3-23-102/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-102

Otsuse kuupäev

9. veebruar 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1 000

euro hüvitamise nõudes (meditsiinilise abi

kättesaadavuse tagamine 01-02.10.2022 ja 23-

24.10.2022)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.03.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja X on kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja esitas 31.10.2022 vastustajale kahju

hüvitamise taotluse nr 1-13/325-1. Kaebaja tugines nõude alusena sellele, et talle ei tagatud

ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavust 02.10.2022 ja 23.10.2022. Kaebajal oli äge äkiline

kõhuvalu, see võib viidata erinevatele tõsistele terviseriketele. Kaebaja etteheide on suunatud

ametnikele, kes ei võimalda meditsiinilist abi saada.

2. Vastustaja Tartu Vangla jättis 02.01.2023.a otsusega nr 1-13/325-2 kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja ei vajanud vältimatut abi. Tegemist ei olnud

olukorraga, kus abi edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või

püsiva tervisekahjustuse. 02. ja 23.10.2022 olid pühapäevad. Vanglaametnikud tegelesid

mõlemal korral kaebaja probleemiga, konsulteerides seejuures meditsiiniosakonnaga.

Kaebajale võimaldati arstiabi mõistliku aja jooksul.

3. Kaebaja esitas 16.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotleb mittevaralise

kahju 1 000 euro hüvitamist. Kaebuse aluseks on see, et 01-02.10.2022 ja 23-24.10.2022 ei

taganud Tartu Vangla kaebajale vältimatu meditsiinilise abi kättesaadavust.

Kaebajal tekkis 01.10.2022 öösel äkiline tugev kõhuvalu, oksendamine ja krambid. See võib

tähendada tõsist tervisehäiret (mürgitus, pimesoole põletik, salmonelloos, kõhugripp, difteeria

jne). Valu ja oksendamine jätkus kogu öö ja hommikul. Kaebaja teavitas oma tervisehäirest

vanglaametnikke öösel, 02.10.2022 hommikusel toidujagamisel kell 06.15 ja hommikusel

loendusel kell 08.15. Vanglaametnik E. Sankovski otsustas kella 10 paiku, et kaebajat ei ole

vaja meditsiiniosakonda viia ja kaebaja saab võtta paratsetamooli. Kaebaja pääses

tervishoiutöötaja juurde 02.10.2022 pärast kella 14 ning talle osutati ravi (süstid, lahtisti,

oksendamise vastased tabletid). Kaebajal ei olnud võimalust kutsuda ise kiirabi, helistada

perearsti nõuandeliinile vms.

23.10.2022 kordus sama. 24.10.2022 kella 10 paiku viis valvur K. Vassil kaebaja omal

vastutusel meditsiiniosakonda. Kaebaja kuulis vanglaametniku ja arsti vestlust, mille põhjal

valvur K. Timmusk JVO juhataja ülesannetes ei andnud selleks kooskõlastust ning otsustas, et

kaebajat ei ole vaja arsti juurde viia, kuigi juhendite järgi on kõhuvalu kinnipeetava arsti

juurde toimetamise aluseks. Kaebaja sai ravi, kuid hilinemisega.

Kaebaja tugineb nõude alusena sellele, et infot kaebaja abivajaduse kohta tõenäoliselt ei

edastatud meditsiiniosakonnale, kuigi vältimatu abi vajadusest tuleb koheselt teavitada

valvemeedikut. Kaebajat ei viidud arsti juurde (vanglaametnik keeldus kaebaja arsti juurde

viimisest) ning vanglaametnik otsustas kaebaja ravivajaduse üle. Raviga viivitamise tõttu pidi

kaebaja taluma valu ja kannatusi. Kaebaja peab õigusvastaseks vanglaametnike tegevust, kes

keelavad kinnipeetavale ravi võimaldamise.

Kaebajal ei ole etteheiteid meditsiiniosakonnale või osutatud ravi kvaliteedile. Kaebaja esitas

kuriteoteate karistusseadustiku § 123 alusel, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse

seisukohtade juurde.

Vastustaja selgitas, et peavalvekeskus lähtub erakorralise meditsiinilise abi vajaduse

hindamisel meditsiiniosakonna antud töökorralduslikest juhistest. Erakorraliseks juhtumiks

loetakse talumatut, tunde kestvat ja ajas süvenevat kõhuvalu ning tähelepanu peab pöörama

ka sellele, kui esineb kohvipruuni okset. Vanglaametnik edastab info kinnipeetava

ravivajaduse kohta peavalvekeskusele, kes hindab vastavalt meditsiiniosakonnast antud

juhistele, kas tegemist on erakorralist vastuvõttu vajava situatsiooniga või tuleb kinnipeetav

suunata ambulatoorsele vastuvõtule. Vajadusel annab peavalvekeskus informatsiooni

kinnipeetava kaebustest edasi meditsiiniosakonnale. Ametnikud ei ole keeldunud kaebajat

arsti juurde viimast. Ametnikud peavad lähtuma meditsiiniosakonna otsusest. Kui

meditsiiniosakond ei näe erakorralise abivajaduse esinemist, siis kinnipeetavat kohe arstile ei

viida. Kinnipeetavale selgitatakse, kas suunised tulid peavalvekeskuselt või

meditsiiniosakonnalt. Näiteks erakorralise abivajaduse küsimuses selgitatakse kinnipeetavale

peavalvekeskuse hinnangut probleemi erakorralisusele lähtuvalt meditsiiniosakonna

suunistest ning kui peavalvekeskus on meditsiiniosakonnalt saanud soovitusi või kinnitusi (nt

erakorralise sekkumise vajadus) selgitatakse kinnipeetavale meditsiiniosakonna otsust.

Kaebaja 02.10.2022 esinenud kõhuvaevustest teavitas E. Viiklaid meditsiiniosakonda läbi

peavalvekeskuse ning käis ka ise meditsiiniosakonnas küsimas, kas peavalvekeskuse soovitus

kaebajale esmalt valuvaigistit anda on korrektne. Pärast nelja tunni möödumist toimetati

kaebaja vastavalt meditsiiniosakonna soovitusele tervishoiutöötaja juurde. 23.10.2022.a osas

ei ole täpselt selge, mis ajal pärast lõunasööki kaebaja arstile toimetati. Seda, et ametnikud

teate meditsiiniosakonnale edastasid, näitab see, et kaebaja viidi tervishoiutöötaja juurde.

Kuna probleem ei lahenenud, siis sai kaebaja meditsiiniabi ka 24.10.2022. Ametnikud ei

otsustanud kaebaja ravivajaduse üle, vaid otsused tehti kooskõlas meditsiiniosakonna juhiste

ja nõuannetega.

Kohtu seisukoht

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab kahju hüvitamise nõude rahuldamise

eeldused. Üks nendest on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus

suhtes. RVastS § 7 lg 2 kohaselt saab tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui

haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku

õigusi.

Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena sellele, et kaebaja ei

saanud tervishoiutöötaja abi piisavalt kiiresti, kuna tegemist oli olukorraga, kus kaebajale

oleks tulnud osutada vältimatut abi.

6. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse

vältimatu abi kättesaadavus.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 5 alusel on vältimatu abi tervishoiuteenus,

mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine

võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Tartu Vangla kodukorra punkti 20.4 kohaselt teavitatakse vältimatu abi vajadusest koheselt

valvemeedikut. Kodukorra punkt 20.5 ütleb, et töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel

pühadel osutatakse kinnipeetavatele ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi.

Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, mida mõistetakse erakorralise abi all. Kaebaja tugineb

sellele, et ta vajas vältimatut abi, see mõiste on õigusaktis defineeritud. Kohus märgib, et

erakorralise abi mõistet kasutab ka tervishoiusüsteem, kuna haiglates on olemas erakorralise

meditsiini osakonnad (EMO), mis muuhulgas osutavad ka vältimatut abi.

7. Kaebaja väitel tekkis tal ööl 01-02.10.2022 kõhuvalu. Kohtueelses menetluses väitis

kaebaja, et ta teatas sellest vanglaametnikele 02.10.2022 kell 06.15 toidujagamise ajal ja

järgmisena kell 08.15. Kaebuses väidab kaebaja, et ta pöördus vanglaametniku poole ka

01.10.2022 öösel.

Kaebaja väide, et ta teatas tervisehäirest vanglaametnikele öösel, ei ole tõendatud ja ei ole ka

usutav. Puudub seletus, miks jättis kaebaja selle pöördumise kohtueelses menetluses välja

toomata. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et kaebaja teatas tervisehäirest

vanglaametnikele 02.10.2022 hommikuse toidujagamise ajal kell 06.15. Vastustaja ei ole

sellele vastu vaielnud.

8. 02.10.2022.a sündmuste kohta on olemas järgmised tõendid.

Inspektor-kontaktisik E. Viiklaiu 04.11.2022.a seletus (dtl 67-68). Kaebaja kurtis hommikusel

loendusel (s.o kell 08.15) kõhuvalu ja -kinnisust. E. Viiklaid andis pärast loendust vangla

korrapidajale teada, et kaebaja soovib arsti vastuvõtule seoses kõhu probleemidega.

Korrapidaja vastas, et tegu ei ole erakorralise probleemiga, et võtku valuvaigistit. E. Viiklaid

palus seejärel kaebajal panna kirja oma kaebused ja läks selle paberiga meditsiiniosakonda.

Õde D. Šramov ütles, et vangla korrapidaja ütles väga õigesti, et võtku valuvaigistit

(konkreetsemalt paratsetamooli) ning lisas, et kui probleem ei lahene 4 tunni jooksul, siis

võtta uuesti meditsiiniosakonnaga ühendust. E. Viiklaid läks meditsiinist otse kaebaja juurde

ja andis talle kaks paratsetamooli (tablettide väljastamise vihikus on märge, et kaebaja on

saanud kell 10.30 kaks paratsetamooli) ning palus kaebajal anda teada 4 tunni pärast, kas on

parem. Kaebaja andis natuke rohkem kui 4 tunni möödudes teada, et tema probleem kõhuga ei

ole lahenenud, misjärel E. Viiklaid teavitas D. Šramovit ning korraldas vangla korrapidaja

kaudu kaebaja meditsiiniosakonda viimise.

Valvur K. Vassili 04.11.2022.a seletus (dtl 69-70). Ta mäletas seda, et peavalvekeskust

teavitati korduvalt kaebaja kõhuvalust ning algselt ei viidud kaebajat meditsiiniosakonda, sest

peavalvekeskusest luba ei antud. Kaebuses ära toodud vestlus meditsiiniosakonnas ei ole

seotud kaebaja olukorraga ja päris nii nad omavahel P. Kooliga ei rääkinud.

Peaspetsialist-korrapidaja E. Sankovski 04.11.2022.a seletus (dtl 71). Selle järgi on

logiraamatus sissekanne, et 02.10.2022 olid kaebajal E. Viiklaiu saadud info kohaselt

kõrvetised. Meditsiiniosakonna juhendi järgi ei ole selline seisund erakorraline ja seda isikut

hommikul meditsiiniosakonda ei saadetud. Ta ei mäleta, miks kaebaja lõpuks sinna viidi.

Kaebaja tervisekaardist (dtl 18) nähtub, et kaebaja oli 02.10.2022 õde D. Šramovi vastuvõtul.

Kaebaja kurtis kõhuvalu, mis kestab eilsest ja käib hoogudena, kaebaja sõnul on tal krooniline

kõhukinnisus. Objektiivselt kõhukatted pehmed, peristaltika loid. Hetkel ägedat peritoniaal

ärritust ei sedasta. Õde määras kaebajale ravi. Kandes on märgitud, et kaebajal sai Sol Dufalac

otsa, väljastatud 1 originaal. 03.10.2022 on tervisekaarti märgitud, et kaebuseks ikka

kõhukinnisus, eilsest hakkas võtma Duphalaki, ütleb et pole veel efekti, kõht ikka kinni.

Antud 1 originaal Microlaxi.

9. Kohtu hinnangul ei nähtu otsuse punktis 8 toodud tõenditest vastustaja õigusvastast

tegevust või tegevusetust. Kaebaja ei vajanud vältimatut abi TTKS § 5 tähenduses.

Tervishoiutöötaja dokumenteeritud andmete põhjal oli kaebajal kõhuvalu, mille põhjuseks oli

kõhukinnisus. Tervisekaardi alusel on tegemist terviseseisundiga, mida kaebajal on esinenud

ka varem. Kaebaja elu ei olnud ohus ning kaebajat ei ähvardanud püsiva tervisekahjustuse

tekkimine. Kaebaja pääses mõistliku aja jooksul pärast tervisehäirest teatamist

tervishoiutöötaja juurde.

Otsuse punktis 8 toodu põhjal hindas vanglaametnik, et tegemist ei ole vältimatu abi

vajadusega. Kohtul ei ole põhjust kahelda vanglaametniku seletuses, et ta lähtus hinnangu

andmisel meditsiiniosakonna antud juhistest. Vanglaametniku hinnangu õigsust kontrollis

tervishoiutöötaja - inspektor-kontaktisiku seletuse põhjal pöördus ta kohe pärast

vanglaametniku hinnangu saamist meditsiiniosakonda ning õde kinnitas, et vanglaametniku

hinnang oli õige, kaebaja seisund ei vaja veel sekkumist ja tervishoiutöötaja poole tuleb

pöörduda siis, kui tervisehäire ei ole 4 tunniga taandunud. See ühtib vastustaja selgitusega

vanglaametnikele antud juhiste kohta - erakorraliseks juhtumiks loetakse talumatut, tunde

kestvat ja ajas süvenevat kõhuvalu ning tähelepanu peab pöörama ka sellele, kui esineb

kohvipruuni okset. Kuna kaebaja tervisehäire ei taandunud, siis viidi kaebaja hiljem

tervishoiutöötaja juurde.

10. Kuna käesolevas asjas hindas kaebaja terviseseisundit tervishoiutöötaja, siis ei oma asja

lahendamisel tähtsust, kas üldiselt on õiguspärane selline töökorraldus, kus

meditsiiniosakond on vanglaametnikele andnud juhised vältimatu abi vajaduse äratundmiseks

ning kui juhiste põhjal sellist vajadust ei ole, siis kinnipeetavale vältimatut abi ei osutata.

Kohus ei võta selles küsimuses lõplikku seisukohta. Kohus siiski pigem nõustub, et selline

töökorraldus on õiguspärane. Inimese subjektiivne taju, et tal on väga halb olla või väga tugev

valu, ei pruugi tähendada, et esineb püsiva tervisekahjustuse tekkimise oht või inimese elu on

ohus. Selline töökorraldus ei ole ainuomane vanglale - määruse „Hädaabiteadete menetlemise

kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt hindab

ka hädaabiteate menetleja (näiteks Häirekeskuse töötaja) abi väljasaatmiseks ohtu tervisele ja

elule ning kasutab seejuures Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid.

Kohus siiski märgib, et sellise töökorralduse puhul peaksid kinnipeetava avaldused ja

vanglaametniku hinnangud olema väga korrektselt dokumenteeritud, s.h tuleks

dokumenteerida kõik sellised avaldused ning täpselt fikseerida kinnipeetava tervisekaebused.

Praeguse vaidluse asjaoludel on sündmuste dokumenteerimisel puudusi (kaebaja pöördumine

hommikuse toidujagamise ajal ei ole dokumenteeritud, kaebaja vaevustena on valesti

fikseeritud kõrvetised, õe soovitus ja kaebaja hilisem viimine meditsiiniosakonda ei ole

dokumenteeritud). Kuid nagu eespool öeldud, ei mõjuta see asja lahendamist, kuna kohus ei

hinda abstraktselt vastustaja töökorraldust, vaid lähtub sellest, mis tegelikult toimus.

11. Teise juhtumi kohta on olemas järgmised tõendid.

Kaebaja tervisekaardis on märgitud, et probleem sai alguse 23.10.2022 kell 12.30 söödud

lõunasöögi järel (dtl 18) - kaebaja oksendas kohe pärast lõunasööki ning kurtis iiveldust,

peavalu ja kõhukinnisust (viimane juba pikemat aega). Tervishoiutöötaja hindas samal päeval

kaebaja tervislikku seisundit ja määras talle ravi. Järgmisel päeval, s.o 24.10.2022 oli kaebaja

uuesti tervishoiutöötaja vastuvõtul, kuna probleem ei olnud lahenenud (dtl 18-19).

Inspektor-kontaktisik E. Viiklaiu 23.10.2022.a ettekandest (dtl 65) nähtub, et õhtuse loenduse

ajal kell 20.09 oli kaebaja narivoodi alumisel magamisasemel teki all. Kaebaja ütles, et ei saa

voodist püsti tõusta, kuna on päev otsa oksendanud. Vanemvalvurite G. Kelder ja E.-L.

Valdmaa sõnul käis kaebaja oma terviseprobleemidega päeval meditsiiniosakonnas.

Peaspetsialist-korrapidaja E. Sankovski 04.11.2022.a seletuse (dtl 71) järgi 23.10.2022

hommiku kohta logiraamatus sissekanded puuduvad. Päevase vahetuse kohale on kirjutatud,

et kaebaja oli väidetavalt peale lõunat oksendanud ja halb olla, meditsiinilist abi ei soovinud.

Peavalve edastas info meditsiiniosakonda.

Vastustaja esitas ka vanemvalvur E-L. Valdmaa 23.10.2022.a ettekande (dtl 73), kuid see

käsitleb sündmusi enne tervisehäire tekkimist (kella 8.00 paiku keeldus kaebaja loenduse ajal

voodist püsti tõusmast) ning ei puutu asjasse.

12. Kaebaja kirjeldus, et ta pöördus vanglaametnike poole kell 06.00 ja meditsiiniosakonda

viidi ta kella 10 paiku, saab seega kirjeldada üksnes teisel päeval ehk 24.10.2022 toimunud

sündmusi. Tõele ei vasta kohtueelses menetluses esitatud kaebaja väide, et kõhuvalu algas

23.10.2022 ja arsti juurde pääses ta järgmisel päeval kell 10.

Olukorda, kus kaebajal tekkisid 23.10.2022 lõuna ajal tervisehäired ja ta viidi samal päeval

tervishoiutöötaja juurde, ei saa käsitleda vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena.

Ühestki tõendist ei nähtu ja kohtumenetluses ei ole kaebaja ka väitnud, et 23.10.2022 oleks

vanglaametnik otsustanud, et kaebaja ei vaja kiiret meditsiinilist abi.

13. Kummagi juhtumi puhul ei puutu asjasse see, millised tervisehäired võivad teoorias olla

inimesel, kes kurdab kõhuvalu ja oksendamist. Kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla

tegelikult esinenud faktilised asjaolud, s.o milline tervisehäire esines kaebajal ja milline oli

vastustaja reageering sellele. See, et põhimõtteliselt esineb kõhuvalu ka raskete ja ohtlike

terviseseisundite korral, ei tähenda seda, et iga kõhuvalu puhul on tegemist raske või ohtliku

terviseseisundiga.

Õige ei ole kaebaja arusaam et ta sai vältimatut abi 24 tundi pärast vaevuste tekkimist. Kohus

ei nõustunud kaebajaga selles, et tegemist oli vältimatu abi vajadusega. Ajavahemikku arstiabi

saamiseni ei saa arvestada vaevuste tekkimisest, vaid sellest, kui kaebaja tervisehäirest

vastustajale teada andis. Esimese juhtumi korral andis tervishoiutöötaja ligikaudu 2,5 tunni

jooksul hinnangu kaebaja tervislikule seisundile (kaebaja teatas tervisehäirest kell 06.15 ja

tervishoiutöötaja andis hinnangu, et tema sekkumine ei ole veel vajalik, lühikese aja jooksul

pärast 08.15). Teise juhtumi korral viidi kaebaja tervishoiutöötaja juurde ajavahemikus

lõunast kuni õhtuse loenduseni (probleem tekkis lõuna ajal ja õhtuse loenduse seisuga oli

teada, et kaebaja käis päeval meditsiiniosakonnas).

Kaebaja viidatud lahendid asjas 3-20-564 ja 3-3-1-9-17 on tehtud teistel asjaoludel - tegemist

oli juhtumitega, kus kinnipeetavat ei viidud arsti korralisele vastuvõtule, s.o vastuvõtule, kuhu

ta oli eelnevalt registreeritud. Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga.

14. Kokkuvõttes ei esinenud kaebuse alusena esitatud juhtumites vastustaja õigusvastast

tegevust või tegevusetust. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole sel juhul võimalik.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud

kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud

välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta.

Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid

teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka

menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte

endi kanda.

16. Kohus vabastas kaebaja 13.06.2023.a määrusega riigilõivu 30 euro tasumise kohustusest.

Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud

(HKMS § 118 lg 3). Puudub tegelik nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei

ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.

17. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks