3-23-2652/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

08.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2652

Haldusasi

Gerico OÜ kaebus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

23.10.2023

otsuse nr

14-3/1594-4 tühistamiseks

või alternatiivselt

selle õigusvastasuse tuvastamiseks

ning vastustaja kohustamiseks.

Menetlusosalised Kaebaja: Gerico OÜ, esindaja v.adv. Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja:

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeerium,

esindajad Külli Siim ja Ingrid Raidme

Kaasatud haldusorgan: Saku vald, esindaja Siiri Raagmets

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tagastada kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuselt tasutud riigilõiv 20

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gerico OÜ-le kuulub Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevis asuv Männi tee 14 kinnistu

(katastritunnus 71801:001:1773). Saku Vallavalitsuse 22.12.2020 korraldusega nr 701

algatati detailplaneering (DP) Saku valla Saku aleviku Männi tee 14 maaüksusel ja lähialal.

Saku Vallavalitsuse 04.04.2023 korraldusega nr 227 võeti nimetatud DP vastu.

2. Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestati uus Saku valla üldplaneering (ÜP).

3. Saku

Vallavalitsus esitas 21.07.2023

kirjaga

nr

7-1/81-51

Regionaal-

ja

Põllumajandusministeeriumile (ReM) Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DP avalikul väljapanekul

esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. ReM teatas 23.10.2023 kirjaga nr

143/1594-4, et ei saa DP-le heakskiitu anda, kuna see ei ole kehtiva ÜP-ga kooskõlas ega vasta

seega planeerimisseaduse § 74 lõikes 5 sätestatule.

4. Gerico OÜ esitas 22.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ReM-i

23.10.2023 otsuse nr 14-3/1594-4 või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus ning kohustada

ReM-i andma heakskiit Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DP-le või kohustada otsustama

heakskiidu andmine DP-le ühe kuu jooksul arvates käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumisest.

5. Kohus võttis kaebuse 18.12.2023 määrusega menetlusse, sh kaasates menetlusse arvamuse

andmiseks Saku valla. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan teatasid oma 31.01.2024 vastustes,

et

ReM tutvus Saku valla poolt 22.11.2023 esitatud täiendavate selgitustega ning andis 22.01.2024

kirjaga nr 14-3/1594-6 Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DP-le heakskiidu eeldusel, et DP

seletuskirja täiendatakse selgitusega, mis käsitleb krundi minimaalsuuruse erinevust kehtiva ÜPga

ja toob välja, et DP ei ole vastuolus avalike huvidega ega mõjuta avalikku ruumi negatiivselt.

Sellest tulenevalt taotles vastustaja ka menetluse lõpetamist halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

6. Kaebaja teatas 07.02.2024 vastuses kohtunõudele, et vastustaja poolt uue haldusakti

andmisega on kaebuse eesmärk saavutatud (st ReM-i poolt on heakskiit DP-le antud ning

sellega sisuliselt tunnistatud kehtetuks 23.10.2023 keeldumine). Eeltoodust tulenevalt

nõustub kaebaja haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude (õigusabikulud 1600 eurot ja riigilõiv 20 eurot)

väljamõistmist HKMS § 108 lg 6 alusel. Kaebaja märgib, et nii kaebaja kui ka Saku vald on

vastustajale enne kaebuse esitamist esitanud omapoolsed seisukohad, mis sisus ei erine kaebuses

esitatud seisukohtadest. Kaebaja ja valla seisukohtadest hoolimata ei pidanud vastustaja enne

kaebuse esitamist võimalikuks DP-le heakskiitu anda. Ka kaebuse esitamisele järgnenud päeval

(23.11.2023) valla pöördumine vastustaja poole seisnes taotluses anda DP-le heakskiit, kuna DP

vastab 2023 ÜP-le. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et korduvalt heakskiidu taotlemisel võidakse

heakskiit (tingimuslikult) anda. Sellisele võimalusele ei viidanud heakskiidu andmisest

keeldumisel ka vastustaja. ReM oli 23.10.2023 kategoorilisel seisukohal, et DP ei vasta 2023 ÜPle

ning on sellest seisukohast ühemõtteliselt taganenud. Üksnes põhjusel, et sõnastuslikult on antud

tingimuslik heakskiit tuginedes valla täiendavale pöördumisele, oleks menetluskulude kaebaja

enda kanda jätmine ebaõiglane (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-13). Fakt on ka see, et n-ö

tingimusliku heakskiidu tingimused ei ole sellised, mille esitamiseks oleks vastustajal mingigi

õiguslik alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb.

Vastustaja on andnud 22.01.2024 kirjaga nr 14-3/1594-6 Männi tee 14 maaüksuse ja lähiala DPle

heakskiidu eeldusel, et DP seletuskirja täiendatakse. Seeläbi on kaebusega taotletud eesmärk

sisuliselt saavutatud ja HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatu kohaselt saab haldusasja menetluse

lõpetada. Kaebaja on menetluse lõpetamisega viidatud alusel nõustunud.

8. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud normi kohaselt peab

kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise määravaks põhjuseks

(otsustavaks teguriks) olema kaebuse esitamine selleks, et vastustaja peaks menetluskulud

kandma (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10). Riigikohtu antud tõlgenduse

kohaselt peab seega kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja

kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos. Üksnes võimalik kaudne põhjuslik

seos ei anna alust menetluskulude vastustaja

2(3)

kanda jätmiseks HKMS § 108 lg 6 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määrus nr 3-

23-1619, p 16).

Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust asuda seisukohale, et vastustaja poolt kaebaja DP-le

(tingimusliku) heakskiidu andmise (ja seeläbi kaebuses vaidlustatud keelduva otsuse kehtivuse

äralangemise) määravaks põhjuseks oli Gerico OÜ poolt kaebuse esitamine halduskohtule. Antud

juhul on tegemist olukorraga, kus Saku vald pöördus kaebuse esitamisega samal päeval, s.o

22.11.2023 kirjaga nr 7-1/81-56 ReM-i poole ning esitas täiendavad selgitused DP kohta ja palus

veelkord kaaluda DP-le heakskiidu andmist. ReM-i 22.01.2024 kirjast nähtuvalt esitas vald

selgitused mh seonduvalt ReM-i 23.10.2023 keelduvas otsuses osundatud vajadusega kaaluda

avalikku huvi ja vallaelanike huve olukorras, kus DP-s kavandatud krundi suurus ei ole vastavuses

kehtivas ÜP-s toodud krundi minimaalsuurusega. Vald selgitas seepeale ReM-ile täiendavalt, et

kaasnev mõju avalikule ruumile on vähene ning et DP-d, mis on vastuvõetud enne ÜP kehtestamist

ja milles kavandatud krundi suurus ei vasta ÜP-le, on vaid mõned üksikud ega mõjuta avalikku

huvi (tõdedes samas, et antud küsimust ei ole ÜP seletuskirjas käsitletud). Vastustaja 22.01.2024

kirjast nähtuvalt ongi kaebaja DP-le tingimusliku heakskiidu andmisel lähtutud mh just valla

kinnitusest, et kehtivas ÜP-s toodud krundi minimaalsuurusele mittevastavaid DP-sid on üksikuid

ning nende osas puudub avalik huvi. Kohtule ei nähtu, et vald või kaebaja oleks esitanud ReM-ile

juba enne kaebusega kohtu poole pöördumist täpselt samasugused selgitused ning seetõttu

ilmselgelt ei saanud valla 22.11.2023 pöördumine (täiendavad selgitused) olla määravaks kaebaja

DP-le heakskiidu andmisel.

ReM-i 22.01.2024 kirjast ilmneb kohtu hinnangul piisavalt selgelt see, et Männi tee 14 maaüksuse

ja lähiala DP-le anti heakskiit just Saku valla poolt 22.11.2023 esitatud täiendavatest selgitustest

lähtuvalt. ReM-i põhjendused nimetatud kirjas ei võimalda järeldada, et DP-le heakskiidu andmine

olnuks tingitud kaebusest ja selles toodud põhjendustest. Eeltoodut arvesse võttes ei saa asuda ka

seisukohale, et ReM-i 22.01.2024 kirja ja kaebuse esitamise vahel esineb otsene põhjuslik seos.

Kaebaja viide Riigikohtu 05.11.2013 otsusele nr 3-3-1-50-13 ei ole käesoleval juhul asjakohane,

kuna viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti

kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu (sh haldusasjad olid omavahel

seotud ja kaebaja võinuks neis esitatud kaebused esitada ka ühes haldusasjas). Kirjeldatud olukord

ei ole võrreldav praeguse juhtumiga.

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel juhul võimalik mõista kaebaja menetluskulusid HKMS

§ 108 lg 6 alusel välja vastustajalt ning kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS §

108 lg 4).

10. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse muu hulgas juhul, kui kohus

lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub pärast määruse

jõustumist kaebajale tagastamisele kaebuse eest tasutud riigilõiv (20 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrusega.

3(3)