1-15-10810/100 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-15-10810

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-15-10810

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Oleg Grigorjevi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Oleg Grigorjev (isikukood 38307100210; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 28.01.2023 ja lõpp 19.09.2024

Kohtuistungi toimumise aeg

01.02.2024 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Oleg Grigorjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 26.01.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Grigorjevi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. O. Grigorjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.03.2016 kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-15-10819 KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi, mille eest on karistuseks mõistetud

9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti

karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise

kohtuotsuse, s.o Harju Maakohtu 25.07.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa,

mis oli 9 kuud 26 päeva vangistust, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 9 kuud 26 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg (14.07.2015 kuni

1-15-10810

26.08.2015), s.o 1 kuu 13 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud

13 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 23.03.2016. Kohtuotsus jõustus 25.08.2016.

3. Tartu Maakohtu 29.03.2021 kohtumäärusega vabastati O. Grigorjev tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 06.12.2022 ning määrati Tallinna Vangla Lääne-

Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. O. Grigorjevi kohustati

täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning talle määrati käitumiskontrolli

ajaks lisakohustus: mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2

nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kohtumäärus jõustus 14.04.2021.

4. Harju Maakohtu 27.09.2022 kohtumäärususega pöörati KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele

O. Grigorjevile Harju Maakohtu 23.03.2016 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi

ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 1 aasta 7 kuud ja 22 päeva

vangistust. O. Grigorjevi kohustati ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele

Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) Harju

Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval. Kohtumäärus jõustus 22.11.2022.

5. Viru Vangla lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusele toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku

järelevalve

all.

Vangla

hinnangul

on

kinnipeetav

kõrgohtlik

konkreetsele

täiskasvanule/täiskasvanutele(risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega tekivad ühise

alkoholitarvitamise käigus erimeelsused, kui isik tunneb end solvatuna ja mõnitatuna. Oht

seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjel tekitab kannatanutele raskeid

kehavigastusi ning võib saabuda kannatanu surm. Oht on kõige tõenäolisem kannatanutega

ühise alkoholi tarvitamise käigus, kui O. Grigorjevile tundub, et teda solvatakse või rünnatakse.

Ohtlikkust suurendab impulsiivsus ja oskamatus lahendada probleeme. Kuriteo toimepanemisel

võib kasutada ettejuhtuvaid esemeid relvana (nuga). Ohtlikkus võib suureneda, kui isik ei loobu

alkoholitarvitamisest ning ei õpi lahendama probleeme sihipäraselt.

6. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi

enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata O. Grigorjev´ile

katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni s.o kuni 19.09.2024. Käitumiskontrolli ajaks

peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata O. Grigorjev´ile järgmised kohustused:

Kars 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi- uute kuritegude toimepanemise riski

alandamiseks; KarS § 75 lg 2 p 4 järgi otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala

kohtu määratud tähtajaks, asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2

nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest- majandusliku toimetuleku tagamiseks. Kui kohus

peab

otstarbekas

kinnipeetava

karistuse

jätkamist

kriminaalhoolduses,

planeerib

kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: vestlus alkoholi kuritarvitamise ja

kriminaalse käitumise seostest; jätkutegevused vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele

eesmärgiga toetada iseseisvat toimetulekut ja vältida vägivalla kasutamist.

7. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab O.

Grogorjev ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

8. Süüdimõistetu O. Grigorjev palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. O.

Grigorjev selgitas, et vabaduses plaanib asuda tööle. Helistasin oma sõbrannale, kes ütles, et

leidub töö, mis vastab tema oskustele ja erialale. Garantiid tööle asumiseks ei ole, aga alguses

võib minna Töötukassa arvele. Saab xxx, mis on esialgseks toimetulekuks piisav. Kui enne

vanglasse sattumist töötas, siis tasus ka võlgnevusi, seega kavatseb võlgnevusi tasuda.

Vabanedes suudab mitte tarvitada alkoholi ja tal on olemas vastav motivatsioon. Sõbranna

töötab xxx ja ta on temaga rääkinud alkoholi teemal. K avati uus huvikeskus, kus on olemas

1-15-10810

võimalus keskenduda tegevustele, et mitte tarvitada alkoholi. Need tegevused ei ole seotud

alkoholisõltuvusest vabanemisega. Vabaduses alkoholisõltuvusest vabanemise puhul aitab teda

peamiselt töötamine. Alguses tal ei ole aega mõelda alkoholile, peab töökoha otsima ja

tegelema kõige muuga, dokumente tegema, käima haiglate vahet, see võtab mingi aja. Eelmisel

tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kolis elama S ja teda aeti elukohast välja ja selle peale

ta jõi. Siis sõber tegi nii, et teda vallandati töölt ja uuesti jõi selle peale. Kui kolis tagasi T , siis

kõik hakkas normaliseeruma, kuid siis suri ema ära ja võttis uuesti napsu. Nüüdseks sai aru, et

alkoholi tarvitamine on tervisele väga halb. Kui ta mõtleb sellele, siis tekib iiveldus. Tal ei

olnud kohta, kus elada ja õudne stress oli. Inimene, kelle juurde koliks teda välja ei tõsta ning

soovib tema abi. Sai aru, et käitus halvasti ja ei tohi teistega niimoodi käituda. O. Grigorjevi

sõnul on parem eemalduda ja ära minna, mitte konflikti endale ligi lubada. Kahetseb, et viimane

kord napsu võttis. Teab, et tal olid keelud peal.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu, leiab, et O. Grigorjevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

10. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

13. Vangla iseloomustuse kohaselt on O. Grigorjevile koostatud individuaalne täitmiskava,

millest tulenevalt paikneb ta alates 10.11.2023 Viru Vangla avavanglas. Alates 10.05.2023

töötab isik xxx). 29.05.2023 alustas B1 taseme õppega, kuid seoses avavanglasse paigutamisega

jäi õpe pooleli. Isik soovib 2024. aasta kevadel läbida riigikeele eksami. 20.04.2023-

08.06.2023 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav läbis programmi täies

mahus. Täitis kõik talle antud ülesanded korralikult. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval

olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes

1-15-10810

muuta.

14. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine alates

10.11.2023. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole O. Grigorjevil tekkinud probleeme

avavanglas korra jälgimisega, seega võib tema avavanglas kantud karistuse kandmist pidada

edukaks.

15. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). O. Grigorjevil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

16. Kinnipeetaval puudub käesolevalt rahvastikuregistri andmetel sissekirjutus, kuid

24.01.2022-25.05.2022 on olnud sisse kirjutatud S . Enne vangistust elas xxx. Korter kuulub

isiku sõnul sõbrale. Maksis korteri omanikule elektri eest raha, kuid üüri ei maksnud. Enne seda

oli sissekirjutus S , kus elas neli kuud sõbra juures, kuid pidi sealt erimeelsuste tõttu lahkuma.

Ennetähtaegse vabanemise korral on O. Grigorjevil võimalik elama asuda aadressile xxx.

Tegemist on teisel korrusel asuva 3-toalise keskmises seisukorras korteriga, kus kõik eluks

vajalik on olemas (WC, vannituba, köök). O. Grigorjevil jaoks on olemas eraldi tuba. O.

Grigorjev ja korteri omanikust sõber elaksid korteris koos, teisi isikuid nendega ei ela. Isikut

tõendav dokument, elamisloakaart, kehtib kuni 21.09.2025.

17. Vangla iseloomustuse kohaselt alustas O. Grigorjev haridusteed K V G ja lõpetas seal

viis klassi. Eelistas õppimisele töötamist, mistõttu jättis hariduse omandamise pooleli.

16.06.2021 lõpetas vanglas T T G põhikooli. Isik on õppinud riigikeelt 09.02.2017-22.05.2017

tasemel A1 ning 24.07.2017-13.11.2017 tasemel A2, läbis kursuse positiivse tulemusega.

29.05.2023 alustas B1 taseme õppega, kuid seoses avavanglasse paigutamisega jäi õppe pooleli.

Isik soovib kevadel 2024 läbida riigikeele eksami. Kutseharidust omandada ei soovi, kuna

soovib selle asemel töötada ja raha teenida.

18. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et töötamise registri järgi on

O. Grigorjev töötanud ametlikult 23.04.2021-24.12.2021 N E OÜ-s (tööleping lõpetatud poolte

kokkuleppel) ja 04.04.2022-08.04.2022 ettevõttes OÜ K E (tööleping lõpetatud katseajal).

Enne vangistust ei töötanud, kuna ei leidnud T tööd. Enda sõnul on varasemalt mitteametlikult

töötanud seitse aastat xxx ja xxx ning kahel korral abitöölisena. Mainib, et varasemalt ja ka R

elades tegi juhutöid. Elas xxx ja juhutöödel teenitud rahast (isiku sõnul on tal xxx kuni 2024

kevadeni). Tööoskustena toob välja lihunikutöö, liha suitsetamise ja ehitusoskused. K-Raha

andmetel on isikul 15.01.2024 seisuga rahalisi nõudeid summas 3493,92 eurot. 15.12.2023

Täitis registri andmetel on kinnipeetaval võlgasid 6711,23 euro ulatuses. On motiveeritud

vangistuse ajal töötama ja seeläbi ka rahalisi nõudeid tasuma, vabaduses võlgu ei tasunud. O.

Grigorjev ei ole avaldanud vabanemise korral töökohta.

19. O. Grigorjevi päritoluperekonda kuuluvad ema (surnud) ning vennad. Isa oma sõnul ei

tunne, elab U . Varasemalt elas koos ema, ema elukaaslase ja vennaga ning koos tarvitati

alkoholi. Ühise alkoholitarvitamise käigus on O. Grigorjev korduvalt muutunud vägivaldseks

ema elukaaslase suhtes ning käesolevat vangistust kannab ema elukaaslasele raske

tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel ema elukaaslane suri. Isiku sõnul on tal head

suhted kahe vendadega, ühe vennaga peaaegu ei suhtle. Oma sõnul ema elukaaslane solvas ja

alandas teda pidevalt verbaalselt ning seetõttu alkoholijoobes kasutas korduvalt tema suhtes

vägivalda. Vangistuses suhtleb vendade, naabriga ning sõbraga, kellega koos elas. Kaks venda

on kriminaalkorras karistatud. Vestlusest sõbraga selgus, et O. Grigorjeviga on suhted nende

1-15-10810

vahel head ja vägivalda ei esine. Sõber tunnistab, et enne vangistust jõid nad koos O.

Grigorjeviga alkoholi päris tihti.

20. Vangla meditsiiniosakonna andmetel kuritarvitas enne vangistust alkoholi ning sellest

olid tingitud mitmed probleemid. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus.

Enda sõnul alustas alkoholi tarvitamist 19-aastaselt. Enne vangistust tarvitas enda sõnul kaks-

kolm korda nädalas (viimati 2022 detsember) lahjat alkoholi (kanget õlut). Tavaliselt jõi paar

liitrit õlu õhtu jooksul ning peale seda võttis ka paar pitsi viina. Peamiselt tarvitas alkoholi siis

kui olid rasked ajad ja keegi teda solvas või alandas. Alkoholi mõjul on korduvalt muutunud

agressiivseks ja vägivaldseks. Enamasti näeb süüd teisel osapoolel, kuna teised on teda

solvanud. Isik on kriminaalhoolduse erakorralise ettekande järgi 2022. aasta aprillis ja juulis

korduvalt alkoholijoobes vägivaldne olnud oma korterikaaslase ning venna suhtes.

Kriminaalhooldusel olles on tulnud registreerimisele nähtavalt tugevas joobes. Vabanedes

plaanib alkoholi vähem tarvitada, kuna see mõjub tervisele halvasti. Tallinna Vanglas olles on

ajavahemikul 25.01.2016-21.03.2016 läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Lisaks

läbis antud programmi 20.04.2023- 08.06.2023 Viru Vanglas. Läbiviija hinnangul on

kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma

tarvitamisharjumusi vabanedes muuta.

21. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning võimalus pöörduda

Töötukassa poole. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal puudub kindel töökoht ja tal on

tasumata rahalisi kohustusi mitme tuhande euro ulatuses. Isikul on enda sõnul osaline töövõime

käesoleva aasta kevadeni, seega on võimalik vähemalt esialgu elatuda xxx. Lisaks mõjutab isiku

käitumist vabaduses alkoholisõltuvus.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

22. Vangla iseloomustuses märgitakse, et O. Grigorjevi on kriminaalkorras karistatud neljal

korral, millest kaks on arhiveeritud. Vangistuses viibib kolmandat korda. Varasemalt on

kriminaalkorras

karistatud

isikuvastaste

kuritegude

toimepanemise

eest

(kehaline

väärkohtlemine, raske tervisekahjustuse tekitamine). Käesolev karistus isikuvastase kuriteo

toimepanemise eest (raske tervisekahjustuse tekitamine kui on põhjustatud oht elule ning

saabus isiku surm). Vägivalduses raskusaste on suurenenud, kuna seekord saabus kuriteo

tagajärjel ka kannatanu surm. Kuriteod on samaliigilised, etteplaneerimata ning nii varasemate

kui

ka

käesoleva

kuriteo

soodusteguriks

on

sõltuvusprobleemid

ning

puudulik

probleemilahendusoskus ja impulsiivsus (alkoholijoobest tingitud agressiivne käitumine).

23. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil

xxx, kus toimus tingimisi ennetähtaegse vabastamise ajal kaklus, kus O. Grigorjev koos teiste

asjaosalistega oli tugevas alkoholijoobes. Samuti on samas elukohas elav sõber tunnistanud, et

nad tarvitasid pidevalt koos alkoholi. Seega võib vabaduses isiku elukeskkond mõjutada tema

seaduskuulekat elu. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub O. Grigorjevil vabaduses töökoht.

Kohtuistungil on isik selgitanud, et tal oleks võimalik tuttava kaudu leida talle sobiv töö, kuid

see ei ole garanteeritud. Vabaduses on isikul võimalik esialgu elatuda töövõimetustoetusest

ning registreerida ennast Töötukaasas, kus tagatakse talle riigipoolsed toetavad teenused.

Varasemalt on O. Grigorjev olnud tööga hõivatud nii vangistuses viibimise ajal kui ka

vabaduses. Kohus hindab positiivselt, et isik on varasemalt enda sõnul töötanud pikaajaliselt

ning samuti olnud osaliselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise perioodil tööga hõivatud.

Samuti hindab kohus positiivselt, et vangistuse jooksul on isik töötanud xxx. Arvestades, et isik

on vangla iseloomustuse kohaselt varasemalt võtnud vennale enda nimel kiirlaene ning tal on

suure summa ulatuses võlgnevusi, siis on kohtu hinnangul oluline, et isik asuks vabaduses tööle

ning asuks võlgnevusi tasuma.

1-15-10810

24. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et enne vangistust kuritarvitas isik alkoholi ja tal on

diagnoositud alkoholisõltuvus. Karistuse kandmise põhjuseks oleva kuriteo pani isik toime

alkoholijoobes. Nii vangla iseloomustuse kohaselt kui ka kohtuistungil väljendatu kohaselt

tunnistab O. Grigorjev, et tal on alkoholisõltuvus, kuid leiab, et kui elus on kõik hästi, siis ei

tarvita ta alkoholi. Kohus leiab, et sellisel kujul sõltuvuse tunnistamine ei pruugi tagada

vabaduses õiguskuulekat käitumist. Kohtu hinnangul on paratamatu, et iga isiku eluperioodides

esinevad asjaolud, mis on rasked ning O. Grigorjevi puhul sellistel juhtudel lohutuseks alkoholi

poole pöördumine kannab endas suurt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Nimetatud

arusaam viitab sellele, et isik ei teadvusta endale alkoholi tarvitamisega seonduvaid riske

täielikult või ei pea enda sõltuvust tõsiseks. Seega puudub kohtul veendumus, et isik on

võimeline vabaduses alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Teadaolevalt ei ole vangistuses

võimalik alkoholi tarvitada ning selle tarvitamisest loobumine ei ole isiku tahtest olenev. Ometi

on alkohol vabaduses kaubanduskettide kaudu vabalt kättesaadav. Kohus peab oluliseks

rõhutada, et Tartu Maakohtu 29.03.2021 määrusega vabastati O. Grigorjev tingimisi

ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid vabaduses käitumiskontrollile allutatuna näitas ta, et

ei suuda enda alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida. Nimelt on Harju Maakohtu 27.09.2022

määrusega temale mõistetud ja kandmata karistus täitmisele pööratud, kuna isik on korduvalt

rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, samuti oli O. Grigorjev sattunud alkoholijoobes kakluse

osaliseks enda elukohas. Arvestades, et karistuse kandmise põhjuseks oleva kuriteo pani isik

samuti toime alkoholijoobes oma lähedase inimese suhtes, siis on tuvastatav, et isikust tulenev

risk ei ole vähene ja võib korduda. Kohtu hinnangul on positiivne, et ajavahemikul 20.04.2023-

08.06.2023 on isik Viru Vanglas läbinud taaskord sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kuid

kohus leiab, et isik oli nimetatud sotsiaalprogrammi läbinud ka 2016. aastal, seega ei saa

arvestades vabaduses toime pandud rikkumisi, sellele liiga suurt positiivselt kaalu omistada.

25. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et O.

Grigorjevi puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu ja

loobuda alkoholi tarvitamisest. Paraku ei ole võimalik isiku käitumisest järeldada, et isik oleks

motiveeritud enda elu muutma. Kohtuistungil toodud selgituste kohaselt usub isik, et tema

seekordsel vabanemisel on tema elu paremini korraldatud, seega tagaks see tema seaduskuuleka

käitumise. Isik selgitas, et eelmise kriminaalhoolduse ajal olid tal probleemid elukohaga ja ema

surm mõjutas tema käitumist, kuid ometi ei ole kohtu hinnangul välistatud elulised raskused ka

sellel korral. Kohtuistungil tõi isik välja, et soovib pöörduda huvikeskusesse, kus on võimalik

osaleda erinevates huvitegevustes ning hoida ennast selle kaudu hõivatuna. Samuti selgitas isik,

et vabaduses ei ole tal esialgu toimetuste tõttu aega alkoholi tarvitada ja alkohol ajab teda

iiveldama. Kohtul puudub veendumus, et nimetatud alkoholi tarvitamise takistused maandaks

alkoholi tarvitamisest tulenevad riskid piisaval määral. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul

säilinud alkoholi tarvitamisest tulenev risk isiku seaduskuulekale käitumisele.

26. Kohus peab oluliseks peatuda O. Grigorjevi avavanglas viibimisel. Kohtu hinnangul on

positiivne, et isikul on võimalik avavanglas viibida ning hindab positiivselt, et isikul puuduvad

rikkumised seoses avavangla elukorraldusega. Kohus leiab, et järele jäänud karistuse kandmise

ajal on võimalik O. Grigorjevil omandada avavanglas positiivseid harjumusi, mida rakendada

vabaduses. Ometi ei ole O. Grigorjevi elutingimused sellised, mis tema retsidiivsusriski

oluliselt maandaksid. Isikul puudub töökoht, tal on sõltuvusprobleemid ja isiku varasem

tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ebaõnnestunud.

27. Kohus ei saa jäta tähelepanuta O. Grigorjevi pingutusi (vanglas töötamine, avavanglas

viibimine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine), kuid jõuab

siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks.

Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua

kohus veendumusele O. Grigorjevi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks.

1-15-10810

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata O. Grigorjevi vabanemist toetavatele

asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla

seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises

õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

vabastada.

28. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus,

ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu

kohaselt on süüdimõistetu kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ning vangla arvutuste kohaselt

on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 31% ning vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas

riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust

lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu O. Grigorjevi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik