2-23-127275/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

02.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-127275

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu

leppetrahvi nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 20.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA,

lepinguline esindaja EA

Kostja (apellant): X, lepinguline esindaja Ave-Pirjo

Paluvere

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X 26.01.2024 apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

20.12.2023 otsuse peale.

2. Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda, välja arvatud

kaebuselt tasutud riigilõiv, mille ta võib paluda tagastada.

4. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 04.07.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 105 € nõudes. Kostja esitas vastuväite ja

asja lahendamine anti üle Harju Maakohtule (edaspidi: maaohus). Hageja esitas maakohtule

22.08.2023 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista leppetrahvi 90 € ja

sissenõudekulu 15 €.

Hageja tõi esile järgmist:

-

kostja on sõiduki numbrimärgiga XXXXXXX (edaspidi: sõiduk I) omanik/vastutav

kasutaja 24.11.2020 ja 12.04.2022 ning sõiduki numbrimärgiga YYYYY (edaspidi:

sõiduk II) omanik/vastutav kasutaja 29.10.2020. Sõiduk I pargiti 24.11.2020

Tornimäe 7 parkimisalale ning sõiduk II pargiti 29.10.2020 samale parkimisalale ja

12.04.2022 Pirita tee 26a parkimisalale, mis on hageja opereeritavad parkimisalad;

-

parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on

selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele,

mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe;

-

hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukid pargiti parkimistingimusi rikkudes, sest

parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat

parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei

oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi

rikkudes, jättes parkimise eest tasumata;

-

hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded summas

90 € (= 3 × 30), paigutades need sõidukite kojamehe vahele. See summa on tasumata;

-

kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele

aadressile. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega täitnud rahalist kohustust. Sisse-

nõudmiskulu (15 €) on Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringute

kulu sõidukite omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe.

Kostja kasutuses on kokku 11 sõidukit, sh 2 järelkäru, 4 mootorratast. Kostja tegeleb

ettevõtlusega ja on korduvalt vaidlusaluseid sõidukeid välja rentinud;

-

ajavahemikul 24.10.2020 – 30.10.2020 rentis C OÜ (edaspidi: kostja ettevõte)

sõiduki II Tadžikistani Vabariigi kodanikule Q;

-

ajavahemikul 20.11.2020 – 27.11.2020 rentis kostja ettevõte sõiduki I Tadžikistani

Vabariigi kodanikule F;

-

ajavahemikul 08.04.2022 – 15.04.2022 rentis kostja ettevõte sõiduki I Tadžikistani

Vabariigi kodanikule H;

-

sõidukeid kasutasid eeltoodud isikud ja hageja nimetatud kuupäevadel ei olnud kostja

sõiduki valdaja, ega saanud seetõttu hagiavalduses märgitud kohtades parkida. Seega

ei saanud kostjal hagejaga tekkida lepingulist suhet, mille rikkumist kostjale ette saaks

heita ning leppetrahviga sanktsioneerida.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 20.12.2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis

maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3 (5)

3.1. Maakohus tuvastas, et:

-

kostja oli sõiduki I omanik/vastutav kasutaja 24.11.2020 ja 12.04.2022 ning sõiduki II

omanik/vastutav kasutaja 29.10.2020. Sõidukeid pargiti 29.10.2020, 24.11.2020 ja

12.04.2022 hageja opereeritavatele parkimisaladele;

-

hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et

tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb

hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.

3.2. VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 järgi tuleb lugeda parkimislepingud sõlmituks hageja

ja kostja vahel 29.10.2020 ja 24.11.2020 Tornimäe 7 parklasse parkimisel ning 12.04.2022

Pirita tee 26a parkimisalale parkimisel. Kostja ei tõendanud, et sel ajal kasutas sõidukeid keegi

teine. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt vastutab parkimislepingu täitmise

eest sõiduki omanik (või vastutava kasutaja olemasolul tema) kuni ta ei tõenda vastupidist.

Kostja esitas välisriigi kodanike passikoopiad ja aktid sõidukite üleandmise kohta, kuid ei

esitanud rendilepinguid, mille alusel sõidukid üle anti, mis tingimustel ja kui kauaks. Kostja ei

esitanud ka tõendeid selle kohta, millal sõidukid talle tagastati. Seega ei tõenda kostja esitatud

dokumendid, et kostja nimetatud isikud oleksid sõidukeid kasutanud parkimise ajal.

3.3. VÕS § 158 lg 1 järgi nõuab hageja leppetrahvi. Vastavat nõuet kajastav dokument pandi

sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, mida saab Riigikohtu seisukohtade järgi pidada

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

3.4. Hagejal VÕS § 82 lg 7 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist, sest kostja kohustus

leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja § 108

lg-ga 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja rikub raha maksmise kohustust. Kostja

jättis 90 € hagejale tasumata ja see summa tuleb kostjalt välja mõista.

3.5. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning hageja on teinud

päringuid Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks. Sissenõudmiskulu poleks tekkinud, kui kostja täitnuks oma kohustust

vastavalt lepingule. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel on hageja nõue 15 € saamiseks põhjendatud.

3.6. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 780 €, millest 20 € on

maksekäsu kiirmenetluse kulu, 100 € hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 660 € kulud

õigusabile. Hageja kulud õigusabile on mõistlikud ja põhjendatud 6 t ulatuses tunnitasuga

110 €. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludelt viivis.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas 26.01.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja leiab, et on

dokumentaalselt tõendanud, kes sõidukeid kasutasid ning hageja ei ole esitatud tõendeid ümber

lükanud. Kostja tõendas sõidukite valduse üleandmist aktiga ning soovib lisada lepingud,

millest nähtub kellele ja mis ajal on sõidukid rendile antud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Kostja

kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu.

6. TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna hageja nõue ei

ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda

menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette

maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.

4 (5)

7. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole

edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude

täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637

lg-s 2¹ sätestatud alustel (nt RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

8. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-

kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,

et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust

maakohtu otsust muuta. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub, et hagi rahuldati, kuna kostja

ei tõendanud, et sõidukite parkimise ajal hageja opereeritavatesse parklatesse kasutas neid keegi

teine peale kostja.

9.1. Alusetu on kostja etteheide, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus on

viinud asjas läbi korrektse eelmenetluse ja selgitanud kostjale 10.11.2023 määruses, et kostjal

tuleb tõendada, kes rikkumise ajal sõidukit kasutas. Maakohus andis kostjale täiendavate

selgituste, taotluste ja tõendite esitamiseks aega kuni 04.12.2023. Kostja esitas 04.12.2023 aktid

sõidukite üleandmise kohta, kuid muid tõendeid sõidukite kolmandate isikute kasutusse

andmise kohta kostja maakohtule ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga,

et kostja esitatud dokumendid ei tõenda, et kostja nimetatud isikud oleksid sõidukeid kasutanud

leppetrahvide väljastamise ajal. Seda arvestades leidis maakohus õigesti, et parkimislepingu

täitmise eest vastutab kostja ning nõutud leppetrahv ja sissenõudmiskulu tuleb talt välja mõista.

9.2. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse 24.10.2020, 20.11.2020 ja 08.04.2022

sõlmitud rendilepingute tõenditena asja juurde võtmiseks. Samas vastavalt TsMS § 329 lg 1

ls-le 1 peavad menetlusosalised esitama kohtumenetluses oma tõendid nii varakult, kui

menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks

vajalik. Selleks annab ka kohus TsMS § 237 lg 1 järgi menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja

tõendite esitamiseks või nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes

esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes juhul, kui tõendi

vastuvõtmine ei põhjusta kohtu arvates asja lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Seejuures võib pärast eelmenetluse lõppemist

esitada uusi tõendeid TsMS § 329 lg 1 ls 2 alusel üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval

põhjusel võimalik varem esitada. Kui tõend esitatakse hilinenult, võib kohus TsMS § 238 lg 3

p 3 järgi keelduda tõendit vastu võtmast ja selle tagastada. Sellest tulenevalt ei võta

ringkonnakohus üldjuhul uusi tõendeid asja materjalide juurde ja tagastab need

menetlusosalisele.

9.3. Erandjuhul võib ringkonnakohus siiski uusi tõendeid vastu võtta. Ringkonnakohus

tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati,

jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et

asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist

esimese astme kohtus. Seejuures peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust TsMS

§ 652 lg 4 kohaselt oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama ning

seda tegemata jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik

asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

5 (5)

9.4. Kostja ei põhistanud tõendite maakohtule esitamata jätmist (vt eespool p 9.1), kuigi

rendilepingud on koostatud enne asja arutamist maakohtus. Seetõttu ei saaks ringkonnakohus

kostja taotlust TsMS § 237 lg 3 p 3 ja § 652 lg 4 alusel rahuldada. Seda arvestades on kostja

apellatsioonkaebus ka õiguslikult perspektiivitu TsMS § 637 lg 1 p 6 tähenduses, sest vaidlus

tuleb lahendada samade asjaolude ja tõendite pinnalt nagu maakohtus.

10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud kulud kostja kanda, sest hagi rahuldati tervikuna.

Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise kohta.

11. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

(v.a riigilõiv, vt järgmine p 12) jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse

võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses

kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt

kindlaks määramata.

12. Kostja on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

pangakontole lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

13. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)