2-22-4495/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

05. veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-4495

Tsiviilasi

J. K. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: J. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Pankrotihaldur: Eve Selberg (asukoht Parda 12, 10151

Tallinn, telefon 7707707, 5012499, e-post eve@clarusab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku J. K. (pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetlus raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on

jäänud raha saamata:

Jrk nr

Võlausaldaja

Nõue

(eurodes)

1. Tallinna kohtutäitur H. K.

94,38

2. Tallinna kohtutäitur H. K.

3. Tallinna kohtutäitur R. S.

191,11

4. Tallinna kohtutäitur R. S.

60,65

5. Tallinna kohtutäitur K. F.

103,46

6. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

3904,86

7. Tallinna kohtutäitur K. V.

157,26

8. Tallinna kohtutäitur K. V.

57,66

9. Tallinna kohtutäitur K. V.

207,36

10. Tallinna kohtutäitur K. V.

11. Tallinna kohtutäitur K. V.

58,80

12. Tallinna kohtutäitur K. V.

58,80

13. Tallinna kohtutäitur K. V.

14. AS O (xxxx)

62,71

15. Osaühing A (xxxx)

664,61

KOKKU

5862,66

3. Võlgnik J. K. (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

4. Vabastada

Eve

Selberg

pankrotihalduri

kohustustest

J.

K. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku J. K. (pankrotis) kanda.

6. Määrata J. K. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi tasuks 603,90 eurot

(käibemaksuga).

7. Rahuldada

pankrotihalduri

taotlus

menetlusabi

saamiseks

ja

maksta

pankrotihaldurile Eve Selbergile menetlusabi korras riigi vahenditest välja

pankrotihalduri tasu 603,90 eurot ja kanda hüvitatav summa OÜ Advokaadibüroo

CLARUS arvelduskontole xxxx.

8. Algatada võlgniku J. K. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

9. Nimetada J. K. (pankrotis) usaldusisikuks võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses võlanõustaja S. S. (isikukood xxxx, e-post xxxx, telefon xxxx).

10. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik

oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike

teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitavas

määruses ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord

aastas.

11. Avaldada teade J. K. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui

ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või §

163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule

vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 26.05.2022 määrusega kuulutati välja J. K. pankrot. Pankrotihalduriks nimetati

Eve Selberg.

13.02.2023 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate

nimekirja. Viidatud kohtumäärus jõustus 01.03.2023

14.01.2024 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule J. K. (pankrotis) pankrotimenetluses

koostatud aruande, taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja

kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande

kohaselt viibib võlgnik hetkel vanglas. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgnikul rahalisi

vahendeid kontol 0 eurot. Enne karistuse kandmist oli võlgniku sissetulekuks Eesti Töötukassa

poolt makstav töötutoetus 131,88 kuni 207,24 eurot kuus. Tegemist oli mittearestitava summaga.

Laekumised võlgnikud sissetulekust pankrotivarasse puuduvad. Pankrotivara puudub. Vara

tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise

taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Pandiese puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt

puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Käesolevas

menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur

on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua erinevad

kohustused, mis on tekkinud võlgniku erinevate kriminaal- või väärteomenetluste tagajärjel, mille

tõttu võlgnik viibib käesoleval ajal vangistuses, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Pankrotiseaduse (PankrS, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 157 p 2 kohaselt

pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande

saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab,

et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lõike 4

alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud

Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu

deposiiti. Kohus tegi 15.01.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 1000 eurot tähtajaga 30.01.2024. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks

deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana

käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162

lg 3 tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub J. K. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele

seoses pankrotimenetluse raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus J. K. (pankrotis)

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. J. K.

(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus vabastab Eve Selbergi võlgniku J. K. (pankrotis) pankrotihalduri

kohustustest.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud

vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril

õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu

määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 p 2 – 6 sätestatud

alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus

halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Pankrotihaldur palub määrata tasu PankrS § 65 lg 11 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui kohus on

kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 23 lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS)

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust.

Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku J. K. (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 603,90 eurot

(käibemaksuga). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning

taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu

kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole halduri aruandele ega tasu arvestusele

vastu vaielnud. Taotlus on kooskõlas PankrS § 65 lg-s 12 ja tasu PankrS §-s 23 sätestatuga.

Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 603,90 eurot

(käibemaksuga). Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise menetlusabi andmise korras

riigivahendite arvelt.

TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse

välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku

tehtavate toimingute katteks.

Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa

pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel,

määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2

alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi

korras tuleb pankrotihaldurile Eve Selbergile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu

603,90 eurot (käibemaksuga). Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt

taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

J. K. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema

kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud

kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada

kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud

vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb

algatada J. K. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva

seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi

ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku

määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib

kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses

võlanõustaja S. S., kes on selleks andnud oma nõusoleku. S. S. on omandanud bakalaureusekraadi

Tartu Ülikooli õigusinstituudist ja õigusteaduse magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ühtlasi

on S. S. läbinud võlanõustaja koolituse ja tegutseb praktiseeriva võlanõustajana. Võlgnik on

andnud oma nõusoleku S. S. nimetamisega tema usaldusisikuks.

Kohtu hinnangul on võlanõustaja S. S.l olemas vajalikud erialased teadmised oma ülesannete

täitmiseks

usaldusisikuna

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluses.

Tal

on

õigusteaduskonna magistrikraad, ta on läbinud võlanõustaja koolituse ja tegutseb võlanõustajana.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus S. S.t sobivaks isikuks ja nimetab ta võlgniku usaldusisikuks

kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete täitmisel

seaduses ettenähtud korda ja nõudeid.

Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS §

172 lg 2). Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande

ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1

kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu-

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab

usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea

võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise

kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning

milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS §

1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud

kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise

menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1

tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik