3-23-2857/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2857

Haldusasi

Eesti Keskkonnateenused AS kaebus Keila Linnavalitsuse

16. novembri 2023. a korralduse nr 2-2/325 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Keskkonnateenused AS, esindajad v.adv

Toomas Pikamäe ja v.adv Helena Noot

Vastustaja – Keila linn, esindaja MV

Kolmas isik – RAGN-SELLS AS, esindaja v.adv Kadri

Matteus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20. detsembri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-2857 resolutsiooni punkt 9 muutmata,

kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila linn viis 2021. a-l läbi teenuste kontsessiooni erimenetluse korraldatava riigihanke

„Kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Keila linnas“ (viitenumber 238792), milles

esitasid pakkumused muu hulgas Eesti Keskkonnateenused AS ja RAGN-SELLS AS. Keila

Linnavalitsus tunnistas 28.10.2021 korraldusega nr 301 kõik pakkumused vastavateks ning

RAGN-SELLS AS pakkumuse edukaks. Eesti Keskkonnateenused AS vaidlustas korralduse

haldusasjas nr 3-21-2867, kuid tema kaebus jäi rahuldamata. Keila linn ja RAGN-SELLS AS

sõlmisid 25.05.2022 kontsessioonilepingu nr 12-2/86 maksumusega 452 565 eurot.

2. RAGN-SELLS AS esitas Keila Linnavalitsusele 30.08.2023 taotluse (täiendatud

29.09.2023) muuta Keila linna veopiirkonna korraldatud jäätmeveo raames kogutavate

segaolmejäätmete kogumise teenustasusid.

3-23-2857

2(8)

3. Keila Linnavalitsus rahuldas 16.11.2023 korraldusega nr 2-2/325 RAGN-SELLS AS

taotluse ja kehtestas Keila linna haldusterritooriumil alates 01.01.2024 segaolmejäätmete veo

teenuse uued hinnad, mis lähtusid arvestusest, et segaolmejäätmete 1 m3 senise maksumuse

6,78 eurot asemel on uueks maksumuseks 10,17 eurot. Taotluses on põhjendatud et Ukrainas

alanud sõja tõttu on tõusnud energiahinnad ja hüppeliselt kasvanud inflatsioon. Kütusekulud on

2021. a septembrist kuni 2023. a augustini tõusnud 49,64%, transporditöötajate töötasusid on

tõstetud 17,6%. Segaolmejäätmete Iru jäätmepõletusjaama üleandmise kulu on tõusnud 10%.

Jõelähtme prügilas on biolagunevate jäätmete vastuvõtu hind 59% kõrgem kui pakkumuse

esitamise hetkel. Samuti on biojäätmete kogused Keila linnas kasvanud 112%. Biojäätmetega

seotud kulusid on kaetud segaolmejäätmete tuludest. Riigihankes pakkumuse esitamise ajal ei

olnud võimalik prognoosida kulude sedavõrd suurt kasvu ja ettevõtjal ei ole võimalik kasvanud

kulusid kanda sisemiste ressursside arvelt. Uued teenushinnad peaksid katma jäätmekäitluskulu

ja tööjõukulude kallinemise. Korralduse õiguslike alustena viidati riigihangete seaduse (RHS)

§ 123 lg 1 p-le 2, jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-tele 5 ja 6, Keila Linnavolikogu 25.02.2016

määruse nr 6 „Keila linna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE 2016) §-le 10 ning riigihanke tulemusel

sõlmitud 25.05.2022 korraldatud jäätmeveo töövõtulepingu nr 12-2/86 p-le 4.5.

4. Keila linn ja RAGN-SELLS AS sõlmisid 04.12.2023 lepingu nr 12-2/86 muutmise

kokkuleppe, millega muudeti segaolmejäätmete veoteenuse hindasid vastavalt 16.11.2023

korraldusele nr 2-2/325. Kokkuleppe kohaselt on alates 01.01.2024 segaolmejäätmete 1 m3

maksumuseks senise 6,78 eurot asemel 10,17 eurot.

5. Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2023 kaebuse

(täiendatud 19.12.2023) Keila Linnavalitsuse 16.11.2023 korralduse nr 2-2/325 tühistamiseks.

Kaebajal on korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsus nr 3-3-1-

31-11, p-d 16–17). Korraldus on õigusvastane, sest Keila Linnavolikogu 26.04.2022 määrusega

nr 5 kehtestatud Keila linna jäätmehoolduseeskiri (JHE 2022), ei võimalda muuta teenustasusid

korralduses toodud põhjendustel. Kui JHE 2016 § 10 lg 2 lubas taotleda teenustasu muutmist

objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedaja ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada,

siis JHE 2022 § 10 lg 2 kohaselt võib vedaja taotleda teenustasude muutmist üksnes riigipoolse

käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm teenuse hinda

mõjutava riikliku maksu muutmise korral, mida ei saanud pakkumuse esitamise momendil ette

näha. Kontsessioonileping sõlmiti 25.05.2022 ehk pärast JHE 2022 kehtestamist ning seega tuli

korralduse andmisel sellest lähtuda (vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 93 lg-d 1 ja 2).

JHE 2022 § 10 lg 3 kohaselt ei saa taotlust teenustasude muutmiseks esitada varem kui 2 aastat

pärast kontsessioonilepingu sõlmimist.

Ka JHE 2016 järgi ei oleks teenustasude muutmine põhjendatud. RAGN-SELLS AS ei saanud

arvestada, et kütuse- ja tööjõukulud ning jäätmete vastuvõtutasud jäävad samaks kogu lepingu

kehtivuse perioodiks. Tegemist on ettevõtja tavapärase äririskiga. Kui tõsta teenustasu 50%

vähem kui 1,5 aastat pärast lepingu sõlmimist, muutub sisutühjaks hanke tehnilise kirjelduse

(TK) p 1.4.5.5, mille kohaselt on pakkumuse hind on lõplik ja hankija eeldab, et see kehtib kogu

lepinguperioodi jooksul. Haldusasjas nr 3-21-2867 kinnitas RAGN-SELLS AS, et arvestas

lähiaastate hinnatõusudega ja ei plaani taotleda hinna muutmist, ning kohus arvestas sellega (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsuse p 24). Tegelikult esitas RAGN-SELLS AS algselt

alapakkumise ning püüab lepingu muutmise kaudu saavutada teenustasude vastavusse viimist

hinnaga, mida ta pidanuks hankes pakkuma. Biojäätmete vastuvõtu hinna tõusu korral saanuks

RAGNS-SELLS AS taotleda käitluskoha muutmist (TK p 1.2.7.1). Biojäätmete liigiti kogumise

tõus ei saanud professionaalsele jäätmekäitlejale olla üllatuseks. RAGN-SELLS AS esitas ka

taotluses valeandmeid, sest 2021. a septembrist kuni 2023. a augustini on kütuse hinnad tõusnud

ca 33%, mitte 49,46%. Jäätmeveo teenustasu tõstmine on vastuolus RHS § 123 lg 1 p-ga 2,

3-23-2857

3(8)

kuna riigihanke alusdokumendid (RHAD) ei näinud eraldi ette teenustasu muutmise tingimusi.

JHE 2016 § 10 lg 2 ei reguleeri seda, kuidas teenustasu muutmist taotleda (erinevalt JHE 2022

§-st 10). Puuduvad ka muud RHS §-s 123 sätestatud alused kontsessioonilepingu muutmiseks.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada 16.11.2023 korralduse ja 04.12.2023

kokkuleppe kehtivus kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista asjaolu,

et kaebaja ei ole taotlenud 04.12.2023 kokkuleppe tühistamist. Kaebajal on esialgse õiguskaitse

vajadus, sest tema eesmärgiks on vältida olukorda, kus RAGN-SELLS AS saab õigusvastase

konkurentsieelise (st võitis hanke madalama maksumusega pakkumusega ja seejärel tõstetakse

teenustasu kõrgemaks kui olid konkureerivate pakkumuste maksumused). Selline konkurentsi

moonutmine on vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral

saavutaks RAGN-SELLS AS konkurentsieelise isegi juhul, kui kaebus hiljem rahuldatakse, sest

ta on pikka aega saanud osutada teenust oluliselt kõrgemate hindadega. Esialgse õiguskaitse

kohaldamist õigustab kaebuse perspektiivikus ja esialgne õiguskaitse ei kahjustaks avalikke

huve, kuna see ei peataks korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist Keila linnas. Korralduse ja

muutmiskokkuleppe kehtivuse peatamine on elanike huvides, kes ei peaks alates 01.01.2024

tasuma enam kui 50% suuremat teenustasu. RAGN-SELLS AS soov saada suuremat teenustasu

ei kaalu üles kaebaja huvi selle vastu, et kontsessioonilepingu alusel toimuks teenuse osutamine

vastavalt RHAD-i ja õigusaktide nõuetele.

6. Keila linn palus 18.12.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

ning piirata HKMS § 79 lg 1 p 5 ja § 88 lg 2 alusel kaebaja ligipääsu RAGN-SELLS AS

30.08.2023 ja 29.09.2023 taotlustele, Keila Linnavalitsuse 13.09.2023 vastusele ja lepingu nr

12-2/86 muutmise kokkuleppele. Kaebaja ei ole enda õiguste rikkumist veenvalt põhjendanud

ja seega on kaebuse eduväljavaated vähesed. Vaidlustatud korraldus ei piira kaebaja õigusi, sest

tal ei ole ainuõigust korraldatud jäätmeveoks Keila linnas. Kaebaja ei saa pöörduda kohtusse

avalike huvide (sh Keila linna elanike) kaitseks. Kaebaja huvi korralduse tühistamise vastu ei

kaalu üles kolmanda isiku huvi korralduse kehtima jäämise suhtes. Vastamiseks antud tähtaja

jooksul ei ole võimalik sisuliselt selgitada, miks oli asjakohane JHE 2016, mitte aga JHE 2022.

7. RAGN-SELLS AS palus 18.12.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ning piirata kaebaja ligipääsu kolmanda isiku 30.08.2023 ja 29.09.2023 taotlustele.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema seadusega kaitstud huvi ulatub üksnes

korralduse kehtetuks tunnistamisele, kuid mitte enda konkurendile olulise majandusliku kahju

tekitamisele. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks kolmandale isikule pöördumatut kahju

(vt HKMS § 254 lg 3). Küsimus JHE 2016 kohaldamisest on õiguslik ja selle saab lahendada

asja sisulisel läbivaatamisel. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.03.2022 otsuses nr 3-21-

2867 (p 26), et ootamatute hinnatõusude korral saab kolmas isik taotleda vastustajalt teenustasu

muutmist JHE 2016 § 10 lg 2 alusel ja TK p 1.4.5.5 ei välista teenustasu muutmist vastustaja

nõusolekul. Pakkumuse esitamise ajal kehtis JHE 2016. Kolmas isik ei ole lubanud, et ta ei

kavatse teenustasusid tõsta. Tuleb arvestada, et pakkumuse hind kalkuleeriti 2021. a septembris

ja kaebaja algatatud kohtuvaidluse tõttu viibis lepingu sõlmimine kuni 25.05.2022. Kaebaja on

ise samuti taotlenud Hiiumaa ja Viljandi valdades jäätmeveo teenustasude tõstmist ning need

taotlused on rahuldatud.

8. Keila Linnavalitsus muutis 28.12.2023 korraldusega nr 2-2/382 HMS § 64, § 65 lg 1

ja § 68 lg 2 alusel oma 16.11.2023 korralduse õiguslikku alust ja põhjendusi. Õiguslike aluste

loetelust jäeti välja JHE 2016 § 10 ning loetelu täiendati viitega RHS § 123 lg 1 p-le 4. Lisaks

täiendati 16.11.2023 korraldust järgmiste põhjendustega. Keila Linnavalitsus on seisukohal, et

kummalgi osapoolel ei olnud Ukraina olukorrast tingitud täiesti ootamatut tööjõukulude ja

kütuse hinnatõusu võimalik pakkumuse tegemisel ette näha ka kõige suurema hoolsuse juures.

3-23-2857

4(8)

Taotluse kohaselt ei ole kehtivad jäätmeveo teenustasud piisavad, et katta seadusega nõutud

kulusid (JäätS § 65 lg-d 5 ja 6). Kuna taotletud on üksnes segaolmejäätmete veo teenustasude

tõstmist, aitab biojäätmete jätkuv tasuta vedu kaasa nii riigi (vt JäätS §-d 134 ja 1363) kui ka

Keila linna (vt Keila Linnavolikogu 22.06.2021 määrus nr 10 „Keila linna jäätmekava aastateks

2021–2026“) püstitatud eesmärkide saavutamisele – tõhustada jäätmevaldajate poolt jäätmete

liigiti kogumist. Täidetud on RHS § 123 lg 1 p 4 tingimused, millal hankijal on õigus sõlmitud

hankelepingut muuta ilma uut riigihanget korraldamata. Samuti vastab 25.05.2022 kokku

lepitud teenustasude hinna muudatus RHS § 123 lg 1 p-le 2, sest lepingu p-s 4.5 on hinna

läbivaatamise kohta selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud, et seda saab teha töövõtja

põhjendatud ettepanekute alusel, kooskõlas RHAD-i ja õigusaktidega ning linnavalitsuse

korralduse alusel.

9. Tallinna Halduskohus võttis 20.12.2023 määrusega Eesti Keskkonnateenused AS-i

kaebuse Keila Linnavalitsuse 16.11.2023 korralduse nr 2-2/325 tühistamiseks menetlusse,

kaasas kolmanda isikuna RAGN-SELLS AS-i, jättis toimikule juurdepääsu piiramise taotlused

käiguta ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9). Kohus ei ole

kaebeõiguses lõplikult veendunud, kuid kohtupraktika pinnalt saab kaebeõiguse olemasolu

möönda (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsus nr 3-3-1-31-11, p-d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu

03.10.2006 otsus nr 3-06-647, p 11). Kohus analüüsib kaebeõigust edaspidi täiendavalt.

Kaebaja taotlus vaidlustatud korralduse ning hankelepingu muutmise kokkuleppe kehtivuse

peatamiseks jääb rahuldamata, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249

lg 1). Kaebuse eesmärgiks on, et kolmas isik ei saaks alates 01.01.2024 kuni kohtumenetluse

lõpuni kõrgemat teenustasu, kuid jääb selgusetuks, kuidas mõjutab ja kahjustab kolmanda isiku

poolt kõrgema teenustasu saamine pöördumatult kaebajat. Igasugune ebasoovitav tagajärg (nt

konkurendi poolt kõrgema teenustasu saamine) ei tekita õiguskaitsevajadust. Kaebaja ei saa

esialgset õiguskaitset taotleda ka avalikes (sh Keila linna elanike) huvides. Keila linna elanike

huvide eest peaks seisma vastustaja. Isegi kui kolmanda isiku majandusseisundi paranemine

kahjustab kuidagi kaebajat, oleks tema õiguskaitsevajadus vähekaalukas, võrreldes kolmanda

isiku õiguste riivega. Kolmas isik võiks otseselt kaotada võimaluse saada kõrgemat teenustasu

ning kuna 16.11.2023 korraldusest nähtuvalt ei suuda kolmas isik kasvanud kulusid enam katta

sisemiste ressursside abil, siis satuks ohtu hankelepingu täitmine. Esmapilgul näib hinnatõusu

ärahoidmine olevat ka Keila linna elanike huvides, kuid teisalt kahjustaks nende huve see, kui

segaolmejäätmete veoteenuse osutamisel tekivad raskused. Kui kolmanda isiku asemel asuks

veoteenust (ajutiselt) osutama teine ettevõtja, siis ei ole samuti välistatud, et teenustasu oleks

senisest oluliselt kõrgem.

10. Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tallinna Halduskohtule 02.01.2024 taotluse

täiendada kaebust 04.12.2023 lepingu nr 12-2/86 muutmise kokkuleppe tühistamise nõudega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. Eesti Keskkonnateenused AS palub 03.01.2024 määruskaebuses tühistada

halduskohtu määruse resolutsiooni p 9 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse

taotlus. Kaebaja osales samuti korraldatud jäätmeveo hankes (viitenumber 238792) ning tema

pakkumus tunnistati vastavaks. Seetõttu on kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et halduskohus

kontrolliks, kas teenustasude tõstmine toimus õiguspäraselt. Kaebaja õiguste rikkumist ei väära

seegi, kui ta saavutaks kaebuse rahuldamise ja/või esialgse õiguskaitse kohaldamisega üksnes

Keila linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise katkemise, sest selle tagajärjeks oleks

uue hankemenetluse läbiviimine (nt Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-21-439, p 30;

Tartu Halduskohtu 15.04.2021 otsus nr 3-21-439, p-d 25–26). Kui kaebaja ei saaks vaidlustada

3-23-2857

5(8)

hankes osalenud konkurendi kasuks teenustasude tõstmist, siis muutuvad RHS § 3 p-des 2 ja 3

sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted sisutühjaks. Praegusel juhul

kujuneb vaidlustatud korralduse ja lepingu muutmise tulemusel kolmanda isiku pakkumuse

maksumuseks segaolmejäätmete osas 10,18 eurot/m3, samas kui kaebaja pakkus 7,83 eurot/m3.

Kohus ei põhjendanud, miks ta kahtleb kaebaja kaebeõiguse olemasolus (HKMS § 157 lg 1).

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse eesmärgiks on, et kolmas isik ei saaks

õigusvastast konkurentsieelist. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, makstakse kolmandale

isikule kohtumenetluse ajal õigusvastaselt suurt teenustasu ning selle hilisem äravõtmine ei ole

praktikas võimalik või oleks äärmiselt keeruline (nt haldusasi nr 3-10-165). Kui hankeasjades

tunnustatakse esialgse õiguskaitse vajadust selleks, et keelata enne kohtumenetluse lõppemist

hankelepingu sõlmimine, siis tuleb tunnustada esialgse õiguskaitse vajadust ka hankelepingu

järgse teenustasu tõstmise keelamiseks kohtumenetluse ajal. Mõlemal juhul saavutab konkurent

kaebaja ees üksnes majandusliku eelise. Kaebaja ei ole taotlenud esialgset õiguskaitset avalikes

(sh Keila linna elanike) huvides.

Kaebus on perspektiivikas. Vastustaja on esiteks ebaõigesti lähtunud JHE 2016-st (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.03.2019 otsus nr 3-15-44, p 29; 28.06.2023 otsus nr 3-21-2139, p 23) ning

korraldus ja hankelepingu muudatus on õigusvastased ka JHE 2016 kohaldamisest olenemata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikke huve, sest korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamine Keila linnas ei katkeks. Kolmandal isikul ei ole alust oodata teenustasude tõstmist

(vt TK p 1.4.5.5). Kolmanda isiku 2022. a majandusaasta aruande kohaselt oli tema müügitulu

31 123 362 eurot ja kasum 498 693 eurot ning omakapital 31.12.2022 seisuga 16 693 878 eurot.

Usutav ei ole, et kui teenustasusid 01.01.2024 ei tõsteta, siis ei suudaks kolmas isik kasvanud

kulusid enam katta sisemiste ressursside arvelt ning seeläbi satub ohtu hankelepingu täitmine.

Vastustaja on seejuures juba hanketingimustes (vt hankelepingu projekti p 6.3) valmistunud

võimaluseks, et korraldatud jäätmevedu võib lõppeda ennetähtaegselt, nõudes sellest tingitud

kulude katmiseks kolmandalt isikult pangagarantiid 50 000 eurot. Ka senine praktika ei kinnita,

et korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine võiks katkeda, sest jäätmevaldajatele hakkavad

teenust pakkuma teised jäätmevedajad. Kuna teenustasude tõstmine on nähtud ette 01.01.2024,

siis ei tekitaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ka ebaselgust jäätmevaldajates, sest kolmas

isik väljastab 2024. a jaanuari arved alles veebruaris. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitaks

seega hoopis segadust ära hoida. Avalikes huvides on see, et hankelepingu muutmisel järgitakse

kehtivat õigust ja RHAD-i. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kahjustada kolmanda isiku

huve, kuid see on äririsk, mida ta pidi pakkumust esitades arvestama (Tallinna Ringkonnakohtu

11.03.2022 otsus nr 3-21-2867, p 27).

12. Keila linn palub 19.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole

enda õiguste rikkumist veenvalt selgitanud ning selle tõttu on kaebuse eduväljavaated vähesed.

Kaebaja ei viita ühelegi õigusaktile, millest tuleneks temale õigus teha konkurentsijärelevalvet.

Tegemist ei ole enam hankevaidlusega, kus konkurent saab vaidlustada hankija otsuseid. RHS

§ 3 p-d 2 ja 3 kehtivad hankemenetluses. Ehkki vastustaja on hanketingimustega seotud kuni

hankelepingu täitmise lõpuni, on hankelepingut võimalik RHS §-s 123 toodut järgides muuta.

Vaidlustatud korraldus ja lepingu muutmise kokkulepe ei saa järelikult rikkuda kaebaja õigusi.

Kaebajal puudub arusaadav esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on vaidlustatud korralduse

põhjendusi lisaks muutnud, eemaldades selle õiguslikest alustest eksliku viite JHE 2016-le.

13. RAGN-SELLS AS palub 19.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei aitaks kaitsta kaebaja õigusi, sest isegi kaebuse rahuldamise korral

ei oleks kaebajal võimalik saavutada olukorda, et ta saab ise sõlmida vastustajaga hankelepingu.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine mõjutaks selgelt teenuse praegust osutamist ja Keila linnas

3-23-2857

6(8)

korraldatud jäätmeveo katkemist ei saa välistada. Hankelepingu muutmist oleks võinud taotleda

ükskõik milline hankelepingu sõlminud pakkuja, mistõttu on võrdlus riigihanke raames pakutud

hindadega asjakohatu. Kaebeõiguse küsimust ei pidanud esialgse õiguskaitse otsustamisel veel

lõplikult lahendama. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ning arusaadav ei ole, kuidas

kahjustaks kolmanda isiku poolt kõrgema teenustasu saamine kaebaja õigusi pöördumatult. Mh

pole selge, miks ei oleks võimalik õigusvastaselt saadud kõrgemat teenustasu kolmandalt isikult

hiljem tagasi saada. Sellist järeldust ei saa teha asjaolust, et teises kohtuasjas seda ei nõutud.

Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on üksnes kolmandale isikule majanduskahju tekitamine.

Kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Põhjendatud ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega

tekitada olukord, kus mõni teine isik on sunnitud hankelepingu täitmise üle võtma. Kolmanda

isiku taotlus hinnatõusuks oli põhjendatud ja hankelepinguga kooskõlas. Kaebaja ei tegutse

samas jäätmeveopiirkonnas, mistõttu ei teki temale mis tahes majanduslikku kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

15. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-

349, p 12). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama

kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja

kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi

määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud

ja prognoosid peavad olema põhjendatud (Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).

Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks

sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul

peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

16. Kaebaja on taotlenud Keila Linnavalitsuse 16.11.2023 korralduse nr 2-2/325 (muudetud

28.12.2023 korraldusega nr 2-2/382) ning Keila Linnavalitsuse ja RAGN-SELLS AS vahelise

25.05.2022 lepingu nr 12-2/86 muutmiseks korralduse alusel sõlmitud 04.12.2023 kokkuleppe

kehtivuse peatamist kuni haldusasja menetluse lõpuni. Halduskohus ei ole kaebajal kaebeõiguse

olemasolu ilmselgelt välistanud ja Riigikohtu 12.10.2011 otsusest nr 3-3-1-31-11 (p-d 16–17)

tulenevalt ei oleks selleks ka alust. Kuna esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei eelda, et

kaebeõiguse küsimus peab olema lõplikult lahendatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda

üksikasjalikumalt analüüsida. Asjaolust, et RHS § 185 lg-d 2–6 ei näe praeguses olukorras ette

võimalust pöörduda hankija tegevuse vaidlustamiseks riigihangete vaidlustuskomisjoni poole,

ei välista iseenesest halduskohtule kaebuse esitamist. Kuna kaebaja osales samas riigihankes ja

osutab jätkuvalt jäätmeveo teenuseid, siis on usutav, et kaebaja peamiseks eesmärgiks kohtusse

pöördumisel on saavutada võimalus osaleda Keila linna jäätmeveopiirkonna teenindamiseks

korraldatavas võimalikus uues riigihankes, kui praegu kehtiv 25.05.2022 kontsessioonileping

peaks teenustasude tõstmise õigusvastaseks osutumise korral ennetähtaegselt lõpetatama.

3-23-2857

7(8)

17. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei ole põhjust samuti eitada, sest vaidlustatud aktide

kehtivuse peatamise (s.o teenustasude tõusu äralangemise) korral võiks kaebaja oma eesmärgi

saavutada kiiremini ja potentsiaalselt teenida seeläbi suuremat majanduslikku kasu. Arvestades

siiski, et kaebaja võimalus asuda Keila linna jäätmeveopiirkonnas ise korraldatud jäätmevedu

teostama on suuresti hüpoteetiline (sh eeldab senise lepingu lõpetamist ning kaebaja osalemist

võimalikus uues hankes ja sellel edukaks osutumist), siis ei saa tema õiguskaitsevajadust pidada

kuigi tungivaks. Kaebaja õiguskaitsevajadus seoses väidetega konkurentsimoonutusest on veel

kaudsem, sest kaebaja ei tegutse samas jäätmeveopiirkonnas. Mitte igasugune riive, mis annab

aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku

huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (nt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-

1-87-16, p 14).

18. Kuigi halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kaebajal

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu, on kohus sellele vaatamata täiendavalt hinnanud

võimalikku kahju avalikele huvidele ja kolmanda isikute õigustele. Sellest järeldub, et kohus ei

pidanud siiski võimalikuks kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust täielikult välistada. Järelikult

tulnuks kohtul võtta seisukoht ka kaebuse eduväljavaadete osas, sest ilma selleta ei ole võimalik

igakülgselt hinnata avaliku huvi ja kolmanda isiku õiguste kaalukust. Eeltoodule vaatamata on

halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole

põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja õiguste võimalik riive on väike ning samas on ettenähtav,

et taotletud abinõu rakendamine riivaks intensiivselt avalikku huvi või kolmanda isiku õigusi,

peaksid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olema kaebusel väga head eduväljavaated.

19. Vastustaja on vaidlusalust 16.11.2023 korraldust muutnud oma 28.12.203 korraldusega,

jättes korraldusest välja viited 03.05.2022 kehtivuse kaotanud JHE 2016 §-le 10 ja täiendades

korraldust viitega RHS § 123 lg 1 p-le 4 ning taotluse rahuldamise täpsemate põhjendustega.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et tuginemine RHS § 123 lg 1 p-le 4 jääb arusaamatuks, kuna

ei nähtu, et hankelepingu muutmine oleks põhjustatud hankijast. Samas on vastustaja viidanud

ka RHS § 123 lg 1 p-le 2 ja küsimus, kas 25.05.2022 sõlmitud kontsessioonilepingu muutmine

oli selle sätte kohaselt lubatav ehk kas teenustasude läbivaatamise tingimused olid RHAD-s

asjakohaselt ette nähtud (vt TK p 1.4.2 ja lepingu p 4.5) ning kas muutmine on toimunud nende

nõuetega kooskõlas, vajab asja sisulisel läbivaatamisel põhjalikumat analüüsimist. Olukorras,

kus TK p 1.4.2 näeb selgelt ette võimaluse korraldatud jäätmeveo teenustasusid muuta, ei ole

põhjendatud sisustada TK p-i 1.4.5.5 (samuti TK p-i 1.4.1) viisil, mis teenustasude muutmise

välistab. Täiendavalt on vaidluse lahendamise käigus vaja hinnata seda, kas TK p-s 1.4.2 tehtud

viidet, et teenustasude muutmine toimub Keila linna jäätmehoolduseeskirjas ja hankelepingus

sätestatud tingimustel ja korras, tuleks käsitada staatilise või dünaamilisena (vrd Riigikohtu

15.10.2018 otsus nr 3-16-2231, p-d 9–10), arvestades, et JHE 2022 võeti vastu alles 26.04.2022

ehk RHAD-i koostamisest ja hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäevast (07.09.2021)

oluliselt hiljem (vt lisaks riigihanke nr 238792 teabevahetuse käigus esitatud hankija selgitusi

– sõnumid ID 608891, ID 608888). Kui viide on staatiline, tuli teenustasude muutmisel lähtuda

JHE 2016-st, mitte JHE 2022-st (sh ei viita lepingu p 4.5 kehtivale jäätmehoolduseeskirjale).

Määravat tähtsust ei oma, et vastustaja kustutas 28.12.2023 korraldusega viited JHE 2016-le,

sest ekslikule õiguslikule alusele tuginemine ei pruugi vältimatult tingida haldusakti tühistamist

(nt Riigikohtu 03.10.2017 otsus nr 3-15-2022, p 22; 05.11.2008 otsus nr 3-3-1-49-08, p 11).

20. Isegi kui teenustasude muutmisel tuli juhinduda JHE 2016 § 10 lg 2 teisest lausest, vajab

asja lahendamiseks üksikasjalikumat hindamist, kas ja millises ulatuses esinesid objektiivsed

asjaolud, mis õigustasid teenustasu tõstmist. Kuigi hankelepingu sõlmimise ajaks oli Venemaa

laiaulatuslik sissetung Ukrainasse alanud, ei saanud see olla kolmandale isikule ettenähtav juba

pakkumuse esitamise ajal. Vähemasti kütusehindade olulist tõusu võib ringkonnakohtu arvates

3-23-2857

8(8)

ilmselt lugeda üldteadaolevaks asjaoluks ja sellist hinnatõusu on kaebaja möönnud, leides küll,

et hinnatõus ei ole olnud nii suur nagu väidavad kolmas isik ja vastustaja. Vaidlus võiks seega

olla pigem kulude kasvu määras ja selle ettenähtavuses ning suurenenud kuludest tingituna

hankelepingus kokku lepitud teenustasude tõstmise põhjendatud ulatuse üle.

21. Kokkuvõttes ei saa kaebust pidada perspektiivituks, kuid sellel puuduvad ka ülekaalukad

eduväljavaated. On õige, et esialgse õiguskaitse korras teenustasude tõusu peatamine ei saaks

iseenesest kahjustada avalikku huvi, sest korraldatud jäätmevedu jätkuks senistel tingimustel.

Avaliku huvi kahjustamise oht tekiks siis, kui kolmas isik ütleb hankelepingu ennetähtaegselt

üles. Samas on kontsessiooni ennetähtaegse lõppemise puhuks nähtud lepingu p-s 8.7 ette, et

töövõtja peab jäätmevedu jätkama kuni kolm kuud ja lepingu p-s 6.3 sätestatud tagatis (50 000

eurot), mis peaks hoidma ära jäätmeveo katkemise. Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab

praegusel juhul esmajoones asjaolu, et olukorras, kus kolmas isik on põhistanud, et tema kulud

hankelepingu täitmiseks on ettenägematult ja ulatuslikult suurenenud ning kehtiv jäätmeveo

teenustasu neid ei kata, ja seejuures ei saa kolmanda isiku taotluse alusel teenustasu muutmist

pidada ilmselgelt õigusvastaseks, kaasneks 16.11.2023 korralduse ja 04.12.2023 kokkuleppe

kehtivuse peatamisega kolmandale isikule oluline ja pidevalt suurenev majanduslik kahju, sest

ta peaks jätkama kahjumliku lepingu täitmist. Kuna nii kaebaja kui ka kolmanda isiku huvi on

majanduslikku laadi ja kaebuse rahuldamise perspektiiv ei ole väga suur, on kolmandale isikule

tõenäoliselt tekkiva kahju ärahoidmine kaalukam eesmärk kui kaebajale hüpoteetiliselt tekkiva

kahju ärahoidmine.

22. Eelneva põhjal jääb Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 20.12.2023 määruse resolutsiooni p 9 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)