2-20-18678/89 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.02.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-18678

Tsiviilasi

Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM hagi P.X

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

791 078,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM

(registrikood 10282494, aadress Vana-Narva mnt 22,

74114 Maardu)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Peeter

Ploom ja vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa (e-post:

menetlus@mmab.ee)

Kostja: P.X (isikukood XXX, aadress xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts

(e-post: madis.pats@lplaw.ee).

Asja läbivaatamine

17.10.2023 ja 25.10.2023 kohtuistungil ja edasi TsMS

§ 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaselts TECHNOMAR & ADREM esitas Harju Maakohtule hagi P.X vastu võla, milles

palus:



välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 1/2015-200 tulenevad

põhivõlgnevus 200 000 eurot ja intressivõlgnevus põhivõlgnevuselt määraga 5% aastas

20 805,55 eurot ja viivisvõlgnevus põhivõlgnevuselt 200 000 eurot viivisemääraga 8%

aastas (s.o 44,44 eurot päevas) perioodi eest 01.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni

summas 47 420,88 eurot ja edaspidi TsMS § 367 alusel viivisevõlgnevus määraga 8%

aastas põhivõlgnevuselt 200 000 eurot (s.o 44,44 eurot päevas) kuni põhinõude

täitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi viivisemääraga 8%

aastas (s.o 44,44 eurot päevas) põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;



välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr 2/2016-300 tulenevad

põhivõlgnevus 360 000 eurot ja intressivõlgnevus põhivõlgnevuselt määraga 5% aastas

32 692 eurot ja viivisevõlgnevus põhivõlgnevuselt 360 000 eurot viivisemääraga 8%

aastas (s.o 80 eurot päevas) perioodi eest 01.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni summas

85 360 eurot ja edaspidi TsMS § 367 alusel viivisevõlgnevus määraga 8% aastas (s.o

80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt 360 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi viivisemääraga 8% aastas (s.o 80 eurot

päevas) põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja



välja mõista kosjalt hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud ja kosja kantud

menetluskulud jätta tema kanda ning kohtulahendis menetluskulude

kindlaksmääramise kohta märkida TsMS § 177 lg 4 alusel, et hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja kui laenuandja ja kostja kui laenusaaja vahel

on sõlmitud alljärgnevad laenulepingud, koos nende lisadega:

3. 27.11.2015.a. laenuleping nr 1/2015-200, koos lisadega (edaspidi LL 1), laenusummas 200

000 eurot (LL1 p 1.2.) ja intressiga 5% laenusummalt aastas (LL 1 p 2.1. ja 2.2.).

11.03.2016.a. sõlmitud LL 1 lisakokkuleppe nr 3 kohaselt pidi kostja tagastama laenu ja

tasuma intresse kogu aja eest TA-le hiljemalt 31.12.2017.a., mida kostja siiani teinud pole. LL

1 järgi oli seisuga 31.12.2017.a. kostja põhivõlgnevus hagejale 200 000 eurot ja

intressvõlgnevus 20 805,55 eurot. Seega oli kostja LL 1 järgne koguvõlgnevus hagejale

seisuga 31.12.2017.a. 220 805,55 eurot.

4. 11.01.2016.a. laenuleping nr 2/2016-300, koos 05.02.2016, 18.02.2016 ja 11.03.2016.a.

sõlmitud lisadega (edaspidi LL 2). LL2 ja selle lisade alusel sai kostja kokku laenu 360 000

eurot (LL 2 p 1.1. ja LL 2 lisa 2 p 1.1.) ja intressiga 5% laenusummalt aastas (LL 2 p 2.1. ja

2.2.). LL 2 ja selle lisa nr 3 (lisa 3.3.) alusel pidi kostja tagastama hagejale laenu ja intresse

kogu aja eest hiljemalt 31.12.2017.a., mida kostja siiani teinud pole. LL 2 järgi oli seisuga

31.12.2017.a. kostja põhivõlgnevus hagejale 360 000 eurot ja intressivõlgnevus 32 692 eurot.

Seega oli kostja LL2 järgne koguvõlgnevus hagejale seisuga 31.12.2017.a. 392 692 eurot.

5. Seega moodustas kostja koguvõlgnevus mõlema laenulepingu järgi hagejale seisuga

31.12.2017.a. kokku 613 497,55 eurot.

6. Mõlema laenulepingu kohaselt pidi kostja tagastama kogu laenusumma ja intressid laenu

tagastamise lõppkuupäeval, so 31.12.2017.a.

7. Laenulepingutes ei ole viivis märgitud, kuid tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 on hagejal õigus

nõuda kostjalt alates 01.01.2018.a. viivise tasumist põhivõlgnevuselt määraga 8% aastas, mille

väljamõistmist hageja kostjalt ka taotleb.

8. Eeltoodu alusel muutusid 01.01.2018.a. sissenõutavaks nii mõlema laenulepingu

põhivõlgnevused, intressinõue (määraga 5% aastas) ja hakkas kehtima viiviste tasumise nõue

(määraga 8% aastas).

9. Mõlema laenulepingu puhul ja ka käesolevas hagis on aastase intressi ja viivise määrade

arvutamisel lähtutud arvestusest, et aastas on 360 päeva.

10. Hagi esemes on intressinõuded esitatud ja arvestatud määraga 5% aastas ja intressi on

arvestatud laenu väljamaksmise päevale järgnevast päevast kuni lepingute-järgse laenu ja

intresside tagastamise kohustuse kuupäevani 31.12.2017.a. (lepingute lõppemiseni). Eeltoodu

alusel on LL 1 puhul arvestatud intressi 749 päeva eest (29+360+360 päeva, 200 000 eurot

kanti üle 02.12.2015.a.).

11. LL 2 puhul on arvestatud intresse (määraga 5% aastas) esmalt summalt 300 000 eurot 37

päeva eest (12.01.16.-19.02.16. , summa 300 000 eurot kanti P.Xle üle 12.01.16.) ja summa 60

000 eurot kanti P.Xle üle 19.02.2016. , misjärel alates 20.01.2016.a. kuni 31.12.2017.a. on

arvestatud intresse summalt 360 000 eurot ja seda siis 683 päeva eest (323 + 360).

12. Hagi esemes on viivisenõuded, sh nende määr (8% aastas põhivõlgnevuselt),

väljamõistetav periood (01.01.2018.a. kuni 17.12.2020.a., so 1067 päeva) ja põhivõlgnevuse

summad (200 000 eur ja 360 000 eur) eraldi välja toodud mõlema laenulepingu alusel ja

viivisenõuded on esitatud samuti TsMS §-s 367 sätestatud viisil. Eeltoodu alusel on viivise

arvestamise alused, põhimõtted ja arvutuste käik arusaadav ja jälgita.

13. Hageja on laenulepingujärgsed kohustused täitnud nõuetekohaselt.

14. LL1 p 1.2. alusel, pidi laen väljastatama selle kandmisega kostja kontole, kuid

01.12.2015.a. taotluses palus kostja selle summa kanda tema firma ILUMI GROUP OÜ

kontole, mida hageja ka tegi.

15. LL2 p 1.2. ja selle lisa nr 2 p 1.2. alapunktide a) ja b) alusel pidi laen väljastatama selle

kandmisega kostja kontole, kuid 18.02.2016.a. taotluses palus kostja selle kogusummas kanda

tema firma ILUMI GROUP OÜ kontole, mida hageja ka kahe maksega tegi.

16. Seega on kostja kogu laenusumma kätte saanud.

17. Laenude ja intresside tasumise tähtpäeva saabumise järgselt on hageja korduvalt

pöördunud kostja poole järelepärimiste/nõuetega laenu ja intresside tagasimaksmise kohta,

seda nii suuliselt kui kirjalikult meili teel, kuid vaatamata erinevatele lubadustele, pole ta seda

ikkagi siiani teinud, lisaks on ta nüüd peale 11.11.2020.a. Nõudekirja kättesaamist alusetult ja

pahatahtlikult asunud seisukohale, et ta ei peagi midagi hagejale nende laenulepingute alusel

tagastama.

KOSTJA SEISUKOHT

18. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

19. Kostja vastuse kohaselt hageja on hagiavalduses ebaõigesti kvalifitseerinud hagi aluseks

olevate krediidilepingute osapooled ja ei ole esitanud õigeid andmeid selle kohta, milles

pooled neid lepinguid sõlmides tegelikult silmas pidasid ja kokku leppisid. Seetõttu ei ole

hageja andnud kostja hinnangul õiget ja põhjendatud hinnangut ka hagi aluseks olevatele

krediidilepingutele.

20. Kostja ja Y, kes on ka hageja ainuaktsionäriks, alustasid 2007. aastal nende omandis või

kontrolli all olevate Eestis kui Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingute kaudu ühist

elamukinnisvara arendamisprojekti Vene Föderatsioonis, Peterburis (projekt Vanino).

Mainitud projekti vahetuks elluviijaks oli Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutsev OOO

Tareal Vene Föderatsiooni registritunnus 1074703003022, asukohaga Sankt-Peterburgi linn,

Moskovski prospekt 97 Lit.A ruum 17N, kontor 512). OOO Tareal põhikapitalist 65% kuulus

AS-le Tasmo Ärigrupp (Eesti registrikood 10057432, mille ainuaktsionäriks on hageja ja mis

seeläbi moodustab hagejaga kontserni ÄS § 6 tähenduses) ja 35% OÜ-le Ilumi Group OÜ

(registrikood 11162734, mille ainuosanikuks on kostja).

21. OOO-le Tareal kuuluva vara hinnanguliseks koguväärtuses oli 2015. aasta lõpu seisuga 27

000 000 eurot. Vene Föderatsioonis samal ajal alanud majanduskriisi ning sellest tingitud

ehitusjärgus elamispindade müügi olulise languse tõttu tekkis OOO-l Tareal käibevahendite

likviidsusprobleem, mistõttu sattus ohtu poolelioleva kinnisvaraprojekti ehitustegevuse

jätkamine. Eesmärgiga tagada OOO Tareal tegevuse, sh pooleli olev ehitustegevuse jätkumine

leppisid kostja ja Y 2015 novembris kokku OOO Tareal täiendavas finantseerimises, mille

raames Q kohustus andma OOO-le Tareal täiendavalt intressiga laenu põhisummas 560 000

eurot. Vastava asjaolu nähtub muuhulgas hageja poolt kostjale 19.06.2018 ja 20.07.2018

saadetud e-kirjadest.

22. Tehnilistel põhjustel ja ka Q initsiatiivil ning pealekäimisel korraldati vastava laenusumma

andmine OOO-le Tareal hageja, kui AS Tasmo Ärigrupp emaettevõtte poolt läbi hagejaga

27.11.2015 sõlmitud laenulepingu nr 1/2015-200 (200 000 eurot aastaintressiga 5%) ja

11.01.2016 vormistatud laenulepingu nr 2/2016-300 (360 eurot aastaintressiga 5%). Mainitud

laenulepingute alusel kandis hageja laenusummad Ilumi Group OÜ pangakontole, millelt

vastavad summad kanti Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingule OOO-le Ilumi ning anti

seejärel Vene Föderatsioonis OOO Tareal käsutusse. Kostja laenusummasid iseseisvalt ja oma

tarbeks ei kasutanud ega saanudki kasutada. Kostja märgib seda, et hageja jälgis ja kontrollis

pidevalt laenusummade kasutamist OOO Tareal tarbeks ning kostja esitas ka vastavaid

aruandeid. Mainitud asjaoludel leiab kostja, et hageja tegelikuks eesmärgiks ja sooviks

kostjaga laenulepingute vormistamisel oli kas OOO-le Tareal laenude andmine või sisuliselt

täiendava omanikuinvesteeringu tegemine, mitte aga kostjale kõrge intressiga tarbijakrediidi

andmine. Vastavale asjaolule on hageja viidanud ka oma 25.11.2020 e-kirjas hagejale ja tema

ainuaktsionärile Yle. Arvestades mainitud asjaolusid vastab hageja tegevus seonduvalt

vaatlusaluste laenulepingutega, mitte tarbijakrediidi andmisele kostjale kui füüsilisele isikule,

vaid OOO-sse Tareal sisuliselt omakapitaliinvesteeringu tegemise tunnustele. Asjaolusid

arvestades on ilmne, et hageja pidas silmas seda, et OOO Tareal võlgnikuna tagastab hagejale

laenu ja tasub intressi vaid juhul, kui OOO Tareal äritegevus osutub edukaks, mis 2015 Vene

Föderatsioonis valitsenud majanduslikku olukorda arvestades oli pigem ebatavaline ja

ebatõenäoline, mistõttu vaatlusaluseid OOO-le Tareal laenudena tehtud makseid tuleks

tegelikult vaadelda hageja poolt samasse kontserni kuuluvasse ettevõttesse tehtud

omakapitaliinvesteeringuna. Omakapitaliinvesteeringuks saab pidada nn igavest laenu, mille

puhul laenuandja ei saa laenu tagasisaamist mõjutada ja mille puhul on laenu tagastamise

tingimuse saabumine väga ebatõenäoline. Kostja leiab, et eelmainitud asjaoludel hageja

eesmärgiks kõnealuste tarbijakrediidilepingute vormistamisel ja nende pikendamisel oli OOO-

le Tareal laenude andmise või viimati mainitud äriühingusse omakapitaliinvesteeringu

tegemine kogusummas 560 000 eurot. Kostja leiab mainitud põhjustel, et hagi aluseks olevad

mõlemad laenulepingud ja nendega seotud täiendavad kokkulepped on TsÜS § 89 lg 3 alusel

käsitletavad näilike tehingutena, mis TsÜS § 89 lg 2 tulenevalt on tühised. Kostja märgib seda,

et ka hageja ise on 20.07.2018 kostjale saadetud kirjas osundanud sellele, et kõnealuste

laenulepingute alusel on tegemist tühiste tehingutega, mida asjaolusid arvestades tuleks

kuidagi seadustada.

23. Kostja osundab ka sellele, et hageja kasutas vaatlusaluseid laenulepinguid kostja kui OOO

temast sõltuva isiku ja OOO Tareal vähemusäripartneri kontrolliva isiku survestamiseks.

Hageja nõudmisel ja vahetul hoiatusel asuda temalt sisse nõudma lepingutest tulenevaid

nõudeid, nõustus kostja esmalt nii laenulepingute tähtaegade pikendamisega kui ka seejärel

tema poolt kontrollitava OÜ Ilumi Group omandis oleva OOO Tareal 35% osaluse turuhinnast

oluliselt madalama hinnaga loovutamisega 24.08.2018 hageja tütarettevõttele AS-le Tasmo

Ärigrupp. Mainitud nõudmisi esitas hageja korduvalt ja sealhulgas ka juba oma 19.06.2018 e-

kirjas kostjale.

24. Mainitud asjaoludel leiab kostja, et vaatlusalused laenulepingud on tühised ka seetõttu, et

nende sõlmimine oli vastuolus heade kommetega, kuivõrd tegemist oli hageja poolt varjatud

laenu andmise või omakapitalinvesteeringu tegemisega OOO-sse Tareal ning ka hageja

eesmärgiga saavutada läbi vaatlusaluste lepingute võimalus kostja kui sisuliselt

vähemusäripartneri õigusvastaseks survestamiseks, mis lõppkokkuvõttes viis OÜ-le Ilumi

Group kuulunud OOO Tareal 35% osaluse turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga (osalus

võõrandati 50 euro eest) hageja tütarettevõttele AS Tasmo Ärigrupp. Kostja leiab, et ka

mainitud põhjustel, et hagi aluseks olevad mõlemad lepingud koos nende täiendavate

kokkulepetega on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel.

25. Isegi juhul, kui kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et vaatlusalused laenulepingud

on tühised, kas TsÜS § 86 lg 1 või § 89 lg 2 alusel, on kostja hinnangul tühised TsÜS § 86 lg 1

alusel läbi kostja kui hagejast sõltuva isiku survestamise saavutatud laenulepingute

pikendamise kokkulepped. Juhul kui kohus peab laenulepinguid vaatamata kostja

vastuväidetele siiski kehtivateks, muutusid viimati mainitud asjaoludel 27.11.2015 sõlmitud

laenulepingust nr 1/2015-200 tulenevad hageja nõuded sissenõutavateks 31.12.2016. Hageja

nõuded 11.01.2016 sõlmitud laenulepingust nr 2/2016-300 muutusid sissenõutavateks

11.02.2016 laenusumma 300 000 eurot osas ja 11.03.2016 laenusumma 60 000 eurot osas.

Kuivõrd tegemist on tehingutest tulenevate nõuetega, on vastavate nõuete aegumise tähtaeg

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude

sissenõutavaks muutumisega kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja leiab mainitud

asjaoludel, et hageja nõuded tulenevalt 27.11.2015 sõlmitud laenulepingust nr 1/2015-200

aegusid alates 31.12.2019 ja nõuded tulenevalt 11.01.2016 sõlmitud laenulepingust nr 2/2016-

300 laenusumma 300 000 eurot osas aegusid alates 11.02.2019 ning laenusumma 60 000 eurot

osas aegusid 11.03.2019. Mainitud asjaoludel olid kõik hageja poolt hagis esitatud nõuded

hagi esitamise ajaks, so 18.12.2020 ka aegunud.

26. Hageja nõue põhineb 27.11.2015 ja 11.01.2016/18.02.2016 vormistatud laenulepingutel ja

nende pikendamise kokkulepetel, mis mõlema lepingu osas on sõlmitud 11.03.2016. Mainitud

laenulepingute kohaselt pidi hageja kostja käsutusse andma kokku 560 000 eurot. Juhul, kui

kohus ei pea võimalikuks nõustuda kostja eelmainitud seisukohtadega laenulepingute tühisuse

osas, leiab kostja, et mõlemad kõnealused laenulepingud kvalifitseeruvad VÕS § 402 järgi

tarbijakrediidilepingutena. Laenulepingutest ei nähtu, et kostja oleks võtnud hagejalt laenusid

majandus- või kutsetegevusega tegelemiseks. Vastupidisele seisukohale ei ole asunud hagis ka

hageja. Järelikult tegutses kostja kõnealuste lepingute sõlmimisel tarbijana ning

laenulepingutele kohalduvad kõik tarbijakrediidilepinguid reguleerivad sätted. Kostja osundab

seejuures ka sellele, et VÕS § 421 kohaselt on kõrvalekaldumine tarbijakrediidilepinguid

puudutavatest sätetest tühine.

27. Hageja ei ole täitnud laenulepingute sõlmimisel VÕS §-st 4031 ja 4032 tulenevaid

kohustusi. Kuna füüsilise isikuna ei ole saanud vaatlusaluste laenulepingute alusel mingeid

summasid ega ole füüsilise isikuna asunud neid krediite ka kasutama, leiab kostja, et hagejal

puudub antud asjaoludel nõudeõigus tema vastu.

28. Eeltoodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on

alusetu ning põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei

ole hagis esile toonud oma nõuete aluseid ega nende sisulist ulatust, mistõttu on kostjal

käesoleval ajal objektiivselt raskendatud oma lõplike seisukohtade kujundamine hageja nõuete

suhtes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

30. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:



Hageja ja kostja vahel on 27.11.2015. a. sõlmitud laenuleping nr 1/2015-200 (Laenuleping

I) laenusummaga 200 000 eurot intressiga 5% laenusummalt aastas, millele 11.03.2016.a.

sõlmitud lisakokkuleppe nr 3 alusel kohustus kostja laenusumma ja intressid tagastama

kuni 31.12.2017. a (I kd tl 5-14);



Hageja ja kostja vahel on 11.01.2016. a. sõlmitud laenuleping nr 2/2016-300 (edaspidi

Laenuleping II, edaspidi koos Laenulepinguga I Laenulepingud) koos sellele 05.02.2016,

18.02.2016 ja 11.03.2016.a. sõlmitud lisadega, laenusummaga 360.000 eurot (vastavalt

18.02.2016. a. lisakokkuleppele) intressiga 5% laenusummalt aastas, millele 11.03.2016.a.

sõlmitud lisa nr 3 alusel kohustus kostja laenusumma ja intressid tagastama kuni

31.12.2017. a) ( I kd tl 15-26);



01.12.2015 esitas kostja taotluse laenusumma kandmiseks Ilumi Group OÜ kontole.

Hageja on 02.12.2015 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 200 000 eurot selgitusega „Laen

1/2015.200 27.11. P.X vastu“ (I kd tl 26-28);



18.06.2016 esitas kostja taotluse laenusummas kandmiseks Ilumi Group OÜ kontole.

Hageja on 12.01.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 300 000 eurot selgitusega „Lep.

2/2016-300 11.01.16. P.X“ ja hageja on 19.02.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 60

000 eurot selgitusega „Lepingu lisa 2/2016-300“ (I kd 29- 31 pöördel).

31. Hageja on palunud kostjalt välja mõista Laenulepingust I tulenev põhivõlgnevus 200 000

eurot, intressivõlgnevus 20 805,55 eurot ja viivisvõlgnevus põhivõlgnevuselt 200 000 eurot

viivisemääraga 8% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja Laenulepingust

nr II tulenev põhivõlgnevus 360 000 eurot ja intressivõlgnevus 32 692 eurot ja

viivisevõlgnevus põhivõlgnevuselt 360 000 eurot viivisemääraga 8% aastas perioodi eest

01.01.2018.a. kuni hagi esitamiseni summas 85 360 eurot ja edaspidi TsMS § 367 alusel

viivisevõlgnevus määraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt 360 000 eurot

kuni põhinõude täitmiseni, sh kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edaspidi

viivisemääraga 8% aastas (s.o 80 eurot päevas) põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

32. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu leides, et Laenulepingud ja nendega seotud täiendavad

kokkulepped on TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike tehingutena, mis TsÜS § 89 lg 2

tulenevalt on tühised. Kostja leiab ka, et Laenulepingud on tühised ka seetõttu, et nende

sõlmimine oli vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel. Juhul kui kohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et laenulepingud on tühised kas TsÜS § 86 lg 1 või § 89 lg 2 alusel, on

Laenulepingud tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel läbi kostja kui hagejast sõltuva isiku

survestamise saavutatud Laenulepingute pikendamise kokkulepped. Juhul, kui kohus ei pea

võimalikuks nõustuda kostja seisukohtadega laenulepingute tühisuse osas, kvalifitseeruvad

mõlemad laenulepingud VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepingutena ja kuna hageja ei ole

laenudlepingute sõlmimisel täitnud VÕS §-st 403 1 ja 302 2 tulenevaid kohustusi, siis on

laenulepingud ja nende pikendamise kokkulepped tühised. Samuti on kostja esitanud hageja

nõudele aegumise vastuväite.

33. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel

kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel,

kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga

34. Kohus hindab käesoleva vaidluse lahendamiseks kõigepealt seda, kas hageja ja kostja

vahel sõlmitud laenulepingud võivad olla näilikud ja seetõttu tühised.

35. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt

ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Riigikohtu selgituste kohaselt tuleb

tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, s.t hinnata poolte tahteavaldusi, et

selgitada, mida tegelikult sooviti (RKTKo 3-2-1- 137-09, p 11, 3-2-1-139-08, p 8).

36. Riigikohtu kriminaalkolleegium (3-2-11-18-58, 19.04.22, p. 39) tuginedes suures ulatuses

ka varasemale Riigikohtu praktikale on näiliku tehingu kohta TsÜS § 89 lg 1 mõttes märkinud

alljärgnevat: „Seega eeldab tehingu näilikkus seda, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud

vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või

teeselda tehingu toimumist üldse (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2020. a otsus nr 3-

18-1740/36, p 14). Jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte

tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (vt ka Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-88-07, p 12 ja 5. juuni 2019. a

otsus nr 2-17-17217/37, pd 20-21). Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa

rajada vaid tehingu ühe poole tahtele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a

otsus asjas nr 3- 1-1-23-15, p 54)“.

37. Vaidlust pole selle üle, et kostja ja Y, kes on ka hageja ainuosanikuks, alustasid 2007.a.

aastal nende omandis ja või kontrolli all olevate Eestis ja Vene Föderatsioonis registreeritud

äriühingute kaudu ühist elamukinnisvara arendamisprojekti Vene Föderatsioonis, Peterburis

(projekt Vanio). Selle projekti vahetuks elluviijaks oli Vene Föderatsioonis registreeritud ja

tegutsev OOO Tareal. Vaidluse all ei ole asjaolu, et OOO Tareal omanikeks olid 65% ulatuses

AS Tasmo Ärigrupp (mille ainuaktsionäriks on hageja) ja 35% ulatuses OÜ Ilumi Grupp.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja on OÜ Ilumi Grupp ainuosanikuks ehk ainsaks

lõppkasusaajaks (I kd tl 68-85).

38. Kostja väidab, et eesmärgiga tagada OOO Tareal tegevus, sh poolelioleva ehitustegevuse

jätkamine leppisid kostja ja Y 2015 novembris kokku OOO Tareal täiendavas

finantseerimises, mille raames Y kohustus andma OOO-le Tareal täiendavalt intressiga laenu

põhisummas 560 000 eurot. Kostja väitel hageja sõlmis kostjaga näilikud laenulepingud

üksnes selleks, et kasutada kostjat, Ilumi Grupp OÜ-d ning OOO-d Ilumi tegelike laenude

andmiseks Vene Föderatsioonis registreeritud OOO-le Tareal. Kostja väitel hageja tegelikuks

eesmärgiks ja sooviks kostjaga laenulepingute vormistamisel oli kas OOO-le Tareal laenude

andmine või sisuliselt täiendava omanikuinvesteeringu tegemine, mitte aga kostjale kõrge

intressiga tarbijakrediidi andmine.

39. Seega tuleb kohtul järgnevalt tuvastada, milline oli poolte tegelik tahe Laenulepingute

sõlmimisel.

40. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS

§ 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping kas pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega või muul viisil

kokkuleppe saavutamisega. TsÜS § 67 lg 1 sätestab tehingu mõiste ja selle kohaselt on tehing

toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu sõlmimise eelduseks vastastikuste

tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe olulistes küsimustes. Poolte tahet

tuleb tõlgendada lepingu tõlgendamise reeglite järgi. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige

arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid,

tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist

enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist

praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda.

41. Kohus leiab, et kohtule esitatut tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel

laenulepingute sõlmimisel ei olnud poolte tegelik ühine tahe suunatud hageja poolt kostjale

kui füüsilisele isikule laenu andmisele, vaid kostjat ära kasutades Vene Föderatsioonis

registreeritud ja tegutseva ning hageja kontserni kuuluva OOO Tareal (OOO Tareal

põhikapitalist 65% kuulus hageja 100% tütarettevõttele AS Tasmo Ärigrupp)

majandustegevuse kiireloomuliseks finantseerimiseks, kuivõrd OOO-d Tareal ähvardas

käibevahendite puudumise tõttu majandustegevuse seiskumine. Asjaolu, et laenulepingute

tegelikuks eesmärgiks oli OOO Tareal finantseerimine kinnitavad nii kohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid kui ka asjas 17.10.2023 toimunud kohtuistungil ülekuulatud isikute

ütlused.

42. Hageja ja kostja vormistasid 27.11.2015 ja 11.01.2016 Laenulepingud ja hiljem ka

nendega seotud täiendavad kokkulepped, mille kohaselt hageja justkui andis kostjale kui

füüsilisele isikule sihtotstarbeta, kõrge intressi ja lühikese tähtajaga laenusid kokku summas

560 000 eurot. Samas kostja vastavaid laenuvahendeid enda kasutusse kunagi faktiliselt ei

saanud. Hageja ei ole esitatud ühtegi tõendit ega loogilist selgitust, miks ta sõlmis kostjaga

Laenulepingud olukorras, kus hagejale oli teada või pidi olema teada, et kostja füüsilise

isikuna sellist laenu ei vaja ja tal puuduvad ka igasugused reaalsed võimalused

Laenulepingutes sätestatud kohustuste täitmiseks, kuivõrd kostjal, aga ka tema omandis oleval

OÜ-l Ilumi Group puudusid selleks piisavad sissetulekud ja vara (I kd tl 125-129). Nimelt

27.11.2015 sõlmitud Laenulepinguga I oli väidetavalt kostjale antud laenu summas 200 000

eurot tagasimaksmise tähtaja 31.12.2016 ja 11.01.2016 sõlmitud Laenulepinguga II oli

kostjale laenu antud 300 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 11.02.2016. 18.02.2016 sõlmitud

Laenulepingu II lisaga oli väidetavalt kostjale antud laenu 60 000 eurot tagasimaksmise

tähtajaga 11.03.2013. Kohus märgib, et tegemist on füüsilise isiku jaoks märkimisväärselt

suure summaga ja väga lühikese tagasimaksmise tähtajaga, mistõttu sellise laenusumma

tagasimaksmine kostja poolt oli ilmselgelt ebarealistlik. Kostja ise on ka 17.10.2023 vande all

antud ütlustes avaldanud: “ma ei mõelnudki üldse selle peale, et tegemist on isikliku laenuga.

Ja ma ei võtnudki seda laenu kui isiklikku laenu kuna ma ei ole üldsegi mõelnudki selle peale“

/../. Lisaks on kostja 17.10.2023 toimunud kohtuistungil vande all antud ütlustes avaldanud

alljärgnevat: Vastates hageja esindaja küsimusele: „Kas saite siis aru, et nõue on P.X vastu? on

kostja avaldanud „See, et raha käib korraks minu käest läbi, ma ei sisustanud nii seda mõtet.

Sisuliselt Technomar andis küll raha oma tütarettevõttele, küll minu ettevõtte kaudu. Hiljem

pidi Technomar selle raha tagasi saama“. Vastates hageja esindaja küsimusele „Saan aru, et

justkui tegutsesite siis laenuvahendajale, millest pidi saama kasu kolmas isik (Tareal)? on

kostja avaldanud: „Jah, raha pidi minema Tareali.“ Vastates hageja esindaja küsimusele „Ma

saan aru, et te olite siis laenuvahendaja, nii öelda variisik, kelle kaudu raha pidi jõudma

Tareali“ on kostja avaldanud „Pigem variisik“ (II 126 pöördel - 128).

43. Kohus tuvastab, et 01.12.2015 esitas kostja taotluse laenusumma kandmiseks Ilumi Group

OÜ kontole. Hageja on 02.12.2015 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 200 000 eurot

selgitusega „Laen 1/2015.200 27.11.15 P.X vastu“ (I kd tl 26-28). 18.06.2016 esitas kostja

taotluse laenusummas kandmiseks Iumi Group OÜ kontole. Hageja on 12.01.2016 maksnud

Ilumi Group OÜ kontole 300 000 eurot selgitusega „Lep. 2/2016-300 11.01.16. P.X“ ja hageja

on 19.02.2016 maksnud Ilumi Group OÜ kontole 60 000 eurot selgitusega „Lepingu lisa

2/2016-300“ (I kd 29- 31 pöördel).

44. Kohtule esitatud Ilumi Group OÜ välismaksekorraldustest: nr 526, 03.12.2015 (13000000

RUB), nr 538 12.01.2016 (12000000 RUB), nr 550 26.01.2016 (11100000 RUB) ja nr 560

19.02.2016 (5000000 RUB) nähtub, et Ilumi Group OÜ kandis hagejalt vaidlusaluste

laenulepingute alusel saadud rahalised vahendid kogusummas 41100000,00 RUB (560 000

eurot) Vene Föderatsioonis registreeritud ja tegutsevale OOO-le Ilumi (I kd tl 123-125).

Kohtule esitatud Ilumi Group OÜ majandusaasta aruandest nähtuvalt Ilmu Group OÜ-l

puudusid reaalsed majanduslikud võimalused selliste laenude võtmiseks ja/või andmiseks (I

kd tl 125). Kohtule esitatud OOO Ilumi ja OOO Tareal vahel 07.12.2015 sõlmitud

laenulepingust nr 2, 19.02.2016 sõlmitud laenulepingust nr 3 ja 11.01.2016 sõlmitud

laenulepingust nr 4 nähtub, et OOO Ilumi laenas 03.12.2015, 12.01.2015 ja 26.01.2026

ülekannetena Ilumi Group OÜ-lt saadud rahalised vahendi OOO-l Tareal (I kd tl 130-135,

tõlge 178-183 pöördel). Kuivõrd OOO Tareal pangakontod olid arestitud (I kd tl 145, tõlge

170), siis kasutas OOO-le Tareal antud laenuvahendeid OOO Tareal eest ja viimase rahaliste

kohustuste (kohustuse ehitusettevõtete, äripartnerite ja tarnijate ees) täitmiseks OOO Ilumi

13.01.2016 OOO Ilumi ja OOO Tareal vahel sõlmitud agendilepingu alusel (I kd tl 130-135,

tõlge 178-183 pöördel). Seega kostja ei saanud vastavaid enda kastusse faktiliselt kunagi.

45. Hageja finantsjuhi E.G ja kostja vahelisest 11.03.2016 peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt

pidi hageja kontserni kuuluv Vene Föderatsioonis tegutsev OOO Tasmo SPB läbi OOO

Ilumi ja Ilumi Group OÜ tagastama hagejale OOO Tareal majandustegevuse

finantseerimiseks antud rahalised vahendid 560 000 eurot (II kd tl 29-30). Hageja poolt Ilumi

Group OÜ ja OOO Ilumi kaudu OOO Tareal majandustegevuse finantseerimist kinnitab ka

hageja finantsjuhi E.G´i 30.05.2016 e-kirjaga saadetud päring kostjale, milles kirja saatja

soovib teavet hageja poolt OOO-le Tareal antud laenuvahendite kasutamise kohta, sealhulgas

OOO Tareal rahaliste kohustuste täitmiseks ettevõtte Viking Stroi ees (II kd tl 31-32).

46. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja Q poolt 19.06.2018 kostjale ja P.Vle saadetud

e-kirjast nähtub, et OOO Tareal majandustegevuse finantseerimist korraldas hageja ning seadis

selle jätkumise tingimuseks selle, et kostjale kuuluv 35% suurune osalus OOO-s Tareal

vormistatakse ümber hagejaga mitteseotud isiku või juriidilise isiku nimele ( II kd tl 34-35).

Kostja poolt 23.06.2018 hagejale saadetud e-kirjast nähtub, Ilumi Group OÜ-le üle kantud

laenusummad olid ettenähtud hageja laenudeks OOO-le Tareal ning vastavaid vahendeid sellel

eesmärgil ka kasutati ( I kd tl 146-148).

47. 17.10.2023 kohtuistungil vande all antud ütlustes kinnitas hageja seaduslik esindaja Y, et

krediidilepingute sõlmimise tingis oli OOO Tareal keeruline majanduslik olukord ja sellest

tulenev selle äriühingu täiendava lühiajalise finantseerimise vajadus. Q ütluste kohaselt pidid

OOO-d Tareal finantseerima selle osanikud AS Tasmo Ärigrupp ja OÜ Ilumi Group (II kd tl

123 pöördel-126). Miks Q väitis, et OOO Tareal täiendava finantseerimise kohustus lausus

just kostjal kui füüsilisel isikul jääb arusaamatuks. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud

tõendeid ka selle kohta, et OOO Tareal 65% osanik AS Tasmo Ärigrupp oleks mainitud

asjaoludel vastavaid investeeringuid teinud. Q ei suutnud 17.10.2023 kohtuistungil

arusaadavalt ja eluliselt usutavalt selgitada, miks mainitud asjaoludel oli vaja sõlmida

laenulepingud just kostjaga, mitte nt Ilumi Group OÜ-ga, kes oli OOO Tareal osanik, kuid

suunata laenuvahendid, mitte kostjale, vaid läbi kolmandate isikute ikkagi OOO Tareal

täiendavaks finantseerimiseks.

48. 17.10.2023 kohtuistungil vande all ütluseid andes kostja kinnitas seda, et laenulepingute

eesmärgiks oli hageja poolt vahetult OOO Tareal tegevuse finantseerimine, mis ka faktiliselt

aset leidis ja hageja pidi investeeringu tagasi saama OOO Tareal majandustegevuses tekkiva

tulu arvel hiljem. Kostja selgitas, et asjaolusid, mis tingisid OOO Tareal täiendava

finantseerimise vajaduse, samuti seda, miks hageja taotles sellise finantseerimise korraldamist

just kostja ja viimasele kontrolli all olevate OÜ Ilumi Group ning OOO Ilumi kaudu (tegemist

oli tehnilistest põhjustest tekkinud kiireloomulise vajadusega) (II kt tl 126-129 pöördel).

49. 17.10.2023 kohtuistungil ülekuulatud OOO Tareal juhtivtöötajad O.M ja P.V kinnitasid

samuti seda, et 2015 lõpus ja 2016 alguses laekusid OÜ Ilumi Group ja OOO Ilumi kaudu

Venemaale hageja täiendavad rahalised vahendid/ investeering, mida kasutati faktiliselt OOO

Tareal majandustegevuse kulude kandmiseks. O.Mle ja P.V’le oli teada, et vastavad rahalised

vahendid investeeris just hageja OOO-sse Tareal selle majandustegevuse raskuste ületamiseks

täiendava rahastamise eesmärgil ning vastavate summade tagastamine pidi aset leidma

edaspidi OOO Tareal äritegevusest tekkiva kasumi arvel (II kd tl 129 pöördel-133 pöördel).

50. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja hageja poolt laenulepingutes sätestatud rahalisi

vahendeid enda käsutusse kunagi ei saanud, kuivõrd hageja kandis vastavad vahendid otse OÜ

Ilumi Group pangakontole, kust rahalised vahendid kanti üle OOO-le Ilumi ning edasi OOO-le

Tareal ja/või kasutati OOO Tareal rahaliste kohustuste katmiseks (I kd tl 26-29, 123-125,I kd

tl 130-135, tõlge 178-183 pöördel).

51. 17.10.2023 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud E.G kinnitas, et nõudis hageja

esindajana kostjalt ja OÜ-lt Ilumi Group pidevalt aruandlust selle, kohta kuidas toimus

kõnealuste rahaliste vahendite/ investeeritud summade kasutamine OOO Tareal tarbeks (II kd

tl 133 pöördel-137). E.G ütlused selle kohta, et kostja väidetavalt kasutas osa kõnealustest

vahenditest ka muudel, st OOO-ga Tareal mitteseotud isiklikel eesmärkidel ei saa pidada

usaldusväärseks, sest nimetatud seisukohad ei ole kooskõlas muude asjas esinevate tõenditega.

52. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingute eesmärgiks kostja ja temale

kuuluva äriühingu ärakasutaminekiirkorras OOO Tareal täiendava finantseerimise

korraldamiseks kuni hageja ise asutas selleks Vene Föderatsioonis oma tütarettevõtte OOO

Tsamo SPB.

53. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et OOO-st Tareal omas hageja kontserni kuuluv AS Tasmo

Ärigrupp 65% ja kostjale kuuluv OÜ Ilumi Group 35%. Vaidlus puudub selles, et OOO Tareal

majandustegevuse seisnes peaasjalikult Peterburis suuremahulise kinnisvaraprojekti “Vanino“

teostamises. Kohus tuvastab, et OOO Tareal osanikud AS Tasmo Ärigrupp, OÜ Ilumi Group,

kostja ja hageja kinnisvaraarendusprojekti “Vanino“ finantseerijana allkirjastasid 09.03.2016

ka täiendava kokkuleppe, mis kannab nime Projekt „Vaninio „omanike nõupidamise

protokoll“, millest nähtub see, et pooled käsitlesid vaatlusaluseid laene hageja poolt OOO-le

Tareal antud laenudena, mis OOO Tareal oli kohustatud tasuma poolte poolt kokkulepitud

korras ja tingimustel (I kd 149-151 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et ka antud kokkuleppe

tõendab seda, et laenulepingute tegelikuks sisuks ja eesmärgiks oli hageja poolt OOO Tareal

finantseerimine, mitte lühiajaliste sihtotstarbeta laenude andmine kostjale kui füüsilisele

isikule.

54. Seega võib nõustuda kostjaga, et arvestades eelmainitud asjaolusid, siis käesoleval juhul

teostas hageja oma tütarettevõtte AS Tasmo Ärigrupp eest OOO-sse Tareal

omakapitaliinvesteeringu. Laenu ja omakapitaliinvesteeringu eristamiseks tuleb hinnata hageja

vaatlusalust tegevust tervikuna. Asjaolusid arvestades on ilmne, et hageja pidas silmas seda, et

OOO Tareal võlgnikuna tagastab hagejale laenu ja tasub intressi vaid juhul, kui OOO Tareal

äritegevus osutub edukaks, mis 2015 Vene Föderatsioonis valitsenud majanduslikku olukorda

arvestades oli pigem ebatavaline ja ebatõenäoline, mistõttu vaatlusaluseid OOO-le Tareal

laenudena tehtud makseid tuleks tegelikult vaadelda hageja poolt samasse kontserni

kuuluvasse ettevõttesse tehtud omakapitaliinvesteeringuna. Omakapitaliinvesteeringuks saab

pidada nn igavest laenu, mille puhul laenuandja ei saa laenu tagasisaamist mõjutada ja mille

puhul on laenu tagastamise tingimuse saabumine väga ebatõenäoline. Seega eelmainitud

asjaoludel hageja eesmärgiks kõnealuste Laenulepingute vormistamisel ja nende pikendamisel

oli OOO-le Tareal laenude andmise või viimati mainitud äriühingusse

omakapitaliinvesteeringu tegemine kogusummas 560 000 eurot.

55. Ka hageja ise on 20.07.2018 kostjale saadetud kirjas osundanud sellele, et

krediidilepingute alusel on tegemist tühiste tehingutega, mida asjaolusid arvestades tuleks

kuidagi seadustada (I kd tl 87 pöördel-88 pöördel).

56. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad Laenulepingud ja

nendega seotud täiendavad kokkulepped on TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike

tehingutena, mis on TsÜS § 89 lg 2 tulenevalt tühised. Seetõttu puudub hagejal õiguslik alus

nõuda kostjalt Laenulepingute alusel nendest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Seega

tuleb hagi jätta rahuldamata.

57. Kuna kohus on asunud seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingute näol

on tegemist TsÜS § 89 lg 3 alusel käsitletavad näilike tehingutega, mis on TsÜS § 89 lg 2

tulenevalt tühised, siis ei pea kohus vajalikuks kostja teisi vastuväiteid hagile analüüsida.

58. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

59. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

60. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

61. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

62. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2025. a otsusega nr 2-20-

18678.