1-07-7918/46 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4)

Kriminaalasi nr 1-07-7918

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23 mai 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 17 mail

2011 a Tartu kohtumajas)

Kriminaalasja number

1-07-7918

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Tõlk

Regina Laiapea

Prokurör

Ruti Kilg

Kaitsja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Taotlus

U.F tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

U.F

Asukoht:

Tartu

Vangla,

elukoht

vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx

RESOLUTSIOON

Jätta U.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.F on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 23.02.2009.a otsusega (muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2009.a otsusega) kriminaalasjas nr 1-07-7918 KarS § 209 lg

2 p 1, 2, 3 järgi kuritegude toimepanemise eest ajavahemikul september 2003 kuni 31.03.2006 ja karistuseks on mõistetud 2 aastat ja 6 kuud vangistust. U.F on süüdi

2 (4) tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul 22.07.2005.a kuni 30.07.2005.a ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. U.F on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kuritegude toimepanemises ajavahemikul 07.04.2006.a kuni 03.11.2006.a ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. U.F on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul juuni 2006 kuni 13.07.2006.a ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 6 kuud vangistust võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kuulusid omavahel liitmisele eelnevalt mõistetud ja liidetud karistused, s.o vangistus 2 aastat

6 kuud ja vangistus 5 aastat 6 kuud, kergem karistus loeti kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 29.03.2005.a kuni 30.03.2005.a, s.o 2 päeva ja seejärel alates 05.12.2006.a kuni 01.06.2007.a, s.o 5 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv karistus on 5 aastat 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.11.2009.a ja lõpeb 17.11.2014.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.03.2011.a. U.F esitas 22.12.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 16.03.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.05.2011.a seisuga on U.F kandmata karistusaeg 3 aastat 6 kuud vangistust. U.F on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 12.08.1999.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 203 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga;

2) 16.05.2000.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 148

lg 10 ja § 1484

lg 1 järgi 4 aastat

vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 3) 06.04.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning KarS § 169 järgi rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab U.F tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör leiab, et kuigi on täidetud formaalsed alused kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, ei saa U.F vabastada. Isik on süüdi mõistetud kelmuste toimepanemises, 19 episoodi, kahjud üle 1 miljoni krooni. Lisaks oli 3 episoodi vargusi ja samast perioodist on ka 2 kriminaalmenetluse lõpetamist varguse tunnustel. U.F on isik, kellele kuritegude toimepanemise oli üheks sissetuleku allikaks. Sama kohtuotsusega pöörati lisaks täitmisele 2 eelneva kohtuotsusega mõistetud karistust ja moodustati liitkaristus. Prokurör leiab, et süüdimõistetu poolt ärakantud karistuse aeg ei ole piisav ja proportsionaalne selle kahjuga, mis ta on tekitanud. Lisaks leiab prokurör, et ei ole sugugi kindel, et U.F on vabaduses võimalus tööle asuda, kuna isik, kes on lubanud tööd anda, ei olnud garantiikirja andes ega ka praegu juhatuse liige. Andmete esitamisel võimaliku töö ja ka õega suhete kohta esineb prokuröri arvates vasturääkivusi ja jääb mulje, et tahetakse kohtuga manipuleerida. U.F ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega ja teab, millised on tingimused ja kohustused elektroonilise järelevalve alla vabanemisel. Ta leiab, et on

3 (4) võimeline neid täitma. Vangistuse ajal kinnipeetav töötab ja on läbinud programmi, mis seotud sõltuvusprobleemiga. Vabanedes asuks ta elama õele kuuluvasse korterisse. Õde on selleks nõusoleku andnud. Tal oleks vaja kasvatada enda 11-aastast last, kes on praegu nädala sees vanemliku toetuseta, kuna lapse ema töötab nädala sees teises linnas. Seni oli laps vanaema järelevalve all, kuid käesolevaks ajaks on süüdimõistetu ema surnud. Vabanedes on U.F enda ütluste kohaselt võimalus kohe tööle asuda automehhaanikuna. Kaitsja leiab, et U.F ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik tingimused täidetud.

Eriteadmisi omavad spetsialistid Tartu Vangla poolt on andnud kirjaliku arvamuse. Sellega on tegelenud mitmed inimesed ja kriminaalhooldaja. Kõiki U.F väiteid on kontrollitud. Vangla iseloomustusest on näha, et U.F on osalenud esimest päevast peale tööhõives, samuti osalenud programmis ja tegelenud kasiinosõltuvusega. U.F on 11- aastane poeg, kes vajab hoolitsust. Samuti on U.F õe tervislik seisund peale ema surma halb, ta on voodirežiimil ja vajab kõrgendatud tähelepanu ning ka hoolt. Nõuded, mida seadusandja on ette näinud ennetähtaegseks vabanemiseks, on U.F täidetud.

Tema iseloomutus on positiivne, ta on muutnud vangistuse ajal oma eluhoiakut. Kaitsja leiab, et ühiskond on võitnud, kui ühiskonda tagasi tuua isik, kes saab tööle asuda, teenida elatusvahendeid, tasuda tsiviilhagi, hoolitseda oma poja eest. Eeltoodud asjaoludel palub ta U.F vabastada vangistusest enne tähtaega. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

U.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et on tunnustamist väärt, et U.F on vangistuse ajal tegelenud enda kuritegeliku käitumise analüüsi ja eluhoiakute muutmisega, osalenud sotsiaalprogrammis. Asjaolu, ei isiku soov muutuda ei ole paljasõnaline, kinnitab kohtu arvates ka see, et tal ei ole kinnipidamise ajal distsiplinaarkaristusi. Samuti on positiivne, et U.F on vangistuse ajal töötanud, tal on valmidus jätkata töötamist ka vabaduses ning ta on selleks ettevalmistusi teinud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et U.F on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Talle anti korduvalt võimalus kanda karistus vabaduses.

Vaatamata sellele jätkas ta süstemaatiliselt kuritegude toimepanemist, nii vahetult enne viimase kohtuistungi toimumist, kui ka ajal kui ta oli tingimuslikult vabastatud karistuse kandmisest. 23.02.2009.a kohtuotsusega tunnistati ta süüdi 21 erinevas kuriteoepisoodis. Lisaks on tema suhtes lõpetatud menetlus kahes süüdistuses, mis talle olid esitatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, kuna nende tegude eest mõistetav karistus oleks tühine võrreldes U.F-ile juba mõistetud viie aasta ja ühe päevase karistusega. Ühe nendest kuritegudest pani ta toime ajal, kui oli juba jõustunud kohtuotsus, mille järgi ta praegu vangistuses viibib, kuid ta polnud asunud veel karistust kandma.

Kohus leiab, et isiku, kes on toime pannud eelkirjeldatud hulga kuritegusid ajal, kui tema suhtes kehtis juba käitumiskontroll ja kes jätkas kuritegelikku käitumist veel ka ajal, kui oli jõustunud viimane süüdimõistev otsus, esimesel võimalus vangistusest vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Käesolevaks ajaks U.F poolt

4 (4) ärakantud karistusaeg ei ole proportsionaalne tema poolt toimepandud kuritegudega. Eeltoodud põhjendusel jätab kohus U.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik