3-24-320/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-320

Määruse kuupäev

07.02.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga

nr 3-23-1891

Menetlusosalised

Taotleja – Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 15 lg

8,

halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Maivo Kärt esitas 03.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et

pöörduda haldusasjaga nr 3-23-1891 seotud asjaoludel Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).

Taotleja soovib riigi õigusabi seoses tema õiguste ja põhivabaduste rikkumisega vangla poolt.

Taotleja märgib, et peab antud rikkumiste näol silmas vangistusseaduse § 23 lg-test 1–2 ja

riigivastutuse seaduse § 7 lg-test 1–2 tulenevate õiguste rikkumist, samuti Eesti Vabariigi

põhiseaduses sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumist. Taotleja sõnul on ta antud

haldusasjas läbinud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ja soovib esindajat, kelle vahendusel

saaks ta esitada nõuetele vastava kaebuse EIK-i.

2. Riigikohtu erikogu asus 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011 seisukohale, et kui isik taotleb

riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub

taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohus lähtub eeltoodud Riigikohtu erikogu

määruses toodud juhistest ning vaatab M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda

õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate

lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub

kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt

vastuvõetav.

3-24-320

4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35

esimese lõike kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 kolmanda

lõike järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus

ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega

kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja

arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine

nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta läbi vaatamata ühtki asja, mida

riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud.

5. Kohus leiab, et M. Kärdi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja

materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas M. Kärt haldusasjas nr 3-23-1891 kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata

jätmisega. Tartu Halduskohus tagastas 18.09.2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1891

M. Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pidanud kaebust perspektiivikaks ning

leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on

vähetõenäoline. Sama määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata M. Kärdi menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja jättis M. Kärdi taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata. M. Kärt esitas Tartu Halduskohtu 18.09.2023. a määruse peale

määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas läbivaatamatult 03.10.2023. a määrusega

HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p-de 1 ja 2 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2023. a määruse peale

esitas M. Kärt määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohus jättis 14.11.2023. a määrusega

M. Kärdi määruskaebuse menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-23-1891 jõustus lõplik lahend

Riigikohtu määrusega 14.11.2023. Seega on kõik Eesti siseriiklikud kohtud leidnud, et

M. Kärdi kaebus ei ole perspektiivikas.

7. Kohus mõistab, et taotleja arvates on haldusasjas nr 3-23-1891 tema kaebus tagastatud

õigusvastaselt. Kohus märgib, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja

hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud

tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid,

ei

tähenda

automaatselt

avaldaja

õiguste

rikkumist.

EIK

ei

ole

täiendavaks

edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu

15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12). Kuigi taotleja soovib EIK-i esitada

kaebuse seoses haldusasjaga nr 3-23-1891, ei ole ta osutanud ega tuginenud ühelegi

konventsiooni sättele ega esitanud arusaadavalt ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et Eesti

riik on tema suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate

lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus leiab, et M. Kärdi poolt EIK-i esitatav kaebus

seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata jätmisega vanglas oleks selgelt põhjendamatu

vastavalt EIÕK art 35 kolmanda lõike punktile (a).

8. Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)