3-16-1864/116 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1864

Haldusasi

AS VEEJAAM kaebus Elering AS kohustamiseks

maksta välja taastuvenergia toetus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja

–

AS

VEEJAAM,

esindajad

HL

ja

vandeadvokaat Marit Toom

Vastustaja – Elering AS, esindajad vandeadvokaadid

Anton Sigal ja Kaisa Jakobsoo

Kaasatud haldusorganid Kliimaministeerium, esindajad

AK ja KG, ning Euroopa Komisjon

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS VEEJAAM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 08.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS VEEJAAM apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2017 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus ning kohustada Elering AS-i maksma AS-le VEEJAAM

ajavahemiku 01.01.2016–30.11.2016 eest välja taastuvenergia toetus 57 519,98 eurot.

3. Mõista Elering AS-lt välja 14 000 eurot AS VEEJAAM menetluskulude katteks.

Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11.03.2024 (HKMS § 212

lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-16-1864

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS VEEJAAM (AS Veejaam) toodab alates 2001. a-st Joaveski hüdroelektrijaamas (HEJ)

elektrienergiat. Aastatel 2001–2015 toodeti seal elektrienergiat kahe tootmisseadmega

võimsustega 100 kW ja 200 kW. AS Veejaam taotles Elering AS‑lt 2001. a-l alustatud

elektrienergia tootmise eest elektrituruseaduse (ELTS) §‑s 59 ette nähtud taastuvenergia

toetust. Elering AS registreeris toetuse saajana Joaveski HEJ‑s paikneva tootmisseadme EIC

W‑koodiga 38W‑HEJ‑VEJ‑‑‑3 ning maksis taastuvenergia toetust kuni 31.12.2012.

2. AS Veejaam asendas 2015. a-l senised tootmisseadmed uue turbiin-generaatoriga

nimivõimsusega 200 kW. AS Veejaam esitas Elering AS-le 21.01.2016 taotluse uue

tootmisseadme 38W-HEJ-12010-T eest taastuvenergia toetuse saamiseks. Elering AS andis

22.01.2016 AS‑le Veejaam teada, et tootmisseade on registreeritud toetuse saajaks. Samal

päeval teatas Elering AS, et jättis registreerimisel tähelepanuta, et taotleja on juba eelnevatel

aastatel toetust saanud, ning küsis selgitusi.

3. Elering AS teatas 03.02.2016, 06.07.2016 ja 24.08.2016 kirjades, et taastuvenergia toetust

makstakse

uue

tervikliku

tootmisseadmega

toodetud

elektrienergia

eest

ja

tootmisseadmepõhiselt. Toetust ei saa praegusel juhul maksta, sest algse tootmisseadme

asendamist ei saa käsitada uue tervikliku tootmisseadmena. Taotlemise ajal kehtinud ELTS

redaktsiooni (ELTS v.r) §‑s 59 nimetatud toetuse eesmärk on eemaldada turubarjäär uutel,

tootmist

alustavatel

elektrienergia

tootjatel

eesmärgiga

soodustada

elektrienergia

mitmekesistatud tootmist. Eesmärk ei ole toetada elektritootjat alaliselt. Seega pole toetuse

eesmärgiga kooskõlas see, kui tootjal tekiks pärast tootmisseadme mõne osa väljavahetamist

uuesti õigus saada 12 aastat toetust.

4. AS Veejaam esitas 16.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS

kohustamiseks maksta kaebajale taastuvenergia toetust 57 519,98 eurot ajavahemiku

01.01.2016–30.11.2016 eest.

Keskkonnaamet väljastas kaebajale 28.12.2011 uue vee erikasutusloa, milles nõuti pideva

normaalpaisutuse tagamist. Veetaseme reguleerimine, mis oli vajalik varasemate turbiinide

kasutamiseks, polnud enam lubatud. Seetõttu ei olnud nende tootmisseadmetega enam võimalik

elektrienergiat toota. Kui loa tingimusi poleks muudetud, oleks kaebaja jätkanud tootmist ka

olemasolevate seadmetega ning uue tootmisseadmega oleks tootmist laiendatud. Turbiini ja

generaatori vahetamise tõttu tuli paigaldada uus hüdraulika ja juhtimisautomaatika. Seega pidi

AS Veejaam sisuliselt uuesti turule sisenema ja varem makstud toetus ei täitnud oma eesmärki

hüvitada tootmise alustamiseks vajalik esialgne investeering. Joaveski HEJ‑s ei vahetatud mitte

üksikuid tootmisseadme osi uute vastu, vaid paigaldati uus terviklik tootmisseade. Kaebaja

alustas uue tootmisseadmega tootmist 01.01.2016.

5. Elering AS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Taastuvenergia toetuse eesmärk on toetada uusi turule tulijaid ning suurendada taastuvenergia

osakaalu tootmises. Täiendava toetuse eraldamine ei saavutaks kumbagi eesmärki. Tegemist

oleks lubamatu riigiabiga. Toetuse eesmärkidega on kooskõlas toetada üksnes sellise uue

tootmisseadme paigaldamist, mis on toimunud uue tootja või investori tegevuse tulemusena või

millega turul juba tegutsev tootja või investor suurendab taastuvenergia allikate osakaalu

elektrienergia tootmisel ehk laiendab tootmist. Riigiabi peab olema ergutava mõjuga ehk

3-16-1864

3(8)

vajalik ning ajutine. Euroopa Komisjon on 28.10.2014 otsusega nr SA.36023 (C(2014) 8106)

tunnistanud ELTS v.r § 59 alusel taastuvenergia toetuse maksmise riigiabiks Euroopa Liidu

toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 mõttes. Seetõttu on oluline, et toetust makstaks

kooskõlas riigiabi andmise põhimõtetega ning viidatud otsuse suunistega. „Keskkonna- ja

energiaalase riigiabi suuniste aastateks 2014–2020“ (2014/C 200/01) p‑s 49 on selgitatud

ergutava mõju olemust ning märgitud, et abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid,

mida äriühing teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

Toetuse ainus eesmärk oleks praegusel juhul hüvitada tavapärast äririski, võimaldades jätkata

juba käivitunud taastuvenergia tootmist kasumlikumalt.

2000. a-l paigaldatud turbiinide kasulikuks tööeaks hinnati 20 aastat ehk aastani 2021. Kaebaja

äriplaan ei realiseerunud täies mahus, sest mitmel aastal ei vastanud Joaveski HEJ tootlus

ootustele veelhulga kõikumiste, eelkõige põuaperioodide tõttu. Veehulga kõikumiste mõju

vähendamiseks alustas kaebaja 2008. a-l ettevalmistusi ca 100 kW võimsusega reguleeritava

turbiini paigaldamiseks. Turbiin plaaniti paigaldada 2009. a-l, kuid see lükkus edasi. Uus

turbiin koos sünkroongeneraatoriga, mis võimaldab tootmist vastavalt muutuvale veehulgale,

telliti 2014. a-l, paigaldati 2015. a-l ning lülitati elektrivõrku 2016. a-l. Vanad turbiinid lülitati

võrgust välja 2015. a lõpus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.10.2017 otsusega rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse

läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks (p 1), jättis kaebuse rahuldamata (p 2) ning

mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 1980 eurot (p 3).

Vastustajal ei ole toetuse maksmisel kaalutlusõigust. Seadusandja on kehtestanud toetuse

väljamaksmise eeldused ja konkreetse määra. Kui eeldused on täidetud, tuleb toetus välja

maksta. Toetuse andmisest keeldumine on toiming.

ELTS v.r § 59 lg‑s 1 on seadusandja terminit „tootmisseade“ kasutades soovinud kindlaks

määrata, kui suure netovõimsusega tootmist on põhjendatud toetada, et meede täidaks eesmärki.

See ei tähenda, et toetuskõlblikkust tuleks hinnata kitsalt lähtuvalt ELTS §‑s 3 esitatud

tootmisseadme määratlusest. Ka ELTS v.r § 108 lg‑d 1 ja 3 ei anna alust järelduseks, et iga uue

elektripaigaldise pealt võib saada uue toetuse. See ei oleks eesmärgipärane.

Kui nõustuda kaebaja seisukohaga, oleks ELTS vastuolus Euroopa Liidu õigusega, mis keelab

konkurentsi kahjustava riigiabi. Seadust tuleb tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.

Seetõttu peab toetus aitama tootmist alustada või vähemalt laiendada (ergutav mõju või taastuva

energia

osakaalu

suurenemine).

Kaebaja

ei

suurendanud

uue

turbiin‑generaatori

paigaldamisega tootmist ega alustanud seda.

Tähtsust pole sellel, et vee erikasutusluba muudeti. Tootmisseadmete valik oli kaebaja äriline

otsus. Ka juhul, kui vee erikasutuslubade andmine tekitas kaebajale õiguspärase ootuse, et

tingimused püsivad muutumatuna, võib see olla alus riigi vastu kahjunõude esitamiseks, mitte

toetuse maksmiseks. Iga keskkonda puudutava investeeringu puhul peab ettevõtja arvestama,

et keskkonnanõuded võivad karmistuda, sest keskkonnaluba on tähtaegne.

7. AS Veejaam esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.06.2018 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt,

tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda ning muus osas jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata.

9. AS

Veejaam

esitas

Riigikohtule

kassatsioonkaebuse,

milles

palus

tühistada

ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, ning halduskohtu

otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata.

3-16-1864

4(8)

10. Riigikohus liitis 20.05.2020 määrusega siinse haldusasja ja haldusasja nr 3-17-753 (OÜ

Espo ja Elering AS vaheline vaidlus, mis puudutas Pikru HEJ-le taastuvenergia toetuse

maksmist) ühte menetlusse ning taotles 28.09.2020 määrusega Euroopa Kohtult eelotsust.

Euroopa Kohus tegi 15.12.2022 otsuse asjas C-470/20: Veejaam ja Espo. Riigikohus kaasas

06.03.2023 ja 14.03.2023 määrustega menetlusse Euroopa Komisjoni ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM).

11. Riigikohus rahuldas 02.05.2023 otsusega AS Veejaam ja OÜ Espo kassatsioonkaebused.

Riigikohus tühistas haldus- ja ringkonnakohtu otsused asjas nr 3-17-753 ning tegi uue otsuse,

millega rahuldas OÜ Espo kaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas ka ringkonnakohtu 27.06.2018

otsuse asjas nr 3-16-1864 ja saatis AS Veejaam kaebuse ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Riigikohus leidis mh, et ELTS v.r andis AS-le Veejaam õiguse varasemas tegevuskohas uute

tootmisseadmetega taastuvenergia tootmisel toetust saada. AS Veejaam kaebuse rahuldamine

sõltub aga sellest, kas toetusel oli ergutav mõju.

AS Veejaam on selgitanud, et tootmisseadme väljavahetamise tingis vee erikasutusloa

tingimuste muutmine. Euroopa Kohus märkis otsuses C-470/20, et riigiabil võib olla ergutav

mõju, kui investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla

keskkonnaloa saamise muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks

vajalik, ei oleks tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (p 39). Euroopa Kohtu otsuses

nimetatud tingimuste esinemise kindlakstegemiseks tuleb hinnata tõendeid AS Veejaam

majandusliku olukorra ja tema esitatud muude väidete kohta. Kuna Riigikohtu pädevuses ei ole

ise asjaolusid tuvastada, tuleb asi selleks saata tagasi ringkonnakohtule. Kui selgub, et toetusel

ei ole ergutavat mõju, tulnuks AS Veejaam toetustaotlus jätta rahuldamata, sest talle riigiabi

andmine oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kui aga tuvastatavad asjaolud viitavad

sellele, et AS Veejaam ei oleks ilma taastuvenergia toetuseta tõenäoliselt investeeringut teinud,

on alust kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat talle toetust maksma.

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

ASJA

UUEL

LÄBIVAATAMISEL

RINGKONNAKOHTUS

12. AS Veejaam esitas 13.10.2023 täiendava seisukoha ja tõendid, jäädes seisukohale, et

toetusel on kaebaja jaoks ergutav mõju.

Aastatel 2001–2015 tootis kaebaja Joaveski HEJ-s elektrienergiat 2000. a-l omandatud

tootmisseadmega, mille planeeritav kasutusiga oli 30–50 aastat. Paisjärve koguti esmalt piisava

kõrguseni vett ning piisava veetaseme saavutamisel lülitus turbiin tööle ja töötas, kuni vett

jagus. Kui vesi langes allapoole vajalikku taset, lülitus turbiin välja ja paisjärve hakati jälle vett

koguma. Selline vee kogumise süsteem väljendus ka toonases vee erikasutusloas, mis

võimaldas vee kõikumist vahemikus 48,75–48,95 m abs. Turbiinide tehniline lahendus ei

võimaldanud nende reguleerimist vastavalt jões olevale vooluhulgale, mistõttu oli vaja koguda

vett paisjärve. Turbiinid olid seadistatud selliselt, et kui jõe vooluhulk ja veetase paisjärves oli

piisav, lülitus esmalt tööle 100 kW võimsusega turbiin. Veehulga suurenedes ja 100 kW

võimsusega turbiini töövõimsuse ületamisel lülitus kõnealune turbiin välja ja tööle hakkas 200

kW võimsusega turbiin. Kui veehulk suurenes veelgi, lülitus taas sisse ka 100 kW võimsusega

turbiin ja elektrit tootsid kaks turbiini korraga. Turbiinidel oli ühtne juhtimisseade ja

automaatika ning need olid seadistatud töötama koos (ühe seadmena), mistõttu oli neile

väljastatud ka üks registrimärgis.

30.11.2011 kehtima hakanud vee erikasutusluba seadis täiendavad piirangud, sest kaebajal oli

kohustus hoida paisjärve veetaset pidevalt tasemel 48,85 m abs. See tähendas, et paisjärve ei

tohtinud vett koguda ja olemasolevate turbiinide tööpõhimõtted ei sobinud enam elektri

tootmiseks kooskõlas uue vee erikasutusloa tingimustega. Vanade turbiinidega oleks saanud

3-16-1864

5(8)

elektrit edasi toota vaid suurvee ajal, kuid selline elektri tootmine ei oleks olnud majanduslikult

jätkusuutlik ja kaebaja oleks pidanud oma tegevuse lõpetama. Kaebaja on esitanud andmed

tegelike tootmismahtude kohta aastatel 2009–2011 ja prognoosi, kui palju oleksid

tootmismahud vähenenud 2011. a vee erikasutusloa tingimusi täites, samuti kulude ja tulude

prognoosi vanade tootmisseadmetega tootmise jätkamise korral. Prognoosi kohaselt oleks

elektri tootmine vähenenud ca 40%. Kaebaja tegelikud tootmisandmed aastatel 2013–2015 (kui

kaebaja ei saanud enam taastuvenergia toetust) näitavad, et prognoos pidas üldjoontes paika,

olles isegi liiga optimistlik. Raamatupidamisprogrammi andmete põhjal koostatud tulude ja

kulude koondtabel näitab, et ilma taastuvenergia toetuseta oli elektrienergia tootmine vanade

turbiinidega ja 2011. a vee erikasutusloa tingimusi täites kahjumlik. Seda, et tootmine ei olnud

majanduslikult jätkusuutlik, tõendavad ka kaebaja tegelikud majandustulemused. Seega ei

olnud kaebajal võimalik tegevust jätkata uut tootmisseadet soetamata.

Eeltoodut arvestades investeeris kaebaja uude tootmisseadmesse. Selle koosseisu kuulus

turbiin-generaator, mis suudab oma võimsust muuta vastavalt jões olevale vooluhulgale ja

suudab töötada nii, et veetase paisjärves ei muutu. Leping seadme ostuks ja paigaldamiseks

sõlmiti 13.03.2014, seade paigaldati Joaveski HEJ-i 2015. a lõpus ja alustas tööd 01.01.2016.

Tootmisseadme tegelik maksumus koos paigaldusega oli 355 347 eurot. Kaebaja arvestas uue

tootmisseadme soetamisel sellega, et tal tekib õigus saada taastuvenergia toetust 12 aastat.

Toetuseta ei oleks kaebaja investeeringut teinud, sest ilma toetuseta elektri tootmine oleks olnud

kahjumlik. Tootmisseadme soetamisel prognoosis kaebaja, et uue seadmega jäävad

tootmismahud varasemale tasemele ning seda kinnitavad ka 2016. a tegelikud tootmismahud.

Kulude prognoosimisel võeti arvesse tegelikud varasemad kulud, uue tootmisseadme

maksumus ja ehitatav kalapääs. Vanade turbiinide amortisatsiooni ei saanud raamatupidamise

reeglite kohaselt arvestada. Kaebaja toonane prognoos on pidanud paika, sest taastuvenergia

toetuseta on olnud kaebaja tegevus kahjumlik, hoolimata kulude täiendavast kärpimisest. 2017.

a-l muutusid vee erikasutusloa tingimused veelgi karmimaks, sest tootmist piirati ajaliselt ning

see kajastus ka tootmismahtudes.

13. Elering AS jäi 27.10.2023 vastuses seisukohale, et toetusel ei ole ergutavat mõju.

Turbiinide asendamise otsus tehti enne vee erikasutusloa nõuete muutumist ja see ei sõltunud

taastuvenergia toetuse saamisest. Kaebaja tegutseb Joaveskil tänaseni ilma taastuvenergia

toetuseta ja ei ole tegevust lõpetanud. Kaebaja ei ole esitanud adekvaatset majandusanalüüsi,

mis võimaldaks hinnata, kas uue turbiini paigaldamise otsuse tegemise hetkel eksisteeris

turutõrge, mille kõrvaldamiseks oleks vajalik maksta taastuvenergia tegevustoetust. Kaebaja ei

ole tõendanud, et investeerimisotsuse tegemise hetkel ei olnud uue turbiini paigaldamise otsus

ratsionaalne ka ilma toetuseta. Vastustaja ei saa tõendada vastupidist, sest asjakohased andmed

on üksnes kaebajal ja turutõrke hindamiseks ei tule investeeringut hinnata üksikute aastate

lõikes, vaid tootmisseadme kui terviku eluea ulatuses. Ergutava mõju üksikasjalik hindamine

ei ole vastustaja pädevuses, sest kaebuse aluseks oleva taastuvenergia abikava raames ei toimu

ergutava mõju üksikasjalikku hindamist ning selleks puuduvad asjakohased ja kõigi taotlejate

suhtes rakendatavad metoodikad. Vastustaja palub ergutavat mõju hinnata kohtul.

14. Ringkonnakohus kõrvaldas 25.10.2023 määrusega menetlusest MKM-i ja kaasas tema

asemel menetlusse Kliimaministeeriumi. Kaasatud haldusorgan toetas 03.11.2023 vastuses

Elering AS seisukohti.

15. Euroopa Komisjon ei esitanud seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Kaebajale väljastati 2001. a-l vee erikasutusluba ja ta alustas 2001. a-l Joaveski HEJ-s

elektrienergia tootmist. Kaebajale maksti 2001. a-l alustatud elektrienergia tootmise eest

taastuvenergia toetust kuni 31.12.2012. Kaebajale väljastati 28.12.2011 uus vee erikasutusluba

3-16-1864

6(8)

kehtivusega 30.12.2011–29.12.2016 (2011. a vee erikasutusluba). Aastatel 2001–2015 tootis

kaebaja elektrienergiat kahe tootmisseadmega võimsustega 100 kW ja 200 kW (vanad

tootmisseadmed). Kaebaja asendas 2015. a-l vanad tootmisseadmed turbiin-generaatoriga

nimivõimsusega 200 kW (uued tootmisseadmed) ja alustas nendega elektrienergia tootmist

01.01.2016. Kaebaja esitas vastustajale 21.01.2016 taotluse maksta uute seadmetega seoses

taastuvenergia toetust, millest vastustaja keeldus.

17. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole enam vaidlust selle üle, et ELTS

v.r andis kaebajale õiguse saada Joaveski HEJ-s uute tootmisseadmetega taastuvenergia

tootmisel taastuvenergia toetust. Vaidluse all on üksnes küsimus, kas toetusel oleks kaebajale

ergutav mõju. Euroopa Kohus selgitas otsuses C-470/20, et riigiabil võib olla ergutav mõju, kui

investeeringut, mille ettevõtja tegi selleks, et viia oma tegevus kooskõlla keskkonnaloa saamise

muude tingimustega, kuna keskkonnaluba on ettevõtja tegevuse jaoks vajalik, ei oleks

tõenäoliselt tehtud ilma asjaomast abi saamata (p 39). Selleks tuleb eelkõige kontrollida

tõenäosust, et ettevõtja oleks lõpetanud oma tegevuse juhul, kui ta ei oleks kõnealust abi saanud,

hinnates mh tulusid ja kulusid, mis oleksid ettevõtjale tekkinud ilma taastuvenergia toetuseta

elektrienergia tootmisel kooskõlas uue keskkonnaloa tingimustega (p 38). Riigikohus leidis, et

Euroopa Kohtu otsuses nimetatud tingimuste esinemise kindlakstegemiseks tuleb

ringkonnakohtul hinnata tõendeid kaebaja majandusliku olukorra ja tema esitatud muude

väidete kohta. Kui tuvastatavad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja ei oleks ilma taastuvenergia

toetuseta tõenäoliselt investeeringut teinud, on alust kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat

talle toetust maksma.

18. Kaebaja on esitanud toetuse ergutava mõju tõendamiseks oma majandusaasta aruanded

ning tulusid, kulusid ja prognoose kajastavad tabelid, mis kaebaja selgituste kohaselt on

koostatud tema raamatupidamise programmi andmete põhjal. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu

08.01.2024 istungil, et tal ei ole esitada muid tõendeid Riigikohtu otsuses viidatud asjaolude

(sh uute tootmisseadmete ostmisega seotud otsuste tegemise) kohta ning juhatuse liikmed ei

mäleta enam toonaste otsuste üksikasju. Vastustaja heitis 27.10.2023 seisukohas ette, et kaebaja

esitatud tõendid ei ole ergutava mõju hindamiseks piisavad, kuid ei selgitanud, millist

tõendamise standardit ta peaks piisavaks, samuti ei toonud ta välja konkreetseid puudusi või

vastuolusid kaebaja analüüsis. Vastustaja ei ole taotlenud ringkonnakohtult ka täiendavate

tõendite kogumist, sh eriteadmistega isiku kaasamist või kohtuliku ekspertiisi korraldamist.

Vastustaja selgitas 08.01.2024 istungil, et taastuvenergia toetuse maksmisel ei ole ühegi teise

taotleja puhul hinnatud ergutavat mõju nii üksikasjalikult, nagu on märgitud Riigikohtu otsuses

(sh puudub selleks vajalik metoodika) ning Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohti arvestades

peaks vastustaja arvates kvalifitseeruma toetusele kõik taotlejad, kes formaalselt vastavad

toetuse saamise tingimustele.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esitatud selgitused ja tõendid siinse vaidluse

asjaoludel piisavad järeldamaks, et kaebaja ei oleks tõenäoliselt investeerinud uutesse

tootmisseadmetesse ilma väljavaateta saada taastuvenergia toetust ning toetust saamata oleks

tõenäoliselt lõpetanud elektri tootmise Joaveski HEJ-s.

20. Pole

vaidlust,

et

aastatel

2001–2015

tootis

kaebaja

elektrienergiat

vanade

tootmisseadmetega, mille turbiinide lahendus ei võimaldanud reguleerimist vastavalt jões

olevale vooluhulgale, vaid vett tuli koguda paisjärve ning turbiinid lülitusid sisse ja välja,

olenevalt paisjärve veetaseme kõikumisest. 2001. a vee erikasutusluba võimaldas veetaseme

kõikumist paisjärves vahemikus 48,75–48,95 m abs. 2011. a vee erikasutusloa järgi oli aga

kaebajal kohustus hoida paisjärve veetaset pidevalt tasemel 48,85 m abs. Vastustaja ei ole

seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et kuna 2011. a vee erikasutusloa tingimuste kohaselt ei

tohtinud paisjärve vett koguda, sai vanade tootmisseadmetega elektrit edasi toota vaid suurvee

3-16-1864

7(8)

ajal. Seega elektri tootmine ei katkenud, kuid vähenes oluliselt see aeg, kui turbiinid said sisse

lülituda ja elektrit toota. Seetõttu vähenesid oluliselt ka tootmise mahud.

21. Kaebaja on ära näidanud, et elektri tootmine vanade tootmisseadmetega, kuid 2011. a vee

erikasutusloa tingimustel (s.o ilma veetaset kõigutamata) ei olnud majanduslikult jätkusuutlik.

Kaebaja on esitanud andmed tegelike vooluhulkade ja tootmismahtude kohta aastatel 2009–

2011 ja prognoosi, kui palju oleksid tootmismahud vähenenud 2011. a vee erikasutusloa

tingimusi täites, samuti kulude ja tulude prognoosi vanade tootmisseadmetega tootmise

jätkamise korral (vt tabelid kaebaja 28.03.2023 seisukoha p-des 2.5, 2.10 ja 2.13; 13.10.2023

seisukoha p 2.12 jj ning koondtabel lisas 6). Pole alust kahelda kaebaja esitatud andmetes, mis

puudutavad tootmismahtu aastatel 2009–2011, sest nende alusel maksis vastustaja kaebajale

viidatud ajavahemikul taastuvenergia toetust. Kaebaja prognoos tootmismahu vähenemisest

põhineb tema selgituste kohaselt vanade tootmisseadmete tööpõhimõtetel ja varasemal infol jõe

vooluhulkade kohta. Kaebaja prognoosi kohaselt oleks elektrienergia tootmise maht ja sellega

seoses ka müügitulu hüdroelektrienergia tootmisest vähenenud ca 40%. Kaebaja esitatud

tegelikud tootmisandmed aastatel 2013–2015 kinnitavad, et prognoos pidas üldjoontes paika

(vt müügitulu kohta ka kaebaja 13.10.2023 seisukoha p 2.18 jj). Kaebaja müügitulu vähenemist

kinnitavad tema majandusaasta aruanded. Kaebaja on esitanud arvutused ka selle kohta,

millised tulud ja kulud kaasneksid elektrienergia tootmisega jätkumisel vanade

tootmisseadmetega, kuid 2011. a vee erikasutusloa tingimustel. Kuigi kaebaja ei ole esitanud

algdokumente, millel tema arvutused põhinevad, puudub mõistlik alus arvata, et kaebaja on

esitanud valeandmeid. Sellist põhjendatud kahtlust ei ole väljendanud ka vastustaja.

22. On usutav, et kaebaja otsust investeerida uutesse tootmisseadmetesse, mille turbiini

võimsus muutub vastavalt jões olevale vooluhulgale ja saab seega töötada nii, et veetase

paisjärves ei muutu, mõjutasid peamiselt 2011. a vee erikasutusloa rangemaks muutunud

tingimused koostoimes sellega, et vanade tootmisseadmetega tootmise jätkamine pikema aja

jooksul ei oleks olnud majanduslikult jätkusuutlik. 2012. a lõpuni sai kaebaja taastuvenergia

toetust. Kaebaja selgitas 08.01.2024 istungil, et jätkas vanade tootmisseadmetega, kuid

taastuvenergia toetust saamata oma kahjumlikku tegevust ka aastatel 2013–2015, sest tegi

samal ajal ettevalmistusi uute tootmisseadmete soetamiseks arvestusega, et tal on võimalik

taotleda uuesti ka taastuvenergia toetust 12 aasta jooksul. Kaebaja tellis uued tootmisseadmed

2014. a-l (dtl 300, 323), kuid seadmete tarne hilines ja need sai vooluvõrku ühendada alles

2016. a alguses (vt ka kaebaja 2015. a majandusaasta aruanne, dtl 207). Uute tootmisseadmete

maksumus koos paigaldusega oli 355 347 eurot. Kaebaja prognoos näitab, et ka uute

seadmetega, kuid ilma toetuseta oleks olnud elektrienergia tootmine kahjumlik. Kaebaja

prognoos põhines eeldusel, et uus seade peaks oma tööpõhimõtetest tulenevalt tagama

varasema tootmismahu (keskmiselt 1 195 588 kWh aastas) ka 2011. a vee erikasutusloa

tingimustel. Kaebaja 2016. a tootmismaht (ligikaudu 1 191 000 kWh) kinnitab, et uue

seadmega jäid tootmismahud ligikaudu varasemale tasemele (vt kaebaja 13.10.2023 seisukoha

p 2.30 ning lisad 3 ja 6). Kaebaja tootmismaht vähenes oluliselt alates 2018. a-st, kuid seda

mõjutas asjaolu, et siis kehtis juba uus vee erikasutusluba, mille tingimused olid veel rangemad,

kuid millega uute tootmisseadmete soetamisel ei saanud arvestada. Kulude puhul on kaebaja

võtnud arvesse tegelikud varasemad kulud, uue tootmisseadme maksumuse ja lisaks kalapääsu

maksumuse, mille rajamise kohustus tuli samuti 2011. a vee erikasutusloast.

23. Kaebaja tegi tõepoolest juba 2007. a-l ettevalmistusi tootmise laiendamiseks

(olemasolevate turbiinide väljavahetamiseks ja ühe turbiin-generaatori lisamiseks; vt projekt

dtl 290 jj), kuid need plaanid ei realiseerunud. Sel ajal Joaveski HEJ-s tootmise laiendamist ja

uusi investeeringuid kavandades ei saanud kaebaja arvestada 2011. a vee erikasutusloast

tulenevate rangemate tingimustega, sest loa projekt saadeti talle arvamuse avaldamiseks alles

2011. a detsembri alguses. Kaebaja selgitas 08.01.2024 istungil, et pärast 2011. a vee

3-16-1864

8(8)

erikasutusloa andmist ei olnud varasemad plaanid tootmise laiendamiseks ka enam

asjakohased, sest vee paisutamise tingimused olid muutunud (vt ka kaebaja 2015. a

majandusaasta aruanne, dtl 207). Seega ei lükka kaebaja varasemad plaanid tootmise

laiendamiseks ümber järeldust, et otsus soetada 2015. a-l paigaldatud ja 2016. a-l tööle

rakendatud uued tootmisseadmed oli eeskätt tingitud 2011. vee erikasutusloa rangematest

tingimustest.

24. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu

10.10.2017 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse.

Vastustajal tuleb kaebajale välja maksta taastuvenergia toetus 57 519,98 eurot ajavahemiku

01.01.2016–30.11.2016 eest.

25. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ja uue otsuse tegemise tõttu tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda

ning vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille

kandmine või kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d

1, 11 ja 6).

26. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid järgmised: 1) 12.09.2017 taotluse (dtl 403 jj)

kohaselt riigilõiv 15 eurot, mille tasumise kohta on esitatud maksekorraldus, ning tõlkekulud

26,40 eurot ja õigusabikulud 6908,90 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arved ja

maksekorraldused; 2) 15.09.2017 taotluse (dtl 460 jj) kohaselt õigusabikulud 336,82 eurot (sh

käibemaks), mille kohta on esitatud arve ja maksekorraldus. Kokku olid menetluskulud

halduskohtus 7287,12 eurot (sh käibemaks).

27. Kaebaja menetluskulud asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid järgmised: 1)

13.06.2018 taotluse (dtl 571 jj) kohaselt riigilõiv 15 eurot, mille tasumise kohta on esitatud

maksekorraldus, ning õigusabikulud 5360,78 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud

arved; 2) 14.06.2018 taotluse (dtl 589 jj) kohaselt õigusabikulud 124,04 eurot (sh käibemaks),

mille kohta on esitatud arve. Kokku olid menetluskulud 5499,82 eurot (sh käibemaks)

28. Kaebaja tasus kassatsioonimenetluses kautsjoni 25 eurot, mis on talle Riigikohtu

02.05.2023 otsuse alusel tagastatud. Kaebaja õigusabikulud olid järgmised: 1) 17.06.2019

taotluse (dtl 668 jj) alusel 2238,18 eurot (sh käibemaks); 2) 15.06.2020 taotluse (dtl 814 jj)

alusel 1016,96 eurot (sh käibemaks); 3) 18.06.2020 taotluse (dtl 827 jj) alusel 197,75 eurot (sh

käibemaks); 4) 28.03.2023 taotluse (dtl 1840 jj) kohaselt 2887,88 eurot (ilma käibemaksuta);

5) 04.04.2023 taotluse (dtl 1869 jj) kohaselt 600 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulude

tekkimise kohta on esitatud arved, v.a 18.06.2020 taotlus, milles on arvele viidatud, kuid seda

pole lisatud. Kaebaja taotles kokkuvõttes õigusabikulude kogusumma väljamõistmist ilma

käibemaksuta, s.o kokku 6390,29 eurot.

29. Kaebaja menetluskulud asja teisel läbivaatamisel ringkonnakohtus on järgmised: 1)

08.01.2024 taotluse (dtl 2126 jj) kohaselt õigusabikulud 1919 eurot (ilma käibemaksuta); 2)

11.01.2024 taotluse (dtl 2140 jj) kohaselt õigusabikulud 712,50 eurot (ilma käibemaksuta).

Kulude tekkimise kohta on esitatud arved. Kokku on õigusabikulud 2631,50 eurot (ilma

käibemaksuta).

30. Kaebaja menetluskulud kõigi kohtuastmete peale kokku olid seega 19 682,57 eurot (ilma

käibemaksuta). Arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku, peab ringkonnakohus

kaebaja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 14 000 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)