2-23-141759/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-141759

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi N.P.-T. vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1259,59 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju

maakond; e-post mail@okincure.ee)

Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev

(e-post

dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja N.P.-T. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxxxx xx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 29. novembril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

962,37 eurot, intress 125,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 147,04 eurot ja

sissenõudmiskulu 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel 06.01.2024. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1259,59 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.06.2020 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu

nr 4846600, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 1 000 eurot (dtl 29-58). Kokku on krediidiandja

teinud kostjale väljamakseid summas 2000 eurot (dtl 59-60). Kostja on tagasimakseid teinud kokku

2002,98 eurot (dtl 67). Hageja saatis 13.06.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 64). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi

korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 04.07.2023.a. (dtl 64).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks küsis krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtte

perioodi 06.03.2020 - 09.06.2020 kohta. Pangakonto analüüsi tulemustel jõudis krediidiandja

järeldusele, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 510,88 eurot ning finantskohustused on 286 eurot

(dtl 80-84).

9. Kohus krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja krediidivõimelisuse

osas nõustuda ei saa. Kohus nõustub, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 510,88 eurot (sh juuni

kuus oli kostja palga suuruseks vaid 141 eurot). Kohus ei saa aga nõustuda kostja igakuiste

väljaminekutega. Krediidiandja on leidnud, et kostja igakuised finantskohustused on keskmiselt

summas 286 eurot, kuid kuskilt ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud ka kostja igakuised muid

püsikulusid söögile, eluasemele, transpordile jms. Kui arvestada kostja sissetulekust maha igakuised

2(4)

finantskohustused jääb kostjale muudeks püsikuludeks vaid 224 eurot, millest tuleks veel maha

arvestada käesoleva laenu tagasimakse summas 44,75 eurot ehk jääks kostjale kätte ainult 180

eurot. Nimetatud summast ei ole võimalik katta kostja elamiskulusid üürikorteris, transpordikulusid

ning elementaarseid kulusid söögile, riietele, tervishoiule jms. Kostja pangakonto väljavõttest

nähtub selgelt, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Lisaks on kostja

nimetatud perioodil võtnud juba uusi laenukohustusi. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja

adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.

10. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 47,88%

aastas, hiljem 37,68 (vt dtl 29 ja 61). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal

0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

11. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 2000 eurot. Kostja kohustus koos

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul vastavalt

krediidiandja poolt väljastatud arvetele.

12. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 2002,98 eurot (dtl 67).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu

põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks

üldse kokku pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi

rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud

õigust lepingut üles öelda.

13. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda

kostjalt intressi ega ka viivist.

14. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

18. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja

mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

3(4)

kohtunik

4(4)