3-23-1996/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1996

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

väljastada vormikaamera kasutamise protokoll ning

otsustada distsiplinaarmenetluse algatamise üle

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-1996.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2023. a

määrus haldusasjas nr 3-23-1996 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 23.08.2023 taotluse Euroopa tulirelvapassi

saamiseks. PPA kontrollis 07.09.2023 taotleja elukohas relvade hoiutingimusi ja üks ametnikest

kasutas relvade hoiutingimuste salvestamiseks vormikaamerat. X esitas PPA-le 07.09.2023

taotluse väljastada vormikaamera kasutamise protokoll ja tundis huvi, kas ametniku poolt

vormikaamera kasutamise protokolli taotlejale viivitamata esitamata jätmisele järgneb

distsiplinaarvastutus. PPA selgitas 11.09.2023 vastuses nr 2.1-3/33500-2, et X eluruumis ei

toimunud iseseisvat audio- ega videosalvestamist, vaid üksnes relvade ja nende hoiutingimuste

kontroll, mis on protokollitud vastavalt kehtivale korrale (korrakaitseseaduse (KorS) § 51 lg 7).

Vormikaamera kasutamine on relvade ja nende hoiutingimuste kontrolli üks osa. See on

tehniline abivahend, mis toetab ametnikku tema tegevustes ja annab kindluse selles, et kontrolli

3-23-1996

2(8)

hetkel läbiviidud tegevused olid korrektsed ning relvade hoiutingimused korras. Eraldi

protokolli vormikaamera kasutamise kohta ei koostata.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.09.2023 kaebuse (täiendatud 11.10.2023 ja

13.12.2023) PPA kohustamiseks väljastada kaebajale erivahendi (vormikaamera) kasutamise

protokoll ning edastada ametlik allkirjastatud otsus (haldusakt) menetlustoimingut läbi viinud

ametnike poolt toime pandud teenistuskohustuste rikkumisega seoses distsiplinaarmenetluse

algatamise või algatamata jätmise kohta.

PPA 11.09.2023 vastus ei sisaldanud kaebaja taotletud protokolli ega ka seisukohta võimaliku

distsiplinaarsüüteo uurimise kohta. Kaebaja esitas menetlustoimingut teinud PPA ametnikule

taotluse protokolli (KorS § 12 lg-d 1 ja 4; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 p 1)

saamiseks, kuid ametnik keeldus sellest. Ka teine kontrolli juures olnud ametnik ei sekkunud

õiguskorra kaitsmiseks. Sellega on ametnikud rikkunud oma teenistuskohustusi ja nende süü

väljaselgitamiseks tuleb korraldada distsiplinaarmenetlus. PPA-l tuleb selle kohta teha avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 72 lg-te 1 ja 2 kohane haldusakt. Kaebaja eesmärk on kaitsta enda

ja oma perekonna õigusi. PPA-le on teada, et inimese kodus vormikaamera kasutamine rikub

tema põhiõigusi ning riivab inimese au ja väärikust. Vormikaamera salvestist ei kasutatud

kaebaja seaduskuulekuse tõendamiseks. PPA hinnangul on menetlustoiming nõuetekohaselt

protokollitud, kuid kaebajale ei ole antud HMS § 18 lg-te 2 ja 3 nõuetele vastavat protokolli,

mis kajastaks menetlustoimingu käigus vormikaamera kasutamist (sh selle eesmärki). Kuna

kontrolli käigus võeti seletused kaebajalt ja tema abikaasalt, siis oli protokolli koostamine HMS

§ 18 lg 1 p 3 järgi kohustuslik. Tõendi kogumise protokollimise kohustus tuleneb lisaks

kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS). Kaebaja jaoks ei ole tähtis, kas taotletud protokoll on

vormistatud eraldiseisvalt või on see osaks mõnest teisest protokollist. Protokolli saamise nõude

täitmiseks ei piisa ka vormikaamera salvestuse esitamisest. Kaebajal on kahtlus, et 07.09.2023

kontrolli ülesandelehele tehti märge vormikaamera kasutamise kohta alles pärast kaebuse

esitamist ning PPA ametnik(ud) on pannud sellega toime karistusseadustiku (KarS) § 299

kohase süüteo. Kui PPA ametnikud on eiranud protokolli koostamise kohustust, tuleb nad võtta

seaduses ettenähtud korras vastutusele ning koostada protokoll tagantjärele ja esitada see

kaebajale. Kaebaja ei ole vaidlustanud relvade hoiutingimuste kontrolli kui menetlustoimingut.

Protokolli koostamise vajadusele tähelepanu juhtimine ei ole praegusel juhul piisav, sest PPA

ametnikud on kaebaja kodus tehtud relvade hoiutingimuste kontrollimisel juba kolmel korral

jätnud vormikaamera kasutamise protokollimata.

3. PPA märkis kaebajale saadetud 04.10.2023 selgituses, et 07.09.2023 toimunud relvade

hoiutingimuste kontrolli käigus kasutati vormikaamerat abivahendina. Vormikaamera salvestis

on iseseisvaks tõendiks, mille abil saab veenduda, et relvade hoiutingimused vastasid nõuetele.

Vormikaamera kasutamise otsustas ametnik kaalutlusõiguse alusel (vt HMS § 5 lg-d 1 ja 2).

Vormikaamera kasutamise korral tehakse vastav märge ülesandelehele ning eraldi protokolli ei

koostata, sest tegemist ei ole KorS §-s 781 nimetatud erivahendiga. Kaebaja taotlus Euroopa

tulirelvapassi saamiseks rahuldati 12.09.2023 otsusega. PPA 11.09.2023 vastuses on KorS § 51

lg-le 7 viidatud ekslikult. PPA pidas silmas, et relvade hoiutingimuste kontroll on protokollitud

ja tegemist ei olnud valduse läbivaatusega. Vormikaamera salvestis on kaebajal võimalik saada

politseijaoskonnast. PPA ei saa kaebajale väljastada vormikaamera kasutamise protokolli, mida

ei eksisteeri. PPA juhib ametnike tähelepanu vajadusele täita kontrollitoimingu ajal korrektselt

selgitamiskohustust.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 22.12.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel läbivaatamatult. Kaebajal ei ole kaebuses esitatud nõuete esitamiseks kaebeõigust ning

kohus ei leidnud ka muud nõuet, mis aitaks kaebaja õigusi efektiivselt kaitsta, mille esitamine

3-23-1996

3(8)

oleks lubatav ja/või mida kaebaja sooviks esitada. Kohtusse pöördumise aluseks on reeglina

subjektiivsete õiguste kaitse ning kuigi täitevvõimu tegevus peab olema seaduslik, ei saa kohus

sekkuda olukorras, kus isik soovib lihtsalt veenduda haldusorgani tegevuse õiguspärasuses.

Kaebaja on esitanud kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2) väljastada talle 07.09.2023 tehtud

relvade hoiutingimuste kontrolli raames toimunud vormikaamera kasutamise protokoll. Seega

on kaebaja vaidlustanud menetlustoimingut (vt ka HKMS § 45 lg 3). Kaebaja on kinnitanud, et

ta ei vaidlusta relvade hoiutingimuste kontrolli tulemust. Kohtule ei nähtu ka muud võimalikku

tulevikus antavat haldusakti või tehtavat toimingut, mille osas oleks kontrollis tuvastatu siduv

ja võiks seega tulevikus riivata kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole väitnud, et kontrolli tulemusel on

tema taotluse rahuldamisest keeldutud. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse, saab kaebaja

selle vaidlustamise raames vaidlustada ka hoiutingimuste kontrollis tuvastatut. Kaebaja ei ole

lisaks vaidlustanud kontrolli käigus tuvastatu sisu (st et mingi asjaolu oleks tuvastatud valesti).

Samuti ei nähtu, et soovitud protokolli puudumine saaks rikkuda kaebaja mittemenetluslikke

õigusi. Vaidlust ei ole, et vormikaamera kasutamise protokolli ei ole koostatud. Kui protokolli

koostamine oli nõutav, saaks kaebaja selle puudumisele tugineda, kuid hetkel puudub ja ei ole

ka ettenähtav selline vaidlus, kus vormikaamera kasutamise protokolli puudumine oleks keskse

tähtsusega, mis annaks kaebajale kaebeõiguse menetlustoimingu tegemiseks kohustamiseks.

Relvade hoiutingimuse kontrolli ülesandeleht ja vormikaamera salvestis on olnud kaebajale

kättesaadavad ning seega on tal võimalik neid kasutada oma mittemenetluslike õiguste kaitseks

(nt esitada nõudeid, kui ta leiab, et tema pereelu filmiti ülemääraselt).

Relvade hoiutingimuste kontrolli kohta koostatud ülesandeleht vastab minimaalselt vajalikus

ulatuses ka HMS § 18 lg 2 nõuetele: nähtuvad menetlustoimingu aeg ja koht, menetlusosalised,

haldusorgan, menetlustoimingu eesmärk (relvade hoiutingimuste kontroll) ning sellest lähtuvalt

vajalikus ulatuses taotlused ja ütlused. Kohtule esitatud ülesandeleht on küll allkirjastamata

(HMS § 18 lg 3), kuid ei ole äratuntav, kuidas see saaks rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei nähtu,

et kaebaja õigusi saaks rikkuda asjaolu, millal on ülesandelehele tehtud märge vormikaamera

kasutamise kohta. Süüteokahtluse korral on võimalik pöörduda prokuratuuri. Vormikaamera ei

ole KorS §-s 781 nimetatud erivahend, mille kasutamine tuleb KorS § 12 lg 4 järgi protokollida.

Samuti ei ole vormikaamera kasutamine eraldi menetlustoiming, vaid menetlustoimingu sisu ja

käigu talletamisel kasutatav vahend (vrd fotoaparaat, arvuti). PPA on 11.09.2023 kaebajale

selgitanud vormikaamera olemust ja selle kasutamise eesmärki ning asjaolu, et vormikaamera

kasutamise kohta eraldi protokolli ei koostata. Vormikaamera salvestise koopia on kaebajale

kättesaadav alates 14.09.2023. Kaebaja õigusi ei riku iseseisvalt see, et ta sai 07.09.2023

menetlustoimingu protokolli kätte alles 04.10.2023. KrMS ei ole asjakohane, sest relvade

hoiutingimuste kontroll on haldusmenetlus (relvaseaduse (RelvS) § 1 lg 11). PPA on kaebajale

edastanud olemasoleva protokolli koos lisaga (videosalvestis). Kaebajal ei ole õigust nõuda

protokolli vormistamist või selles temale meelepärase sisu kajastamist.

Kaebaja nõuab täiendavalt PPA argumenteeritud seisukohta menetlustoimingu raames toime

pandud võimalike süütegude uurimise algatamise või algatamata jätmise kohta. Sisuliselt tahab

kaebaja PPA kohustamist otsustada distsiplinaarmenetluse algatamise üle. PPA on 04.10.2023

selgitanud, miks ei ole sellise menetluse algatamiseks põhjust. Kaebajal ei ole õigust nõuda

politseiametnike distsiplinaarkorras karistamist. Seega ei saa ta nõuda ka põhjendatud otsust

distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

03.11.2023 määrus nr 3-22-1555, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 3-23-

1820, p 10; 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 13). ATS 8. ptk ei sätesta eriõigusi vaidlustada

distsiplinaarmenetluse algatamisel või läbiviimisel tehtavaid otsuseid (vrd advokatuuriseaduse

§ 16 lg 1 ja § 18 lg 1). Distsiplinaarmenetluse tulemusel antav haldusakt saab mõjutada vaid

selle ametniku õigusi, kelle suhtes menetlus läbi viidi. Distsiplinaarmenetluse algatamine või

algatamata jätmine, distsiplinaarkaristuse määramine või määramata jätmine ei tekita, muuda

3-23-1996

4(8)

ega lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi. Seetõttu jäävad tähelepanuta kaebaja erinevad väited,

millega ta on soovinud põhjendada distsiplinaarmenetluse vajadust. Halduskohtu 24.11.2023

määruses (p 3.4) viidatud vormikaamera kasutamise keelamise nõuet ei ole kaebaja esitanud.

Lisaks on kaebajal edaspidi vajaduse korral võimalik vormikaamera kasutamise tingimused

PPA-ga kokku leppida (selline võimalus nähtub mh kaebaja 07.09.2023 päringust). Salvestise

tegemine võib olla ka isikule soodne (annab tervikpildi) ning seega ei pruugiks kaebaja ja tema

pere osas absoluutne vormikaamera kasutamise keeld olla kuigi suurte eduväljavaadetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X palub 11.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning uue määrusega

võtta tema kaebus menetlusse ja lahendada asi sisuliselt. Absurdne on seisukoht, et kui PPA

ametnikud rikuvad isiku suhtes menetlusetoimingut teostades seadust, siis puudub

menetlusalusel isikul ilmselgelt kaebeõigus. Kohus menetles asja erapoolikult ja võhiklikult

(vrd Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-308). Kaebaja ei ole saanud

PPA-lt seniajani nõuetekohast protokolli vormikaamera kasutamise kohta. Halduskohus leidis

ebaõigesti, et ülesandeleht on käsitatav hädapärase protokollina, vaatamata fundamentaalsetele

puudustele. Põhjendamatu on seisukoht, et protokoll ei peagi vastama seaduses ettenähtud

nõuetele (st olema allkirjastatud) ja protokollina võib sisuliselt käsitada ükskõik mida. Vastasel

korral ei ole kaebajalt samuti võimalik nõuda, et kohtule esitatavad dokumendid peavad olema

allkirjastatud. Vastupidine on käsitatav kaebaja diskrimineerimisena sotsiaalse seisundi tõttu.

Halduskohtu erapoolikust kinnitab see, et puudub selgitus, miks tuleks PPA 04.10.2023 esitatud

ülesandelehe faili pidada autentsemaks kui kaebaja poolt 13.12.2023 esitatud ülesandelehe faili.

Kui dokumendi terviklus ei ole tuvastatav, siis ei saa seda käsitada dokumendina.

Halduskohus selgitas alles kaebuse tagastamise määruses (102 päeva pärast kaebuse esitamist),

et kohtusse saab pöörduda üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja õigusi on

rikutud sellega, et avaliku võimu teostamise kohta ei ole temale antud nõuetekohast dokumenti.

Kaebaja on seda halduskohtu läbiviidud „menetlusvälises menetluses“ korduvalt selgitanud ja

tal puudub kohustus kohtule selgitada, milleks ta taotletavat protokolli vajab. Kaebaja kordab,

et ta ei ole vaidlustanud relvade hoiutingimuste kontrollimist kui menetlustoimingut, vaid tahab

üksnes nõuetekohast protokolli, mis kajastab vormikaamera kasutamist. PPA on selgitanud, et

vormikaamerat kasutati tõendi kogumiseks (s.o videosalvestis kaebaja relvade hoiutingimuste

kohta), mis peab toimuma nõuetekohaselt. PPA valetamist arvestades on nõuetekohane tõend

kaebaja jaoks väga oluline, sest tal võib olla tulevikus tarvis ennast kaitsta uute samasuguste

valede eest. Halduskohus pidas esmalt protokolliks ülesandelehte ja hiljem juba vormikaamera

salvestist. Salvestis kui tõend ei saa olla iseenda kogumise protokolliks. Kaebaja ei ole kunagi

kinnitanud protokolli kättesaamist.

Halduskohtu seisukoht, et kaebajal kui võimu teostamisele allutatud isikul puudub kaebeõigus

nõuda võimu teostamise käigus toime pandud ametialaste süütegude uurimist, kujutab endast

sisuliselt anarhiat ja politseiametniku ametivande tühistamist. Politseiametnik teenib rahvast.

Kaebajal on põhjendatud alus arvata, et tema õigusi rikkunud piirkonnapolitseinikud jätkavad

tõenäoliselt õigusvastast käitumist. Ametialasele vastutusele võtmine tähendab kas ametniku

käitumise paranemist või tema ametist ja sellega ühtlasi ka võimupositsioonilt kõrvaldamist.

Kaebaja ei oota kohtult otsust distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta,

vaid sellekohast vastust PPA-lt. Halduskohtu viidatud praktika ei ole seetõttu asjassepuutuv.

Tegemist on põhimõttelise küsimusega, mille osas tuleks küsida õiguskantsleri seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1996

5(8)

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus

ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta seisukohta, vaid

arvestab tema poolt varem avaldatuga.

7. Asjas on esitatud kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2) järgmiste nõuetega:

–

kohustada PPA-d väljastama nõuetekohane protokoll kaebaja kodus 07.09.2023

toimunud relvade hoiutingimuste kontrolli raames vormikaamera kasutamise kohta;

–

kohustada PPA-d koostama põhjendatud ja allkirjastatud otsus kaebaja kodus 07.09.2023

relvade hoiutingimuste kontrolli teostanud politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse

algatamise või algatamata jätmise kohta.

8. Vaidlust ei ole selles, et X 23.08.2023 taotlus Euroopa tulirelvapassi saamiseks, millega

seonduvalt kaebaja kodus 07.09.2023 relvade hoiutingimusi kontrolliti, on rahuldatud PPA

12.09.2023 otsusega ja kaebajale on väljastatud Euroopa tulirelvapass. Kaebaja väidetest võib

aru saada, et ta ei vaidlusta 07.09.2023 toimunud relvade hoiutingimuste kontrollitoimingu (sh

relvakapi ülevaatuse vormikaameraga salvestamise) õiguspärasust, vaid on soovinud üksnes

(nõuetekohast) protokolli, mis kajastaks vormikaamera kasutamist (mitte tehtud videosalvestise

sisu). Samuti ei ole vaidluse all, et PPA on alates 14.09.2023 teinud kaebajale kättesaadavaks

vormikaamera salvestise koopia ja kaebajale on olnud lisaks kättesaadav PPA 04.10.2023

vastuse lisana 1 halduskohtule esitatud allkirjastamata ülesandeleht. Vastustaja kinnitusel on

ülesandeleht ja vormikaamera salvestis ainsateks teabeallikateks, milles on 07.09.2023 tehtud

kontrollitoimingu käik ja tulemused fikseeritud.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et 07.09.2023 toimunud relvade hoiutingimuste kontrolli

on küll seostatud Euroopa tulirelvapassi väljastamise taotluse menetlusega, kuid RelvS § 624

lg-test 5–8 ega siseministri 17.02.2020 määrusest nr 6 „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus

edasitoimetamise dokumentide vormid ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord“ ei nähtu,

et Euroopa tulirelvapassi väljastamise eeldusena tuleks PPA-l lisaks isiku relvaloa kehtivusele

kontrollida ka RelvS §-s 36 sätestatud soetamisloa või relvaloa andmist välistavate asjaolude

esinemist või puudumist (sh RelvS § 36 lg 1 p 10 – soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele

isikule, kes ei oma relvaseadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks). Kui

tegemist on loamenetluse toiminguga, siis sellele korrakaitseseadust ei kohaldata (vt KorS § 1

lg 8 p 1). Samas võib olla tegemist ka ohu ennetamise eesmärgil toimuva riikliku järelevalve

(nn inspektsioonilise järelevalve) toiminguga, mis seisnes kaebajale antud relvaloa tingimuseks

oleva relvade ja laskemoona hoiutingimuste (RelvS §-d 45–46) jätkuva täitmise kontrollimises.

10. Toimingu protokollimise seisukohalt ei oma eeltoodud eristus siiski sisulist tähtsust, sest

mõlemal juhul tuleb protokolli koostamisel lähtuda HMS §-st 18 (vt KorS § 12 lg 1). Kaebaja

viidatud KorS § 12 lg 4 ei ole asjassepuutuv, sest vormikaamera ei ole erivahend (vt KorS §

781). PPA 11.09.2023 vastuses kaebaja 07.09.2023 päringule viidatud KorS § 51 lg 7 ei ole

samuti asjakohane, sest tegemist ei olnud erimeetme kohaldamisega (st valdust ei vaadatud läbi

valdaja nõusolekuta). Seega ei olnud relvade hoiutingimuste kontrolli toimingu protokollimine

HMS § 18 lg 1 p-st 4 ja KorS § 12 lg-st 1 tulenevalt kohustuslik. Protokollimise kohustust ei

saanud tuleneda ka HMS § 18 lg 1 p-st 3, sest isegi kui kaebaja või tema abikaasa on kontrolli

käigus PPA ametnikele midagi ka suuliselt selgitanud (kaebaja ei ole väidetavate seletuste sisu

avanud), ei olnud see vastava toimingu eesmärgiks ja isikute seletustele ei ole kusagil viidatud.

Kuna tegemist ei olnud süüteomenetluse raames toimunud vaatluse või läbivaatusega tõendite

3-23-1996

6(8)

kogumisega, siis ei ole KrMS-s sätestatu (nt § 87 jt) asjassepuutuv. HMS § 18 lg 1 ei näe ette,

et paikvaatlus tuleks alati protokollida, isegi kui menetlust korraldav haldusorgan ei pea seda

vajalikuks. Samamoodi ei pea menetlustoimingu käigus tehnilise vahendiga talletatu (nt foto,

audio- või videosalvestis) kohta tingimata koostama asjaomase tõendi vaatluse protokolli, kui

haldusorganil ei ole tarvis sellele hiljem tugineda (nt mingeid rikkumisi ei tuvastatud).

11. Menetlustoimingu protokollimise kohustus võis aga tuleneda HMS § 18 lg 1 p-st 1, sest

kaebaja esitas vahetult pärast 07.09.2023 kontrolli teostamist vastustajale e-kirjaga sellekohase

taotluse (mh on kaebaja taotluses viidanud, et tegutseb vastavalt kontrolli teostanud ametnike

soovitusele). Seadus ei näe ette, et protokoll tuleks tingimata koostada juba menetlustoimingu

käigus, samuti puudub kindel tähtaeg, mille jooksul tuleb protokoll koostada (HMS § 5 lg-st 4

lähtudes tuleks seda teha viivituseta). Järelikult on ka menetlusosalisel õigus taotleda protokolli

koostamist tagantjärele, kuid seda tuleb teha viivitamata. See tingimus oli siinsel juhul täidetud.

Samas eeldab haldusorganil protokolli koostamise kohustuse tekkimine, et menetlusosaline on

esitanud „põhjendatud taotluse“ (vt ka A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004,

lk 82). Protokolli koostamine olukorras, kus õigusaktidest tulenevalt selline kohustus puudub,

võiks olla vajalik ja põhjendatud eeskätt siis, kui asjaomase menetlustoiminguga fikseeritakse

mingid tähtsust omavad asjaolud, millele haldusorganil või menetlusosalisel võib olla edaspidi

tarvis tugineda. Näiteks kui kaebaja relvade hoiutingimustes tuvastatakse puudused ning PPA

kavatseb tunnistada tema relvaloa RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel kehtetuks. Samuti tuleks protokoll

koostada näiteks siis, kui menetlustoiminguga kontrollitakse haldusorgani tehtud ettekirjutuse

täitmist ja tehakse kindlaks varem tuvastatud puuduste kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine.

12. Praegu nähtub kaebaja 07.09.2023 e-kirjast, et menetlustoimingu käigus vormikaamera

kasutamise protokollimise taotlust on põhjendatud sisuliselt üksnes sellega, et kuna kaebajalt

oodatakse „mööda nööri kõndimist“, siis ootab kaebaja sama ka PPA-lt. Seejuures on taotluse

aluseks olnud kaebaja ekslik hinnang, et vaidlusaluse toimingu protokollimine on seaduse järgi

kohustuslik. Kuigi kaebaja on olnud ka kohtumenetluses seisukohal, et ta ei pea põhjendama,

miks ta protokolli soovib, on ta samas üldsõnaliselt märkinud, et tal võib esineda hiljem vajadus

kaitsta ennast PPA valetamise eest. Selline umbmäärane põhjendus ei ole HMS § 18 lg 1 p-st 1

tuleneva kohustuse tekkimiseks piisav. Taotletud tulirelvapass on kaebajale väljastatud ja PPA

on selgelt kinnitanud, et kaebaja relvade hoiutingimused vastasid nõuetele ning tema suhtes ei

ole 07.09.2023 toimunud kontrolli põhjal alustatud ühtegi menetlust. Pole arusaadav, millises

õigussuhtes võiks kaebajal esineda tulevikus vajadus tugineda 07.09.2023 kontrollitoimingu

(sh vormikaamera kasutamise) tulemustele ja mis peaksid seepärast olema protokollitud. Kuna

haldusakti andmisel tuleb tähtsust omavad asjaolud tuvastada haldusakti andmise aja seisuga

(HMS § 54), siis ei saaks 07.09.2023 toimunud kontrolli käigule või selle tulemustele tugineda

mh võimalikes edasistes relvaloa muutmise, kehtivuse pikendamise või kehtetuks tunnistamise

menetlustes. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud vajadust taotletud protokolli järele, siis ei olnud

PPA-l kohustust protokolli koostada ja seda kaebajale anda.

13. Kuna kontrollitoimingu kohta ei pidanud protokolli koostama, siis ei oma ka tähtsust, kas

PPA 04.10.2023 esitatud ülesandeleht oleks hädapärase protokollina aktsepteeritav või mitte.

Vastustaja ei ole väitnud, et tegemist on protokolliga, vaid selgitas, et protokolli ei koostatud ja

PPA sisemisest töökorraldusest lähtudes fikseeriti kontrolli käik (sh vormikaamera kasutamine)

ja tulemused ülesandelehel. Kaebaja väited ülesandelehe küsitavast autentsusest ja võimalikust

võltsimisest on ilmselgelt otsitud. Ka protokolli on lubatud vajaduse korral hiljem parandada

(sh menetlusosalise taotlusel), et tagada menetlustoimingu võimalikult korrektne kajastamine.

Kaebaja ei ole väitnud, et 07.09.2023 kontrolli kohta koostatud ülesandeleht kajastaks mingeid

asjaolusid valesti.

3-23-1996

7(8)

14. Halduskohus on õigesti märkinud, et vormikaamera kasutamise protokolli väljastamiseks

kohustamise nõude puhul tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 3 toodud kaebeõiguse piirangutega.

Kaebaja ei saa halduskohtus vaidlustada menetlustoimingut (nt protokolli koostamata jätmine),

mis ei saa rikkuda tema õigusi iseseisvalt. Kuna soovitud protokolli koostamata jätmine ei saa

kuidagi kahjustada kaebaja õigusi tulirelvapassi taotluse menetluses ega võimalikes hilisemates

relvaloaga seotud menetlustes, siis eeldab menetlustoimingu peale kaebuse esitamine, et sellega

võib olla rikutud kaebaja mittemenetluslikke õigusi. See võiks nii olla näiteks olukorras, kus

vormikaameraga salvestatakse kaebaja eluruumi ulatuslikumalt, kui see on menetlustoimingu

eesmärgi (s.o relvade hoiutingimuste nõuetele vastavuse kontrollimine) saavutamiseks vajalik.

Praegusel juhul ei ole kaebaja ühtegi sellist asjaolu välja toonud, vaid märkis juba 07.09.2023

e-kirjas, et tal puuduvad kontrolli teostanud ametnikele sisulised etteheited. Seetõttu tagastas

halduskohus kaebuse vormikaamera kasutamise protokolli väljastamiseks kohustamise nõudes

HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti. Kaebuse tagastamist ei muuda õigusvastaseks

ja kaebeõigust ei saa tuletada sellest, et kaebaja hinnangul pidanuks halduskohus tagastamise

otsustama kiiremini. Lisaks on põhjendamatu etteheide, et halduskohus on justkui viinud läbi

mingi „menetlusvälise menetluse“, sest tegemist on olnud HKMS §-s 120 reguleeritud nn asja

ettevalmistava menetluse toimingutega (nt HKMS § 120 lg 1 p-d 3 ja 8 ning lg-d 3 ja 4).

15. Kaebaja nõude kohustada vastustajat väljastama haldusakt 07.09.2023 kontrolli teostanud

ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta on halduskohus

samuti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud. PPA selgitas 04.10.2023 kirjas nr

1.2-3/120-1 kaebajale muu hulgas, et ei pea ametnike suhtes menetluse algatamist vajalikuks ja

piisab sellest, kui juhtida ametnike tähelepanu selgituskohustuse korrektse täitmise vajadusele.

Kaebaja väidetest nähtuvalt käsitab ta politseiametnike teenistuskohustuste rikkumisena seda,

et ametnikud jätsid vormikaamera kasutamise protokollimata. Kaebaja hinnangul rikkus see ka

tema õigusi ja ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine aitaks tema õiguste rikkumist edaspidi

vältida. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa sellest, et välistada ei saa

menetluse tulemuse faktilist mõju kaebajale (nt ta võib samade ametnikega puutuda kokku ka

tulevikus). Isik saab üldjuhul pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks

(vt HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb

mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest

õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (nt Riigikohtu

21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 9). Sellest tulenevalt saaks kaebajal olla subjektiivne õigus

nõuda politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise üle

kaalutlusvigadeta otsustamist üksnes siis, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve (vrd ka Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19-509, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu

24.10.2023 määrus nr 3-23-1855, p 11).

16. Ametnike suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta võimaliku

distsiplinaarsüüteoga puutumuses oleva isiku õigusi (vt ATS § 71; vrd Riigikohtu 01.07.2022

otsus nr 3-20-1214, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2023 määrus nr 3-23-1820, p 10;

Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2023 määrus nr 3-22-1555, p 6). Kaebajal on küll õigus juhtida

vastustaja tähelepanu ametniku väidetavalt õigusvastasele tegevusele, esitades selleks kaebuse

või märgukirja (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1), ning tal on ka õigus saada oma pöördumisele vastus

(MSVS § 5 lg 1), kuid kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda vastustajalt põhjendatud

otsust politseiametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta.

Isiku õigus saada oma pöördumisele vastus hõlmab õigust, et saadud vastus on sisuline, kuid

vastuse sisu ei ole MSVS § 5 lg-s 8 kuigi täpselt reguleeritud. Kohtulik kontroll märgukirjale

vastamisel ei ulatu vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse kontrollimiseni, sest haldusorganil

on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil märgukirjale vastata (nt Tallinna Ringkonnakohtu

3-23-1996

8(8)

03.08.2021 määrus nr 3-21-1578, p 14). Halduskohus on kaebuse seega tervikuna tagastanud

õiguspäraselt.

17. Õiguskantslerilt seisukoha küsimine ei ole vajalik. Õigust mõistab kohus (vt põhiseaduse

§ 146).

18. Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

22.12.2023 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)