2-23-10778/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-10778

Tsiviilasi

Intrum Investment No. 2 DAC hagi I.B. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2732,85 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Intrum Investment No. 2 DAC (registrikood 590912

(välismaa kood); aadress Iirimaa, 2nd Floor, 1-2 Victoria maja,

Haddington Road, Dublin 4)

Hageja esindaja jurist Dagne Niit (Intrum Estonia AS; e-post

dagne.niit@intrum.com)

Kostja I.B. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx,

xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post

xxxxxxxxxxxxx

@xxxxx.

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 31.07.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1975,83 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud viivis 227,35 eurot ja täiendav viivis 25,9% aastas arvestatuna 1852,01 eurolt alates

01.08.2023.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.06.2022 LHV Finance AS-ga (edaspidi krediidiandja)

väikelaenulepingu nr 4340999 (edaspidi leping). Lepingu alusel on krediidiandja andnud kostjale

laenu 2000 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid 67,32 eurot

kuus 48 kuuks intressimääraga 25,90% aastas ehk 0,07% päevas. Lepingutasuks leppisid pooled

kokku 40 eurot (dtl 10-13). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 359,39 eurot (dtl 70).

Krediidiandja hinnangul on kostja on oma kohustusi rikkunud, olles viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva maksega alates 20.11.2022. Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 24.01.2023 lepingu ülesütlemise

hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 07.02.2023 (dtl 16-18). Kostja nimetatud

võlgnevust lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles

krediidiandja 07.02.2023 lepingu üles (dtl 20-22). Krediidiandja loovutas nõude hagejale

06.01.2023 (dtl 27-28).

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 09.11.2023.

Kostja esitas 23.11.2023 kohtule oma kirjaliku seisukoha. Kostja asus seisukohale, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus

intresside ja kõrvalkulude nõudmiseks. Kostja taotleb seniste tagasimaksete arvestamist põhinõude

katteks ning taotleb põhinõude suuruseks määrata 1600,61 eurot. Kostja nõustub põhinõude

1600,61 euro tasumisega hagejale graafiku alusel. Kostja on võimeline tasuma 75.- eurot ühes kuus.

Kostja nõustub hageja poolt välja arvutatavate seadusjärgsete viiviste tasumisega perioodi

07.02.2023-31.07.2023 eest. Kostja palub jätta intressid ja muud kõrvalkulud välja mõistmata.

Kostja palub menetluskulud jätta poolte kanda.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 2732,85 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja LHV Finance AS vahel sõlmitud

laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

2(5)

9. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja LHV Finance AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. LHV Finance AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

10. Küll on aga kostja seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

14. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

15. Kohus kohustas hagejat 04.10.2023 kohtumäärusega esitama kohtule kogu informatsioon

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid vastavalt

kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samuti kohustas kohus hagejat esitama kõik kogu

informatsioon ja tõendid krediidi väljamaksmise kohta ning informatsioon kõigi kostja poolt tehtud

tagasimaksete kohta (s.h nii põhisumma kui kõrvalnõuete katteks tehtud maksete kohta). Samas

määruses selgitas kohus, et kui hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud. Kohus selgitas ka, et nimetatud informatsiooni ja ümberarvestuse esitamata jätmisel võib

kohus jätta eeltoodud andmete esitamata jätmisel hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

16. Selgitustest hoolimata ei esitanud hageja kohtule informatsiooni vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta ning kõiki sellekohaseid tõendid. Seega eeldab kohus, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud.

17. Lisaks eelnevale selgitab kohus, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-

106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti

kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja

3(5)

kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 25,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

19. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

20. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega

lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed

eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping

üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab

laenusaaja mõjusfääri.

21. Pooled ei vaidle ülesütlemise formaalsete eelduste täidetuse üle ehk selle üle, et krediidiandja

ütles lepingu mõistliku aja jooksul pärast väidetavat rikkumist üles ja et kostja on

ülesütlemisavalduse kätte saanud. Edasi kontrollib kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused

olid täidetud.

22. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele

õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette

VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei

ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku

toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse

(07.02.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega.

23. Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et krediidiandja on teinud laenu väljamakse

summas 1960 eurot (dtl 70). Samuti nähtub kontoväljavõttest, et laenulepingu ülesütlemise seisuga

oli kostja teinud tagasimakseid kokku summas 359,39 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu

sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust

kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%.

Seega saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu

ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud

ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut

üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda

kostjalt intressi.

24. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei

ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

25. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

26. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

4(5)

27. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

29. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

30. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)