2-23-135983/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.veebruar 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-135983

Tsiviilasi

Citybee Eesti OÜ hagi M. P. vastu võla ja viiviste

nõudes

Tsiviilasja hind

98,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood 14646800),

lepinguline esindaja: S. R., e-post jurist@julianus.ee

Kostja: M. P. (isikukood: XXX, elukoht kohtule teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M. P.lt võlgnevus 43,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,50

eurot ja sissenõudekulud 30 eurot Citybee Eesti OÜ kasuks.

3. Välja mõista M. P.lt viivis alates 08.12.2023 kuni põhinõude 43,52 euro täitmiseni

0,05% päevas Citybee Eesti OÜ kasuks.

4. Jätta menetluskulud M. P. kanda.

5. Välja mõista M. P.lt menetluskulud 230 eurot Citybee Eesti OÜ kasuks. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista M. P.lt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Citybee Eesti OÜ kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on asjaolu, et M. P. sõlmis Citybee Eesti OÜ-ga teenuse kasutamise lepingu,

mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Kostja kohustus tasuma

teenuse kasutamise eest tasu. Perioodil 19.09.2021 kell 7:59 – 19.09.2021 kell 18:17 kasutas

kostja ajutiselt sõidukit Volkswagen T-Cross numbrimärgiga XXX ning kostja kohustus tasuma

48,52 eurot. Kostja tasus arve osaliselt. Hagi esitamise seisuga on 19.09.2021 arve EECTB NR.

264093 summas 43,52 eurot tasumata. Lisaks palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 43,52 eurot 25.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.12.2023

lepingus kokku lepitud määras so 0,05% päevas summas 17.50 eurot. Hageja taotleb ka viivise

alates 08.12.2023 kuni põhinõude summas 43,52 euro täitmiseni määras 0,05% päevas välja

mõistmist. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulu on

30 eurot.

Kohus

tegi

kostjale

menetlusse

võtmise

määruse

ja

hagi

kätte

toimetatavaks

kättetoimetamisportaali kaudu alates 19.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.

Lisaks saatis kohus 20.12.2023 hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti

aadressile XXX ja XXX, kuid kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus toimetas

kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu

20.12.2023. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (25.01.2024) ega ka hiljem ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 273,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul

vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja ei ole

advokaat. Kohus peab vastavalt varasemale kohtupraktikale mitteadvokaadist esindaja

põhjendatuks tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 110 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 230 (110+20+100) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Kohus tegi kostjale

menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates

19.12.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 20.12.2023

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX ja XXX, kuid

kostja materjalide kättesaamist ei kinnitanud.

Maksekäsu kiirmenetluses üritati kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmistel

aadressidel:

14.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 19.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud

- muu põhjus 22.09.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus 17.10.2023 aadressil XXX-

Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 17.10.2023 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX –

puudub vastus; 03.10.2023 saadetud makseettepanek e-posti aadressil XXX – puudub

kättesaamise kinnitus. Varasemas menetluses kohtutäituri info: võlgnik ei ela aadressil XXX.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress XXX alates 14.08.2019 kehtetu. Varasemas menetluses

võlgniku ema kinnitas 22.02.2023 aadressi XXX. 18.04.2023 räägitud uuesti emaga, kes

kinnitas, et aadressid XXX ja XXX on kehtetud. Ema kinnitas uuesti, et võlgnik elab aadressil

XXX. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 17.10.2023, et andmebaaside kohaselt on seisuga

24.11.2021 isiku elukohaks märgitud XXX. Seisuga 11.11.2019 on isiku elukohaks märgitud

XXX ja kontakttelefoniks XXX. Aadress Sadama tee 1, Paldiski ei ole Ehitisregistris ja

Kinnistusraamatus leitav. Võlgniku isa kinnitas 17.11.2023, et võlgnik ei ela aadressil XXX.

Isa kinnitas, et võlgnik ei ela ka aadressil XXX kuid käib vahel harva siin külas. Isa sõnul

võlgnik elab Tallinnas üürikorteris, aadressi ei tea.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte

toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik