2-16-4050/83 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4050

Tsiviilasi

M. L. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamine ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja E AS (e-post xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) (e-post emta@emta.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja N AS (endine võlausaldaja

F AS Eesti filiaal, e-post xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur K. P. (e-post

xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja I AG (e-post xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja I OÜ (e-post xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja K. A. (seaduslik esindaja

L. L., e-post xxxx)

Puudutatud isik võlausaldaja kohtutäitur R. S. (e-post

xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku M. L. (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus E

AS, Riigi Tugiteenuste Keskuse, I AG ja I OÜ nõuete osas seoses kohustuste

täitmisega.

2. Vabastada M. L. ülejäänud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele K. A. elatise maksmise kohustus.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku M. L. kanda.

5. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

6. Avaldada teade võlgniku M. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 10.11.2016 määrusega lõpetati M. L. pankrotimenetlus ning algatati tema

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Kohtu 22.02.2022 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vastamise menetluse tähtaega

kuni 10.11.2023.

Võlgniku M. L. pankrotimenetluses jäi rahuldamata E AS nõue 1483,62 eurot, Riigi

Tugiteenuste Keskus nõue 407,40 eurot, F AS Eesti filiaal (käesolevalt N AS) nõue 525,09

eurot, kohtutäitur U. T. (käesolevalt võlausaldaja kohtutäitur K. P.) nõue 134,70 eurot, I AG

nõue 409,78 eurot, I OÜ nõue 397,74 eurot, K. A. nõue 6976,43 eurot ja kohtutäitur A. P.

(käesolevalt võlausaldaja kohtutäitur R. S.) nõue 123,95 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku M. L. kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat,

mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 51.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas

esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

o Kohtutäitur K. P. ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.

o I OÜ kinnitas, et võlgnikul ei ole enam võlgnevusi.

o E AS kinnitas, et võlgnikul ei ole enam võlgnevusi.

o Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskuse nimel) teatas, et jääb varasemalt

esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt võlgnik on tasunud võlausaldajale kogu nõude.

o I AG teatas, et võlgnikul ei ole enam võlgnevusi.

o Võlausaldaja K. A. seaduslik esindaja L. L. teatas, et võlgnik on perioodil juuni 2016 kuni

november 2021 teinud makseid summas 9628,18 eurot.

Võlgnik esitas 23.10.2023 kohtule taotluse, mille kohaselt soovib kohustustest vabastamise

menetlust pikendada ühe aasta võrra, et saaks tasutud elatise võlgnevuse.

Kohus selgitas võlgnikule telefoni teel, et kohtul ei ole võimalik käesolevaga kohustustest

vabastamise menetlust pikendada, kuivõrd menetlus on kestnud juba üle seitsme aasta.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 sätestab, et FiMSi kohaldatakse pärast

FiMSi jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Sama sätte

teise lõike kohaselt enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (PankrS, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut,

kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 8

lg 2 kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis

reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus

leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja

määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest

vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse

algatamisest. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

möödunud seitse aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik ega

võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad

E AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, I AG ja I OÜ kinnitasid kohtule, et võlgnik on võla täies

ulatuses tasunud. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.

Võlausaldajad N AS, K. A. ja kohtutäitur R. S. ei esitanud kohtule oma sisulist seisukohta

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas.

Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alusena ette vaid võlgniku

kohustustest vabastamise või sellest keeldumise. Tulenevalt PankrS § 2 teisest lausest on

kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas

on PankrS §-s 2 nimetatud eesmärk osade nõuete puhul juba täidetud, puudub kohtu hinnangul

vajadus nende nõuete osas kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist. Seega kõigi

võlausaldajate osas, kes on kohtule kinnitanud võlgniku poolt nõuete rahuldamist, tuleb

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning lõpetamise alusena tuleb kohaldada

analoogia korras PankrS § 159, mis annab aluse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotialuse

äralangemise tõttu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse

võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või, et teda ei ähvarda

maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine

tulevikus oli tõenäoline.

Kuivõrd võlgnik M. L. on tasunud mitmete pankrotimenetluses tunnustatud nõuded

võlausaldajate ees täies ulatuses, lõpetab kohus E AS, Riigi Tugiteenuste Keskus, I AG ja I OÜ

nõuete osas M. L. kohustustest vabastamise menetluse seoses kohustuste täitmisega.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendati kohtu 22.02.2022 määrusega kuni

10.11.2023. Menetlust pikendati võlgniku enda taotlusel, et ta saaks oma võlad tasutud. Kuigi

võlgnik sooviks menetlust pikendada veel ühe aasta võrra, et tasuda lõpuni ka elatisevõlg, siis

juhindudes PankrS §r 175 lg 51 teisest lausest ei ole käesolevat menetlust võimalik rohkem

pikendada, kuivõrd see on kestnud üle seitsme aasta.

Kohustustest

vabastamise

menetluse

lõpetamise

otsustamisel

hindab

kohus,

lisaks

võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse

jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma

kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnik on enamike võlausaldajate nõuded rahuldanud.

Seejuures ei ole kõik võlausaldajad siiani kohtunõudele vastanud ega oma võla jääki esitanud.

Ainult võlausaldaja kohtutäitur K. P. on võlgniku vabastamisele vastu, kuid selgeid sisulisi

põhjendusi selle kohta esitanud ei ole. Võlgnik on täitnud talle ettenähtud kohustusi

nõuetekohaselt. Ta on esitanud aruandeid ja teinud võlausaldajatele väljamakseid. Ühtlasi käib

ta regulaarselt tööl ja otsinud menetluse kestel tulusama töökoha. Võlgnik on olnud kohtule

kättesaadav, esitanud regulaarselt aruandeid koos täiendavate selgituste ja vajalike lisadega.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste

täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku M. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku

algust, tuleb M. L. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus

on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on

ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku M. L.

majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg

1). Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai

võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud

võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud

ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et

võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate M. L. (pankrotis) kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik