2-23-112715/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-112715

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi J T vastu võla, intressi, lepingu

haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

9124,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu

mnt 13, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: A K, e-post xxx

Kostja: J T (isikukood xxx, hagiavalduse järgne elukoht xxx,

tegelik elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J Tlt Revensen OÜ kasuks xxx AS ja J T vahel 10.10.2022 sõlmitud

väikelaenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kogusummas 7850,64 eurot, millest

6400 eurot on põhinõue, 479,98 eurot intress, 6,58 eurot haldustasu, 15 eurot

sissenõudekulud ja 949,08 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista J Tlt Revensen OÜ kasuks viivis põhinõudelt (6400 eurot) määras

19,90% aastas alates 25.11.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud J T kanda.

5. Välja mõista J Tlt Revensen OÜ kasuks menetluskulud 910 eurot. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista J Tlt Revensen OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on 10.10.2022 xxx AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr xxx 6400

euro saamiseks. Väikelaenulepingu nr xxx alusel võttis kostja laenu 6400 eurot intressiga

19,90% aastas, tagasimakseperioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 15.11.2022

annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu

haldustasust koosnevaid makseid summas 171,26 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja

saadud laenu tagastama hiljemalt 15.10.2027. Krediidikulukuse määr 22,33% (lepingu

põhitingimuste punkt 2). Kokku kohustus kostja tasuma 10 275,24 eurot, mis tuleneb lepingu

põhitingimuste punktist 2 (igakuised osamaksed 171,26 EUR x 60+lepingutasu 0 EUR). Peale

laenulepingu sõlmimist ei ole laenuandjale kostjalt mitte midagi tasunud. Kostja enda

laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt täitma ei asunud. Kostja jättis xxx AS poolt esitatud

arved maksmata. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka

tasulisi meeldetuletusi. Kostjale saadeti tasuta meeldetuletusi ja SMS-e meeldetuletamaks

arvete tasumise tähtaegasid. Kostjale saadeti meeldetuletusi 24.12.2022, 27.12.2022,

03.01.2023, 12.01.2023, 20.01.2023, 22.01.2023, 25.01.2023, 27.01.2023, 03.02.2023,

12.02.2023, 14.02.2023, 20.02.2023, 22.02.2023 ja 27.02.2023. Kostja talle saadetud e-

kirjadele ja SMS-idele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 31.01.2023

edastas xxx kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja võlgnevust ei

likvideerinud, saatis xxx 27.02.2023 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja ei

reageerinud xxx nõuetele, misjärel xxx loovutas 06.03.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu

Revensen OÜ-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kohus

tegi

kostjale

menetlusse

võtmise

määruse

ja

hagi

kätte

toimetatavaks

kättetoimetamisportaali kaudu alates 05.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.

Lisaks saatis kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile xxx,

xxx ja xxx kuid kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas kostjale

menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 21.12.2023.

Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(10.01.2024) ega ka hiljem ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kostja ei esitanud ka hageja

menetluskulude nimekirjale seisukohta ega vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 770

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 720 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 770 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul

vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

120 eurot tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 910 (770+20+120) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 910 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Kohus tegi kostjale

menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates

05.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 05.12.2023

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx kuid

kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise

määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 21.12.11.2023.

Maksekäsu kiirmenetluses üritati kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmistel

aadressidel:

27.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus;

30.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus;

04.04.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus;

05.05.2023 aadressil Txxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel;

14.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel.

05.05.2023/ 14.06.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel:

xxx– puudub vastus,

xxx– puudub vastus,

xxx– puudub vastus.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx alates 06.09.2023 kehtetu. Korteriomanik kinnitas

07.11.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil, ei tunne isikut. Rahvastikuregistri andmetel on

võlgniku lisa-aadressiks märgitud ul. xxx. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna

järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 10.11.2023, et PPA

andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elu- või asukohtade, kui oli toodud Teie

päringus, osas.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik