3-24-320/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaivo Kärt esitas 03.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-23-1891 seotud asjaoludel Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 kohaselt, Art. 35 esimese, Art. 35 kolmanda; 3-24-320/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Maivo Kärt esitas 03.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-23-1891 seotud asjaoludel Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-320
Määruse kuupäev
07.02.2024
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa
Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga
nr 3-23-1891
Menetlusosalised
Taotleja – Maivo Kärt
RESOLUTSIOON
Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu
Ringkonnakohtule
päeva
jooksul
määruse
kättetoimetamisest
arvates
(riigi
õigusabi
seaduse
(RÕS) § 15 lg
8,
halduskohtumenetluse
seadustiku
(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Maivo Kärt esitas 03.02.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et
pöörduda haldusasjaga nr 3-23-1891 seotud asjaoludel Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK).
Taotleja soovib riigi õigusabi seoses tema õiguste ja põhivabaduste rikkumisega vangla poolt.
Taotleja märgib, et peab antud rikkumiste näol silmas vangistusseaduse § 23 lg-test 1–2 ja
riigivastutuse seaduse § 7 lg-test 1–2 tulenevate õiguste rikkumist, samuti Eesti Vabariigi
põhiseaduses sätestatud era- ja perekonnaelu puutumatuse rikkumist. Taotleja sõnul on ta antud
haldusasjas läbinud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ja soovib esindajat, kelle vahendusel
saaks ta esitada nõuetele vastava kaebuse EIK-i.
2. Riigikohtu erikogu asus 28.02.2022. a määruses nr 3-21-3011 seisukohale, et kui isik taotleb
riigi õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub
taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kohus lähtub eeltoodud Riigikohtu erikogu
määruses toodud juhistest ning vaatab M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.
3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab
sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi
kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda
õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate
lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub
kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt
vastuvõetav.
3-24-320
4. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35
esimese lõike kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste
õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 kolmanda
lõike järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus
ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega
kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, välja
arvatud juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine
nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist; sellel alusel ei või jätta läbi vaatamata ühtki asja, mida
riigisisene kohus ei ole nõuetekohaselt läbi vaadanud.
5. Kohus leiab, et M. Kärdi taotlus tuleb jätta RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna asja
materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.
6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas M. Kärt haldusasjas nr 3-23-1891 kaebuse Tartu
Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata
jätmisega. Tartu Halduskohus tagastas 18.09.2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1891
M. Kärdi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest ei pidanud kaebust perspektiivikaks ning
leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on
vähetõenäoline. Sama määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata M. Kärdi menetlusabi
taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja jättis M. Kärdi taotluse riigi õigusabi
saamiseks rahuldamata. M. Kärt esitas Tartu Halduskohtu 18.09.2023. a määruse peale
määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas läbivaatamatult 03.10.2023. a määrusega
HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p-de 1 ja 2 alusel. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2023. a määruse peale
esitas M. Kärt määruskaebuse Riigikohtule, kuid Riigikohus jättis 14.11.2023. a määrusega
M. Kärdi määruskaebuse menetlusse võtmata. Haldusasjas nr 3-23-1891 jõustus lõplik lahend
Riigikohtu määrusega 14.11.2023. Seega on kõik Eesti siseriiklikud kohtud leidnud, et
M. Kärdi kaebus ei ole perspektiivikas.
7. Kohus mõistab, et taotleja arvates on haldusasjas nr 3-23-1891 tema kaebus tagastatud
õigusvastaselt. Kohus märgib, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja
hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud
tema esitatud taotlusi ja tõendeid. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid,
ei
tähenda
automaatselt
avaldaja
õiguste
rikkumist.
EIK
ei
ole
täiendavaks
edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu
15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12). Kuigi taotleja soovib EIK-i esitada
kaebuse seoses haldusasjaga nr 3-23-1891, ei ole ta osutanud ega tuginenud ühelegi
konventsiooni sättele ega esitanud arusaadavalt ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et Eesti
riik on tema suhtes toime pannud EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate
lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Kohus leiab, et M. Kärdi poolt EIK-i esitatav kaebus
seoses tüdruksõbrale helistamise võimaldamata jätmisega vanglas oleks selgelt põhjendamatu
vastavalt EIÕK art 35 kolmanda lõike punktile (a).
8. Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel
rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)