2-20-8665/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8665

Tsiviilasi

Osaühingu Vana Villemi Kõrtsid hagi Fokasu OÜ

(likvideerimisel) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

129 394,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Vana Villemi Kõrtsid (registrikood:

10966146; aadress XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sven

Lass (e-post: XXX)

Kostja Fokasu OÜ (likvideerimisel) (registrikood

14257599)

Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Merit

Lind ja vandeadvokaat Riin Rehepapp (e-post xxx,

xxx)

Asja läbivaatamine

14.11.2023 istungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühingu Vana Villemi Kõrtsid esitas Harju Maakohtule hagi Fokasu OÜ

(likvideerimisel), milles palus:



mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel

võlgnetav põhivõlgnevus summas 119 809,30 eurot;



mõista kostjalt alates 13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja

viivis kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja

põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas;



mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse

täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja

põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas;



alternatiivselt eelnevatele nõuetele mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud

raha summas 80 928,34 eurot;



alates 14.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivis kindla summana arvestatuna ning

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas;



alates kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni viivis

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas;



jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja vahel on sõlmitud 15.06.2017. a

tähtajatu laenuleping, mille alusel kandis laenuandja laenusaaja arvelduskontole xxx laenu

summas 150 000 eurot. Fokasu OÜ on osaühingule Vana Villemi Kõrtsid 25.11.2019. a

tagastanud laenu põhiosana 29 032,41 eurot ja 28.11.2019.a 11 58,29 eurot.

3. Kostja poolt on hagejale tasutud ka intressimakseid kokku summas 38 880,96 eurot

alljärgnevalt: 05.09.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august 2017“

summas 1994,70 eurot; 03.10.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse,

september 2017“ summas 4141,91 eurot; 07.11.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri,

intressimakse, oktoober 2017“ summas 633,17 eurot; 04.12.2017 selgitusega „Fokasu OÜ

võlakiri, intressimakse, november 2017“ summas 1561,42 eurot; 05.06.2018 selgitusega

„Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, mai 2018“ summas 2065,72 eurot; 03.07.2018

selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, juuni 2018“ summas 16699,54 eurot;

09.08.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, juuli 2018“ summas

8984,50,eurot; 05.09.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august 2018“

summas 2800 eurot.

4. Hageja teatas kostjale 12.06.2020, et ütleb 15.06.2017. a sõlmitud tähtajatu laenulepingu

VÕS § 398 lg 1 alusel korraliselt üles ning nõuab Fokasu OÜlt laenu tagastamata osa summas

119 809,30 eurot tasumist. Laenuleping on seega kehtivalt üles öeldud ning kostjal on seega

laenu tagastamata osa summas 119 809,30 eurot tagastamise kohustus, mis tekib alates

12.08.2020. Hagejal on piisav alus arvata, et kostja ei täida laenulepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

5. Alternatiivselt on Osaühingul Vana Villemi Kõrtsid Fokasu OÜ vastu alusetu rikastumise

nõue summas 80 928,34 eurot. Juhul kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud kehtivat

laenulepingut, siis kuulub hageja poolt kostjale tasutud raha tagastamisele alusetu rikastumise

sätete alusel.

6. Hageja on kostjale üle andnud 150 000 eurot eesmärgiga täita poolte vahel sõlmitud

laenulepingust tulenevat laenu väljamaksmise kohustust. Kui kohus leiab, et pooled ei ole

laenulepingut sõlminud, ei ole hagejal VÕS § 1028 lg 1 tähenduses tekkinud laenu välja

maksmise kohustust ning hagejal on õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda kostjale tasutud

rahasumma (150 000 eurot) tagasi. Kostja on hagejale tagasi kandnud 30 190,70 eurot ja 38

880,96 eurot. Seega on kostja hagejalt alusetult saanud 80 928,34 eurot (150 000 eurot – 30

190,70 eurot – 38 880,96 eurot).

7. Hagejal on eeltoodust tulenevalt õigus 80 928,34 eurot kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel

tagasi nõuda. Kuna kostja ei ole hagejale alusetult saadud rahasummat vabatahtlikult

tagastanud, palub hageja kohtul nõuda kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 alusel välja

alusetult saadud 80 928,34 eurot.

8. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist. Hageja arvestab seaduses sätestatud suuruses

viiviseid laenu tagastamise nõudelt alates 13.08.2020. Hageja palub kohtul mõista kostjalt

alates 13.08.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja viivise kindla summana

arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 119 809,30

eurolt aastas. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 119 809,30 eurolt aastas.

9. Kui kohus leiab, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, arvestab hageja seaduses

sätestatud suuruses viiviseid alusetu rikastumise nõudelt alates hagi esitamisest. Hageja palub

kohtul mõista kostjalt alates 14.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni hageja kasuks välja

viivise kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja

põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas. Lisaks palub hageja kohtul mõista kostjalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgmisest päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni hageja kasuks välja

viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt, s.o 80 928,34 eurolt aastas.

KOSTJA SEISUKOHT

10. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

11. Kostja vastuse kohaselt 2016. a teises pooles ja 2017. a alguses toimusid hageja ja W OÜ

vahel läbirääkimised, mille sisuks oli hageja poolt rahaliste vahendite investeerimine läbi W

OÜ. Investeerimise loogika kohaselt pidi W OÜ emiteerima võlakirju ning kasutama

võlakirjadest saadavat tulu omal äranägemisel finantsturgudel kauplemiseks ning maksma

võlakirju omandanud investoritele intressi. Nimetatud asjaolud kajastuvad W OÜ poolt

hagejale 16.01.2017 edastatud e-kirjas ja sellel lisades. Lõplikud W OÜ võlakirjade

tingimused kinnitati 24.01.2017.

12. Kuigi sisuliselt jõudsid hageja ja W OÜ raha kaasamises kokkuleppele, avaldas hageja

soovi teostada investeeringuid läbi eraldi spetsiaalselt selleks otstarbeks ühiselt loodava

ühingu. Seetõttu asutasid hageja ja W OÜ uue äriühingu Fokasu OÜ ehk kostja, mille

äritegevus kattus W OÜ-ga ning seisnes võlakirjade emiteerimises ja sellest saadavate

vahendite kasutamises finantsturgudel kauplemiseks. Kostja asutajateks olid seega hageja ja

W OÜ, kes omandasid kumbki 50%-lise osaluse kostjas ning kostja juhatuse liikmeteks said

A H, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, ning S.Z ja B.P, kes olid ühtlasi W OÜ juhatuse

liikmed.

13. Kostja asutajate (hageja ja W OÜ) ja kostja ühise arusaama kohaselt pidi raha kaasamine

kostja poolt toimuma sama mudeli kohaselt, nagu oli esialgu W OÜ poolt kavandatud ehk läbi

suunatud võlakirjaemissiooni. Mitte kordagi alates hageja ja W OÜ vahel läbirääkimiste

algusest 2016. a kuni hageja 12.06.2020 üllatusliku laenulepingu ülesütlemisavalduseni ei ole

hageja ja kostja (ega ka W OÜ) vahel olnud juttu laenulepingu alusel rahaliste vahendite

kaasamisest. Pooled ei ole laenulepingu sõlmimise võimalust mitte kunagi kaalunud ning

ammugi ei ole kostja ja hageja laenulepingut ei suuliselt ega ka üheski teises vormis

sõlminud. Hageja poolt väidetud 15.06.2017. a laenulepingut faktiliselt ei eksisteeri ning

ühtlasi puuduvad igasugused tõendid, mis isegi kaudselt väidetava laenulepingu sõlmimisele

viitaks. Otse vastupidi, ka hageja enda poolt esitatud tõendid kinnitavad, et laenulepinguline

suhe hageja ja kostja vahel puudus.

14. 14.06.2017 teatas kostja hagejale, et kostja nimel kauplemiskonto avamine on lõpule

viidud ning seega on kostjal võimalik planeeritud äritegevusega alustada. Seejärel tegi hageja

kostjale 15.06.2017 ülekande summas 150 000 eurot. Nimetatud summa eest väljastas kostja

hagejale kolm 50 000 euro suuruse nimiväärtusega elektroonilist võlakirja tähtajaga

30.06.2022.

15. Kahetsusväärselt ning ilmselt tulenevalt asjaolust, et hageja juhatuse liige oli ühtlasi

kostja juhatuse liige ning hageja ühtlasi kostja osanik, on ülekande tegemise ajahetkel jäänud

kostja võlakirjade märkimiskorraldus hageja poolt allkirjastamata või allkirjastatud

Märkimiskorraldus kostjale edastamata. Siiski ei väära see asjaolu, et sisuliselt oli poolte

vahel kokkulepe, mille kohaselt omandas hageja kostjale üle kantud 150 000 euro eest kolm

(3) kostja poolt emiteeritud tähtajalist võlakirja (tähtajaga 30.06.2022).

16. Kostja võlakirjade emissioon toimus suunatud pakkumise vormis valitud investoritele

ning samadel võlakirjade tingimustel omandasid kostja võlakirju ka teised investorid. Näiteks

omandas ühe kostja 15.06.2017 võlakirja tingimuste kohaselt emiteeritud tähtajalise (tähtajaga

30.06.2022) võlakirja investor R P. Ühtlasi allkirjastasid kostja juhatuse liikmed ja R P

võlakirja märkimise kontekstis ka kostja võlakirjade tingimused (edaspidi Tingimused) ja

Tingimuste punktis 1(h) viidatud juhtimislepingu (edaspidi Juhtimisleping), mille alusel

osutas W OÜ kui väärtpaberiinvesteeringute haldamiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi

omav isik kostjale juhtimisteenust.

17. Lähtudes Tingimustest, Juhtimislepingust ning Märkimiskorraldusest, on kostja teinud

hagejale alates hageja poolt võlakirjade märkimisest (15.06.2017) intressimakseid vastavalt

Tingimuste punktis 1(k) sätestatule (võlakirja nimiväärtuse ja Puhasväärtuse vahe, millest on

maha arvatud Juhtimislepingus sätestatud tasu). Hageja on intressimakseid sellisena kuni hagi

esitamiseni aktsepteerinud ning ühtegi pretensiooni ega vastuväidet ei ole hageja selles osas

enne hagi esitamist kostjale kordagi esitanud. Seega on kostja jaoks äärmiselt üllatav, et

hageja tugineb hagiavalduses pooltevahelisele laenulepingule ning väidab, et kostja on

intressi- ja tagasimaksed sidunud meelevaldselt võlakirja mõistega. Sellised hageja väited on

selgelt valed ning sellisena erakordselt pahausksed.

18. Kostja selgitab samuti, et vastavalt Tingimuste punktis 1(k) ja Juhtimislepingu punktis 2.1

sätestatule on kostja tasunud samas summas hagejale võlakirjadelt tasutud intressiga

juhtimistasu W OÜ-le. Vastavalt eelviidatud sätetele kujunes hagejale tasutud intress ja W

OÜ-le tasutud juhtimistasu selliselt, et iga kuu viimasel päeval võeti võlakirjade Puhasväärtus

ja lahutati sellest maha võlakirjade nimiväärtus. Kui tulemus oli positiivne, arvestati 50%

juhtimistasuks ja 50% intressiks võlakirja omanikule ehk hagejale. Kui võlakirja puhasväärtus

oli kuu lõpus väiksem kui nimiväärtus, siis mistahes väljamakseid ei tehtud. Hageja on

makseid sellisena alates hageja poolt võlakirjade märkimisest (15.06.2017) kuni hagi

esitamiseni aktsepteerinud ning ühtegi pretensiooni ega vastuväidet ei ole hageja ka selles

osas enne hagi esitamist kostjale kordagi esitanud.

19. Kuivõrd 2018. a lõpus ning 2019. a ei õnnestunud kostja võlakirjade arvelt saadud

finantsvahenditega kauplemisega enam tulu teenida otsustas hageja, et soovib tema omandis

olevad võlakirjad ennetähtaegselt lunastada. Nii edastas hageja kostjale 13.11.2019 e-kirja,

milles palub kanda rahaline jääk hagejale ning lõpetada ettevõtte (kostja) tegevus. Vastavalt

hageja juhisele astus kostja vajalikud sammud kostja I B juures avatud kauplemiskonto

sulgemiseks ning kandis vastavalt Tingimuste punktidele 3(a) ja 4(a) hagejale üle hageja

omandis olevate võlakirjade Puhasväärtuse summa 30 190,70 eurot (29 032,41 eurot + 1

158,29 eurot) ehk võlakirjade tulemusena laekunud finantsvahendite summa koos kasumi või

kahjumiga, millest on maha arvatud varasemad intressimaksed (sisuliselt summa, mis

investeeritud summast ehk võlakirjade ostuhinnast 150 000 eurot pärast

finantsinstrumentidega kauplemisega teenitud kahjumit ja intressimakseid järgi jäi), samuti

asus kostja ette valmistama muid kostja likvideerimisega seotud toiminguid. Taas ei esitanud

hageja maksele mistahes vastuväiteid ega pretensioone ning ühtlasi osales hageja juhatuse

liige kostja juhatuse liikmena ja kostja osaniku esindajana kostja likvideerimise algatamise

protsessis.

20. Kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole kokkulepet kostja poolt

Tingimustes sätestatud alustel võlakirjade emiteerimise ja hageja poolt vastavate võlakirjade

soetamise kohta (mida hageja kindlasti ei mööna, sest reaalselt oli vastav kokkulepe poolte

vahel selgelt olemas) on pooltevahelisel õigussuhtel käsunduslepingu tunnused.

21. VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud.

22. Käesoleval juhul ilmneb, et hageja on andnud kostjale üle rahasumma, mida kostja pidi

kasutama finantsturgudel kauplemiseks ja investeerimiseks ehk osutama hagejale vastavat

teenust. Seejuures on oluline, et kostjale hageja poolt üle antud raha arvel teenitud tulu ei ole

kostja saanud endale, vaid pool sellest on makstud hagejale intressidena välja ning teise poole

arvel on kaetud käsundi täitmiseks vajalikud kulud (VÕS § 628 lg 2) ehk Juhtimislepingu

alusel on tehtud maksed väärtpaberite investeeringute haldamise teenust osutanud W OÜ-le.

Seega kehtis poolte vahel tähtajaline käsundusleping. Käsunduslepingu tähtajaks tuleb

seejuures lugeda Tingimuste punktis 1(i) sätestatud võlakirjade lunastamise tähtaeg

30.06.2022, kuna vastavalt poolte kokkuleppele oli just nimetatud kuupäevani hageja andnud

ülekantud summa kostja käsutusse finantsturgudel kauplemise eesmärgil.

23. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasutud summa tagastamist alusetu rikastumisena. Käesoleval

juhul on toimunud hageja poolt kostjale 150 000 euro üleandmine hageja poolt kostja

võlakirja omandamise tehingu raames ning 150 000 euro ülekandmisega täitis hageja oma

kohustuse tasuda kostja võlakirja eest. Kostja emiteeris vastavalt Tingimustele hagejale kostja

võlakirjad, tasus hagejale vastavalt Tingimustele võlakirjade intressid ning maksis vastavalt

Tingimusele hagejale võlakirjade lunastamiseks võlakirjade Puhasväärtuse. Seega on

mõlemad pooled täitnud kohaselt kohustused, mis tulenevad hageja poolt kostja võlakirjade

soetamisest ning asjakohane võlasuhe on vastavalt VÕS § 186 p 1 kohase täitmisega

lõppenud. VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumine eeldab, et kohustust ei teki, seda

ei ole olemas või see langeb hiljem ära, kuid käesoleval juhul selliseid asjaolusid ei eksisteeri.

150 000 eurot üleandmine toimus hageja selge kohustuse täitmiseks ning see kohustus oli

olemas ega ole ka hiljem 5ära langenud. Lisaks, ka juhul kui kohus ei tuvasta hageja ja kostja

vahel võlakirjade soetamisest tuleneva õigussuhte olemasolu (mida kostja kindlasti ei mööna)

ei ole siiski tegemist alusetu rikastumisega, vaid sel juhul tuleb pooltevaheline õigussuhe

kvalifitseerida käsunduslepinguks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

25. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Fokasu OÜ on 15.05.2017 kandnud OÜ Vana Villem Kõrtsid arvelduskontole nr XXX

150 000 eurot selgitusega „ Leping 15.06.2017“.



Fokasu OÜ poolt on tehtud OÜ Vana Villem Kõrtsid arvelduskontole nr XXX

järgmised maksed: 05.09.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, august

2017“ summas 1994,70 eurot; 03.10.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri,

intressimakse, september 2017“ summas 4141,91 eurot; 07.11.2017 selgitusega

„Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, oktoober 2017“ summas 633,17 eurot;

04.12.2017 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, november 2017“ summas

1561,42 eurot; 05.06.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse, mai 2018“

summas 2065,72 eurot; 03.07.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri, intressimakse,

juuni 2018“ summas 16699,54 eurot; 09.08.2018 selgitusega „Fokasu OÜ võlakiri,

intressimakse, juuli 2018“ summas 8984,50,eurot; 05.09.2018 selgitusega „Fokasu OÜ

võlakiri, intressimakse, august 2018“ summas 2800 eurot, 25.11.2019 selgitusega

„ Lepingu lõpetamine. Võlakirjade tagasikanne“ summas 29032,41 eurot ja

28.11.2019 selgitusega „võlakirjade tagastus“ summas 1 158,29 eurot (I kd tl 4-5).

26. Hageja on palunud kostjale välja mõista poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel

võlgnetav põhivõlgnevus summas 119 809,30 eurot, viivised põhinõudelt summas 119 809,30

eurot alates 13.08.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult

saadud 80 928,34 eurot ja alates 14.06.2020 kuni põhinõude summas 80 928,34 eurot

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

27. Hageja väitel hageja ja kostja vahel oli 16.06.2017 sõlmitud tähtajatu laenuleping, mille

alusel hageja kandis kostjale arvelduskontole XXX laenu summas 150 000 eurot. Hageja

väitel nimetatud laenuleping on poolte vahel sõlmitud suulises vormis. Kostja on tagastanud

15.11.2019 laenu põhiosana 29 032,41 eurot ja 28.11.2019 1158,10 eurot. Hageja teatas

12.06.2020 kostjale, et ütleb 15.06.2017 sõlmitud laenulepingu VÕS § 298 lg 1 alusel

korraliselt üles ja kostja poolt on jätkuvalt tagastamata 119 809,30 eurot. Kostja väitel ei

olnud hageja makse aluseks pooltevaheline laenuleping. Tegelikkuses oli ülekande aluseks

kostja võlakirjade emiteerimisest ja hageja poolt võlakirjade soetamisest tulenev võlasuhe.

Kostja on tasunud hagejale alates võlakirjade märkimisest intresse ja kuna hageja on soovinud

tema omandis olnud võlakirjad ennetähtaegselt lunastada, siis kandis kostja hagejale üle tema

omandis olevate võlakirjade puhasväärtuse summas 30 190,70 eurot. Kostja väitel puudub

hagejal tema vastu nõue.

28. Hagimenetluses on hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus hagejal. Kuna

hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ja kostja esitas hageja nõudele vastuväite, siis

peab hageja tõendama, et tal on kostja vastu nõue.

29. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

30. Raha üleandmisest ei tulene eeldust, et poolte vahel oli laenuleping. Tõenduslikult

tähendab ülekande tegemine eeldust, et üks isik on teiselt isikult raha saanud, mitte aga ei loo

laenulepingu sõlmimise eeldust (Riigikohtu 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508, p 23

ja 09.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-14766, p 13).

31. Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte vaheline kirjavahetus ja kohtuistungil kostja

seadusliku esindaja poolt antud ütlused kinnitavad, et pooled ei ole teinud laenulepingu

sõlmimiseks ja selle heakskiitmiseks vajalikke tahteavaldusi. Samuti nähtub kohtule esitatud

tõenditest, et laenuleping sõlmimist ei ole poolte vahel isegi kunagi arutatud.

32. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja poolt kostja kontole tehtud 150 000 euro

suuruse ülekande aluseks oli kostja võlakirjade emiteerimisest ja hageja poolt võlakirjade

soetamisest tulenev võlasuhe. Kuigi pooltevaheline kirjalik kokkulepe võlakirjade

soetamiseks puudub, on kohtu hinnangul hageja konkludentselt andnud nõusoleku võlakirjade

soetamiseks vastavalt kostja võlakirjade tingimustes sätestatule. TsÜS § 68 lg 1 sätestab, et

tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg-

d 2-4 sätestavad tahteavalduse vormideks nii otsese, kaudse kui ka vaikimisi antud

tahteavalduse.

33. Kohus leiab, et hageja tahet tuua TsÜS § 68 alusel kaasa Tingimustes sätestatud tagajärg

kinnitab alljärgnev sündmustik ja seda kinnitava tõendid:

34. Kohus tuvastab, et 16.01.2017 edastas S.Z hageja juhatuse liikmele W OÜ võlakirjade

tingimused, küsis tingimuste osas tagasisidet ning teavitas valmisolekust aktsiaturgudel

kauplemiseks (I kd tl 57-64, tl 133-138). Lõplikud W OÜ võlakirjade tingimused kinnitati

24.01.2017 (I kd tl 65). Pärast S.Z-ilt meiliga edastatud dokumentide kättesaamist vastas

hageja juhatuse liige A H 24.01.2017 S.Z-ile, et kavatseb talle vastata lähipäevil (II kd tl 10).

Tunnistaja B.P poolt 14.11.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtumisel hageja

seadusliku esindajaga selgitati hagejale neid tingimusi, kuidas W OÜ töötab, kui

väärtpaberiportfell teenib kasumit, siis seda makstakse välja investorite võlakirja intressina,

kui väärtus langeb, siis intress maksa ei saa. Pärast kohtumist saadeti hageja seaduslikule

esindajale W OÜ dokumentatsioon (II kd tl 56 pöördel). Vastavalt kostja seadusliku esindaja

S.Z poolt 14.11.2023 kohtuistungil vande alla antud ütlustele järgnesid poolte läbirääkimised,

mille käigus lepiti kokku, et vastavalt hageja juhatuse liikme soovile asutatakse ühiselt uus

ühing (kostja), mille omanik oleks 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses S.Z ja B.P W OÜ

kaudu. Pooled leppisid kokku, et kostja emiteerib võlakirju sarnastel tingimustel nagu seda

tegi W OÜ ning hageja saab investeerida aktsiaturgudel kauplemisse läbi kostja võlakirjade

soetamise. Seejuures oli pooltel ühine arusaam sellest, et soetatud võlakirjadelt tulu (intressi)

teenimine sõltub otseselt nende võlakirjade eest tasutud rahaliste vahenditega kauplemisega

teenitud tulemist (millest arvatakse maha juhtimistasu Wolf Infest OÜ-le) ning kui

võlakirjade eest tasutud rahaliste vahenditega kauplemise tulem on negatiivne ehk kahjumlik,

siis väljamakseid ei toimu ning kahjumi kandmise risk on hagejal ehk investoril (II kd tl 54-

54 pöördel). Ka tunnistaja B.P poolt antud ütluste kohaselt lepiti kokku, et luuakse uus

ettevõte, millest 50% kuulub Vana Villemi Kõrtsid OÜ-le ja 50% kuulub W OÜ-le (II kd tl

57).

35. Kohus tuvastab, et 24.04.2017 kinnitasid hageja ja W OÜ kostja asutamisdokumendid

(põhikiri, asutamisotsus, avaldus registrisse kandmiseks), mille alusel kanti kostja 11.05.2017

registrisse. Seega kostja asutajateks olid hageja ja W OÜ, kes omandasid kumbki 50%-lise

osaluse kostjas. Kostja juhatuse liikmeteks said A H, kes on ühtlasi hageja juhatuse liige, ning

S.Z ja B.P, kes olid W juhatuse liikmed (I kd tlk 66-69).

36. Kostja seaduslik esindaja S.Z on 14.11.2023 kohtuistungil vande alla antud ütlustes

selgitanud, et pärast kostja asutamist tegeleti kostja nimel I B kauplemiskonto avamisega.

Kauplemiskonto avamist ajas peamiselt S.Z, kuid ka hageja juhatuse liige edastas konto

avamiseks portaali poolt nõutavaid dokumente ning tegi kauplemiskonto avamiseks vajalikku

koostööd (II kd tl 54 pöördel).

37. Kohus tuvastab, et 14.06.2017 teavitas S.Z hageja juhatuse liiget A Hit, et

kauplemiskonto on avatud ja palus hagejal kauplemisega alustamiseks Fokasu OÜ-le raha üle

kanda (I kd tlk 171). 15.06.2017 teostas hageja kostjale rahaülekande summas 150 000 eurot,

märkides ülekande selgitusse „Leping 15.06.2017“ (I kd tl 4). 2017. a augustis vormistati

tagantjärele kostja võlakirjade tingimused (edaspidi Tingimused) (I kd tl 73-75) ja

märkimiskorraldus, mille kohaselt kostja väljastas hagejale 3 võlakirja 50 000 eurose

nimiväärtusega tähtajaga 30.06.2022 (I kd tlk 72). 14.11.2023 kohtuistungil S.Z poolt antud

ütluste kohaselt viis S.Z nimetatud dokumendid paberkandjal allkirjastamiseks hageja

juhatuse liikmele A Hile (II kd tl 54). 14.11.2023 kohtuistungil tunnistaja B.P pool antud

ütluse kohaselt said tema ja S.Z poolt allkirjastatud märkimistingimused tutvumiseks ja

allkirjastamiseks edastatud A Hile. A Higa oli tekkinud usalduslik suhe ja ei osanud

kahtlustada, et leping jääb allkirjastamata (II kd tl 57). Vaidlust pole selle üle, et hageja

juhatuse liige A H on jätnud nimetatud dokumendid allkirjastamata.

38. Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liikmed S.Z ja B.P sõlmisid Tingimuste punktis 1 (h)

viidatud juhtimislepingu W OÜ-ga, mille alusel osutas W OÜ kui väärtpaberiinvesteeringute

haldamiseks vajalike teadmisi ja kogemusi omav isik kostjale juhtimisteenust (I kd tl 76-79).

39. Kohus tuvastab, et vastavalt Tingimustes sätestatud arvestuspõhimõtetele (punkt 1j ja 1k)

(I kd tl 73 pöördel) on kostja teinud hagejale perioodil 15.06.2017-13.11.2019 8

intressimakset, mille makseselgitused viitasid sõnaselgelt kostja võlakirjadele (I kd tl 92).

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et intressimaksetele või nende selgitustes olevale

võlakirjade viitele oleks hageja esitanud hageja enne käesoleva menetluse algust ühegi

vastuväidet.

40. Kostja seadusliku esindaja S.Z poolt 14.11.2023 kohtuistungil antud vande all antud

ütluste kohaselt terve kauplemisperioodi vältel toimusid poolte vahel regulaarsed kohtumised,

kus anti hagejale ülevaade aktsiaturgudel kauplemisest ja arutati edasisi tegevusstrateegiaid

ning täiendavate investorite kaasamist portfellimahtude suurendamiseks (II kd tl 55 -55

pöördel). Samuti hoiti hagejat portfelli seisuga kursis e-posti teel (II kd tl 68-176).

41. Kohus tuvastab, et 04.06.2019 on hageja seaduslik esindaja A H palunud oma

majandusaasta aruande koostamiseks kostjalt täiendavat infot 15.06.2017 sõlmitud lepingu

kohta, mille alusel kandis hageja kostjale 150 000 eurot (I kd tl 80-81). Kohtule esitatud

hageja seadusliku esindaja A H ja S.Z vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub, et 2019. a juunis

esitati hagejale tema palvel raamatupidamislike kannete (sh audiitorkontrolli tarbeks)

varasemalt kokkulepitud võlakirjade tingimused ja Märkimiskorraldus (I kd tlk 166-168).

Antud kirjavahetusest nähtuvalt hagejal puudusid igasugused vastuväited Tingimuste ja nende

sisu osas. Kohus tuvastab, et 04.06.2019 on hageja seaduslik esindaja A H palunud oma

majandusaasta aruande koostamiseks kostjalt täiendavat infot 15.06.2017 sõlmitud lepingu

kohta, mille alusel kandis hageja kostjale 150 000 eurot. 10.06.2019 vastuses hageja e-kirjale

edastab kostja hagejale Märkimiskorralduse ning juhib tähelepanu sellele, et

Märkimiskorraldus on jäänud hageja poolt allkirjastamata. Kostja edastab 14.06.2019

hagejale võlakirjade tingimused (I tl 81-85). Kostja on selgitanud, et tegemist oli veaga

tingimusega, sest W OÜ (juhtimisteenuse osutaja) oli asendatud ekslikult Osaühinguga Vana

Villem Kõrtsid. Tegemist on ilmselge veaga, sest tegemist on finantsturgudel väärtpaberite

kauplemise teenuse osutamisega, mida hageja ei saanud oma pädevuse puudumise tõttu teha.

Kohus tuvastab, et pärast veaga Tingimuste kättesaamist küsis hageja 19.06.2019 e-kirjas

kostjalt veel kord 150 000 euro ülekandmise aluseks olnud lepingut, rõhutades ise, et kui seda

lepingut ei ole, siis tuleb see tagantjärgi teha ja allkirjastada. (I kd tl 90). Seega on hageja ise

väga selgelt väljendanud, et andis 150 000 eurot kostjale võlakirjade ostmiseks ning avaldab

soovi võlakirjade ostmine tagantjärgi ka vormistada. Juhul kui tegemist oleks olnud suulise

laenulepinguga nagu hageja väidab, siis poleks hagejal olnud põhjust pöörduda S.Z poole, et

viimane edastaks talle Tingimused ja Juhtimislepingu. Samuti poleks suulise laenulepingu

korral kostjal olnud mingit vajadust anda hagejale ülevaadet aktsiaturgudel kauplemisest ja

hoida hagejat portfelli seisuga kursis.

42. Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise korraldamise põhinõuded, mille

kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks

tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest;

dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal

koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;

koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses

ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Hageja 2017.

ja 2018 majandusaasta aruannetest nähtuvalt on hageja läbivalt kajastanud 150 000 euro

kostjale ülekandmise aluseks olevat pooltevahelist tehingut oma raamatupidamises kui

finantsinvesteeringut, mitte kui poolte vahelist laenusuhet (I kd tl 175 ja 180 pöördel).

43. Kohus tuvastab, et 13.11.2019 esitas hageja seaduslik esindaja A H S.Z-ile teate, milles

palub kanda „kogu rahaline jääk, mis sealt veel võtta on“ hageja kontole ning „seejärel

lõpetada firma tegevus“ (I kd tl 169). Sellest võib järeldada, et hageja soovis võlakirjade

lunastamist ja rahalise jäägi väljamaksmist ning ei ole teinud mingit viidet laenulepingule.

Tagasikanded viitasid otsesõnu „võlakirjade tagasikandele“ (I kd tl 5). Taaskord aktsepteeris

hageja vastavaid kandeid ning nende selgitusi ühegi pretensioonita. Kui oleks olnud tegemist

laenulepinguga, siis poleks hagejal olnud mingit vajadust taotleda kostja tegevuse

lõpetamist.

44. Kohus tuvastab, et hageja on kostja võlakirjadesse investeerimist kajastanud ka oma

2019.a a majandusaasta aruandes. Nimetatud majandusaasta aruande lisast 3 nähtub 150 000

eurot suuruse investeeringu tegemine ning võlakirjade lunastamine summas 31 190 eurot.

Ülejäänud investeeringu summa 110 809 eurot on aruandes kajastatud kahjumina (I kd tl 98).

Seega on ka majandusaasta aruande koostamise ajal (aruanne on koostatud 02.07.2020)

hageja selgelt aru saanud kostja võlakirjade lunastamise loogikast ja tingimustest.

45. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka seda, et hageja juhatuse liige oli ka kostja juhatuse liige,

kellel on kogu aeg olnud juurdepääs kostja dokumentatsioonile ja kontodele.

46. Kohtu hinnangul eelnimetatud tõenditest ja hageja tegevusest ligi 3 aasta jooksul saab

järeldada, et hageja on nõustunud Fokasu OÜ võlakirjade tingimustega.

47. Hageja väitel andis ta kostjale laenu intressimääraga 21,118381% aastas. Hageja selgitab

oma antud väidet sellega, et hageja kandis kostja arvelduskontole 15.06.2017 laenu summas

150 000 eurot ja kosja on hagejale tasunud ajavahemikult 15.06.2017-05.09.2018 (kokku 448

päeva jooksul) intressimakseid kokku summas 38 880,96 eurot (150 000

eurot*21,11831%/365 päevaga=38 880,96 eurot). Kohus leiab, et hageja ei ole nimetatud

intressikokkuleppe kohta esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit. Lisaks ei ole hageja väide

eluliselt usutav järgnevatel põhjustel: eluliselt usutav ei ole, et pooled sõlmivad

intressikokkuleppe, milles on kokkulepitud intressi suuruses detailsusega 6 kohta pärast

koma. Asjaolu, et hageja väidab sellise kokkuleppe olemasolu näitab, et hageja väidetav

intressikokkulepe on tegelikkuses arvandmete põhjal tehtud tagasiulatuv kalkulatsioon.

Intressikokkulepe aastase arvestusperioodi kohta eeldaks intressimaksete teostamisel mingit

süsteemsust (kas kord aastas või võrdsetes osades väiksema arvestusperioodi jooksul, kuid

regulaarsete maksetena). Tegelikult on aga makseid teostatud järgnevalt: 05.09.2017 makse

summas 1 994,70 eurot (ca 3 kuud peale esmaülekannet); 03.10.2017 summas 4 141,91 eurot

(ca 1 kuu peale esimesena teostatud intressimakset); 07.11.2017 summas 633,17 eurot (ca 1

kuu peale teisena teostatud intressimakset); 04.12.2017 summas 1 561,42 eurot (ca 1 kuu

peale kolmandana teostatud intressimakset); 05.06.2018 summas 2 065,72 eurot (ca 6 kuud

peale neljandana teostatud intressimakset); 03.07.2018 summas 16 699,54 eurot (ca 1 kuu

peale viiendana teostatud intressimakset); 09.08.2018 summas 8 984,50 eurot (ca 1 kuu peale

kuuendana teostatud intressimakset); 05.09.2018 summas 2 800 eurot (ca 1 kuu peale

seitsmendana teostatud intressimakset) ( I kd tl 92).

48. Seega hageja ja kostja vaheline võlasuhe seisnes kostja poolt Tingimuste alusel

emiteeritud võlakirjade soetamises hageja poolt. Poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut.

49. Vastavalt Tingimuste punktile 1 (a) on kostja võlakirjad emitendi (kostja) poolt

emiteeritud väärtpaberid, mille aluseks on emitendi võlakohustus isikute ees, kes on

omandanud võlakirju. Sisuliselt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1

tähenduses ehk lepinguga, millega kostja lubas Tingimustes sätestatud kohustuste täitmist

võlakirja soetanud isikutele. Võlakirja soetamisega sai hageja endale õiguse nõuda

Tingimustes sätestatud kohustuste täitmist.

50. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatud tõendistest nähtuvalt on

kostja teinud võlakirjade emiteerimisega tahteavalduse võtta Tingimustes sätestatud

võlakohustus isikute ees, kes omandavad võlakirju, ning võlakirju soetanud investorid, sh

hageja, on teinud võlakirjade soetamisega tahteavalduse olla Tingimustes sätestatud kostja

võlakohustuse adressaadiks. Seejuures on hageja kinnitanud Tingimuste alusel emiteeritud

võlakirja soetamise ja omamise soovi nii 150 000 euro ülekandmisega kostjale kui ka

hilisema sooviavaldusega asjakohased dokumendid tagantjärgi allkirjastada (I kd tl 81).

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled lähtunud nendevahelise õigussuhte

kvalifitseerimisel Tingimuste sätetest kogu vastava õigussuhte kestel ja kumbki pool ei ole

kordagi vastupidisele viidanud. Kostja on maksnud hagejale Tingimustes sätestatud intressi

ning hageja on aktsepteerinud vastavaid intressimakseid. Samuti aktsepteeris hageja

raamatupidamise alusdokumentidena Tingimusi ja Märkimiskorraldust ning võlakirjade

lunastamisel Puhasväärtuse väljamakset vastavalt Tingimuste sätetele.

51. Tingimuste p-de 1j ja 1k kohaselt kohustus kostja maksma võlakirjadelt igakuist intressi

summas, mille moodustas nimiväärtuse ja puhasväärtuse positiivne vahe, millest arvati maha

W OÜ-le makstav tasu juhtimisteenuste eest (I kd tl 73 pöördel). Seega maksti W OÜ-le

juhtimisteenuse eest sisuliselt 50% kauplemisega teenitud tulust. Kostja esitas kohtule Fokasu

OÜ võlakirjade intressiarvestuse, millest nähtuvad juuni 2017-detsember 2019 Fokasu OÜ

võlakirjade eest arvestatud intressid (II kd tl 9). Kohtule on esitatud Fokasu OÜ arvelduskonto

väljavõte, mis on kooskõlas kostja intressiarvestuse ja kostja võlakirjade tingimustes

sätestatud intresside arvestamise põhimõttega (I kd tl 92-93). Seega on kostja intressi

tasumise kohustuse hageja ees täitnud (I kd tl 93-94). Tingimuste p 4 alusel kohustus kostja

võlakirjade lunastamisel kandma hagejale üle võlakirjade puhasväärtuse summa. Tingimuste

p-dest 3a ja 5a tulenevalt oli võlakirja lunastamishinnaks võlakirjade puhasväärtus ehk

võlakirjade tulemusena laekunud finantsvahendite summa koos kasumi või kahjumiga, millest

on maha arvatud varasemad intressimaksed (sisuliselt jääk, mis investeeritud summast ehk

võlakirjade ostuhinnast pärast finantsinstrumentidega kauplemisega teenitud kahjumit ja

intressimakseid järgi jäi) (I kd tl 74). Kostja on tasunud hagejale 25.11.2019 selgitusega

„Lepingu lõpetamine. Võlakirjade tagasikanne“ summas 29 032,41 eurot ja 28.11.2019

selgitusega „võlakirjade tagastus“ summas 1 158,29 eurot ( I kd tl 93). Seega on 25.11.2019

ja 28.11.2019 kostja poolt hagejale teostatud tagasikannetega kostja võlakirjade lunastamisest

tuleneva kohustuse hageja ees kohaselt täitnud (I kd tl 93).

52. Seega hageja võlakirjade lunastamisega on Tingimuste alusel kehtinud võlasuhe poolte

vahel lõppenud vastavalt VÕS § 186 lg 1 kohase täitmisega ning ühtegi täitmata kohustust

kostjal hageja ees ei ole.

53. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hageja ja kostja vaheline võlasuhe seisnes kostja

poolt Tingimuste alusel emiteeritud volikirjade soetamises hageja poolt ja Tingimuste alusel

kehtinud võlasuhe poolte vahel lõppenud ning ühtegi täitmata kohustust kostjal hageja ees ei

ole, siis ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel.

54. Eeltoodust tulenevalt jäta kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

55. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

56. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

57. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

58. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik