3-23-2710/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2024, Tallinn

Haldusasja number 3-23-2710

Haldusasi

OÜ Merivälja Kinnisvara kaebus Keskkonnaameti 29.09.2023

kirja nr 7-9/23/19381-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning uue

arvamuse andmiseks kohustamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Merivälja Kinnisvara, seaduslik esindaja Rain

Teimann

Vastustaja – Keskkonnaamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Merivälja Kinnisvara kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. OÜ Merivälja Kinnisvara esitas 23.11.2022 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA)

ettepaneku enda omandis oleva Merivälja tee 71 kinnistu (katastritunnus 78402:204:9220)

detailplaneeringu (DP) algatamiseks. DP koostamise eesmärk on Merivälja tee 71 üldkasutatava maa

kinnistu ümberkruntimine ja kavandatavate kruntide maakasutuse sihtotstarbe määramine ärimaa ja

üldkasutatava maa kruntideks. Planeeringus määratakse ärimaa krundile ehitusõigus väikesemahulise

toitlustushoone ehitamiseks. Lisaks on DP eesmärgiks üldiste maakasutustingimuste määramine ja

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendamine. DP algatamise osas ei ole TLPA veel otsust teinud (algatamisettepanek on

menetlemisel).

2. OÜ Merivälja Kinnisvara esitas 22.09.2023 Keskkonnaametile (KeA) pöördumise, milles

selgitas soovi rajada juurdepääsuteed Tallinnas Pirita linnaosas avalikult kasutatavalt Mähe-Kaasiku

tee T3 transpordimaalt Merivälja tee 71 kinnistule (muu maa kõlvikule) ning palus KeA-lt seisukohta

loodukaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 1¹ tõlgendamisel. OÜ Merivälja Kinnisvara soovis teada, kas

viidatud norm kehtib ka rajatiste ehk tee kohta ning kas olemasolevalt tänavalt saab maismaa suunas

ehitada sissesõidutee.

3. KeA vastas 29.09.2023 kirjas nr 7-9/23/19381-2 „Arvamuse andmine (Merivälja tee 71)“,

et väljakujunenud praktika kohaselt moodustavad varem väljakujunenud ehitusjoone olemasolevad

hooned, mitte rajatised ega ka LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 nimetatud ehituskeeluvööndisse erandina lubatud

ehitised. Merivälja tee 71 kinnistu piirneb vaid ühelt poolt hoonestusega Mähe-Kaasiku tee 48 ja

Mähe-Kaasiku tee 50 kinnistute näol. Teises küljes Mähe-Kaasiku tee 52 kinnistul paiknev alajaam

on rajatis ning see ei ole registreeritud ehitisregistris – tegemist ei ole LKS mõistes ehitusjoont

kujundava ehitisega. Merivälja tee 73 on hoonestamata. Eelnevale tuginedes ei ole võimalik

rakendada Merivälja tee 71 kinnistule juurdepääsutee rajamisel taotluses toodud asukohta LKS § 38

lg 4 punktis 11 toodud erandit, sest puudub olemasolev hoonestus mõlemal pool piirnevatel

kinnistutel. Olemasolevaid liikluspindasid jt väiksemate rajatiste olemasolu ei ole võimalik rakendada

varem väljakujunenud ehitusjoone arvestamisel.

KeA selgitas muu hulgas, et juhul, kui ehituskeeluvööndisse kavandatakse juurdepääsutee, mis ei ole

mõeldud avalikuks kasutamiseks, on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine LKS § 40

alusel. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus KeA-le taotluse ja

1) vastuvõetud üldplaneeringu (ÜP); 2) kehtestatud ÜP muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud

DP või 3) vastuvõetud DP, kui ÜP puudub.

4. OÜ Merivälja Kinnisvara esitas 29.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tunnistada KeA 29.09.2023 arvamus õigusvastaseks ja kohustada KeA-d andma õiguspärane

arvamus. Ühtlasi palub kaebaja määrata ehitusjoon kinnistule mööda merepoolset Mähe-Kaasiku teed

ning kui kohus ei pea LKS § 38 lg 4 punktis 11 toodud erandi rakendamist võimalikuks, siis välja

selgitada muul viisil juurdepääsutee võimaldamine kinnistule ja tee asukoht omal äranägemisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6. Kaebusest nähtuvalt esitas kaebaja 22.09.2023 KeA-le selgitustaotluse, milles soovis KeA

arvamust LKS § 38 lg 4 p 11 tõlgendamise kohta – sh kas viidatud norm kehtib ka rajatiste (teede)

kohta ning kas Mähe-Kaasiku tee T3 transpordimaalt saaks Merivälja tee 71 kinnistule ehitada

juurdepääsutee. KeA esitas 29.09.2023 kirjas kaebajale omapoolse seisukoha normi tõlgendamise

osas ja vastas kaebaja küsimustele. Kohus ei nõustu kaebaja käsitusega, justkui oleks vaidlusaluse

KeA vastuskirja näol tegemist menetlustoiminguga ja selle vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 alusel

lubatav. Praegusel juhul ei ole KeA vaidlusalust seisukohta esitanud mingisuguse konkreetse

käimasoleva haldusmenetluse raames. Planeerimismenetlus algab DP algatamisega kohaliku

omavalitsuse üksuse (KOV) poolt. Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et tema esitatud DP

algatamisettepaneku (DP046070) alusel ei ole veel otsust DP algatamise või algatamata jätmise kohta

tehtud. See nähtub ka Tallinna planeeringute registrist. Seega ei saa KeA 29.09.2023 vastuskirja näol

olla tegemist kaebaja kinnistuga seonduvas planeerimismenetluses tehtud menetlustoiminguga, mis

saaks mõjutada konkreetse menetluse tulemust ja seeläbi kaebaja subjektiivseid õigusi.

Sisuliselt on KeA 29.09.2023 vastuskirja näol tegemist vastusega kaebaja selgitustaotlusele, mis oma

olemuselt on toiming. Selgitustaotlusele vastamist saab vaidlustada siis, kui selgitustaotlusele jäeti

tähtaegselt vastamata või vastati üksnes osaliselt ning sellise kohustamiskaebuse esitamisel

kontrolliks kohus üksnes seda, kas isikule on vastatud tähtaegselt ja täielikult. Kohtulik kontroll

selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab

kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

27.06.2023 määrus nr 3-22-2108, p 8). Seega pelgalt asjaolu, et kaebaja ei pea KeA 29.09.2023 vastust

enda ootustele vastavaks (st ei nõustu vastuse sisuga), ei anna alust nõuda KeA-lt uuesti ja kaebaja

soovitud moel vastamist.

7. Isegi kui kaebaja oleks 22.09.2023 pöördumise esitanud ja KeA sellele vastanud pärast kaebaja

kinnistul DP algatamist, ei saa KeA 29.09.2023 arvamust samastada planeerimismenetluses KeA

poolt ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmata jätmisega (s.o HKMS § 45 lg 3 alusel

iseseisvalt vaidlustatava menetlustoiminguga). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku

andmise kaalumine toimub vastuvõetud ÜP või ÜP-d muutva DP ja vastava KOV-i poolt põhjendatud

avalduse alusel (LKS § 40 lg 4) ehk eraldi menetluses peale planeeringu kooskõlastamist KeA poolt

ning KOV-i poolt vastuvõtmist. See on selgelt välja toodud ka KeA veebilehel1 . Asjaolu, et KeA

võimaldab planeeringu esitamist seisukohavõtuks ka enne ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist,

ei tähenda, et eraldiseisev ehituskeeluvööndi vähendamise menetlus sellisel juhul ära jääb.

Planeeringu

varasem

kooskõlastamiseks

esitamise

eesmärk

on

kiirendada

hilisemat

ehituskeeluvööndi vähendamise menetlust, kuna sellisel juhul on võimalik juba planeeringu

koostamisel arvestada KeA seisukohtadega selles osas, kuidas tagada planeeritu parim haakuvus

ranna või kalda eesmärkidega. Praegusel juhul on kaebaja pöördunud KeA poole juba enne kohase

DP algatamist ja olukorras, kus puudub kindlus, kas DP kaebaja taotletud kujul üldse algatatakse.

Kaebajal ei ole küll keelatud juba enne planeeringu algatamist selgitada välja, kuidas KeA

asjakohaseid norme tõlgendab ja kas kaebaja soovitud DP lahendus oleks sellega kooskõlas, kuid

kaebaja ei saa nõuda, et KeA juba enne DP algatamist teeks lõpliku kaalumisotsuse ehituskeeluvööndi

vähendamise osas. KeA 29.09.2023 vastus kaebaja selgitustaotlusele ei ole käsitatav KOV-i jaoks

tulevikus siduva kooskõlastuse andmisest keeldumisena ning see ei mõjuta praegusel juhul kaebaja

õigusi.

8. Kaebajal ei ole ka õigust nõuda, et kohus asuks ise KeA asemel ehituskeeluvööndi

vähendamise võimalikkust kaaluma ning annaks kaebajale n-ö loa rajada juurdepääs kinnistule talle

meelepärasesse või kohtu äranägemisel sobivasse asukohta. Tegemist on planeerimismenetluse

käigus lahendatatavate küsimustega, millesse kohus ei sekku. Kohus kontrollib haldusorgani tegevuse

õiguspärasust järelkontrolli vormis, mitte ei teosta menetlustoiminguid haldusorgani eest.

Kaebajal tuleb esmalt ära oodata, kas tema taotluse alusel algatatakse DP. Kui DP-d asutakse

menetlema ning ilmneb põhjendatud vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks, tuleb KOV-il küsida

kohases menetlusetapis selleks KeA nõusolekut. Kui KeA seejärel keeldub ehituskeeluvööndi

vähendamiseks nõusoleku andmisest, saab kaebaja soovi korral konkreetse menetlustoimingu

vaidlustamiseks pöörduda kohtu poole (HKMS § 45 lg 3).

9. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt ka https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/ehituskeeluvoondid.