3-23-814/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-814

Haldusasi

Mulgi valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 01.02.2023

finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/23/159 ja 16.03.2023

vaideotsuse nr 11.2-8/23/476 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Mulgi vald, volitatud esindajad vandeadvokaadid

Kadri Härginen ja Allar Jõks, advokaat Mario Sõrm

Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Margot Maisalu

Kaasatud

haldusorgan

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeerium

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mulgi valla kaebus ning tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 01.02.2023

finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-8/23/159 ja 16.03.2023 vaideotsus nr 11.2-8/23/476.

2. Jätta Mulgi valla taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks

rahuldamata.

3. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Mulgi valla kasuks menetluskulud summas

11 800,86 eurot (koos käibemaksuga).

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.03.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

3-23-814

2(17)

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mulgi vald viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke viitenumbriga 232712 „Mõisaküla

Hoolekandekeskuse liginullenergiahoone ehitamine“ (hanketeade avaldati 12.02.2021 kell 10;

edaspidi riigihange nr 232712) pakkumuste esitamise tähtajaga 11.03.2021 kell 11.

Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga osaühing Mapri Ehitus ja

ühispakkujaga Qualitis Ehitus OÜ 22.04.2021 töövõtuleping nr 12-2_69 (edaspidi hankeleping)

maksumusega 1 408 320 eurot (käibemaksuga).

2. Mulgi vald viis väikehankena läbi riigihanke viitenumbriga 242105 „Mõisaküla

Hoolekandekeskuse hoone lammutusprojekti koostamine ja lammutamine“ (hanketeade

avaldati 14.10.2021; edaspidi riigihange 242105) pakkumuste esitamise tähtajaga 28.10.2021

kell 15. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga TERASTEENUS

OÜ 23.12.2021 töövõtuleping nr 12-2/253 maksumusega 17 640 eurot (käibemaksuga).

3. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) 01.02.2023 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-

8/23/159 loeti projekti „Kliima 2.01.18-0034“ raames mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses nr

8 „Ehitamine (sh omanikujärelevalve;)“ 76 334 eurot (käibemaksuga), millest toetus

moodustab 50 380,45 eurot ja omafinantseering 25 953,55 eurot [riigihankega nr 232712

seotud kulud] ja tegevuses nr 9 „Projekti ettevalmistamine (sh lammutustööd)“ 1764 eurot

(käibemaksuga), millest toetus moodustab 1164,24 eurot ja omafinantseering 599,76 eurot

[riigihankega nr 242105 seotud kulud]; kokku mitteabikõlblik kulu 78 098 eurot, millest toetus

moodustab 51 544,69 eurot ja omafinantseering 26 553,31 eurot (resolutsiooni p 1); nõuti

toetuse saajalt tagasi KD nr 2, 3, 5, 8, 9, 11, 13 ja 15 alusel välja makstud toetus summas

50 380,45 eurot (resolutsiooni p 2) ning vähendati kuludokumendiga nr 16 seotud kulusid 10%

võrra (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Finantskorrektsiooni otsus tugineb riigihalduse ministri 12.10.2018 määruse nr 40 „Kohaliku

omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste

energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (meetme

määrus) § 19 lg 1 p-le 3 ja lg-le 2. RTK tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse

saaja ei ole riigihanke nr 232712 „Mõisaküla Hoolekandekeskuse liginullenergiahoone

ehitamine“ ja riigihanke 242105 „Mõisaküla Hoolekandekeskuse hoone lammutusprojekti

koostamine ja lammutamine“ alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimisel järginud riigihangete

seaduses (RHS) sätestatud nõudeid.

Riigihankes 232712 tuvastatud rikkumised

Rakendusüksus tuvastas hankemenetluses järgmised puudused: 1) maksuvõlaga alltöövõtja

kaasamine; 2) õigusvastane hankelepingu muutmine. Hankija on sätestanud riigihanke

alusdokumentides (RHAD) alltöövõtjate kontrollimise tingimused hankelepingu täitmise

etapis, mille kohaselt on hankelepingu esimese ringi alltöövõtjate kõrvaldamise aluseks mh

RHS § 95 lg 1 p 4. Lisaks peavad alltöövõtjad esitama hankepassi. Pakkumuse vastavuse

tingimuse kohaselt on pakkuja kinnitanud, et ei kaasa hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kes

3-23-814

3(17)

kuuluks RHS § 122 lg 7 alusel asendamisele. Edukas pakkuja on kaasanud hankelepingu

täitmiseks alltöövõtja Aluwin OÜ, kelle poolt tehtud tööd on vastu võetud aktidega

kuupäevadel 31.01.2022 ja 28.02.2022. Aktidega vastuvõetud tööde maksumus moodustub

kogu hankelepingu esialgsest maksumusest 1,7%. Rakendusüksus kontrollis hankelepingu

täitmist ja tuvastas, et hankija on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud

alltöövõtja Aluwin OÜ suhtes RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise alused. Rakendusüksuse päringu

peale on hankija kontrollinud tagantjärgi 30.10.2022 Aluwin OÜ kõrvaldamise aluseid ja

tuvastanud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel olid alltöövõtjal alltöövõtulepingu täitmise

alustamise ajal (24.01.2022) maksuvõlad. Seetõttu ei ole hankija Aluwin OÜ puhul teinud RHS

§ 122 lg-tes 5 ja 7 alusel kõrvaldamise aluste kontrolli ning jätnud kõrvaldamata alltöövõtja,

kellel on maksuvõlg RHS § 95 lg 1 p 4 tähenduses.

Hankija on küll põhjendanud, et töövõtja ei kooskõlastanud enne hankelepingu sõlmimist

alltöövõtjat Aluwin OÜ, kuid hankijal oli võimalus hankelepingu täitmise ajal töövõtjalt küsida,

missuguse ettevõtte töötajad ja mis töid objektil teevad. Hankija oli kohustatud kontrollima

esimese ringi alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid. Seetõttu oleks hankija pidanud huvi tundma,

kas töövõtja kasutab mõne töö teostamiseks alltöövõtjaid. RHS-i seletuskirja kohaselt, kui

ettevõtja jätab RHS § 122 lg 7 alusel alltöövõtja asendamise nõude kohaselt täitmata

hankelepingu täitmise perioodil, võib olla tegu hankelepingu rikkumisega VÕS § 100 mõttes ja

hankijal võib olla võimalik kasutada mõnda VÕS § 101 lg-s 1 loetletud lepingulistest

õiguskaitsevahenditest. Muu hulgas ei saa välistada, et asjaolusid arvestades on tegu

hankelepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 tähenduses, mis annab hankijale õiguse

hankelepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel või leping üles öelda VÕS § 116 lg 5 ja § 196

alusel. Rikutud on RHS § 122 lg-eid 5 ja 7, mis kokkuvõtvalt mõjutavad ausat konkurentsi

turul, sest töövõtja sai eelise kasutades alltöövõtjat, kes tegelikult ei tohiks maksude tasumata

jätmise tõttu RHS-i kohaselt alltöövõttu pakkuda. Sellest tulenevalt on rikutud ka RHS § 3

üldpõhimõtteid.

Rakendusüksus peab mõistlikuks kohaldada 2% finantskorrektsiooni määra (meetme määrus §

19 lg 2). Arvesse on võetud asjaolu, et rikkumine puudutas hankelepingust vaid väikest osa

(1,7% hankelepingu esialgsest maksumusest). Lisaks oli hankes tagatud arvestatav konkurents

– kokku esitati 6 pakkumust ning kõik pakkumused tunnistati hankija poolt vastavaks. Samas

sai töövõtja siiski maksuvõlaga alltöövõtja kasutamisel eelise, millega teised hankest huvitatud

isikud ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada. Seega ei ole välistatud, et hankes osalemisest

loobus mõni selline pakkuja, kelle kaasata plaanitud alltöövõtjatel esines mõni RHS § 95 lg 1

kõrvaldamise alus. Hanke juurde oli ennast registreerinud 13 huvitatud isikut, kellest ainult 6

esitasid pakkumuse. Seega ei ole põhjendatud finantskorrektsioonist loobumine.

Hankelepingu punkti 3.2 alusel on tööde teostamise periood alates lepingu sõlmimisest

tähtajaga 28.02.2022 ja punkti 3.3 kohaselt lepinguga kokkulepitud tähtpäevi võib muuta vaid

poolte kirjalikul kokkuleppel. 30.06.2021 esitas töövõtja tellijale taotluse hankelepingu

pikendamiseks kuni 31.03.2022 seoses muutustöödega. Töövõtja selgitas, et vundamendi

süvendi kaevamisel selgus, et hankega kaasas olnud vundamendi joonised ja eemal asuval

kinnistul tehtud geoloogiline uuring ei vasta tegelikkusele ehitatava hoone all olevaga; selle

tulemusena on kaeve- ja täitetööde mahud oluliselt suurenenud. Hankelepingu muutmise

kokkulepe sõlmiti 22.10.2021, millega töövõtja esitas ka uue töögraafiku, mille alusel pidid

kõik välitööd olema tehtud hiljemalt 02.12.2021. Töö üleandmise-vastuvõtmise aktis

kuupäevaga 31.03.2022 (mis allkirjastati 16.09.2022) on kajastatud vaegtööd ja puuduste

likvideerimise tähtajad. Hankija kinnitusel olid vaegtööd tähtajaga 31.05.2022 teostatud

tähtajaks, eraldi akti selle kohta koostatud ei ole. Esialgne hankelepingu tähtaeg oli 312 päeva,

peale hankelepingu pikendamist lisandus 31 päeva. Vaegtööd lõpetati pikendatud tähtajast kaks

kuud hiljem ehk hankelepingu kestus selleks hetkeks oli 404 päeva. Hankeleping oli

3-23-814

4(17)

kuupäevaks 31.05.2022 pikendatud 29,5% võrreldes esialgse tähtajaga, sellest vaegtööde tõttu

17,8%. Kui arvestada, et viimased tööd said tehtud 16.09.2022, siis see teeb hankelepingu

kestuseks 512 päeva, mis on 64,1% esialgsest tähtajast. Hankija ei ole õiguskaitsevahendeid

kasutanud.

Hankija on rikkunud RHS § 123 lg-t 1 ja §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Rakendusüksuse

hinnangul on märkimisväärselt hilinetud hankelepingu täitmisega ning tegemist on olulise

muudatusega RHS-i mõistes. Hankelepingut pikendati küll kuni 31.03.2022, aga tegelik

kasutusvalmidus saavutati alles 31.05.2022. Seega selleks hetkeks oli hankeleping pikenenud

esialgsest tähtajast 29,5% ehk 92 päeva, millest 17,8% ehk 61 päeva oli tingitud kuupäevaks

31.03.2022 tegemata töödest, millest välitööd pidid ajagraafiku alusel valmis olema hiljemalt

02.12.2021. Vaegtööde loetelus toodud töid ei saa lugeda vaegtöödeks, sest tegemist oli

lepingujärgsete töödega, mis olid tähtajaks tegemata, mitte ei olnud seotud tehtud tööde vigade

parandamisega või ettenägematu asjaoluga. Samuti oli nende tööde tegemine võimalik 2021. a

sügisel, mil ajagraafiku alusel pidid need tööd ka valmima. Hankija pole andnud objektiivseid

selgitusi, miks välitööd ei valminud vastavalt ajagraafikule ja miks piirdeaia ja väravate

paigaldusega ei alustatud vahetult peale hanke nr 242105 tööde teostamist (s.o 15.08.2022),

vaid oodati veel peaaegu 1 kuu. Hanke nr 242105 pikenemine kuni 15.08.2022 ei ole

põhjendatud, kuna RHAD alusel oli hanke 242105 täitmise tähtaeg 30.06.2022. Hankija sõlmis

hanke nr 242105 hankelepingu RHAD-st erinevatel tingimustel, määrates tööde teostamise

tähtajaks 31.12.2022. Hankelepingu täitmise kuupäevad on olulised hankelepingu tingimused,

mis mõjutavad pakkujate ringi. Kui hankija oleks RHAD-s andnud hankelepingu täitmiseks

rohkem aega võinuks turul olla ettevõtteid, kes oleksid olnud huvitatud hankelepingu täitmisest.

Hankija on riigihankest huvitatud isikuid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud eduka pakkuja

soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas hankelepingu täita hankelepingu ja

RHAD-s kehtestatud esialgsetest tingimustest soodsamalt (vt Euroopa Kohtu lahendid C-42/13

ja C-496/99).

Rakendusüksus kohaldab 10% finantskorrektsiooni määra (meetme määrus § 19 lg 2), kuivõrd

algselt hankelepingu täitmise tähtaega on pikendatud tähtajaks tegemata tööde tõttu 17,8% ehk

61 päeva, millele lisandub hankelepingu põhjendamata pikenemine piirdeaia ja väravate

paigaldustööde tõttu 28 päeva ning mida tuleb pidada oluliseks pikendamiseks. Puudub kindlus,

milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui pakkujad ning

huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu kestvus on 13-17 kuud.

Tuginedes Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendile nr C(2019)3452, kui ühes

hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle

hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste

korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra, käesoleval juhul seega 10%.

Riigihankes 242105 tuvastatud rikkumised

Rakendusüksus tuvastas kuludokumentide kontrollimisel järgmise puuduse – hankeleping on

sõlmitud RHAD-st erinevatel tingimustel, muudetud on hankelepingu täitmise perioodi.

Hanketeates on toodud, et hankelepingu kestus on 01.12.2021-30.06.2022. Hankeleping sõlmiti

23.12.2021 (edukaks tunnistamise otsusest pakkujate teavitamine 09.11.2021). Sõlmitud

hankelepingu p 3.1 kohaselt hankeleping jõustub selle sõlmimise kuupäeval poole esindaja

hilisema digiallkirja andmise hetkel ja punkti 3.2 alusel tööde teostamise periood on alates

hankelepingu sõlmimisest tähtajaga 31.12.2022. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

kuupäevaga 14.08.2022 allkirjastati 15.08.2022. Hanketeates ega RHAD-s ei ole sätestatud

läbirääkimiste võimalust. Hankelepingu tähtaeg oli hanketeate alusel 211 päeva (01.12.2021-

30.06.2022). Hankelepingu sõlmimise järgselt 373 päeva (23.12.2021-31.12.2022) ja tegelik

täitmine 234 päeva (23.12.2021-14.08.2022). Arvestades, et lepingusse mindi alles 23.12.2021,

3-23-814

5(17)

siis oleks esialgse lõpptähtaja järgi olnud hankelepingu täitmine kuni 189 päeva, mis tähendab,

et hankelepingu periood muutus 23,8% võrreldes esialgsega. Hanketeates ega RHAD-s ei ole

läbirääkimiste võimalust ja tingimusi ette nähtud, mistõttu ei olnud ka läbirääkimiste pidamine

lubatud. Hankija peab olema hankes avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu

täitmiseni. Hankija on riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud

eduka pakkuja soodsamasse olukorda, kui võimaldas hankelepingus sätestatud tööde

tegemiseks pikema tähtaja ja väiksema töömahu.

Rakendusüksus rakendab finantskorrektsiooni määra 10%, kuivõrd tegemist ei ole väheolulise

rikkumisega. Pole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke

tulemus, kui pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankelepingu täitmisega on

võimalik alustada 23 päeva hiljem ja täita 6 kuud pikema perioodi jooksul kui hanketeates

sätestatud.

4. Mulgi Vallavalitsus esitas 01.03.2023 vaide RTK 01.02.20123 otsuse nr 11.2-8/23/159

kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti RTK 16.03.2023 vaideotsusega nr 11.2-8/23/476

rahuldamata.

5. Mulgi Vallavalitsus esitas 14.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb RTK

01.02.20123 finantskorrektsiooni otsuse (FKO) nr 11.2-8/23/159 ja 16.03.2023 vaideotsuse nr

11.2-8/23/476 tühistamist. Kaebaja palub kaebuses jätta vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 113 ja

§ 87 p-ga 6 kohaldamata riigihalduse ministri 12.10.2018 määruse nr 40 „Kohaliku

omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste

energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 19 lg 1 p

3 ja lg 2.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et rakendusüksuse otsus on õigusvastane ning tuleb tühistada.

6.1. FKO-l puudub õiguslik alus, kuivõrd selle aluseks oleva meetme määruse sätted on

põhiseaduse (PS) §-ga 113 ja § 87 p-ga 6 vastuolus1. Meetme määrus on kehtestatud AÕKS §

161 lg 3 alusel, mis ei näe aga ette tagasinõude määramise aluseid ega ka nende määra, sh ei

määra AÕKS kindlaks ministrile volitatud diskretsiooni ulatust tagasinõude suuruse või

kohaldamise tingimuste osas.

6.2. Isegi, kui RTK 01.02.2023 otsusel oleks õiguspärane alus, siis on vastustaja otsus

materiaalselt õigusvastane.

Riigihankega nr 23271 seotud väidetavad rikkumised

6.3. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust, et Aluwin OÜ oli Mapri Ehitus ja Qualitis Ehitus OÜ

(edaspidi

ühispakkujad)

kui

peatöövõtja

alltöövõtja,

kes

valmistas

välisuksi.

Alltöövõtulepingust tulenevad tööd võeti vastu 31.01.2022 ja 28.02.2022. Aluwin OÜ teostatud

tööde maht moodustas kogu hankelepingu maksumusest väga väikse osa – 1,7%. Toetuse

saajale ei saa etteheidetav väidetav rikkumine seisneda maksuvõlaga alltöövõtja kaasamises,

kuna toetuse saaja ja alltöövõtja vahel mistahes õigussuhe puudus. Alltöövõtja kaasasid

ühispakkujad. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et riigihanke nr 232271 alusdokumentide

(RHAD), täpsemalt dokumendi „232712_vastavustingimused“ kohaselt pidi pakkuja

kinnitama, et ei kaasa hankelepingu täimisesse alltöövõtjat, kes kuuluks RHS § 122 lg 7

1 Vt õiguskantseleri seisukoht põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2.

3-23-814

6(17)

kohaselt asendamisele (vt kaebuse lisa 4). Rakendusüksuse etteheited saavad seisneda üksnes

selles, et kaebaja võis rikkuda RHS § 122 lg-tes 5 ja 7 sätestatud kohustusi.

6.4. Kaebaja ei saanud Aluwin OÜ-d kõrvaldada (vt RHS § 95). Ühispakkujad ei esitanud

Aluwin OÜ lisandumise kohta toetuse saajale teavet, mistõttu ei saanud hankemenetluses ka

Aluwin OÜ kõrvaldamise aluseid kontrollida. RHS § 122 lg 2 näeb ette töövõtja kohustuse

hankijat lisanduvast alltöövõtjast teavitada, misjärel on hankijal kohustus kontrollitoimingute

tegemiseks RHS § 122 lg 5 alusel. Kohaldamisele ei kuulu alltöövõtja kõrvaldamise aluste

kontrollimise kohustus tulenevalt RHS § 8 lg-st 5. RHS § 95 ja § 122 asuvad seaduse 2.

peatükis. RHS § 15 lg 2 kohaselt kuuluvad 2. peatüki normid kohaldamisele siis, kui riigihanke

eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga.

6.5. Selgelt on üle pingutatud vastustaja seisukoht, et kaebaja oleks pidanud keelama

maksuvõlaga alltöövõtja kaasamise hankelepingu täitmisse ja nõudma tema asendamist RHS §

122 lg 7 alusel. RHS § 122 lg 71 kohaselt on alltöövõtjal võimalus maksuvõlg tasuda või ajatada,

mille korral alltöövõtja asendamist nõuda ei saa.

6.6. Oletuslik ja ülepaisutatud on FKO-s toodu, justkui oleks ühispakkujad saanud väidetava

maksuvõlaga alltöövõtja kaasamisest mingisuguse tajutava eelise. Esiteks moodustab Aluwin

OÜ teostatud tööde maksumus hankelepingu esialgsest maksumusest väga väikse osa. Teiseks

on rakendusüksus jätnud välja selgitamata, millisel määral Aluwin OÜ kaasamine hankelepingu

täitmisse sai ühispakkujate poolt hankelepingu täitmist ebakohaselt soodustada. Eluliselt

ebausutav on rakendusüksuse väide, et äkki jättis mõni pakkuja pakkumuse esitamata seetõttu,

et oli nimelt kavas kasutada maksuvõlaga alltöövõtjat. FKO ei saa tugineda üksnes oletustele

(vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-22-833, p 35.3).

6.7. Hankelepingut ei ole õigusvastaselt muudetud. Hankelepingu muutmine oli põhjendatud

tulenevalt RHS § 123 lg 1 p-dest 4 ja 7. Samuti oleks vaegtööde jaoks uue riigihanke

korraldamine läinud vastuollu RHS-s toodud põhimõttega – tagada hankija rahaliste vahendite

läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine.

6.8. Rakendusüksus ei heida RHS-i rikkumisena ette hankelepingu tähtaja ja maksumuse

muutmist hankelepingu lisaga 1 ega lisaga 2. Samuti nähtub FKO-st, et piirdeaedade ja

väravatega seotud tööde täitmise lõpetamist 16.09.2022 rakendusüksus RHS-i rikkumisena ette

ei heida.

6.9. Töögraafiku järgimata jätmine ei saanud kaasa tuua RHS § 123 rikkumist. Ühispakkujad

esitasid kaks töögraafikut – 14.04.2021 (vt kaebuse lisa 8) ja 19.10.2021 (vt kaebuse lisa 9).

Ükski RHAD ega töövõtulepingu projekt ei näinud ette töögraafikut ega seetõttu ka seda, et

pakkuja pidi lepingu täitmise käigus säärast töögraafikut järgima. Samamoodi ei näinud RHAD

ega töövõtulepingu projekt ette, et pakkuja pidanuks esitama töögraafiku koos pakkumusega

või esitama selle hankelepingu täitmise käigus.

6.10. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisas 1 nimetatud tööd olid vaegtööd, st töödega, mille

tegemine oli objektiivsetel asjaoludel edasi lükatud (nn sesoonsed tööd). Vaatamata

vaegtöödele oli hoone ja selle olulised osad sellises kasutusvalmiduses, et kasutusluba sai

taotleda ja selle ka väljastada. Enamiku tööde puhul oli põhilises osas akteerimine teostatud,

akteerimise jääk vaegtöödele jäi vahemikku 4-37% ning vaegtöödena jäid korralikult

lõpetamata tööd, mis ei oleks takistanud hoone kasutusele võtmist ja kasutusloa väljastamist (vt

kaebuse lisa 10). Hoone kasutusloa taotlemise takistuseks osutus asjaolu, et Elektrilevi OÜ ei

suutnud tähtajaks 31.03.2022 tagada hoonele uut nõuetekohast liitumist.

6.11. Vaegtööde teostamise tähtajaks 31.05.2022 ei olnud RHS § 123 lg 1 p 7 mõttes oluline

muudatus. Isegi kui lähtuda rakendusüksuse arusaamast, et antud juhul polnud osaliselt või

täielikult tegemist vaegtöödega, siis ei saa nende tööde teostamist tähtajaks 31.05.2022 pidada

3-23-814

7(17)

RHS § 123 lg 1 p 7 mõttes oluliseks muudatuseks. Siinjuures, sõltumata sellest, kas pidada

vastavaid töid vaegtöödeks või mitte. Kuna hankelepingu tähtaja pikendamine kuni 31.03.2022

oli kooskõlas RHS §-ga 123 ja seda muudatust ei ole rakendusüksus ka toetuse saajale ette

heitnud, saab kokkulepet vaegtööde teostamiseks hinnata selle kokkuleppe mõjude alusel.

6.12. Menetlusosaliste vahel ei ole tõenäoliselt vaidlust selle üle, et kõik FKO-s viidatud

vaegtööd said tehtud hiljemalt 31.05.2022, v.a piirdeaedu ja väravaid puudutavad tööd. Kuna

piirdeaedade ja väravate osas vastustaja RHS § 123 rikkumist toetuse saajale süüks ei pannud,

siis ei puutu selle töö teostamisega seotud kuupäev 16.09.2022 ka vaidluses asjasse.

6.13. Kui lähtuda vastustaja loogikast, siis pikenes vaegtööde kestusega lepingu täitmise

ajaperiood 17,8%. Selline hankelepingu täitmise tähtaja pikenemine ei ole vastuolus RHS § 123

lg 1 p-ga 7 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 2. Riigikohtu käsitluses hõlmab üldise olemuse

muutmine kõige põhimõttelisemaid hankelepingu muudatusi, nagu lepingu eseme ja

hankelepingu liigi muutust (vt RKHKo 3-20-1150, p-d.16-18). Käesoleval juhul ei ole

muudetud hankelepingu eset või liigi, samuti ei ole olnud tegemist olulise muutusega.

Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine 50 päeva ehk lausa 38% võrra ei saanuks muuta

pakkujate ringi või pakkumuste sisu (vt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-22-250, p 14).

Teisisõnu leidis kohus, et selline muudatus ei ole oluline. Samuti leidis Tallinna Halduskohus

asjas nr 3-22-833, et hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine 105 päeva võrra ei ole

vaadeldav hankelepingu olulise muudatusena (p 31.1).

6.14. Vaegtööde teostamine tähtajaks 31.05.2022 oli objektiivselt põhjendatud, peamiselt

tulenevalt tööde olemusest. Valdavas enamuses oli tegemist välitöödega, iseäranis haljastus,

teede ja platside kivikatendid ning välipinkide paigaldamine. Erisuseks oli õekutsesüsteemi

puudutav vaegtöö, mis oli suuremalt jaolt välja ehitatud, kuid selle lõplikku teostamist

takistasid süsteemi seadmete tarneraskused (vt kaebuse lisa 11). Nagu kaebaja on vastustajale

selgitanud, siis 2021-2022 aasta talv oli pikk ja suhteliselt lumerohke. Pärast lume sulamist oli

aga maapind liigveest tingituna äärmiselt märg. Arvestada tuleb samuti sellega, et Mõisaküla

on rajatud soisele alale, mille tõttu on probleemid liigveega keskmisest suuremad. Eeltoodust

lähtuvalt oleks vaegtööde teostamine ebasobival ajal raskendatud oluliselt töötingimusi ja

vähendanud ehituskvaliteeti. Riigihanke korraldamine ei saa olla eesmärk iseenesest.

6.15. Kaebajal polnud kohustust leppetrahvi ega õiguskaitsevahendeid kohaldada.

6.16. Tagasinõue ei lähtu õiguspärastest kaalutlustest. Samuti on FKO põhjendused

vastuolulised. Ebaõige on rakendusüksuse etteheide nagu tuleks finantskorrektsiooni

määramisel arvestada hankelepingu põhjendamata pikenemist piirdeaia ja väravate

paigaldustööde tõttu. FKO p-st 1.2.3 nähtub selgelt, et rakendusüksus ei heida toetuse saajale

ette piirdeaia ja väravate paigaldustöid, kuna ka vastustaja hinnangul oli selle tööga seonduv

hilinemine põhjendatud RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt. Olukorras, milles rakendusüksus ise FKO-

s leiab, et piirdeaia ja väravate paigaldustööga seonduv hilinemine polnud RHS-ga vastuolus,

puudub mistahes alus võtta finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel kaebajale kahjulikult

arvesse toetuse saaja õiguspärast tegevus.

6.17. Teine oluline kaalutlusviga tuleneb vastustaja ebaõigest eeldusest, justkui pidanuks

välitööd olema valmis pakkuja töögraafikus esitatud kuupäevaks 02.12.2021. Töögraafik ega

selle esitamine RHAD kohaselt nõutav ei olnud.

6.18. Kaebajale jääb mõistetamatuks, kuidas olustikus, milles 2021. a oli keskmine pakkujate

arv ehitustööde riigihankes 4,3 ja riigihankes 232712 esitati 6 pakkumust, sai 6 pakkumuse

esitamine olla kuidagi asjaolu, mida pidi finantskorrektsiooni määramisel kaebaja suhtes

negatiivseks pidama. Ka asjaolu, et hanke juurde registreerus 13 ettevõtjat, kuid pakkumuse

esitas 6, ei tähenda, et 7 registreerunut jätsid pakkumuse esitamata FKO-s esitatud oletuste tõttu

ja oleks pakkumuse esitanud siis, kui nt hankelepingu täitmise tähtajad oleks olnud pikemad.

3-23-814

8(17)

Samamoodi ei vasta tõele rakendusüksuse väide selle kohta nagu oleks üldteada, et mida pikem

periood on tööde teostamiseks, seda odavam tööde teostamine on. Pikem ehitusperiood on

niisamuti täitjale kuludega seotud (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-22-250, p 17).

Finantskorrektsiooni määra on põhjendatud paljuski oletustega. Tagasinõutavad summad on

ebaproportsionaalselt suured.

Riigihankega nr 242105 seotud väidetavad rikkumised

6.19. Riigihankega nr 242105 oli tegemist nn väikehankega ehk riigihankega, mille eeldatav

maksumus on väiksem kui madalaim riigihanke piirmäär. Sellist tüüpi riigihangete puhul on

Riigikohus leidnud, et neid ei ole põhjendatud kontrollida sama rangusastmega, kui neid, mis

ületavad riigihanke piirmäära (vt RKHKo 3-3-1-51-16, p 15; 3-17-2718, p 23). Vastustaja on

jätnud tähelepanuta, et kaebaja ei korraldanud hankemenetlust ega lihthankemenetlust, vaid

väikehanke, mille puhul tema viidatud RHS § 120 ja § 125 ei kohaldu. Seetõttu pole

rakendusüksuse analoogiad asjakohased. Väikehanke puhul pole hankijal kohustust koostada

RHAD-d ega sõlmida maksumuse 17 640 eurot juures hankelepingut isegi kirjalikku

taasesitamist võimaldamas vormis. Seetõttu ei saa väikehanke puhul iseenesest olla keelatud

sõlmida hankeleping teistel tingimustel kui algselt kokku lepiti. Vastupidisel juhul kohaldatakse

RHS § 3 sama rangelt kui nt hankemenetluses.

6.20. Etteheitel hankelepingu sõlmimisest alles 23.12.2021 puudub õiguslik alus.

Hankelepingu projekti p 3.1 ja 3.2 kohaselt jõustub leping selle sõlmimise kuupäeval, poole

esindaja hilisema digiallkirja andmise hetkel (vt kaebuse lisa 13). Hankelepingu projektis ei

olnud kuupäevaliselt määratletud, millal hankeleping jõustub või tööde teostamise periood

algab. Hankelepingus oli ettenähtud hanketeatest erinev tööde teostamise perioodi algus, mida

pidi ka pakkuja selliselt mõistma. RHS § 77 lg 9 ei kohaldu, kuivõrd väikehanke korral RHS 2.

peatüki sätted ei kohaldu.

6.21. Hankelepingud täideti sama aja jooksul, kui algselt hankelepingu projektis ette nähtud.

Hankelepingu faktiline täitmine erines 23 päeva võrra. Kohtupraktika kohaselt ei anna selline

erinevus RHS § 123 lg 1 p 7 kohaldamisel alust pidada hankelepingut oluliselt muudetuks (vt

Tallinna Halduskohtu otsuseid asjades nr 3-22-250, p 14 ja nr 3-22-833, p 31.1).

6.22. Hankelepingu maht ei muutunud. FKO-s puuduvad põhjendused, milles väidetav

töömahu vähenemine seisnes.

6.23. Kohaldatav finantskorrektsioon põhineb ebaõigetel eeldustel ja on ebaproportsionaalne.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Meetme määrus on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 161 lg 3 alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib AÕKS § 161 lg 1 kohaselt riigi eelarvestrateegias määratud

meetmete elluviimiseks tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega

enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. AÕKS § 161 lg-d 1 ja 3

volitavad ministrit kehtestama määrusega tulu kasutamise tingimused ja korra. Seega ei näe

AÕKS ette tagasinõude määramise aluseid ega nende määra, sh ei määra AÕKS kindlaks ka

ministrile volitatud diskretsiooni ulatust tagasinõude suuruse või kohaldamise tingimuste osas.

See on vastuolus põhiseaduse §-ga 113 ja § 87 punktiga 6.

7.2. Meetme määrusega sätestatud tagasinõude määrad ja kohaldamise mehhanism on sarnane

sellele, mis on ette nähtud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) ja selle § 46 lg

2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 143 „Perioodi 2014-2023

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. Viidatud õigusaktide osas on

õiguskantsler põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 esitanud Riigikohtule arvamuse,

3-23-814

9(17)

milles on asunud seisukohale, et volitusnorm, mis annab Vabariigi Valitsusele pädevuse

kehtestada rikkumistele vastavad finantskorrektsiooni määrab, on vastuolus PS §-ga 113.

7.3. Toetuse saajal on kohustus järgida RHS-st ja sellega seotud kohustusi (vt meetme määrus

§ 19 lg 1 p 3). Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja järginud RHS-s ning seetõttu on ka viidatud

otsuse õiguslikud alused kohased ning õiguspärased (vt meetme määrus § 19 lg 2). RHS § 122

lg 2 kohaselt on hankijal teatud tingimustel kohustus nõuda RHAD-s hankelepingu sõlminud

pakkujalt lepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta teatud teabe esitamist. Säte kohaldub

esiteks juhul, kui tegu on ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu, mille

eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; ning teiseks juhul, kui

tegemist on objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenustega, mille eeldatav

maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Käesoleval juhul ei ole toetuse

saaja allhankija Aluwin OÜ puhul esitanud RHS § 122 lg-te 5 ja 7 alusel kõrvaldamise aluste

kontrolli ning jätnud kõrvaldamata allhankija, kellel on maksuvõlg RHS § 95 lg 1 p 4

tähenduses. Seda enam, et hankija oli kohustatud kontrollima esimese ringi alltöövõtjate

kõrvaldamise aluseid, oleks hankija pidanud huvi tundma, kas töövõtja kasutab mõne töö

teostamiseks alltöövõtjaid. Hankija ei oleks tohtinud lubada maksuvõlgadega alltöövõtja

kasutamist ja oleks pidanud nõudma alltöövõtja asendamist. See kokkuvõtvalt on mõjutanud

ausat konkurentsi, sest töövõtja sai eelise.

7.4. Arvestades, et hanketeate osa II punktis 2.7) oli hankelepingu täitmise periood kindlaks

määratud kuudes, pidid kõik riigihankes osalemisest huvitatud isikud enne pakkumuse

esitamise üle otsustamist lähtuma teabest, et pakkujal peab olema majanduslik-finantsiline ning

tehnilis-kutsealane võimekus teostada ehitustöid konkreetselt hanketeates kindlaks määratud

perioodil. Ei ole võimalik välistada, et mõni pakkumuse esitamisest potentsiaalselt huvitatud

isik jättis pakkumuse esitamata, sest talle ei sobinud hanketeates esitatud hankelepingu täitmise

periood.

7.5. Hankija sõlmitud töövõtulepingus nr 12-2/69 puudub regulatsioon, milliste ilmastikuolude

tõttu vaegtööde regulatsiooni rakendatakse ja millises ulatuses. Selgusetuks jääb, millistes

konkreetsetes olukordades hankija peab ilmastikuolusid sellisteks, et need ei võimalda täita

hankelepingut selles ettenähtud tähtpäevaks. Ühtlasi puudub selgus, millised konkreetsed

olukorrad tingivad hankelepingus ette nähtud tähtpäevast kõrvale kaldumise kolmandatest

isikutest tulenevalt. Samuti on töövõtulepingus sätestatud, et lepinguga kokkulepitud tähtpäevi

võib muuta vaid poolte kirjalikul kokkuleppel. Selline regulatsioon on ebamäärane ja ebatäpne

(vt RHS § 123 lg 1 p 2).

7.6. Hankelepingu muudatus ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 4, kuivõrd aastaaegade

vaheldumisest tingitud ilmastiku eripärad ei saa olla hoolsa hankija jaoks ettenägematuks

asjaoluks olukorras, kus RHAD kohaselt oleks lepingu täitmine jäänud juba algselt sügis-

talvisesse perioodi. Lepingu täitmise tähtaja muudatust tuleb lugeda pakkujate ringi mõjutavaks

muudatuseks, mistõttu on lepingu täitmise tähtaja muutmine oluline muudatus (RHS § 123 lg

2 p 1) ja seetõttu lubamatu (RHS § 123 lg 1 p 7).

7.7. RHS § 123 lg 2 p-s 1 viidatud eeldus võimalike riigihankes osalejate hulga laiendamise

kohta on olemuselt hüpoteetiline ning selle võimaluse esinemist ei ole enamasti võimlik

objektiivsete tõenditega välistada.

Riigihange 242105

7.8. Hankija oli kohustatud nimetatud riigihanke korraldamisel järgima RHS 3. ptk 1. jaos

sätestatud korda, vaatamata sellele, et sõlmitava hankelepingu maksumus oli oluliselt madalam

lihthanke piirmäärast (RHS § 15 lg 12; § 125 lg 8). Hankelepingu järgse muudatuse

õiguspäraseks aluseks saavad olla selged, täpsed ja ühemõttelised muutmise klauslid (vt RHS

§ 123 lg 1 p 2). Olukorras, kus hankija on määratlenud RHAD-s ehitustööde alustamise ja/või

3-23-814

10(17)

lõpetamise kuupäevaliselt, on märgitud kuupäevaga seotud nii hankija kui ka pakkujad. Pole

välistatud, et mõni pakkumuse esitamisest potentsiaalselt huvitatud isik jättis pakkumuse

esitamata, sest talle ei sobinud hanketeates esitatud hankelepingu täitmise periood.

7.9. Seadusandja on lähtunud sellest, et hankeleping tuleb igal juhul sõlmida kooskõlas

riigihanke alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata. Hanke alusdokumentidest erineva

sisuga lepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel seaduslik, sest erinevalt sõlmitud hankelepingu

muutmisest ei ole seaduses hankelepingu sõlmimise kohta analoogset regulatsiooni, mis lubaks

teatud erandjuhtudel sõlmida hankelepingu riigihanke alusdokumentidest hälbiva sisuga.

7.10. Kuivõrd toetuse saaja on hankelepingut oluliselt muutnud, on see vastuolus RHS § 123

lg-ga 1. Sellega on toetuse saaja rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel

läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt.

8. Kaasatud haldusorgani seisukoht.

8.1. Meetme määrus ei ole vastuolus põhiseadusega. AÕKS § 1821 lg 1 sätestab

kliimamuutuste

leevendamiseks

loodud

kauplemisskeemide

alusel

antud

toetuse

tagasinõudmise alused. Sama paragrahvi lõige 5 annab valdkonna eest vastutavale ministrile

volituse kehtestada määrusega toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja

kord. Seega oli sõnaselge volitusnorm ministrile määruse kehtestamiseks AÕKS-s olemas ning

meetme määruses sätestatu jääb kooskõlla talle antud volituse ulatusega (meetme määrus § 19

lg-d 2-3).

8.2. Kaebaja viidatud õiguskantsleri arvamusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-

2 ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustunud (vt otsuse p 63). Viidatud asjas on

Riigikohus selgitanud, et toetuse saajal tekkiv kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta,

on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad seda eripära arvestavad nõuded,

tegemist on alusetult saadud soodustuse tagasimaksmisega (punkt 64); toetuste andmise ja

kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud kindlaks seadusandja volitusnormide alusel

antud määrustega, mistõttu on asjakohane, et ka toetuste tagasinõudmise üksikasjad

reguleeritakse määruse tasandil ning, et finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole

õigusrikkuja karistamine, vaid alusetult saadu tagasinõudmine; selles asjas käsitletava

tagasinõude puhul ei ole tegemist intensiivse piiranguga, vaid toetuse saaja rikkumisest tingitult

toetuse, mille saamisele ei ole isikutel algselt subjektiivset õigust, tagasinõudmisega ja seega

on finantskorrektsiooni protsendilise ulatuse kehtestamine määrusega iseenesest lubatav.

Kõnealuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas leitu on kohaldatav ka käesolevas haldusasjas.

Toetuse tagasinõude näol ei ole tegemist maksu ega trahviga. Toetuse saajal ei saa olla

õigustatud ootust ja temalt ei saa tagasi nõuda rohkem kui ta on toetust saanud. Ka riigihalduse

ministri määruses tagasinõuete regulatsiooni puudumine ei välistaks tagasinõude kohaldamist,

kuivõrd pädevus tuleneb seadusest (HMS § 66 lg 2 p 4 ja § 69 lg 1).

8.3. Asjassepuutuv ei ole põhiseaduse § 87 p 6, mis käsitleb Vabariigi Valitsuse poolt seaduse

alusel ja täitmiseks määruste ja korralduste andmist.

8.4. Määruse põhiseaduspärasuse esimeseks tingimuseks on volitusnormi olemasolu (PS § 94

lg 2; HMS § 90 lg 1 ja § 89 lg 1; Riigikohtu 20.12.1996 otsus nr 3-4-1-3-96, p II). Hoolimata

asjaolust, et riigihalduse minister ei viita oma määruses ekslikult seaduse alusena AÕKS § 1821

lg-le 5, ei tingi see automaatselt määruses sätestatud tagasinõuete regulatsiooni sisulist

põhiseadusvastasust. Eksimus on formaalne, kuna AÕKS § 1821 lg 5 on õiguslik alus toetuse

tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri

määrusega olemas ja seetõttu ei ületa riigihalduse ministri määrus § 19 lg 1 p 3 ega § 19 lg 2

seaduses sätestatud volitusnormiga etteantud raame sisuliselt.

3-23-814

11(17)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja on rikkunud

riigihangete korda ning kas rakendatud finantskorrektsioonimäärad on proportsionaalsed.

Lisaks on kaebaja hinnangul meetme määruse § 19 lg 1 p 3 ja § 19 lg 2 vastuolus PS §-dega

113 ja § 87 punktiga 6. Esmalt kontrollib kohus vaidlusaluse otsuse õiguspärasust (I), seejärel

võtab seisukoha põhiseaduslikkuse küsimuses (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab

menetluskulud (III).

I

Riigihange nr 232712

Maksuvõlaga alltöövõtja kõrvaldamise aluste kontrollikohustuse rikkumine

11. Esmalt leiab rakendusüksus, et kaebaja rikkus RHS § 122 lg-d 5 ja 7 ning § 95 lg-t 1, kui

ei kontrollinud lepingu täitmisel alltöövõtja osas kõrvaldamise aluseid ega nõudnud alltöövõtja

asendamist ühispakkujatelt.

12. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) riigihanke 232712 tulemusena sõlmiti 22.04.2021

ühispakkujatega töövõtuleping 12-2_69 (vt kaebuse lisa 6); 2) lepingu algne maksumus oli

1 408 320 eurot (käibemaksuga); 3) lepingu p 3.2 kohaselt oli tööde teostamise tähtaeg

28.02.2022 ja p 3.3 kohaselt võis tähtaegu muuta poolte kirjalikul kokkuleppel (kaebuse lisa 6,

lk 1); 4) Mapri Ehitus OÜ esitas 30.06.2021 kaebajale taotluse tööde tähtaja pikendamiseks

kuni 31.03.2022 (vt kaebuse lisa 1, punkt 1.2.1); 5) 22.10.2021 allkirjastasid ühispakkujad ja

toetuse saaja hankelepingu lisa 1, millega lepingut vastavalt muudeti, uueks tööde täitmise

tähtajaks sai 31.03.2022 (vt kaebuse lisa 2, punkt 4.13); 6) Aluwin OÜ oli Mapri Ehitus OÜ ja

Qualitis Ehitus OÜ (edaspidi ühispakkujad) kui peatöövõtja alltöövõtja, kes valmistas välisuksi;

7) alltöövõtulepingust tulenevad tööd võeti vastu 31.01.2022 ja 28.02.2022 (vt kaebuse lisa 1,

punkt 1.1.1); 8) Aluwin OÜ teostatud tööde maht moodustas kogu hankelepingu maksumusest

1,7% (vt kaebuse lisa 1, punkt 1.1.1); 9) toetuse saaja ja Aluwin OÜ vahel puudus õigussuhe;

10) alltöövõtja Aluwin OÜ kaasasid ühispakkujad (vt kaebuse lisa 1, punkt 1.1.1); 11) pakkuja

ei kooskõlastanud alltöövõtjat hankijaga (vt kaebuse lisa 1, punkt 1.1.1); 12) riigihanke nr

232271 alusdokumentide (RHAD), täpsemalt dokumendi „232712_vastavustingimused“

kohaselt pidi pakkuja kinnitama, et ei kaasa hankelepingu täimisesse alltöövõtjat, kes kuuluks

RHS § 122 lg 7 kohaselt asendamisele (vt kaebuse lisa 1, punkt 1.1.1).

13. Kohus nõustub kaebajaga, et viimane ei ole kaasanud alltöövõtjat, kellel oli maksuvõlg

ning seda ei ole vaidlusalustes otsustes ka väidetud. Vastustaja on kaebajale ette heitnud RHS

§ 122 lg-te 5 ja 7 rikkumist.

14. RHS § 122 lg 5 kohaselt kontrollib hankija ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde

kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke

piirmääraga, riigihanke menetluse jooksul eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel

ja pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmise käigus lisanduval alltöövõtjal RHS § 95 lg-s 1

ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas § 95 lg 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud kõrvaldamise aluste

puudumist.

15. Vaidlust ei ole selles, et hankija on kontrollinud hanke menetluse jooksul eduka pakkuja

poolt antud kinnitust, et edukas pakkuja maksuvõlaga alltöövõtjat ei kaasa (vt kaebuse lisa 6;

pakkumuse vastavustingimused, lk 2). Sellega on ta täitnud RHS § 122 lg-st 5 tuleneva

kohustuse. Samuti ei ole vaidlust selles, et tulenevalt riigihanke 232712 alusdokumentidest

kontrollitakse esimese ringi alltöövõtjaid lepingu täitmise etapis (vt kaebuse lisa 6, hanke

dokumendid, alltöövõtjate kontrollimise tingimused lepingu täitmise etapis, lk 1) ning

3-23-814

12(17)

alltöövõtja peab esitama hankepassi (vt kaebuse lisa 6, hanke dokumendid, alltöövõtjate

kontrollimise tingimused lepingu täitmise etapis, lk 1).

16. Asjas on tõendatud, et kaebaja ei kontrollinud hankelepingu täitmise ajal esimese ringi

alltöövõtja Aluwin OÜ osas kõrvaldamise aluste/maksuvõla esinemist vastavalt RHS § 122 lg-

le 5 ja § 95 lg-le 1 (vt kaebuse lisa 1, punkt 1.1.1). Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja

kontrollis nimetatud alltöövõtja kõrvaldamise aluseid tagantjärgi 30.01.2022 ja tuvastas, et

MTA andmetel olid eeltoodud alltöövõtjal alltöövõtulepingu täitmise alustamise ajal

(24.01.2022) maksuvõlad (vt kaebuse lisa 1, p 1.1.1). Seejuures ei ole tõendatud ega ka väida

kaebaja, et alltöövõtja oleks maksuvõla kõrvaldanud 3 tööpäeva jooksul alates selle tekkimisest

(RHS § 95 lg 6; § 122 lg 71). Küll aga ei tähenda eeltoodu automaatselt, et hankija on rikkunud

RHS § 122 lg-d 5 ja 7. Nimelt ei ole vastustaja tõendanud, et lepingu täitmisel lisandunud

alltöövõtja Aluwin OÜ oleks esitanud hankijale hankepassi ning hankija on siiski jätnud

kõrvaldamise aluste kontrolli teostamata. Vastupidi, vaidlusalustest otsustest nähtuvalt on

hankija selgitanud vastustajale, et ta ei olnud teadlik nimetatud alltöövõtja lisandumisest

lepingu täitmise etapis, mistõttu ei saanud ka kõrvaldamise aluste kontrolli teostada (vt kaebuse

lisa 1, p 1.1.1; kaebuse lisa 2, p-d 3.3 ja 4.1).

17. Kohus nõustub kaebajaga, et olukorras, kus alltöövõtja jätab hankepassi hankijale

esitamata ning ka edukas pakkuja (kes on alltöövõtja kaasanud) ei teavita hankijat alltöövõtja

kaasamisest, puudus hankijal ka kõige hoolsama käitumise juures võimalus teostada

kõrvaldamise aluste kontrolli Aluwin OÜ suhtes hankelepingu täitmise faasis. Sisuliselt

tähendab eeltoodu, et hankija on riigihanke alusdokumentides seadnud küll tingimuse, et

lepingu täitmisel lisandunud esimese ringi alltöövõtjate suhtes teostab hankija kõrvaldamise

aluste kontrolli, kuid selline kohustus redutseerub nullini, kui alltöövõtja hankepassi ei esita

ning ka edukas pakkuja alltöövõtja kaasamisest hankijat ei teavita või ei saa hankija muul moel

teada, et lepingu täitmisel on kaasatud uus alltöövõtja.

18. Seetõttu on vastustaja õigusvastaselt leidnud, et hankija on rikkunud riigihankes 232712

RHS § 122 lg-dest 5 ja 7 tulenevaid kohustusi.

Hankelepingu muutmine

19. Vastustaja hinnangul on kaebaja rikkunud riigihankereegleid, kuivõrd on hankelepingut

õigusvastaselt muutnud. RTK 01.02.2023 otsuse punktis 1.2.1 on leitud, et „toetuse saaja on

hankelepingut muutnud, aktsepteerides hankelepingu esemeks olevate tööde hilisemat

teostamist (v.a piirdeaed ja väravad).“ RTK 01.02.2023 otsuse punktis 1.2.3 on rakendusüksus

seisukohal, et vaegtööd, mis on kajastatud 31.03.2022 aktis vaegtööde loetelu punktides 1-4, 6

ja 7 on seotud välitöödega, mis pidid ajagraafiku alusel olema valmis hiljemalt 02.12.2021;

toetuse saaja on toonud põhjendusi, miks välitöid polnud võimalik teostada kevadel 2022, aga

pole toonud põhjendusi, miks välitööd ei valminud vastavalt ajagraafikule; /…/ rakendusüksuse

hinnangul saab lugeda ettenägematuks asjaoluks piirdeaia ja värava paigaldustöid, mis olid

seotud riigihanke 242105 raames teostatavate tööde valmimise tähtajaga; rakendusüksus

aktsepteerib sellega seoses piirdeaia ja väravate paigaldamise täiendava tähtajana 16.09.2022;

küll aga ei mõjuta piirdeaia ja väravate paigaldamise osas tööde teostamise tähtaja pikendamise

aktsepteerimine kohustust teostada ülejäänud tööd nõuetekohaselt, sh hankelepingu lisas 1

märgitud tähtajaks; /…/ tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on

rakendusüksuse hinnangul märkimisväärselt hilinetud hankelepingu täitmisega ning tegemist

on olulise muudatusega RHS-i mõistes; vastavalt hankelepingus märgitule, oli hankelepingu

esialgne täitmise kestus 312 päeva; viimane tööde vastuvõtu akt on kuupäevaga 16.09.2022,

seega hankelepingu tegelik täitmise aeg 512 päeva; hankelepingut küll pikendati kuni

31.03.2022, aga tegelik kasutusvalmidus saavutati alles 31.05.2022, mida tõendab kasutusloa

taotluse esitamine 31.05.2022; seega, selleks hetkeks oli hankeleping pikenenud esialgsest

3-23-814

13(17)

tähtajast 29,5% ehk 92 päeva, millest 17,8% ehk 61 päeva oli tingitud kuupäevaks 31.03.2022

tegemata töödest, millest välitööd pidid ajagraafiku alusel valmis olema hiljemalt 02.12.2021;

paraku pole hankija andnud objektiivseid selgitusi, miks välitööd ei valminud vastavalt

ajagraafikule ja miks piirdeaia ja väravate paigaldusega ei alustatud vahetult peale hanke nr

242105 tööde teostamist (s.o 15.08.2022), vaid oodati veel peaaegu 1 kuu; hanke nr 242105

pikenemine kuni 15.08.2022 ei ole põhjendatud (dtl 25).

20. Seega järeldub vaidlusalusest otsusest, et vastustaja hinnangul on kaebaja hankelepingut

muutnud tähtaja osas ning muudatused ei olnud lubatavad (RHS § 123 lg 1 punktid 4 ja 7; lg

2).

21. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlusaluses 01.02.2023 otsuses ei ole

rikkumisena ette heidetud hankelepingu tähtaja ja maksumuse muutmist hankelepingu lisaga 1

ja lisaga 2 (vt kaebuse p 53). Küll aga on vaidlusalused otsused vastuolulised osas, kas

vastustaja on aktsepteerinud täiendavat tähtaega piirdeaia ja väravate paigaldamiseks

(16.09.2022) ning kas hankelepingu lisaga 1 lepiti uueks tööde teostamise tähtajaks kokku

02.12.2021 või 31.03.2022 (vt kaebuse lisa 1, p 1.2.1; vt vaideotsuse p 4.13). Lisaks viitab

vastustaja töögraafikule ning leiab, et 31.03.2022 üleandmise-vastuvõtmise akti lisas 1 loetletud

tööd (nr 1-4, 6 ja 7) oleksid pidanud olema tehtud hiljemalt 02.12.2021 vastavalt töögraafikule,

kuid seejuures ei viita vastustaja ühelegi õiguslikule alusele, kust tulenevalt on töögraafikus

toodud kuupäev õiguslikult siduv lepingu pooltele. Lisaks ei nähtu vaidlusaluses otsuses toodud

hankija selgitustest, et nimetatud töögraafik oleks olnud hankelepingu osaks (vt kaebuse lisa 1,

p 1.2.2). Seejuures ei ole vastustaja ka vastuses kaebusele väitnud, et viidatud töögraafik oleks

osa lepingu dokumentidest. Seetõttu ei vasta vaidlustatud 01.02.2023 otsus HMS § 55 lg-s 1

sätestatud nõuetele. Samas on vaideotsuses leitud, et 22.10.2021 lepingu täitmise tähtaega

pikendati kuni 31.03.2022 (vt vaideotsuse p 4.13), mida on kinnitanud ka kaebaja oma kaebuses

(vt kaebuse p 47).

22. Tulenevalt RHS § 123 lg-st 1 on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut

riigihanget korraldamata samas lõikes toodud punktides 1-7 loetletud juhtudel. Vastavalt RHS

§ 123 lg 1 punktile 4 on selliseks olukorraks, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale

ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse

tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest

maksumusest.

23. Vaidlusaluse otsuse kohaselt ei ole RHS § 123 lg 1 p-s 4 toodud eeldused täidetud, kuivõrd

tegemist ei ole ettenägematute asjaoludega (v.a piirdeaia ja väravate paigaldustööd); vastustaja

hinnangul ei olnud maapind veel oktoobris 2021 läbikülmunud ja keskmine õhutemperatuur ei

olnud selline, mis ei oleks võimaldanud teostada vaegtööde loetelus toodud välitöid (vt kaebuse

lisa 1, p 1.2.3). Samuti on vastustaja seisukohal, et üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud

tööde puhul ei ole tegemist vaegtöödega.

24. Hankelepingu muutmisega RHS-i tähenduses on tegemist alati, kui mõni lepingutingimus

saab esialgsest erineva sisu või lisandub hankelepingusse uusi tingimusi, samuti kui mõni

esialgne lepingutingimus kaob, kusjuures muudatuse olemasolu ja sisu võivad avalduda ka

hankelepingu reaalses täitmises; hankelepingu muutmine eeldab igal juhul mõlema poole

tahteavaldusi (sõltumata selle vormist) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2023 otsus nr 3-21-

1711, p-d 14-15).

25. Vaidlust ei saa olla selles, et hankija ja pakkuja on kirjalikult hankelepingu punkte 3.2 ja

4.1 muutnud 22.10.2021 ning leppinud kokku uueks tööde teostamise tähtajaks 31.03.2022.

Hankija ja pakkuja poolt 31.03.2023 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti lisas 1

loetletud 7 töö osas määrati uus täitmise tähtaeg (31.05.2022) (vt kaebuse lisa 7).

3-23-814

14(17)

26. Asjassepuutumatud on vastustaja väited, et viimane üleandmise-vastuvõtmise akt

allkirjastati 16.09.2022, kuivõrd asja materjalist nähtuvalt puudutas see piirdeaeda koos

väravatega, mille täitmise tähtaja pikendamist on vastustaja lugenud lubatavaks (vt kaebuse lisa

1, p 1.2.3). Muus osas ei ole vastustaja esitanud tõendit, et 31.03.2022 üleandmise-vastuvõtmise

akti lisas 1 loetletud tööd oleksid tehtud 16.09.2022. Riigihankelepingu muudatuse

kvalifitseerimine „oluliseks ei nõua lepingupoolte allkirjastatud kirjalikku kokkulepet, mille

eesmärk on see muudatus teha, kuna ühist tahet teha kõnealune muudatus saab muu hulgas

tuletada ka muudest poolte koostatud kirjalikest materjalidest (vt Euroopa Kohtu 07.12.2023

otsus liidetud kohtuasjades C-441/22 ja C-443/22, p 65). Seetõttu on ka 31.03.2023 üleandmise-

vastuvõtmise akti lisas 1 täiendavate tähtaegade määramisel välitöödele 1-4 ning 6-7, tegemist

hankelepingu muutmisega.

27. Seejuures ei nõustu kohus vastustajaga, et välitööd oleks tulnud teostada hiljemalt

02.12.2021, millise tähtaja nägi ette pakkuja 19.10.2021 töögraafik. Kohus nõustub kaebajaga,

et töögraafiku järgimata jätmine ei saanud kaasa tuua RHS § 123 rikkumist. Tõendatud on, et

ühispakkujad esitasid kaks töögraafikut (vt kaebuse lisad 8-9), kuid tegemist ei ole

dokumentidega, mis oleks osaks hankelepingust. Samuti on kaebaja õigesti märkinud, et RHAD

ega töövõtulepingu projekt ei näinud ette töögraafikut ega seetõttu ka seda, et pakkuja pidi

lepingu täitmise käigus sellist töögraafikut järgima. Ka ei esitatud töögraafikut koos

pakkumisega. Hankelepingu p-s 2 on loetletud lepingu dokumendid, millele vastavalt töid

teostatakse ning nende hulgas ei ole loetletud töögraafikut (vt kaebuse lisa 6, lk 1). Ka vastavalt

hankelepingu punktile 8.1.1 on töövõtja kohustatud teostama tööd lepingu dokumentidega

määratud tulemuseni ja tingimustel (vt kaebuse lisa 6, p 8.1.1). Seega ei pidanud välitööd olema

tehtud hiljemalt 02.12.2021, kuivõrd nimetatud kuupäev ei olnud pakkujale õiguslikult siduv.

28. RHS § 123 lg 1 punkti 4 üks eeldustest on, et tegemist oli ettenägematute asjaoludega.

Vastustaja hinnangul selliseid asjaolusid ei esinenud, kuivõrd tegemist oli lepingjärgsete

töödega, mis olid tähtajaks tegemata ning nende tegemine oli võimalik ilmastikuoludest

tulenevalt ka oktoobris 2021.

29. Kaebaja on aga selgitanud, et tegemist oli vaegtöödega, kuivõrd tegemist on töödega, mille

tegemine oli objektiivsetel asjaoludel edasi lükatud (nn sesoonsed tööd) ning nimetatud tööd ei

takistanud antud juhul hoonele kasutusloa taotlemist (vt kaebuse p-d 62-63). Lisaks on kaebaja

selgitanud, et pärast lume sulamist oli maapind liigveest tingituna äärmiselt märg ning

Mõisaküla on rajatud soisele alale, mille tõttu on probleemid liigveega keskmisest suuremad.

30. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud tööde osas sõlmisid hankija ja pakkuja 22.10.2021

lepingu muudatuse ning määrasid uueks täitmise tähtajaks 31.03.2022. Samuti ei ole vaidlust

asjaolus, et lepingu muudatust (tähtaja pikendamist) taotles üks ühispakkujatest Mapri Ehitus

OÜ, esitades 30.06.2021 kaebajale taotluse tööde tähtaja pikendamiseks kuni 31.03.2022 ehk

31 päeva võrra; vajadust tähtaja pikendamise tarbeks oli selgitatud asjaoluga, et RHAD-le

lisatud joonised ja geoloogiline uuring ei vastanud tegelikkusele; seetõttu tekkis vajadus

ehitatava hoone püsivuseks muuta vundamendi alust konstruktsiooni, mille tõttu suurenesid ka

kaeve- ja täitetööde mahud, tööde maksumus ja selle tarbeks vajaminev aeg (vt kaebuse p 46).

Samasisulisi ühispakkuja põhjendusi on tsiteeritud ka vaidlusaluse otsuse punktis 1.2.1 (vt

kaebuse lisa 1). Puudub kahtlus, et tegemist on ettenägematute asjaoludega, millega hoolas

hankija ei saanud riigihanke ettevalmistamisel arvestada (vt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus

kohtuasjas C-441/22 ja C-443/21, p 73). Vastupidist ei ole väidetud ka vaidlusalustes otsustes.

Seetõttu pole kahtlust, et hankelepingu muutmine 22.10.2021 oli RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel

lubatav.

31. Küll aga ei nõustu kohus kaebajaga, et kuni 31.05.2022 tähtaja pikendamine oli RHS § 123

lg 1 punkti 4 alusel kõikide 31.03.2022 üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud tööde (vt

3-23-814

15(17)

kaebuse lisa 7) osas lubatav. Hankijale oli ettenähtav hankemenetluse ettevalmistamisel (ja ka

22.10.2021 tähtaja pikendamisel), et osa lepingu täitmisest jääb talveperioodi (hankelepingu

täitmise tähtaeg oli 28.02.2022; vt kaebuse lisa 6, p 3.2) ning et Mõisaküla asub soisel alal,

mistõttu võib kevadel esineda liigniiskust pinnases. Sellest johtuvalt ei olnud 31.03.2022 tähtaja

pikendamine enam põhjendatud argumendil, et esinesid ettenägematud asjaolud. Kevadel on

võimalik ka haljastust teha, samuti pinnakattetöid. Küll aga on tõendatud, et õekutsesüsteemi

seadmetega seotud tööd viibisid ettenägematutel põhjustel. Nimelt on kaebaja esitanud

kirjavahetuse, millest nähtub, et esinesid tarnimisraskused (vt kaebuse lisa 11).

32. Küll aga ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas välisvalgustuse väljaehitamine, teede ja

platside kivikatendite lõpetamine, välipinkide paigaldus, generaatori paigaldus ning

räästakastide, tuulekodade, talveaedade viimistlustööd ei olnud perioodil oktoober 2021-

31.03.2022 võimalik teostada. Seda enam, et mitmed loetletud tööd oli planeeritud

talveperioodiks (02.12.2021), mistõttu ei ole usutav, et kõik nimetatud tööd on sesoonsed. Aga

ka juhul, kui eeldada kaebaja sellesisulise väite õigsust, siis ei saanud kaebajale tulla üllatusena,

millised on talveperioodil või kevadel Eestis ilmastikutingimused ning milline on pinnas

objektil. Seetõttu olid need ettenähtavad.

33. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas hankelepingu tähtaja pikendamine kuni 31.05.2022 oli

lubatav RHS § 123 lg 1 punkti 7 alusel.

34. Vastavalt RHS § 123 lg 1 punktile 7 on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut

riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.

Muudatus on oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust märkimisväärselt,

eeskätt juhtudel, kui: 1) muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes

osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke

alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud; 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva

lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks hankelepingus sätestatud viisil

(RHS § 123 lg 2 p-d 1-2). Hankelepingu olulise muutmisega on üldistatult alati tegemist, kui

muudetakse lepingu tingimusi, mis on olulised oma sisu poolest (kvantitatiivselt) (vt Euroopa

Kohtu otsus asjas nr C-454/06, p 59). Sisult ebaolulised muudatused on lubatavad ilma

lisatingimusteta, mh nende rahalist väärtust arvestamata (RHS § 123 lg 1 p 7) (Riigikohtu

halduskolleegiumi 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150/47, p 17).

35. Käesoleval juhul on muudetud lepingu täitmise tähtaega 61 päeva võrra (31.03.2022-

31.05.2022), s.o 17,8%. Vaidlust ei ole selles, et RHAD-s oli ette nähtud võimalus lepingu

muutmiseks (vt hankeleping, p 3.3; kaebuse lisa 6), mistõttu oli võimalus tähtaegu poolte

kokkuleppel muuta ettenähtav kõigile pakkujatele. On selge, et lepingu täitmise periood on

oluline lepingu tingimus, kuid mitte igasugune tähtaja muutmine ei anna alust automaatseks

järelduseks, et olemuselt on olulisel määral lepingut muudetud. Vaidlust ei ole selles, et

tähtaega pikendati üksnes 31.03.2022 üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud välitööde osas,

seejuures on vastustaja aktsepteerinud tähtaja pikendamist piirdeaia ja väravate osas. Järelikult

oli tähtaega pikendatud kogu töödest üksnes 6 välitöö osas ning lubatav muutmine

õekutsungisüsteemi puudutavas osas. Oleks ebamõistlik nõuda üksnes 61 päeva osas uue

hankelepingu sõlmimist vaid väheste tööde osas. Seejuures on kahtlusteta selge, et selline

lähenemine oleks vastuolus RHS § 3 punktis 1 toodud proportsionaalsuse põhimõttega ning

punktis 5 nimetatud rahaliste vahendite säästlikult ja otstarbekalt kasutamise põhimõttega.

Nagu ka kaebaja on õigesti märkinud, siis riigihanke korraldamine ei saa olla eesmärk omaette.

Säilitada tuleb „talupoja mõistus“. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et tegemist ei olnud

olemuselt olulise hankelepingu muutmisega, mistõttu oli tähtaja pikendamine RHS § 123 lg 1

punkti 7 kohaselt lubatav.

3-23-814

16(17)

36. Ülaltoodu kokkuvõtteks on RTK 01.02.2023 otsus nr 11.2-8/23/159 õigusvastane ka

riigihanke 232712 teise etteheidetava rikkumise osas.

Väikehange nr 242105

37. Vastustaja heidab kaebajale ette, et riigihankes 242105 on rikutud riigihanke eeskirju,

kuivõrd hankeleping on sõlmitud hanke alusdokumentidest erinevatel tingimustel.

38. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) hanketeate kohaselt on hankelepingu kestus

01.12.2021-30.06.2022 (vt kaebuse lisa 13); 2) hankeleping sõlmiti 23.12.2021 (vt kaebuse lisa

11); 3) sõlmitud hankelepingu p 3.1 kohaselt jõustub hankeleping selle sõlmimise kuupäeval

poole esindaja hilisema digiallkirja andmise hetkel ja p 3.2 alusel tööde teostamise periood on

alates hankelepingu sõlmimisest tähtajaga 31.12.2022 (vt kaebuse lisa 11); 4) hankelepingu p

6.1 järgi annab töövõtja hankelepingu kohaselt teostatud tööd tellijale üle poolte allkirjastatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (vt kaebuse lisa 11); 5) tööde üleandmise-vastuvõtmise

akt kuupäevaga 14.08.2022 allkirjastati 15.08.2022 (vt kaebuse p 106).

39. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et riigihanke nr 242105 puhul oli tegemist

väikehankega, kuivõrd selle maksumus jäi alla lihthanke piirmäära. Vastavalt hankelepingule

oli töö hind koos käibemaksuga 17 640 eurot (vt kaebuse lisa 12). Poolte vahel ei ole vaidlust

ka selles, et RHS-s väikehangete mõistet ei tunne ega ka selles osas regulatsiooni sisalda. Küll

aga on ekslik vastustaja lähenemine, mille kohaselt tuleks analoogia korras kohaldada

väikehankele lihthanke sätteid, sh RHS § 125 lg 8. On küll õige vastustaja seisukoht, et kui

hankija alustab riigihanget registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, siis on ta kohustatud

järgima RHS-s sätestatud riigihanke menetluse korda (vt RHS § 15 lg 2). Samas on VAKO

selgitanud oma 18.12.2020 otsuse vaidlustusasjas nr 271-20/230219 punktis 5.3 järgmist: „/…/

asudes korraldama [h]anget riigihangete registris väikehankena, oleks [h]ankijal, tulenevalt

RHS § 15 lg-st 2, kohustus järgida RHS-is väikehanke kohta sätestatud riigihanke menetluse

korda, kuid väikehanke korda RHS ei sätesta. Vaidlustuskomisjon ei nõustu [v]aidlustajaga, et

olukorras, kus [h]ankijal puudus RHS-i järgne kohustus [h]anke läbiviimiseks üldse riigihange

korraldada, tulenes RHS § 15 lg-st 12 [h]ankijale kohustus korraldada väikehanke asemel

lihthankemenetlus, kuna hankelepingu eeldatav maksumus ületas lihthanke piirmäära.

Vaidlustuskomisjon rõhutab veelkord, et [h]ankija ei lähtunud [h]anke alustamisel riigihangete

registris väikehankena mitte hankelepingu eeldatavast maksumusest, vaid sellest, et tal puudus

kohustus korraldada [h]ange RHS-is sätestatud korras. Sellisel juhul ei oma RHS-is sätestatud

riigihanke piirmäärad menetlusreeglite valikul mistahes tähtsust.“ Seega ei kohaldu

väikehankele RHS 2. peatükis sätestatu.

40. Kohus nõustub kaebajaga, et etteheited hankelepingu sõlmimisest alles 23.12.2021 on

alusetud. Hankelepingu projekti p 3.1 ja p 3.2 kohaselt jõustub leping selle sõlmimise

kuupäeval, poole esindaja hilisema digiallkirja andmise hetkel (vt kaebuse lisa 13). Vaidlust ei

ole selles, et hankelepingu projektis ei olnud kuupäevaliselt määratletud, millal hankeleping

jõustub või tööde teostamise periood algab. Õige on kaebaja osundatu, et hanketeade ei olnud

prioriteetne hankelepingu ees, mistõttu tuli lähtuda allkirjastatud hankelepingus sätestatust, sest

RHS 2. peatükk ei kohaldu. Vaidlust ei ole ka selles, et sisuliselt on hankeleping täidetud

sisuliselt sama aja jooksul (234 päeva), kui algselt hankelepingu projektis ette nähtud (211

päeva). Kohus nõustub kaebajaga, et sellist muutust lepingu täitmise perioodis ei saa pidada

olemuslikult olulisel määral hankelepingu muutmiseks, kuivõrd see ei oleks tõenäoliselt

muutnud pakkujate ringi või pakkumuste sisu.

41. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja õigusvastaselt järeldanud, et kaebaja on rikkunud

riigihanke reegleid riigihankes nr 242105.

3-23-814

17(17)

42. Ülaltoodu kokkuvõtteks on RTK 01.02.2023 otsus nr 11.2-8/23/159 tervikuna

õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Seetõttu tuleb tühistada ka RTK 16.03.2023 vaideotsus

nr 11.2-8/23/476.

II

43. Kaebaja on seadnud kahtluse alla ka meetme määruse § 19 lg-te 1 ja 2 kooskõla

põhiseadusega. Kuigi kohus rahuldab kaebuse tervikuna, siiski märgib kohus seoses

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas järgmist.

44. Riigikohtu praktika järgi on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses asjassepuutuv säte,

mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, st mille põhiseadusvastasuse korral peaks

kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu

22.12.2000 otsus nr 3-4-1-10-00, p 10). Käesoleval juhul on vaidlusaluse otsuse tegemise

aluseks meetme määrus § 19 lg 1 p 3 ja lg 2 (vt kaebuse lisa 1). Samas on kohus juba eelnevalt

leidnud, et vastustaja on õigusvastaselt järeldanud, et kaebaja on riigihangetes nr 232712 ja nr

242105 rikkunud RHS-s sätestatud korda, mistõttu on tegemist õigusvastase haldusaktiga ning

see kuulub tühistamisele. Seetõttu ei saanud vastustaja ka kohaldada meetme määruse § 19 lg-

d 1 ja 2, kuivõrd nende eelduseks on rikkumise tuvastamine. Eeltoodust lähtuvalt ei ole viidatud

sätted asja lahendamisel määrava tähtsusega, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

III

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda.

46. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 11 800,86 eurot (koos

käibemaksuga), millest riigilõiv on 1050 eurot, panga teenustasud 0,1 eurot ja õigusabikulud

kokku 10 750,76 eurot. Kaebajale on osutatud õigusabi kokku 34,7 tundi, mida ei saa pidada

ebamõistlikuks ega põhjendamatuks, arvestades asja mahtu ja keerukust (HKMS § 109 lg 1).

Samuti on analoogsetes asjades (nt Tallinna Halduskohtu 05.12.2023 otsus nr 3-23-355)

mõistetud välja vastustajalt kaebaja kasuks samas suurusjärgus menetluskulud. Eeltoodust

lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 11 800,86

eurot (koos käibemaksuga). Muus osas jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)