö) ja noortekodu projektide koordinaatori V Ž (KoTo I kd, tl 188-197)

ütlustega on tõendatud see, et A V, A D ja A E olid Torujõe noortekodu kliendid ja viibisid seal

erinevate sõltuvusprobleemidega. 25 jaanuaril 2023 oli tüdrukutel ravimite üledoos ja ravimeid

tõi A V Jan Suvorov. Tunnistajad kinnitavad ka AV enesetunne ja terviseseisund pärast ravimite

tarvitamist.

73. Tunnistaja E K kohtus antud ütlustest nähtub, et jaanuaris saabus kabineti uksele A V, tal oli

kaelajäikus, tema pea nö puhkas paremal õlal. A selgitas, et ta võttis mingeid tablette, aga ta ei

tea nimetust, et seda teab A E. A E aga ei mäletanud tablettide nimetust. A. V terviseseisund oli

kriitiline - esines keha spastilisus ehk keha jäikus, tal oli hingamine raskendatud, tal oli raske

1-23-3952

rääkida. Tunnistaja selgitas, et A V ütles talle, et rinnahoidjas tal on veel tablette. E K ise võttis

tabletid rinnahoidjast välja. Need olid valged ümmargused lahtised tabletid, kokku 13 tükki. Kas

tunnistaja ise või keegi kolleegidest pakendas neid minigripp kilekotti ja andis üle politseile. E

Küttis selgitas kohtule, et haloperidool on neuroleptikum, ta leevendab psühhoosi, meeleheiteid

skisofreenia korral. Haloperidooli saab arsti ettekirjutusel tarvitada. Kvetiapiin samuti

antipsühhootikum ja leevendab meelolu häireid.

74. Tunnistaja O V kinnitas kohtus ütlusi andes, et A V oli jaanuaris 2023 Torujõe noortekodu

klient. Ta sattus sinna sõltuvusprobleemidega ja ise tunnistas, et tarvitab ravimipreparaate. 25

jaanuaril 2023 oli tüdrukutel ravimite üledoos. Alguses tuli A V, siis praktiliselt kohe tulid A D

ja A E. Nad ütlesid, et tarvitasid valgeid tablette. A V oli ebaloomulikus asendis ja tal oli raske

hingata. Ka A D oli ebaloomulik poos, tal oli sõrmed suus. Tunnistaja kutsus kiirabi välja.

Kiirabi tuli kohale, A hospitaliseeriti. Teisi tüdrukuid viis haiglasse teine kiirabi. Tüdrukud ei

teadnud, mida nad tarvitasid, ütlesid, et A V andis ja nemad võtsid vastu. Tunnistaja ütlustest

selgub, et 23-24. jaanuaril ei olnud tüdrukute seisundis midagi ebatavalist, nad olid aktiivsed,

käisid edasi-tagasi noortekeskuses. 25. jaanuaril ta esimest korda pööras tähelepanu, et neil on

tervisega probleemid. Samuti tunnistaja selgitas, et A V kirjutas noortekodu psühhiaater välja

ravimeid flux 20 mg hommikul ja melatoniin 2 mg. Flux on antidepressant, selle kasutatakse

depressiooni puhul, see on samuti nagu psüühikastimuleeriv, tuju tõstev, ärevus kaob ära.

Melatoniin on ilma retseptita, kasutatakse unerohuks.

75. Tunnistaja V Ž ütlustest selgub, et 25. jaanuaril A V ütles, et talle tõi ravimeid Jan Suvorov.

Tunnistaja helistas A V telefonist sellele isikule ja sai teada, mis ravimitega oli tegu -

haloperidool ja kvetiapiin. Tunnistaja selgitas, et kui ta rääkis telefonitsi Jan Suvoroviga ja küsis

ravimite kohta, siis see võttis mõtlemisaega. Veel Jan Suvorov tunnistajale ütles: "ma ütlesin, et

ühe kaupa tuleb võtta". Tunnistaja ütlustest selgub, et A V kohta on tal olnud informatsioon, kus

oli mitu intsidendi üledoosiga ja just ravimitega.

76. Haloperidooli uimastavat toimet on tuvastatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga

nr 23E-AOX0064 (KoTo, tõendite köide II, tl 49-57). Ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punktide

1 ja 2 kohaselt ei sisalda ravim haloperidool narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, kuid

tegemist on psühhotroopset toimet omava ravimiga; haloperidool võib tekitada psühhotroopsest

ainest tingituna joobelaadse seisundi. Ka kannatanu ja tunnistajate A D ja A E sõnul tekkis neil

pärast haloperidooli tarvitamist uimastav seisund.

77. Kohtu hinnangul on eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendamist

leidnud, et alaealine A V viibis erinevate sõltuvusprobleemidega Torujõe noortekeskuses, kuhu

erinevate uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete ja seal hulgas ravimite toimetamine on

keelatud. A V palus enne 23.01.2023 Jan Suvorovilt tuua talle kehva enesetunde ning unetuse

vastu ravimeid. Jan Suvorov nõustus A V palvega ja tõi talle palutu, teades seejuures, et A V on

XXX. Jan Suvorov võttis A V kodust uimastava toimega retseptiravimit haloperidooli. Seejärel

süüdistuses näidatud ajal ja kohas pani Jan Suvorov peidikusse oranži värvi teibiga teibitud

pakendi, milles oli muuhulgas vähemalt 31 tabletti haloperidooli. Samal päeval A V võttis sellest

peidikust Jan Suvorovi poolt peidetud pakendi koos eelnimetatud tablettidega. 23.01.2023 A D ja

A E tarvitasid kumbki 5 tabletti haloperidooli ja 5 tabletti kvetiapiini ning ajavahemikul 23 –

24.01.2023 tarvitas A V 10 tabletti haloperidooli ja vähemalt 2 tabletti kvetiapiini, mille

tagajärjel tekkis tütarlastel uimastav seisund.

78. Süüdistuses on lisaks heidetud ette ka seda, et Jan Suvorov kallutas A V uimastava toimega

retseptiravimi LYRICA ebaseaduslikule tarvitamisele. Kohtu hinnangul pole selles osas

süüdistus tõendatud. Puuduvad tõendid, et J. Suvorov omandas ja andis A V vähemalt kaks

1-23-3952

kapslit uimastava toimega retseptiravimit LYRICA. J. Suvorov eitas kohtus A V LYRICA

üleandmist. Kohtuistungi käigus ei tõstatanud keegi küsimust vajadusest esitada kannatanule

küsimusi seoses LYRICA ravimiga. Seega, A V pole kinnitanud, et Jan Suvorov andis talle üle

Torujõe Noortekodus retseptiravimit LYRICA.

79. Tunnistaja A. D istungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta Torujõe Noortekodus ravimit

LYRICA. See oli pärast haloperidooli juhtumit, vist veebruaris 2023. A V palus ja J. Suvorov tõi

talle üks kord kaks tükki ravimit LYRICA. Seda ütles tunnistajale A. V. A. D ise ei ole A V

palumist kuulnud. A. D selgitas, et nad kolmekesi tarvitasid Jan Suvorovi poolt toodud 2 kapslit

ravimit LYRICA. Pärast aine tarvitamist ei tekkinud neil mingisugust efekti. Aine oli väga

muru maitsega. Seega A. D ütlustest nähtub, et asjaolust, et Jan Suvorov tõi A V ravimit

LYRICA sai A. D teada A. V. Kohtu hinnangul ei ole A. D ütlused selles osas tõendiks KrMS §

66 lg 2-1 kohaselt, sest tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on

saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole menetlusõiguslikult tõend. Kohus märgib, et

eelnevast nähtuvalt pole A. D istungil öelnud, millal täpselt ta LYRICA üleandmisest esimest

korda kuulis, järelikult pole võimalik A. D ütlusi KrMS § 66 lg 2-1 p-s 2 sätestatud erandi alusel

tõendina käsitada.

80. Tunnistaja A E selgitas, et tema tarvitas pärast haloperidooli juhtumit koos A ja A

noortekodus ilma arsti ettekirjutuseta ravimit LYRICA. A E sõnul tõi keegi A V ravimit

LYRICA. Kes aga A tõi pole A E teadnud. Nad tarvitasid kolmekesi ühe kapsli. A E sõnul ei

saabunud LYRICA tarvitamisest mingit joobelaadset efekti. Kohus märgib, et tunnistajate A E ja

A D ütluste vahel on vastuolu osas, mitu kapslit LYRICA nad koos tarvitasid. A E väitis, et nad

tarvitasid kolmekesi ühe kapsli, kuid A. D ütluste kohaselt tarvitasid nad 2 kapslit. Kuid nii A E

kui ka A D kinnitasid, et ei ole saabunud neil LYRICA tarvitamisest mingit joobelaadset efekti.

81. 24.05.2023 asitõendi vaatlusprotokollist (A V telefonist saadud sõnumite sisu ja kõnede aeg)

nähtub, et vestlus Lyrikast kannatanu ja kontakti „XXX“ vahel toimub 04.12.2022 kella 13.08 ja

13.47 vahel (KoTo, tõendite köide II, tl 60-71). Vestluse käigus küsib telefoni omanik „sinul

kindlalt saab lüürika olema“, XXX vastab „minul kindlasti“, omanik küsib „sa annad selle täna

kindlasti“, XXX vastab „kui vaja, siis annan“, omanik vastab „on vaja“. Siinkohal tuleb juhtida

tähelepanu sellele, et süüdistusaktis on märgitud, et Jan Suvorov andis retseptiravimit LYRICA

üle täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui 11.02.2023 ja samal päeval, s.o 11.02.2023

toimus LYRICA tarvitamine. Esmalt on vestlus Lyrikast (04.12.2022) ja ravimi LYRICA

tarvitamine (11.02.2023) ajaliselt küllaltki pika vahega (ca 2 kuud), mistõttu ei ole antud juhul

võimalik teha ühest järeldust, et vestlus toimub ravimist, mida 11.02.2023 noortekodus

väidetavalt tarvitati. Teiseks toimub vestlus enne seda, kui A V sattus Torujõe noortekodusse ja

puuduvad tõendid, et Jan Suvorov andis üle A V tema noortekodus viibimise ajal ravimit

LYRICA. Jan Suvorov avaldas, et A V ei palunud teda ravimit LYRICA temale üle anda.

Telefoni vestlusel ta pole A. V sellest ravimist kirjutanud. J. Suvorovi sõnul 04.12.2022 võis A V

kasutada tema telefoni helistamiseks või sõnumite ära saatmiseks, kuna tal ei olnud sel ajal oma

telefoni. Eelnevast nähtuvalt ei kinnita kohtus uuritud tõendid, et Jan Suvorov kallutas A V

uimastava toimega aine LYRICA ebaseaduslikule tarvitamisele.

82. KarS § 187 lg-le 1 vastab muuhulgas tegevus, mis seisneb alaealise kallutamises muu

uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Järgnevalt tuleb kohtul seega leida KarS §187 lg 1

koosseisu objektiivse külje raames vastus küsimusele, kas Jan Suvorov kallutas A V uimastava

toimega aine haloperidooli ebaseaduslikule tarvitamisele?

83. J. Suvorovile on esitatud süüdistuses haloperidooli tarvitamisele kallutamistegu märgitud

järgmiselt:

1-23-3952

Jan Suvorov teadlikult ja tahtlikult andis haloperidooli nooremale kui kaheksateistaastasele A V

viimase palvel ebaseadusliku ehk ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eesmärgil. Haloperidooli

üleandmisega A V, tegi Jan Suvorov talle nimetatud retseptiravimi kättesaadavaks ning seega

tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi kohases koguses

ebaseaduslikult tarbida. Seeläbi kallutas Jan Suvorov A V muu uimastava toimega aine

ebaseaduslikule tarvitamisele.

84. Tuleb tuvastada ja kontrollida, kas aine haloperidooli A V palvel temale üleandmine ja talle

kättesaadavaks tegemine Torujõe Noortekodus on kallutamistegu KarS § 187 mõttes. Vastus on

jaatav. Kohtu põhjendused on järgmised.

85. Kallutamine võib seisneda järgmistes tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine,

pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. On oluline, et süüdlane oma

käitumisega tekitaks teises huvi ja soovi keelatud ainet tarvitada (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021).

Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 619). Kohus tuvastas eelnevalt, et

täisealine Jan Suvorov andis uimastava toimega aine haloperidooli alaealisele A V viimase

palvel. Vaidlust ei ole, et haloperidooli üleandmisega A V, tegi Jan Suvorov aine talle

kättesaadavaks ning seega tekitas võimaluse ning soovi seda ainet korduvalt ning enda soovi

kohases koguses ebaseaduslikult tarbida. See tuleneb nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest,

mis on teiste tõenditega kooskõlas.

86. Ehkki kahtlust ei ole, et kannatanu palus ise Jan Suvorovit tablette tuua, ei saa ainuüksi

sellest järeldada, et süüdistatav pole oma käitumisega tekitanud kannatanus huvi ja soovi

keelatud ainet tarvitada. Kohus leiab, et initsiatiiv aine tarvitamisele ei peagi tulema täisealisest,

piisab mõjutamistegu. Kohtu hinnangul mõjutamisena tuleb käsitada iga tegu, millega üritatakse

tekitada alaealises soovi või valmisolekut alustada või jätkata uimastava aine tarvitamisega, et ta

ei loobuks kahjulikust tegevusest.

87. Praegusel juhul väärivad tähelepanu olud, milles sündmused toimusid. Nimelt viibis XXX A

V Torujõe noortekodus, kuhu uimastavate ja sõltuvust tekitavate ainete ja seal hulgas ravimite

toimetamine on keelatud. Nii kannatanu kui ka kannatanu esindaja ütlustest nähtub, et A V läks

vabatahtlikult noortekodusse selleks, et vabaneda sõltuvustest, mis näitab, et tegelikult ei

soovinud tema noortekodus viibimise ajal keelatuid aineid tarvitada. Kannatanu ütlustest nähtub

ka seda, et ta pöördus J. Suvorovi poole seetõttu, et tundis ta noortekodus ennast halvasti, tal oli

unetus ja ärevus ning muud moodi ei saanuks ta tablette kätte saada või oli see raskendatud.

Kohtu hinnangul asjaolu, et täisealine Jan Suvorov nõustus A V palvega ja tõi talle palutu, tegi A

V aine kättesaadavaks ja tarvitamise noortekodus võimalikuks, on juba see mõjutamistegu,

millega täidetakse KarS §187 järgi ettenähtud kuriteokoosseis. Kohus leiab, et süüdistatava

tegevus oli selliseks faktoriks, mis osutas mõju kannatanu valikule haloperidooli tarvitamise

kasuks. Kui süüdistatav ei oleks nõus ega toonud talle haloperidooli, poleks kannatanul suure

tõenäosusega võimalik noortekodus haloperidooli endale saada. See näitab, et alaealise

kannatanu poolt valiku tegemine haloperidooli tarvitamise kasuks oli süüdistatava poolt

mõjutatud olulisel määral. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud KarS § 187 lg 1 objektiivse

külje realiseeritus J. Suvorovi käitumises.

88. Kohus asus samuti seisukohale, et subjektiivne koosseis on täidetud ja J. Suvorov pani teo

toime kaudse tahtlusega. Kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja V. Ž ütlustest lähtuvalt leiab

kohus, et süüdistatav J. Suvorov teadis ravimi haloperidooli nimetust ja aine ohtlikust. Nimetatud

isikute ütlustest tulenevalt teadis J. Suvorov, et tegemist on uimastava ainega, sest miks muidu

oli tal vaja A. V öelda, et just haloperidooli tohib mitte rohkem kui üks tablett korraga tarbida.

Lisaks A. V ütlused viitavad tõsikindlalt sellele, et J. Suvorov teadis, mis laadi tablettidega

1-23-3952

tegemist oli, et nendest võib paha olla ning need on noortekodus keelatud. J. Suvorov pole küll

täpselt tema sõnade kohaselt teadnud, kuidas need tabletid inimese tervist mõjutavad. Kuid

tahtluse olemasoluks peab isik vähemalt võimalikuks, et tema tegevuse objekt on uimastav aine,

et tema teo tulemusena võib teine isik alustada uimastavate ainete tarvitamist. Kannatanule

uimastava toimega aine kättesaadavaks tehes möönis J. Suvorov alaealises selle tarvitamise

tahtluse tekkimise võimalikkust. J. Suvorovi ütlustest tuleneb, et tema teadis, et A. V võis

tarvitada kõike - alkoholi, narkootikume, sigarette, tablette, mokatubakas. Seetõttu pidi ta aru

saama, et A. V ravimi (vähemalt 31 tabletti haloperidooli) kättesaadavaks tegemisel võib

kannatanul tekkida soov uimastava või joovet tekitava seisundi saavutamiseks neid ravimeid

enda soovi kohases koguses tarvitada. A. V andis ka ise J. Suvorovile mõista, et soovib neid

tarbida, kuna tal on unega probleem ja ärevus. Seega, on kohtu hinnangul täidetud nii

objektiivne kui subjektiivne koosseis ja süüdistuses on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS

§ 187 lg 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

89. KarS § 119 järgi on J. Suvorovile esitatud süüdistus selles, et tema haloperidooli

üleandmisega tekitas ettevaatamatusest kannatanule A V raske tervisekahjustuse KarS § 118 lg 1

p 1 mõttes ehk kui sellega on põhjustatud oht elule. Praegusel juhul tekitas ohu elule

generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise

pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega, mille J. Suvorov põhjustas süüdistuse kohaselt

ettevaatamatusest.

90. Ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud isiku käitumisele õiguslikku hinnangut

andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral

moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja

nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Järgnevalt

tuleb kohtul seega kindlaks teha A V eluohtliku seisundi saabumine ning J. Suvorovi käitumise ja

kannatanu eluohtliku seisundi saabumise vaheline põhjuslik seos.

91. Kohus tuvastas eelnevalt, et Jan Suvorov kallutas A V uimastava toimega aine haloperidooli

ebaseaduslikule tarvitamisele. Tema andis vähemalt 31 tabletti haloperidooli alaealisele A V,

seega tegi aine talle kättesaadavaks ja tekitas võimaluse seda ainet korduvalt ning enda soovi

kohases koguses tarbida. Kohus samuti tuvastas, et A V tarvitas 10 tabletti haloperidooli.

Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile nr 23E-A0X0064 tekkis A V haloperidooli

tarvitamise tagajärjel 25.01.2023 eluohtlik seisund, nimelt generaliseerunud düstoonia hingamise

depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega.

Kohus leiab, et KarS § 119 süüteokoosseisu seisukohalt on antud juhul primaarse tähtsusega see,

kas A V eluohtliku seisundi ja J. Suvorovi tegevuse vahel (haloperidoli üleandmine) on põhjuslik

seos. Kohtu hinnangul ei ole selline põhjuslik seos üheselt kinnitust leidnud.

92. Eluohtliku tekke kohta andis ekspert arvamuse arstlikus kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis

(KoTo, tõendite köide II, tl 49-57). 17.05.2023 aktis nr 23E-AOX0064 küsimusele, kas pärast

haloperidooli tarvitamist tekkis A V eluohtlik seisund, arvas p-s 5 ekspert järgmist: „SA Ida-Viru

Keskhaigla Patsiendikaardi nr. 23-011007 alusel esines 25.01.2023 A V eluohtlik seisund

generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise

pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega.“ Küsimusele, milline tervisekahju oli tekitatud

A V, ekspert p-s 4 aga arvas, et „SA Ida-Viru Keskhaigla Patsiendikaardi nr. 23-011007 alusel

diagnoositi A V 25.01.2023 (T42) Mürgistus antiepileptikumide, sedatiiv-hüpnootiliste ja

parkinsonismivastaste ravimitega (haloperidooli ja kvetiapiiniga).“

93. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis osa selles sisalduvaid arvamuslikke järeldusi on

põhjendamata ja ekspertiisiakt nende osas vastuoluline. Esiteks on eksperdi arvamus selle kohta,

1-23-3952

miks ta leiab, et kõnealune generaliseerunud düstoonia hingamise depressiooni (üldised

lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda hingamispuudulikkusega ohustas elu tekitamise

momendil ehk miks see on eluohtlik tervisekahjustus, on sisuliselt põhjendamata. Ainsa

põhjendusena saab näha eksperdiarvamuse põhjenduste osas, kus on p-s 5 muuhulgas märgitud,

et A. V seisund vajas üleviimist intensiivraviosakonda, kus düstooniline hoog kordus, mistõttu

viibis A V ravil intensiivraviosakonnas 3 päeva jooksul. Tervisekahjustuse kohtuarstliku

tuvastamise korra § 7 lg 3 p 4 kohaselt võib tervisekahjustus olla eluohtlik kui sellega kaasneb

äge hingamispuudulikkus, aga ekspert ei viita sellele ja ka kohus ei näe arstliku

kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist, kas ainult äge hingamispuudulikkus ohustas kannatanu elu

või miks ekspert leiab, et generaliseerunud düstoonia ohustas kannatanu elu. Kohtu hinnangul ei

piisa üksnes sellest, kui ekspert on konkreetsel juhul tuvastanud isikul generaliseerunud

düstoonia hingamise depressiooni (üldised lihasspasmid hingamise pärssumisega) ja ägeda

hingamispuudulikkusega. Ekspertiisiaktis tuleb ka põhjendada, miks kõnealune seisund ohustas

kannatanu elu.

94. Teiseks on kohtu hinnangul akti eksperdiarvamuse punktid 4 ja 5 vastuolus tervisekahju

tekke küsimuses. Kõnealuses ekspertiisiaktis on p-s 5 ekspert asunud seisukohale, et pärast

haloperidooli tarvitamist tekkis AV eluohtlik seisund. Kuid ekspertiisiakti p-st 4 tuleneb, et

diagnoositi A V mürgistus haloperidooli ja kvetiapiiniga. Kohtu hinnangul ekspertiisiakti alusel

ei ole võimalik ühiselt aru saada, kas A V eluohtlik seisund tekkis pärast haloperidooli

tarvitamist või pärast nii haloperidooli kui ka kvetiapiini tarvitamist. Selgusetuks jääb, miks on

ekspert arvanud, et eluohtlik seisund tekkis pärast haloperidooli tarvitamist, kui mürgistus on

tekkinud pärast nii haloperidooli ja kui ka kvetiapiini tarvitamist. Ekspertiisiaktist ei ole võimalik

teha ühest järeldust, mis kinnitaks, et A V tekkis eluohtlik seisund just pärast haloperidooli

tarvitamist, nii nagu J. Suvorovi süüdistuses märgitud.

95. Lisaks eelpoolnimetatule sisaldab akt nr 23E-AOX0064 ka ebatäpsusi. Nimelt aktist nähtub,

et ekspertiisiks esitati muuhulgas A V, A D, A E patsiendikaardid ja statsionaarsed epikriisid,

kuid ekspertiisi lähteandmetes on käsitletud ainult nimetatud isikute suhtes koostatud SA Ida-

Viru Keskhaigla patsiendikaardid. On tähelepanuväärne, et arvestas ekspert ekspertiisi

põhjendavas osas A. V statsionaarses epikriisis olevate andmetega, et esines 25.01.2023 A V

XXX, mis vajas A. V üleviimist intensiivraviosakonda, kus düstooniline hoog kordus, mistõttu

viibis A V ravil intensiivraviosakonnas 3 päeva jooksul (KoTo, tõendite köide II, tl 36-39).

Ekspertiisi akti p-de 4 ja 5 kohaselt tegemist on patsiendikaardi andmetega. Nimetatud andmed

SA Ida-Viru Keskhaigla Patsiendikaardis nr. 23-011007 (KoTo, tõendite köide II, tl 30-31) aga

puuduvad ja eksperdi väide, et järeldus on tehtud patsiendikaardi alusel ei ole kohtu hinnangul

korrektne.

96. Riigikohus on korduvalt pööranud tähelepanu ekspertiisiaktile kehtestatud nõuetele, mida

tuleb järgida, aga mida pole antud juhul tehtud (vt RKKKo 3-1-1-32-09, p 8.2, samuti 3-1-182-

16, 1-15-6223/49, jne). Vastavalt KrMS § 107 lg 1 p 10 tuleb ekspertiisiaktis obligatoorselt

esitada ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse

kujunemiseks vajaliku kirjeldus. Ekspertiisiakt nr 23E-AOX0064 ja selles sisalduvat arvamust on

puudustest hoolimata võimalik tõendina käsitleda, kuigi osa selles sisalduvaid arvamuslikke

järeldusi on põhjendamata ja ekspertiisiakt nende osas vastuoluline. Sellistes osades (p 4 ja p 5 )

ei ole eksperdi arvamus usaldusväärne ja kohus ei tugine sellele.

97. Lisaks ekspertiisiakti 23E-AOX0064 endale, kus eksperdi arvamus on osaliselt põhjendamatu

ja vastuoluline, on veel mitmeid muid tõendeid, mis seavad kahtluse alla, kas ainult haloperidooli

tarvitamise pärast A V eluohtlik seisund tekkis ja kas seda on kuidagi võimalik seostada just J.

Suvorovi tegevusega.

1-23-3952

98. A V andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 23 ja 24.01.2023 tema tarvitas nii haloperidooli kui

kvetiapiini. Kannatanu sõnul pärast tablettide tarvitamist oli tal selline tundetu seisund, ta oli

unine, ähmane, aga paha ei olnud algusest peale. Alles järgmisel päeval hakkas kehas justkui

midagi valesti pihta. Ka tunnistajate A E ja A D ütluste kohaselt tekkisid neil kõigil sümptomid

alles 25.01.2023, kui nad hakkasid palju vett jooma. Seega saab eelnevast järeldada, et

ajavahemikul õhtust 23.01.2023 kuni hommikuni 25.01.2023 ei tekkinud A V eluohtlikku

seisundit. Lisaks sellele nähtub A. V väljavõttest haigusloost määratud ravi osas (KoTo, tõendite

köide II, tl 21-22), et psühhiaater määras talle alates 24.01.23 raviks - flux (fluoksetiin) 20 mg

hommikul, mida ravilehe alusel tarvitas A. V 25.01.2023 kell 09.00. Ka A. V ütluste kohaselt

hakkas ta depressiooni vastu tarvitama noortekodus fluoksetiini. Ravim on talle välja kirjutatud

psühhiaatri poolt ja selle võtmine oli kasvatajate poolt järelevalve all. Haloperidooli infolehest

aga nähtub, et nt fluoksetiin võib mõjutada haloperidooli toimet (KoTo, tõendite köide II, tl 77).

99. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestadas asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas on

KrMS § 7 lg 3 tähenduses kõrvaldamata kahtlus selles küsimuses, kas pärast haloperidooli

tarvitamist tekkis A V eluohtlik seisund. Kohtu arvates pole tõsikindlalt välistatud, et võis olla

mingeid muid põhjuseid, mis sellise eluohtliku seisundi tingisid. Ekspertiisiaktis puuduvad

argumendid ja kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ühemõtteliselt sellise kohtu

arvamuse ümber. Seega kohtu hinnangul süüdistatava käitumine, et tema andis haloperidooli A.

V ei ole saabunud tagajärjega (raske tervisekahjustuse tekitamisega) naturalistliku kausaalsuse

(põhjuslikkuse) kaudu ilmselgelt seotud. Nagu ülal öeldud, ei võimalda eksperdi arvamus teha

ühest järeldust, et just haloperidooli tarvitamise tagajärjel tekkis eluohtlik seisund nii nagu on

süüdistuses märgitud. Kuna põhjuslik seos J. Suvorovi tegevuse ja A. V elule tekitatud ohu vahel

on KarS § 119 oluline objektiivse koosseisu tunnus, siis puudub antud juhul KarS § 119 kuritegu

ja vastavalt KrMS § 309 lg-le 2 tuleb J. Suvorov selle paragrahvi järgi kvalifitseeritavas teos

õigeks mõista.

100. Vaatamata eeltoodule peab kohus vajalikuks peatuda veel järgneval. Kohtu hinnangul isegi

kui eelnevaga mitte nõustuda ning jaatada põhjuslikku seost, oleks J. Suvorovi kriminaalvastutus

KarS § 119 ikkagi välistatud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et saabunud tagajärg pole

toimepanijale inkrimineeritav juhul, kui kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve.

Tegemist on n-ö enesekahjustamisega, mille puhul pole alust karistusõiguslikuks sekkumiseks (vt

nt RKKK 3-1-1-23-13 p 6).

101. Kannatanu A V ütluste kohaselt oli ta ravimitest (haloperidool ja kvetiapiin) teadlik, et

tegemist on tablettidega, mis on ettenähtud psüühikahäirega inimestele, et nendest tablettidest on

narkojoobele sarnane seisund. Kannatanu on andnud ütlusi, et süüdistatav talle ütles, et

haloperidooli õige doseering on üks tablett. A V kinnitas, et Jan Suvorov ütles talle, te

haloperidool on ohtlik tarvitamiseks, kui võtta rohkem kui üks tablett, siis võib paha toime olla.

Seega kannatanu mõistis, et tablettide tagajärjeks võib tekkida vahetu oht tema elule. A V tegi

antud informatsiooni valguses teadliku valiku tarvitada 10 tabletti haloperidooli ja 2 kvetiapiini.

Kannatanu käitus vabatahtlikult ja teadlikult enesekahjustamisena, mis välistab tagajärje

omistamise süüdistatavale. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on toonitatud, et

individuaalsete õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku enda poolt on võimalik ning

see võib välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele, kuid selle eelduseks

on ohvri käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus (vt ka RKKK nr 3-1-1-60-10, p 17.2).

102. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et A V esinenud väidetav eluohtlik seisund ei ole

põhjuslikult seotud süüdistusaktis kirjeldatud Jan Suvorovi tegevusega, s.o kannatanule

haloperidooli üleandmisega. Puuduvad tõsikindlad tõendid, et selle tegevusega J. Suvorov

1-23-3952

põhjustas A V eluohtliku tervisekahjustuse. Samuti asus kohus seisukohale, et J. Suvorovi

kriminaalvastutust tuleks eitada isegi juhul, kui põhjuslik seos oleks tuvastatud. Tagajärje

omistamise J. Suvorovile välistab kannatanu enda ebakohane käitumine ning oma õigushüvede

ohtu asetamine ehk teadlik eneseohustamine.

V

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi

103. Јаn Suvorovile on esitatud süüdistus varguses kokku viies episoodis. Varguste

toimepanemine on igas episoodis tõendatud ning sellele ei ole vastu vaielnud ei süüdistatav ise

ega tema kaitsja. Kohus asus seisukohale, et on põhjendatud Јаn Suvorov süüdi mõista

süüdistuses toodud ajal ja kohas viies võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega. Kohus järgnevalt toob iga

kuriteoepisoodi puhul eraldi välja, miks ta leiab, et Јаn Suvorov on süüdi süüdistuses toodud ajal

ja kohas toime pandud varavastase süüteo toimepanemises.

Episood 25.02.2023, kannatanu M OÜ

104. Süüdistatav Jan Suvorov tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos (KoTo II kd,

lk 28-90). Tema ütluste kohaselt pani ta varguse toime rahapuuduse tõttu. Jan Suvorovi süüd

kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel tunnistaja A O ütlusted (KoTo, I kd, tl 82-83

pö). Tunnistaja avaldas, et ta on ettevõtja ja partner M OÜ-s. OÜ-s on mitu toitluskohta ja ta

juhib neid, kaasa arvatud kohvik, kus on vargus toime pandud. Kohvik asub Tallinnas, Tondiraba

pargis, aadressil XXX. 2023. aastal talve lõpus või kevade alguses toimus selles kohvikus vargus.

Umbes kell 6.00 hommikul sai tunnistaja läbi rakenduse telefoniteave, et on häire

(sissetungimine). Jõudes kohale oli näha, et aken oli sisse murtud väljastpoolt. Oli näha, et

rahamündid on põrandal laiali, rahasahtel ehk rahakassa sahtel on ka lahti murtud. Tunnistaja

näitas politseile videosalvestust, kus on näha, kuidas oli sisse murtud ja raha korjatud. Kassades

oli alati vaheraha umbes 150-200 eurot. Samuti võttis varguse toimepanija kaasa kaks

tahvelarvutit. Ühe tahvliarvuti hind on 200-300 eurot. Uue rahasahtli hinnaks on 65 eurot. Selle

vargusega tekitatud kahju ei ole hüvitatud. Kohvik on kindlustatud, kuid kahju kindlustusselts ei

ole hüvitanud.

105. Lisaks sellele tõendavad Jan Suvorovi tegu sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga

(KoTo, tõendite köide I, tl 50-101), millega vaadeldi „Tondiraba kohvik“. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist nähtub, et kohviku tagaküljel on kolm pikka maani akent. Keskmine aken on

kolmeosaline ja keskmine aknaraam on avatud asendis. Keskmise aknaraami (vasakpoolsel osal)

on murdmisriista süvendjäljed kolmes osas. Aknaraamil on pindmised värvikahjustused.

Teenindusleti kõrval on ligipääs leti taha ja selle juures on põrandal maas mündid. Teenindusleti

taga on avatud asendis kassasahtel, millel on kahjustused. Kassasahtlis on mündid.

106. Süüdistatava käitumine on jäädvustatud kohviku turvakaamera salvestistele. Asitõendi

vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 102-112) on näha, et 25.02.2023 kell 05:57:11 tuli

meesterahvas kohviku sissepääsu juurde. Meesterahval on lisaks seljas seljakott ja silindri

kujuline ese. Meesterahvas tuleb kohviku klaasist seina juurde, katsub seda ja seejärel vasaku

käega otsib midagi seljakotist. Ta võtab seljakotist välja hallikat värvi pikliku riista ning hakkab

toimetama. Kell 06:01:32 meesterahvas siseneb kohvikusse. Kohviku sees tuleb meesterahvas

leti juurde. Kell 06:01:52 meesterahvas püüab midagi teha sahtliga, mis asub leti sees. Peale seda

isik võtab uuesti välja pikliku välimusega riista ja hoides seda käes proovib midagi teha sahtliga.

Kell 06:03:16 meesterahvas võtab välja veel ühe hallikat värvi pikliku välimusega riista ja

seejärel juba kahe riista abil tegeleb sahtliga. Kell 06:04:08 meesterahvas avab sahtli ja võtab

1-23-3952

midagi avatud sahtlist. Kell 06:04:42 meesterahvas võtab leti alumisest riiulist valget värvi,

musta ekraaniga eseme ja hoides seda käes kell 06:04:56 väljub kohvikust.

107. Seda, et ühe iPadi hind on 299,99 eurot kinnitab ostuarve nr A21-1068085 (KoTo, tõendite

köide I, tl 44-45). Ostuarve kohaselt ostis 10.05.2021 M OÜ A AS-lt 40 tk iPad MYL92HC/A (8

GEN) summas 14399,60 eurot (koos käibemaksuga 20%). Ühe iPad hind on 299,99 eurot. M OÜ

(juhatuse liige A Z) esitas Jan Suvorovi vastu hagiavalduse summas 807,98 eurot (KoTo,

tõendite köide I, tl 113).

108. Eeltooduga on tõendatud, et Jan Suvorov täitis enda tegevusega varguse objektiivse

koosseisu, kuna tungis ta 25.02.2023 kella 05.56 – 06.05 ajal „Tondiraba kohvik“ kohvikusse

asukohaga XXX ning võttis sealt 2 tk iPad tahvelarvutit maksumusega 299,99 eurot ühe iPadi

eest. Ta lõhkus kassaaparaadi ning võttis selt sularaha 148 eurot. Oma teoga tekitas Jan Suvorov

kannatanule M OÜ-le varaline kahju summas 807,98 eurot.

Episood 26.03.2023, kannatanu A1M OÜ

109. Jan Suvorov tunnistas kohtuistungil oma süüd ning seletas, et pani vargused toime

rahapuuduse tõttu. Kohtu küsimustele selgitas Jan Suvorov, et varguste episoodides, kus on

videosalvestustel teda näha tegutsemas koos teiste inimestega, et need inimesed ei ole vargustega

seotud (KoTo II kd, lk 28-90).

110. 26.03.2023 varguse objektiivse koosseisu realiseerimist Jan Suvorovi poolt tõendab

eelkõige A OÜ avaldus (KoTo, tõendite köide I, tl 29), mille kohaselt 26.03.2023 kell 11.32 –

11.47 tulid kaks meesterahvast kauplusesse asukohaga A. Tiimanni 1C, Narva linnas. Üks

nendest võttis korvi ja läks alkoholiosakonda. Seal pani ta korvi kaks pudelit Jägermeistrit ning

läks poe teise osakonda, kus meesterahvas nokamütsiga peitis kaks pudelit Jägermeistrit oma

kotti ja lahkus poest, teine meesterahvas jäi kauplusse ja ostis gini. Kahju on 71,98 eurot.

111. Kannatanu A OÜ esindaja R L (KoTo I kd, tl 95 pö-96 pö) seletas kohtuistungil, et töötab A

OÜ valvekeskuses ning tema ülesannete hulka on varguste tuvastamine ja avalduste esitamine.

Ta tunneb Jan Suvorovit tööalaselt seoses vargustega. 26.03.2023 kella 11 ajal varastas Jan

Suvorov koos teise meesterahvaga kaks pudelit 1,75 l Jäägermeistrit. Ühe pudeli maksumus on

35,99 eurot. Veel 15.04.2023 oli kaks varguse episoodi Sillamäe A1000 marketis asukohaga Viru

pst 2D. Esimese ja teise varguse vahel on möödunud 10-20 minutit. Esimesel korral varastas ta

ühe pudeli Jäägermeister hinnaga 15,99 eurot. Teisel korral käis ta vargil koos naisterahvaga ja

varastas 0,5 liitrit energiajooki Dünamiit maksumusega 0,85 eurot. Hagiavaldus on esitatud

seoses kolme episoodi vargustega, mis on toimunud 26.03.2023 ja 15.04.2023. Kannatanu

esindaja toetas tsiviilhagi summat 94,82 eurot ning palus välja mõista tsiviilhagi Jan Suvorovilt.

112. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 30-

35), millest nähtub, et vaadeldavaks objektideks on CD plaat 15 videosalvestistega, mis on tehtud

Narvas, Soldina 1C paigaldatud turvakaameratega. Videosalvestusel on kajastatud, et 26.03.2023

kell 11:32:28 astub meesterahvas kaupluse saali sisse. Tal on heleda värviga nokamüts peas,

musta värvi kapuutsiga jope seljas, mustad püksid ja mustad saapad jalas. Samuti isikul on musta

värvi kott üle vasaku õla. Kell 11:44:32 meesterahvas võttis pudeli ja pani teise isiku ostukorvi ja

samal ajal võtab turvaelemendid ära. Kell 11:44:42 meesterahvas võtab pudelit riiulilt, võtab

turvaelemendi ära ning jälle paneb pudeli ostukorvi. Kell 11:45:54 meesterahvas koos tundmatu

meesterahvaga peatuvad kaupluse riiulite vahel ning seejärel meesterahvas võtab pudeleid

ostukorvist ning paned neid kotti. Kell 11:47:14 meesterahvas möödus kassa ning ei maksnud

kaupade eest.

1-23-3952

113. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Jan Suvorov täitis enda

tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 26.03.2023 kell 11.32 – 11.47 võttis

kauplusest A100Market asukohaga aadressil A. Tiimanni 1C, Narva A OÜ-le kuuluva vara – 2

pudelit „Jägermeister“ 1,75 l maksumusega 35,99 eurot ühe pudeli eest, lõpetades senise valdaja

valduse ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades A OÜ-le varalist kahju summas

71,98 eurot.

Episood 15.04.2023 kell 16.38 – 16.42, kannatanu A OÜ

114. Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine süüdistuses

toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks süüdistatava süüd omaksvõtvatele ütlustele ka kannatanu

A OÜ esindaja R L (vt otsuse p 111) ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Asitõendi

vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide I, tl 26-28) nähtub, et vaadeldavaks objektideks on

DVD plaat, kus on kaks kausta videosalvestistega seoses toimepandud vargustega kauplusest

A100Market asukohaga Viru pst. 2, Sillamäe 15.04.2023 kell 16.42 ja kell 17.06.

Videosalvestuste vaatlemisel on näha, et 15.04.2023 kell 16.38 astus kauplusse sisse Jan

Suvorov, kes suundus jookidega osakonda. Kell 16.42 võttis Jan Suvorov riiulilt purgi ja peitis

põue. Seejärel suundus Jan Suvorov kassa juurde ja kell 16.42 väljus müügisaalist jättes kauba

eest maksmata.

115. 15.04.2023 varguse toimepanemist Jan Suvorovi poolt tõendab ka A OÜ avaldus (KoTo,

tõendite köide I, tl 24-25), mille kohaselt 15.04.2023 kell 16.38 – 16.42 tulid poodi asukohaga

Viru pst. 2, Sillamäe meesterahvas (seljas musta värvi riided ja seljakott) noore naisterahvaga

(seljas musta värvi riided ja valged tossud). Alkoholi osakonnas võttis naisterahvas ühe pudeli

„Jägermeister“ 0,7 l ja pani selle endale joppe. Meesterahvas võttis ühe purgi energiajooki

„Dünamiit“ 0,5 l ja pani selle endale joppe. Siis möödusid kassadest ning väljusid poest toote

eest tasumata.

116. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Jan Suvorov täitis enda

tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 15.04.2023 kell 16.38 – 16.42 võttis

kauplusest A1000Market asukohaga aadressil Viru tn 2, Sillamäe A OÜ-le kuuluva vara – 1

purgi energiajoogit „Dünamiit“ maksumusega 0,85 eurot (sh 0,10 eurot pant), lõpetades senise

valdaja valduse ning lahkus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades A OÜ-le varalist kahju

summas 0,85 eurot.

Episood 15.04.2023 kell 17.05 – 17.06, kannatanu A OÜ

117. Jan Suvorovi süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü tunnistamisele veel kannatanu A OÜ

esindaja R L (vt otsuse p 111) ütlused ja asitõendi vaatlusprotokoll. Asitõendi vaatlusprotokollist

(KoTo, tõendite köide I, tl 20-23) nähtub, et vaadeldavaks objektideks on DVD plaat, kus on

kaks kausta videosalvestistega seoses toimepandud vargustega kauplusest A100Market

asukohaga Viru pst. 2, Sillamäe 15.04.2023 kell 16.42 ja kell 17.06. Videosalvestuste vaatlemisel

on näha, et 15.04.2023 kell 17.05 astus kauplusse sisse Jan Suvorov, kes suundus jookide

müügiosakonda. 15.04.2023 kell 17.06 võttis Jan Suvorov alkoholi pudeli ja peitis põue. Seejärel

suundus Jan Suvorov kassa juurde ja kell 17.06 väljus müügisaalist jättes kauba eest maksmata.

118. 15.04.2023 varguse toimepanemist Jan Suvorovi poolt tõendab ka A OÜ avaldus (KoTo,

tõendite köide I, tl 18-19), mille kohaselt 15.04.2023 kell 17.05 – 17.06 sisenes poodi asukohaga

Viru pst. 2, Sillamäe meesterahvas, seljas oli musta värvi riided ja seljakott. Alkoholi osakonnas

võttis ta ühe pudeli „Jägermeister“ 1 l, pani selle endale joppe, möödus kassadest ning väljus

1-23-3952

poest toote eest tasumata. Kahju on 21,99 eurot.

119. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Jan Suvorov täitis enda

tegevusega varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 15.04.2023 kell 17.05 – 17.06 võttis

kauplusest A1000Market asukohaga aadressil Viru tn 2, Sillamäe A OÜ-le kuuluva vara – 1

pudeli „Jägermeister“ 1 l maksumusega 21,99 eurot, lõpetades senise valdaja valduse ning lahkus

kauplusest kauba eest maksmata, tekitades A OÜ-le varalist kahju summas 21,99 eurot.

Episood 13.05.2023 kell 18.40 – 18.50, kannatanu M OÜ

120. Jan Suvorov tunnistab kuriteo toimepanemist. Jan Suvorovi süüd kinnitavad lisaks tema

poolt süü tunnistamisele veel tunnistaja D K ütlused (KoTo I kd, tl 97-98 pö). Tunnistaja ütluste

kohaselt töötab ta turvafirmas Forus valvetöötajana. 13.05.2023 täitis tunnistaja oma

töökohustusi valveruumis Maxima kaupluses aadressil Mõisa 8, Narva. Ta jälgis kauplust video

kaudu, siis nägi Jan Suvorovit, kes käis mööda kauplust ringi, seejärel võttis 5 tk hambapastat

„Paradontax“ ja väikese kruvikeeraja otsikute komplekti ja salaja pani neid musta värvi seljakotti.

Edasi ta võttis vee, maksis kassas ära, aga hambapasta ja kruvikeeraja otsikute komplekti eest ta

ei maksnud. Ta möödus kassaliinist, hakkas väljuma kauplusest ning kahe ukse välisuste

vahelises ruumis pidas tunnistaja teda kinni. Suvorov tahtis ära joosta. Ta hakkas jooksma, tema

seljakott aga jäi tunnistaja kätte ja Suvorov jäi tunnistaja vastas seisma. Valvetoas palus

tunnistaja seljakotist kauba välja võtta, Suvorov nõustus ja võttis kotist välja viis hambapastat

„Paradontax“ ja kruvikeeraja otsikute komplekti. Kaup tagastati kauplusele.

121. Eeltoodud tõendiga haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 9-11),

millest nähtub, et vaadeldavaks objektideks on DVD plaat, kus on 16 videosalvestistust seoses

varguse katsega kauplusest Maxima 13.05.2023. Videosalvestuste vaatlemisel on näha, et

13.05.2023 kell 18.38 kaupluse Maxima asukohaga Narva, Mõisa 8 müügisaali astus sisse Jan

Suvorov. Kell 18.40 võttis Jan Suvorov riiulilt 5 pakki hambapastaga. Kell 18.47 Jan Suvorov

peitis hambapasta oma kotti. Seejärel kavatses Jan Suvorov väljuda kauplusest, kuid kell 18.50

väljapääsu juures tema juurde tuli turvamees ja pidas Jan Suvorovi kinni. Turvaruumis võttis

turvamees Jan Suvorovi kotist välja ja pani lauale 5 hambapastat ja veel 1 paki.

122. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab Jan Suvorovi kinnipidamise aega ja

asjaolusid (KoTo, tõendite köide I, tl 12-17). Jan Suvorov on kahtlustatavana kinnipeetud

vahetult pärast kuriteo toimepanemist 13.05.2023 kell 20.33 aadressil Mõisa tn. 8, Narva.

123. Eeltoodud tõenditega haakub ka M OÜ 13.05.2023 avaldus (KoTo, tõendite köide I, tl 6),

mille kohaselt palub M OÜ alustada õigusrikkumise menetlust seoses kauba eest tasumata

jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset M OÜ kaupluses nr T-249 aadressil Mõisa

tn. 8, Narva. Rikkumise toimepanemises on kahtlustatav Jan Suvorov. Kauba nimetuseks on

kruvikeerajate otsikute ja pesade komplekt (58 tk) maksumusega 13,99 eurot ning 5 tükki

hambapastat „Paradontax“ maksumusega 6,99 eurot ühe tükki eest, kokku summas 34,95 eurot.

Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele 13.05.2023.

124. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Jan Suvorov täitis enda tegevusega

varguse objektiivse koosseisu, kuna ta 13.05.2023.a kella 18.40 – 18.50 ajal kaupluse „Maxima“

(aadress Mõisa tn 8, Narva) müügisaalist võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 5 pakki

hambapastat „Paradontax" maksumusega 6,99 eurot/tk seega kokku summas 34,95 eurot ja

kruvikeerajate otsikute ja pesade (58 tk) komplekti maksumusega 13,99 eurot, seega kokku

summas 48,94 eurot, ning seejärel väljus kaubaga kassadest mööda, jättes kauba eest tasumata.

Jan Suvorov peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja varastatud asjad tagastati kauplusele.

1-23-3952

125. Kohus leiab, et Jan Suvorovi poolt toime pandud eeltoodud varguste puhul on tegemist

süstemaatiliselt ja sissetungimisega toime pandud omandivastaste süütegudega. Kohus on

seisukohal, et süüdistuses esitatud süüteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi on õige.

KarS § 199 objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab

seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja

nõusolekuta. Kõik kohvikust ja kauplustest kaasa võetud esemed viies episoodis olid Jan

Suvorovi jaoks võõrad vallasasjad ning isiku eesmärk nende äravõtmisel oli nende ebaseaduslik

omastamine.

126. Hoonesse või ruumi sissetungimiseks peetakse sisenemist füüsilise tõkke ületamisega või

sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli ning kannatanu ütluste pinnalt teeb kohus järelduse, et süüdistatav sisenes

„Tondiraba kohvik“ kohvikusse sissetungimise teel, murdes kohviku akna, lisaks on süüdistatav

sularaha saamise eesmärgil lõhkunud ka kohvikus oleva kassaaparaati.

127. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei

ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toimepandud teod oleksid omavahel seotud, s.t et need üksikud

vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui

varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – nt hangib isik endale varastades elatist, see on talle

püsiva või alalise sissetuleku allikas, või sooritab ta süütegusid väljakujunenud harjumusest

lähtuvalt. Jan Suvorov on varem kohtulikult karistatud 08.11.2017 Viru Maakohtu otsusega KarS

§ 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (KoTo, tõendite köide I, tl 137-148). Seega süüdistatav on

süüdimõistetud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, mistõttu võib teda uue varguse

toimepanemisel vastutusele võtta KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Menetletavas kriminaalasjas on Jan

Suvorovile esitatud süüdistus 5 varguse toimepanemises, millest üks on toime pandud kohvikust

ning ülejäänud neli kauplustest. Süüteoepisoodid on ajaliselt üksteise järel toime pandud ja

suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul (alates 25.02.2023 kuni 13.05.2023). Taoline käitumine

on süüdistatava jaoks selgelt süsteemne. Seetõttu on süüdistatava käitumine regulaarselt varguste

toimepanemisel hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes.

128. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Kohus on

seisukohal, et Jan Suvorov pani KarS § 199 lg 2 p 8, 9 kuriteo toime kavatsetult. Jan Suvorov

teadis, et kohvikus ja poes olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses.

Erinevate kaupade kannatanutelt äravõtmine nende ebaseaduslikuks omastamiseks oli

süüdistatava eesmärk. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

VI

Kohtu seisukoht karistuse osas

129. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

130. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

1-23-3952

vastav karistuse määr (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-

1629/44, p 28). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-

113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas

nr 3-1-1-52-13, p 19).

131. KarS § 423-1, § 424 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 sanktsioonid näevad karistusena ette nii rahalise

karistuse kui ka vangistuse. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa

koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust

karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt

ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud.

132. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista

KarS § 423-1, § 424 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise

eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistataval puudub alaline sissetulek, mis

võimaldaks rahalist karistust tasuda. Seejuures lasuvad süüdistataval ka varalise kahju ja

menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise

karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline

karistus ei oleks täidetav. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui

kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Jan Suvorov on varem reaalset vanglakaristust kandnud

isik, kes sellest hoolimata jätkab eriliigiliste kuritegude toime panemist. Tähelepanuvääriv on

samuti see, et Jan Suvorovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta Viru

Maakohtu 15.07.2016 otsusega tunnistatud süüdi ja karistatud rahalise karistusega 400 eurot,

kuid karistuse täitmise info puudub (KoTo, tõendite köide I, tl 135-136). Kohus on seisukohal, et

taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei

kuulu.

133. KarS § 423-1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni ühe aastase

vangistuse, sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 6 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel

võtab kohus arvesse seda, et J. Suvorov juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta süstemaatiliselt -

käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud kaks kuriteoepisoodi ning seda kohtu hinnangul

otsese tahtlusega. J. Suvorovi ütluste kohaselt tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnud. 24.04.2021

on ta rikkunud kahte liiklusseaduse normi – juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning tal ei

olnud juhtimisõigust. Kohtu hinnangul kujutavad Jan Suvorovi teod, s.o mootorsõiduki juhtimine

juhtimisõiguseta, suurt ohtu kõikidele liiklejatele. Kuriteoepisoodid on toime pandud linnas, kus

on liiklusõnnetuse risk märgatavalt suurem. Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude esinemisse, leiab kohus, et J. Suvorovi puhul karistust raskendavad asjaolud KarS § 58

mõttes puuduvad. Küll leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna on Jan Suvorovi puhul

sedastatav kahetsus.

Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, väärib Jan Sovorov

karistust, mis on KarS § 423-1 ettenähtud sanktsiooni üle keskmist määra. Kohus peab

põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 8 kuud vangistust.

134. KarS § 424 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse, sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse

1-23-3952

mõistmisel võtab kohus arvesse seda, et Jan Suvorov tunnistas end kohtus kuriteo

toimepanemises süüdi ja kahetses, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid

asjaolusid ei esine. Ta on teo toime pannud kaudse tahtlusega. Arvestades toimepandud süüteo

asjaolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava

isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et Jan Suvorovi süüaste pole suur ning

ta väärib karistust, mis on KarS § 424 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alla keskmist määra. Kohus

peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

135. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse, vangistuse sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 2 aastat ja 6 kuud

vangistust. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava süü suurust, mida mõjutab kuriteo

episoodide arv - käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud viis vargust ning seda kohtu

hinnangul tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. Kohus arvestab ka seda, et üks vargus

on toimepandud sissetungimisega. Süü suuruse hindamisel ei saa jätta arvestamata seda, et

kõikide vargustega tekitatud kahju summa ei ole suur, s.o 902, 80 eurot. Varaline kahju on

tekitatud kahele kannatanule, kes on esitanud selles osas ka tsiviilhagi. Jan Suvorov tunnistas end

varguste toimepanemises süüdi ja kahetses ning kohus peab seda karistust kergendaks asjaoluks.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

136. Kohus arvestab karistamisel ka seda, et Jan Suvorov oli enne süüdistuses kirjeldatud

varguste toimepanemist karistatud analoogsete kuritegude toimepanemise eest, so Viru Maakohtu

08.11.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi reaalse vangistusega 1 aasta 8 kuud

vangistust. Eeltoodust nähtub, et varasema kriminaalkaristuse kohaldamine vangistuse näol ei ole

mõjutanud süüdistatavat varguste toimepanemisest loobuma.

Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et

Jan Suvorovi süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla KarS § 199 lg 2 p 8,

9 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke

kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

137. KarS § 187 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse,

sanktsiooni keskmiseks määraks on seega 5 aastat 6 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on selles

kuriteos Jan Suvorovi süü keskmisest väiksem. Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Jan

Suvorovit on alus süüdi mõista ühe episoodi toimepanemises. Lisaks eeltoodule arvestab kohus

ka asjaoluga, et Jan Suvorov täitis oma tegevusega KarS § 187 lg 1 nimetatud koosseisu muu

uimastava aine tarvitamisele kallutamisega. Sealjuures on kuni kümneaastase vangistusega

võimalik karistada isikut ka narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele kallutamise eest.

Seetõttu süüdistatava poolt alaealisele pehmetoimelise uimastava aine (haloperidooli)

kättesaadavaks tegemine on asjaolu, mis vähendab käesoleval juhul Jan Suvorovi süü suurust.

Kohus arvestab ka seda, et antud juhul on tekkinud reaalne kahju kaitstavale õigushüvele, s.o

alaealise tervisele, normaalsele arengule ja heaolule. Kuid kohus arvestas asjaoluga, et Jan

Suvorov nimetas Torujõe noortekodu töötajatele tablettide nimetusi, mis aitas meditsiinitöötajatel

määrata õige raviplaan. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et kannatanu A.

V oli enne seda juhtumit juba nii narkootiliste kui ka uimastava ainetega kokku puutunud ning

seda tarvitanud. Silmas tuleb seejuures pidada sedagi, et Jan Suvorov ei hankinud ise uimastavaid

aineid, vaid need olid juba varem A. V elukohas. Süü suuruse aspektist on ka oluline, et Jan

Suvorov pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, s.o tahtluse nõrgima vormiga.

138. Karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Süüdistatav Jan Suvorov

on viimases sõnas avaldanud, et tal on häbi, et ta viis keskusesse A. V tablette, tal on väga kahju,

et niimoodi kõik toimus. Samas ei tunnista Jan Suvorov oma süüd KarS § 187 lg 1 järgi. Selliselt

1-23-3952

avaldatus ei kajasta süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes kahetsust.

Süüdistatav kahetseb sündmust kui sellist, mitte aga oma tegu. Maakohtul ei kujunenud

veendumust, et Jan Suvorov puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb.

139. Arvestades toimepandud süüteo asjaolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu

teokirjelduse kontekstis, kannatanu käitumist, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub

kohus seisukohale, et Jan Suvorovi süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla

KarS § 187 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse

eesmärke kandvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

140. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada lisaks ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Jan Suvorovit on

varasemalt kahel korral karistatud eriliigiliste kuritegude eest - süstemaatilise varguste

toimepanemise (KoTo, tõendite köide I, tl 137-148) ning ametliku dokumendi varguse ja

peitmise eest. Jan Suvorovile on karistuseks mõistetud nii rahalist karistust kui ka vangistust.

Viimati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt

vabanes Jan Suvorov 22.04.2019. Seega annavad Jan Suvorovi karistusandmed ja uute

eriliigiliste kuritegude toimepanemine aluse prognoosida karistuse eripreventiivset mõju halvaks.

Õiguskorra kaitsmise huvid süü suurusele vastava karistuse korrigeerimist ei tingi.

141. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus Jan Suvorovile liitkaristuseks, mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Jan Suvorovit on alus

süüdi mõista nelja süüteokoosseisu järgi erilaadsete süütegude toimepanemise eest. Muu hulgas

on ta kuriteo toime pannud alaealise suhtes. Seega peab kohus põhjendatuks suurendada

raskeimat karistust, so kahe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust vähemalt ühe aasta vangistuse

võrra.

KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeb

karistuse kandmise alguseks Jan Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 13.05.2023.

142. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades

käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude episoodide arvu ja

süüdistatava varasemat karistatust, muuhulgas samalaadse kuriteo eest, siis ei esine Jan Suvorovi

puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava liitkaristuse reaalselt

täielikult täitmisele pööramata. Süüdistatava käitumine ei anna alust arvata, et tingimusliku

karistuse kandmiselt vabastamisel oleks saavutatav karistuse eesmärk ja isiku väärtushinnangute

muutumine. Kohtu seisukoha kohaselt antud juhul puudub igasugune alus süüdistatava karistuse

kandmiselt tingimisi vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks kuritegude toimepanemise

asjaoludele ega süüdlase isikule. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka üldpreventiivset

eesmärki, mistõttu tuleb ühiskonnale anda kindel signaal, et rahvatervisevastase süüteo eest

alaealiste vastu, süstemaatiliste varguste ja korduvate liiklussüütegude eest järgneb karistus ning

toimepandud kuriteod väärivad suurt hukkamõistu ja rangeid karistusi.

143. Kaitsja palus kohtul asendada vangistus KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Kohus ei

ole nõus kaitsja taotlusega, kuivõrd KarS § 69 lg 1 järgsed vangistuse asendamise eeldused ei ole

täidetud. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga eeldab esmalt, et süüdistatav on andnud

selleks nõusoleku. Jan Suvorovi nõusolekut teada ei ole. Samas isegi nõusoleku olemasolul ei

saaks vangistust üldkasuliku tööga asendada. Seda seetõttu, et KarS § 69 lg-st 1 tulenevalt saab

1-23-3952

üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastase vangistuse. Nimelt nähtub KarS § 69 lg 1 ls 1

teisest alternatiivist, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku

tööga. Seega on seadusandja KarS § 69 lg 1 ls 1 alt 2 luues lähtunud sellest, et üle kahe aastase

vangistuse mõistmisel on üldkasulik töö välistatud. Kuna Jan Suvorovile mõistetakse

liitkaristuseks vangistus üle kahe aasta, puudub võimalus temale mõistetud karistuse

asendamiseks üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel.

VII

Tõkend

144. Prokurör esitas kohtus tõendina Jan Suvorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli,

samuti esitas kohtumääruse J. Suvorovi tõkendi kohaldamise kohta. Kinnipidamisprotokolli

kohaselt peeti J. Suvorov kahtlustatavana kinni 13.05.2023 kell 20.33 aadressil Mõisa tn. 8,

Narva. J. Suvorov on alates 15.05.2023 vahistatud. Kriminaalasja arutav kohus jättis 30.06.2023

kohtu alla andmise määrusega J. Suvorovi suhtes kohaldatud vahistamise muutmata. Seega on

Jan Suvorov käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates

13.05.2023.

Kuivõrd kohus mõistis Jan Suvorovile reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse

tegemise ajaks kandnud ära juba 7 kuud ja 15 päeva, siis on otstarbekas, et J. Suvorov kannaks

karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu

jätab kohus J. Suvorovi suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva

kohtuotsuse jõustumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine

tagab ka kohtuotsuse täitmise.

VIII

Tsiviilhagid

145. Kannatanu A OÜ (volitatud esindaja R L) esitas hagiavalduse Jan Suvorovi vastu summas

94,82 eurot (KoTo, tõendite köide I, tl 41-43). Hagi aluseks on 26.03.2023, 15.04.2023 kell 16.42

ning 15.04.2023 kell 17.06 kauplustest A1000Market (aadressidel Soldina tn. 1C, Narva; Viru

pst. 2, Sillamäe) varguste toimepanemine Jan Suvorovi poolt. 26.03.2023 kella 11.47 paiku

varastas Jan Suvorov kaks pudelit alkohoolset jooki „Jägermeister“ üldmaksumusega 71,98

eurot, 15.04.2023 kell 16.42 - ühe pudeli energiajooki „Dynamit“ maksumusega 0,85 eurot ning

15.04.2023 kell 17.06 - ühe pudeli alkohoolset jooki „Jägermeister“ maksumusega 21,99 eurot.

Jan Suvorov tekitas A OÜ-le varalise kahju suuruses 94,82 eurot. Hageja soovib vargustega

tekitatud varalise kahju 94,82 eurot väljamõistmist süüdistatavalt Jan Suvorovilt. R L allkirjastas

hagiavalduse digitaalselt 19.05.2023 ning tegutses ta 13.02.2023 volikirja alusel. Kohus võttis

kannatanu tsiviilhagi 08.08.2023 määrusega menetlusse. Kannatanu A OÜ esindaja R. L toetas

kohtuistungil tsiviilhagi summat 94,82 eurot ning palus välja mõista tsiviilhagi Jan Suvorovilt.

146. Kannatanu M OÜ (juhatuse liige A Z) esitas hagiavalduse Jan Suvorovi vastu summas

807,98 eurot (KoTo, tõendite köide I, tl 113). Hagi aluseks on 25.02.2023 kella 05.56 – 06.05

ajal Varraku tn. 16 Tallinnas „Tondiraba kohvik“ kohvikusse sissetungimine ja sealt 2 tk iPad

tahvli maksumusega 599,98 eurot (ühe iPadi hind on 299,99 eurot), sularaha 148 eurot varguse

toimepanemine Jan Suvorovi poolt. Lõhutud kassa hind on 60 eurot. Varguse ning vara

kahjustamisega on kokku tekitatud kahju summas 807,98 eurot. M OÜ soovib tekitatud kahju

kogusummas 807,98 euro väljamõistmist süüdistatava(te)lt. Kohus võttis kannatanu tsiviilhagi

08.08.2023 määrusega menetlusse.

147. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

1-23-3952

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju

tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1

kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg 1 kohaselt

asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega,

oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

Riigikohtu 15.03.2017 otsuses kriminaalasjas nr 3-2-1-170-16 on välja toodud, et kohtul tuleb

kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda VÕS § 132 lg 1 järgi samaväärse asja soetamise

kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

148. Otsuses toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et kannatanutele vargustega tekitatud

varalise kahju põhjustajaks on Jan Suvorov. Varaline kahju on kannatanutele tekitatud

õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Jan Suvorov tekitas kannatanule

A OÜ-le varalise kahju summas 94,82 eurot ning kannatanule M OÜ-le varalise kahju summas

807,98 eurot. Nõuete suurus on tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega. Samuti tunnistas Jan

Suvorov varguste toimepanemist ja võttis tsiviilhagid õigeks. Kohtu hinnangul on kannatanute

hagid põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ning väljamõistmisele süüdistatavalt Jan Suvorovilt.

IX

Kohtu seisukoht asitõendite osas

149. KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise

vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega

seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid

esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama

küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või

konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete

osas, mille kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on

kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

150. Antud kriminaalasjas on asitõenditeks plastpudel ning 13 tabletti. Plastpudel asub PPA Ida

prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 23ATH23019 alusel. 13

tabletti asuvad PPA Ida prefektuuri hoiuruumis asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr

23ATH23874 alusel. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse

asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse

või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Plastpudel ja 13 tabletti kuuluvad hävitamisele

peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kuna tegemist on väärtusetute asjadega

ja kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad nad tõendusliku väärtuse.

151. Kriminaalasja materjale talletavad erinevad andmekandjad CD/DVD-plaadid on KrMS §

160-1 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei

eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-

s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või

tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

1-23-3952

Prokurör taotles muuhulgas KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada digitaalsete andmekandjate

koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas.

Tegemist ei ole samuti KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või

kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu

kriminaalmenetluses ära võetud objektiga, mille osas kohtuotsuses KrMS § 306 lg 1 p 13 alusel

seisukoht võtta tuleks.

X

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

152. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjate Igor Belugini ja Irina Žurina

tasud ja ekspertiisi kulud. Menetluskulude suuruse ja koostise osas ei ole kriminaalasjas vaidlust

olnud. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik,

arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

153. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Jan Suvorovilt riigituludesse

väljamõistmisele sundraha 1812,50 eurot, kuna tegemist on esimese raskusastme kuriteoga (KarS

§ 187 lg 1). Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga

alammäära, s.o 1812,50 eurot (01.01.2023-01.01.2024 oli kuutasu alammääraks 725 eurot).

154. Teostatud ekspertiiside kulude osas märgib kohus, et ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p

3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas

tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse

alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes

juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on

ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega

tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle

hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis

kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele.

155. 24.04.2021 kontrolliti Jan Suvorovi joobeseisundit ning anti hinnang isiku joobeseisundi

olemasolu või puudumise tõttu. Selle eest läks maksma 118,19 eurot (35 eurot + 52 eurot + 31,19

eurot). Kontrolli käigus tuvastati, et 24.04.2021 juhtis Jan Suvorov mootorsõidukit narkojoobes.

Seega täitis süüdistatav KarS § 424 lg 1 järgi ette nähtud kuriteo objektiivse koosseisu. Kohus on

seisukohal, et nimetatud kulu suurus on põhjendatud ning kuulub hüvitamisele süüdistatava

poolt.

156. Kriminaalasjas on läbiviidud DNA-ekspertiisid (ekspertiisiaktid nr 23E-GE0122 ja nr 23E-

GE0338), narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-AN0137), arstliku

kohtutoksikoloogia ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-AOX0064). Toimikus olevate tõendite

kohaselt on DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0122) maksumus on 399 eurot, DNA-

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0338) maksumus on 798 eurot, narkootilise aine ekspertiisi

maksumus on 84 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi maksumus on 95 eurot. KrMS §

180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Jan Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja DNA-ekspertiisi nr

23E-GE0122 teostamisega seotud kulud summas 399 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-

AN0137 teostamisega seotud kulud summas 84 eurot ning arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi

nr 23E-AOX0064 kulud summas 95 eurot.

157. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes mõista Jan Suvorovilt välja määratud kaitsjale

Igor Beluginile kohtueelses menetluses makstud tasu 668,32 eurot, määratud kaitsjale Irina

Žurinale kohtueelses menetluses makstud tasu 361,92 eurot ning määratud kaitsjale Igor

1-23-3952

Beluginile kohtumenetluses makstud tasu 2711,84 eurot. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul

on tegemist tasuga, mis on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes

märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kohtueelsel menetlusel makstud tasu on

tuvastatav kaitsja taotlustest, milles on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning

kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest.

Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest

kohustuslik.

Seega kokkuvõtvalt kuuluvad menetluskuludena süüdistatavalt Jan Suvorovilt riigi kasuks

väljamõistmisele kokku menetluskulud 6250,77 eurot.

158. Kuna kohtuotsus on osaliselt õigeksmõistev, siis KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus riigi

kanda DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0338 tegemisega seotud kulud summas 798 eurot, 500 eurot

määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtueelses menetluses makstud tasust ning 2500 eurot

määratud kaitsjale Igor Beluginile kohtumenetluses makstud tasust.

159. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et karistuseks on reaalne

vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus, siis peab kohus põhjendatuks

KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale võimalus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 6250,77 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Olga Dorogan Jelena Demenok Jüri Kiik

eesistuja kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik

Kohtuotsus on jäetud muutmata Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2024 kohtuotsusega.

Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2024 kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu

19.05.2025 kohtuotsusega.