2-23-3368/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3368

Kohtuasi

Osaühingu Orientor hagi Osaühingu Garela Projekt

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Garela Projekt apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Orientor (registrikood 10217108),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kostja Osaühing Garela Projekt (registrikood 10680504),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu Garela Projekt 17.01.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

15.12.2023 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-3368 Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Garela Projekt kanda, välja

arvatud Osaühingu Orientor hagi tagamise taotlusega seotud kulud, mis jäävad

Osaühing Orientor kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-3368

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Orientor (hageja) esitas 01.03.2023 Harju Maakohtule Osaühingu Garela Projekt

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 83 086 eurot,

intress 49 876,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29 833,64 eurot ja edasiulatuv viivis

põhivõlgnevuselt määraga 12% aastas alates 01.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2010 laenulepingu, mille alusel andis

hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni (leping). Hageja kandis nimetatud summa (tänases

vääringus 83 086 eurot) 02.03.2010 maksekorraldusega üle kostja arvelduskontole. Lepingu p

2 kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks kümme aastat arvates lepingu sõlmimisest. Kuna

laenu tagastamise kümne aastase tähtaja lõpp 01.03.2020 langes pühapäevale, saabus laenu

tagastamise tähtpäev 02.03.2020. Kostja laenu tagastanud ei ole.

3. Lepingu p 3 kohaselt oli laenu intressimäär 6% aastas ja intressi tuli tasuda laenu

tagasimaksmise ajal. Lepingu p 4 järgi arvestatakse intressi arvates laenu vastava osa laenusaaja

arvelduskontole kandmisest kuni laenu tagastamise tähtaja lõpuni. Kuna laen kanti kostja

kontole 02.03.2010 ja laenu tagastamise tähtpäev oli 02.03.2020, on tasumisele kuuluvaks

intressiks 49 876,60 eurot.

4. Lepingu p 6 kohaselt on laenu tagastamisega viivitamise korral laenuandjal õigus nõuda

laenusaajalt viivist 12% aastas. Kuna laenu tagastamise tähtpäev oli 02.03.2020, on kostja alates

03.03.2020 viivituses laenu tagastamisega. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud

viivis perioodil 03.03.2020 kuni 28.02.2023 kokku 29 833,64 eurot.

5. Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja laenu tagastanud ega intresse ja viiviseid tasunud.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

7. Kostja vastuväidete kohaselt asutati 23.02.2005 Aktsiaselts UM Components (praeguseks

registrist kustutatud), kelle osanikud olid läbi erinevate äriühingute (Osaühing Reprokoda,

Osaühing Rosier Team) võrdsetes osades TS ja IV, kes on ka hageja ja kostja osanikud.

Aktsiaseltsi UM Components tegevuse käivitamiseks lepiti TS ja IV vahel kokku, et võetakse

laenu ning laenusaajaks saab kostja. 09.06.2005 sõlmis kostja laenulepingu AS-iga Sampo Pank

(praeguseks registrist kustutatud). Laenu tagasimakse graafiku kohaselt oli laenusumma kokku

554 776,66 eurot ja laen tuli tagasi maksta 10.03.2011. Laenulepingut tagati kostjale kuuluva

varaga ning laenu käendas IV. Laenulepingu tagatiseks seati 28.06.2005 hüpoteek Tehnika tn

6 kinnisasjale. Aktsiaselts UM Components tegutses edukalt kuni majanduskriisini 2008. aastal.

19.03.2009 omandasid hageja ja kostja võrdsetes osades Tehnika tn 6 kinnisasja, kus tegutses

Aktsiaselts UM Components. Lisaks omandas kostja kogu Aktsiaseltsi UM Components

seadmed ja tehnika väärtuses üle 8 miljoni krooni. Selline tehing oli vajalik seetõttu, et kostja

tagas seadmete ja tehnika liisingulepingujärgset nõuet. 16.04.2009 otsustati esitada

pankrotiavaldus ning Aktsiaseltsi UM Components pankrot kuulutati välja 30.06.2009.

8. AS Sampo Pank nõudis kostjalt laenulepingu täitmist ning läbirääkimiste tulemusena

õnnestus kostjal pangaga laenulepingut pikendada. See oli võimalik tänu hagejalt saadud

laenule (mille tagasimaksmist hagis nõutakse). Hagejalt saadud laenu kandis kostja edasi

pangale. Kostja on kandnud kulusid seoses hageja ja kostja ühise projektiga 13 308 759 krooni

2-23-3368

ehk 850 400 eurot. Kuna tegemist on poolte ühise projekti käivitamise kuludega, mis tuli

kokkuleppe järgi tasuda võrdselt hagejal ja kostjal, on hea usu põhimõtte vastane nõuda kostjalt

hagejaga sõlmitud laenulepingu täitmist. Pooled on suusõnaliselt leppinud kokku laenulepingu

muutmises selliselt, et laenunõue muutub sissenõutavaks, kui Tehnika 6 kinnisasi

võõrandatakse ja ostja tasub müügihinna, sealjuures tehakse kõik poolte rahaliste panustega

seotud vastastikused arveldused. Kuna ostja ei ole veel müügihinda tasunud, ei ole laenunõue

muutunud sissenõutavaks.

9. Hageja ei ole kohtuväliselt kordagi kostjale nõuet esitanud ja tegi seda alles vahetult enne

nõude aegumist, mistõttu on viivisenõue suurenenud ning viivise väljamõistmine kostjalt

nõutud ulatuses ebamõistlik. Kostja taotles viivise vähendamist nullini.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 15.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 83 086 eurot, intressi 49 876,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

29 833,64 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt (83 086 eurot) määraga 12% aastas alates

01.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotlused viivise

vähendamiseks ja kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hageja menetluskulud mõistes kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 4560 eurot.

11. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et:

- hageja laenuandjana ja kostja laenuvõtjana sõlmisid 01.03.2010 laenulepingu, mille alusel

andis hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni ehk 83 086 eurot;

- hageja kandis kostjale laenu üle 02.03.2010;

- laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 10 aastat alates lepingu sõlmimisest,

millest tulenevalt oli tagastamise tähtaeg 02.03.2020;

- laenulepingu p 3 järgi oli laenu intress 6% aastas ja intress tuli tasuda laenu tagasimaksmise

ajal;

- laenulepingu p 6 järgi oli laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt laenu tagastamisega

viivitamisel viivist 12% aastas;

- kostja ei ole tagastanud laenu, tasunud intressi ega viivist;

- 23.02.2005 asutati Aktsiaselts UM Components, mille osanikud olid läbi erinevate äriühingute

võrdsetes osades TS ja IV, kes on ka hageja ja kostja osanikud;

- Aktsiaselts UM Components esitas 16.04.2009 panktoriavalduse ja pankrot kuulutati välja

30.06.2009;

- 19.03.2009 omandasid Osaühing Reprokoda ja kostja Uuemõisas Tehnika tn 6 kinnisasja.

12. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esile toonud ega tõendanud ühtegi

asjaolu, mis võimaldaks kohtul hagi täielikult või osaliselt rahuldamata jätta. Maakohus selgitas

kostjale 07.08.2023 saadetud pöördumises, et tal tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada

ja tõendada. Kohus osundas, et kostja vastusest ei selgu, millised on need asjaolud, milliste tõttu

peaks kohus jätma laenulepingust tuleneva nõude täielikult rahuldamata. Kostja esile toodud

asjaolude puhul ei olnud mõistetav nende asjakohasus. Maakohus selgitas kostjale vajadust

tõendada väidet, et hagejaga on sõlmitud suuline kokkulepe laenulepingu muutmiseks.

Maakohus viitas, et kostja ei olnud isegi kaudselt esile toonud selle lepingu sõlmimise

asjaolusid. Kostja ei olnud esile toonud ühtegi asjaolu, mille alusel oleks laenulepingust

tuleneva kohustuse täitmise nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Vaatamata maakohtu

selgitustele jäid kostja vastuväited hageja nõudele üldsõnalisteks ja tõendamata.

2-23-3368

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

14. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2010 laenulepingu, mille alusel andis

hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni. Maakohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et laen

maksti 02.03.2010 summas 83 086 eurot kostjale välja. Lepingu p 3 (otsuses ekslikult märgitud

p 4) järgi oli intressimääraks 6% aastas ja intress tuli tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Lepingu

p 4 (otsuses ekslikult märgitud p 5) järgi tuli intressi arvestada laenu vastava osa laenusaaja

arvelduskontole kandmisest kuni laenu tagastamise tähtaja lõpuni. Lepingu p 6 nägi ette, et

laenu tagastamisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda viivist 12% aastas. Lepingu

p 2 järgi oli laenu tagastamise tähtajaks 10 aastat arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu

sõlmimise ja sisu üle pooled ei vaidle. Kostja ei ole laenu saamist eitanud, kuid ei ole laenu ega

intressi tasunud.

15. Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale 03.02.2023 nõudeavalduse laenulepingust

tuleneva kohustuse täitmiseks, millest tulenevalt on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole temalt

laenu tagastamist nõudnud.

16. Aktsiaseltsi UM Components äriregistri väljavõttest nähtub, et ettevõte asutati 07.03.2006

ning kustutati registrist 04.08.2015 pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti

väljakuulutamist. Pooled ei vaielnud selle üle, et antud ettevõtte panktoriavaldus esitati

16.04.2009 ja pankrot kuulutati välja 30.06.2009. Kostja oli sõlminud Danske Bank A/S Eesti

filiaaliga (praeguseks registrist kustutatud) laenulepingu peale Aktsiaseltsi UM Components

pankroti väljakuulutamist. Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis Danske Bank A/S Eesti

filiaaliga 10.03.2010 laenulepingu, mille alusel sai ta laenu summas 554 776,66 eurot, mille

pidi tagastama maksegraafiku alusel 10.03.2011. Kostja vastuväidetest ja tõenditest ei nähtu

antud laenulepingust mistahes seost hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga. Kostja ei

ole tõendanud väidet, et ta kasutas hagejalt saadud laenu panga ees kohustuste täitmiseks.

Maakohus nõustus hagejaga, et iseenesest ei oleks ka see asjaolu võimaldanud jätta kostjal

laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata.

17. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Ridala vallas Uuemõisa alevikus asuva Tehnika

tn 6 kinnisasja omandas 09.06.2005 kostja, misjärel sai selle omanikuks Aktsiaselts UM

Components 13.06.2006. Kinnistule on aja jooksul seatud mitmeid hüpoteeke, sealhulgas

28.06.2005 hüpoteek AS-i Sampo Pank kasuks summas 5 000 000 EEK. Maakohus leidis, et

kinnistusraamatu väljavõttest ei ole võimalik järeldada kostja väidetud kokkulepet hageja ja

kostja vahel, mille kohaselt on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine edasi lükatud kuni

ajani, mil kinnisasi õnnestub võõrandada. Kõik kostja vastuväited selle kohta, et tema ja hageja

vaheline laenulepingust tulenev kohustus on muutunud või kohustus ei ole muutunud

sissenõutavaks, on jäänud paljasõnaliseks.

18. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid suuliste kokkulepete kohta hagejaga, mille alusel oleks

laenu tagastamistähtaega pikendatud või laenu tagastamine seotud mõnda laadi ühiste

projektikulude tasaarvestamise või kinnistu võõrandamisega. Kostja ei ole tõendanud ka ühtegi

asjaolu, millest tulenevalt võiks temalt laenulepingulise kohustuse täitmise nõudmine olla

vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milline oli see hageja

2-23-3368

ja kostja ühine projekt, mille jaoks nad pidid võrdselt kulusid kandma. Kostja ei ole tõendanud

vastava kokkuleppe sõlmimist hagejaga ega mistahes kulude kandmist.

19. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata laenu katteks 83 086 eurot ja

intressi 49 876,60 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, siis on põhjendatud ka

hageja viivisenõue tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 ja §-st 94 poolte vahel laenulepingus

kokkulepitud viivisemääras. Kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendamatu

(VÕS § 162 lg 1). Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kokku lepitud viivisemäär on

kohustuse suurust arvestades ebamõistlikult suur. Kostja ei ole mingis ulatuses kohustust

täitnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi tema majandusliku seisundiga seotud

asjaolu, mis võimaldaks kohtul viivist vähendada. Kostjal tuleb tasuda hagejale hagiavalduse

esitamisele eelnenud päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 29 833,64 eurot ning alates

01.03.2023 viivis põhinõudelt 83 086 eurolt määraga 12% aastas kuni põhivõla tasumiseni.

20. Maakohus ei pidanud võimalikuks kostja taotlusel kostja äranägemisel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi, et kostjal oleks võimalik tema soovitud ajaperioodil vältida ka lahendi

täitmist. Kostja ei olnud esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleksid

kohesel otsuse täitmisel tema jaoks rasked majanduslikud tagajärjed, mis taotluse rahuldamise

korral oleksid välditavad. Kostja on saanud oma majandustegevuses kasutada laenu väga pika

ajaperioodi jooksul ning kostja pidi ettevõttena arvestama laenulepingu alusel kohustuse

täitmise tähtaja saabumisega, mis ei saanud olla kostja jaoks ootamatu. Eeltoodu tõttu jätab

kohus kostja taotluse rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 15.12.2023

(ekslikult märgitud 14.12.2023) otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

22. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 11 lg-t 1.

Kostja selgitas, et hageja ja kostja osanikud TS ja IV olid erinevate äriühingute kaudu

Aktsiaseltsi UM Components osanikud, kes leppisid kokku, et IV võtab Aktsiaseltsi UM

Components tegevuse käivitamiseks laenu 554 776,66 eurot. Pärast Aktsiaseltsi UM

Components pankroti väljakuulutamist leppisid hageja ja kostja juhatuse liikmed nii eraisikute

kui ka äriühingute nimel suuliselt kokku, et kõik arveldused hageja ja kostja vahel teostatakse

pärast Tehnika tn 6 Uuemõisa kinnisasja müüki, kus arvelduste tegemisel võetakse arvesse

kummagi poole rahalisi panuseid. Seetõttu pole õige maakohtu seisukoht, et kostja pole

selgitanud, milline oli poolte ühine projekt, kuhu nad pidid ühiselt raha panustama – ühine

projekt oli Aktsiaselts UM Components, mille käivitamisega seonduvad kulud ja tulud pidid

pooled omavahel jagama.

23. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata viivise vähendamise taotluse. Kostja

selgitas, et hageja käitumine, kus hageja esitas nõude laenu tagastamiseks vahetult enne nõude

aegumist, andis aluse eeldada, et ka hageja aktsepteeris, et pooled olid suusõnaliselt kokku

leppinud, et laenu ei tule maksta tagasi enne Tehnika 6 kinnisasja võõrandamist. Viivise nõue

hagi esitamise seisuga ligi 30 000 eurot on ebamõistlikult suur.

24. Kostja taotleb juhuks, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, otsuse täitmise kindlaks

määramist selliselt, et otsus tuleb täita võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul.

2-23-3368

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

26. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

27. Kostja vaidlustab maakohtu otsust seetõttu, et maakohus on ebaõigest leidnud, et kostja ja

hageja pole muutnud laenulepingut. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt sõlmiti

laenulepingu muudatused suuliselt. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on ta

maakohtus selgitanud, et pärast Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutamist

30.06.2009 on pooled suusõnaliselt kokku leppinud, et laenunõue (mille alusel on hagi esitatud)

muutub sissenõutavaks, kui Tehnika 6 kinnisasi võõrandatakse ja ostja tasub müügihinna ja siis

tehakse kõik pooltevaheliste Aktsiaseltsi UM Components asutamisega seotud vastastikused

arveldused. Maakohus leidis, et kostja pole esile toonud ega tõendanud, millal, kus ja millistel

asjaoludel vastavate kokkulepete sõlmimine toimus ja mida täpsemalt kokku lepiti. Maakohus

tuvastas, et Aktsiaseltsi UM Components pankrot kuulutati välja 30.06.2009 ning vaidlusalune

laenuleping hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.03.2010, s.o kaheksa kuud pärast Aktsiaseltsi UM

Components pankroti väljakuulutamist. Kuna laenulepingu p 2 kohaselt, mis sõlmiti pärast

Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutaist, oli laenu tagastamise tähtajaks kümme

aastat arvates lepingu sõlmimisest, siis kinnitab see, et kostja väidetud kokkuleppeid poolte

vahel ei olnud.

28. Kostja maakohtu järeldust, et kostja pole esile toonud asjaolusid ega tõendeid selle kohta

millal, kus ja millistel asjaoludel kokkulepe 01.03.2010 laenulepingu muutmiseks sõlmiti,

vaidlustanud ei ole. Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ta selgitas

pooltevahelisi suhteid, et kokkulepe sõlmiti ja see sõlmiti suuliselt, ei võimalda iseenesest

järeldada ja tuvastada millal ja millistel asjaoludel hageja ja kostja väidetava kokkuleppe

01.03.2010 laenulepingu muutmiseks sõlmisid. Asjaolust, et hageja pöördus hagiavaldusega

oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks kostja vastu maakohtusse viimasel päeval

enne nõude aegumist, ei saa eeldada ega tuletada poolte ühist teistsugust täiendavat kokkulepet

laenu tagastamise tähtaja osas, kui see on tuvastatud maakohtu otsusega. VÕS § 82 lg 1 alusel,

kui kohustuste täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

29. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale kokku lepitud ja maakohtu poolt

tuvastatud tähtajaks 02.03.2020 laenu tagastanud, siis ei ole kostja apellatsioonkaebuse

väidetele tuginedes võimalik arvata, et peale kohustuse täitmise tähtpäeva poleks hagejal olnud

õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 03.03.2020. Asjaolust, et viivise summa on hagi

esitamise ajaks 30 000 eurot, mis on apellatsioonkaebuse väidete kohaselt väga suur summa, ei

ole võimalik iseenesest järeldada, et see oleks ebamõistlikult suur viivis, et teha maakohtu

otsusest erinev otsus.

2-23-3368

30. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. Kuna kolleegium jätab kaebuse menetlusse võtmata, siis ei ole vajadust

hinnata kostja taotlust apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise puhul otsuse täitmise viisi

kindlaks määramiseks. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellandil.

31. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1), välja arvatud hageja hagi tagamise

taotluse esitamisega seotud menetluskulud, mis jäävad hageja kanda (TsMS § 172 lg 1).

Vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei tule kaebuse esitajal vastustajale apellatsioonimenetluse

kulusid hüvitada. Kuna käesolevas asjas on hageja apellatsioonimenetluses esitanud hagi

tagamise taotluse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, siis on põhjendatud jätta hageja

hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude

jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

32. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4

järgi.

33. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)