2-23-9886/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse aeg ja koht

02.02.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-9886

Kohtuasi

V. B. hagi V. K. vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. B. (XXX), lepinguline esindaja D.Š.

Kostja: V. K. (XXX), lepinguline esindaja V. S.

Kohtuistungi toimumise aeg 08.01.2024.

Tsiviilasja hind 4 793,60 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. K.lt mittevaraline kahju 360 eurot V. B. kasuks.

3. Välja mõista V. K.lt varaline kahju 360 eurot V. B. kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja tasutud riigilõiv kostja kanda.

2. Välja mõista V. K.lt menetluskulud 420 eurot V. B. kasuks.

3. Muus osas jätta menetluskulud poolte kanda.

4. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

V. B. (hageja) esitas 11.07.2023 kohtule hagi V. K. (kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt töötab hageja ettevõttes Aktsiaselts X (X) bussijuhina. Juulis 2022 läbis

hageja korralise arstliku komisjoni ja sai loa bussijuhina tegutsemiseks üheks aastaks. Hageja

kutsuti korduvale meditsiinilisele läbivaatusele detsembris 2022.a. Hageja vahetu juht A. K. näitas

hagejale isikustamata kujul X-le edastatud kirja, mille oli koostanud kostja. Kiri sisaldas terve rea

hageja head nime, au ja väärikust teotavaid väiteid. Kirja sisu järgi on hageja alkoholisõltlane,

keda on korduvalt alkoholi tarbimise vastu kodeeritud.

Hageja ja kostja elavad ühes korterelamus aadressil xxx. Kostja abikaasa ja hageja vahel leidis

01.12.2022 aset konflikt, kostja abikaasa tekitas hagejale füüsilisi vigastusi. Hagejale kutsuti

kiirabis ja 02.12.2022 esitas kuriteoteate. Kostja kohtus juhuslikult 03.12.2022.a. hageja ja tema

abikaasaga xxx maja nurgal. Kostja ütles hagejale, et too võib oma bussiga jumalaga jätta, tuleb

komisjon, mis väljastab keelu. Paar päeva pärast seda juhtumit (5. või 6. detsembril), toimus veel

üks kokkusaamine kostja abikaasaga. Sellel kohtumisel kostja abikaasa tõukas jõuga hageja naist

õlaga.

X-le tehtud järelepärimistest selgus, et 10.01.2023.a. edastas kostja oma e-posti aadressilt xxx X

personalidirektori I. M. meiliaadressile xxx V. B. kohta ebaõigeid andmeid sisalduva

e-kirja/avalduse. Kostja avalduse sisuga on tutvunud hageja vahetu juht A. K., sisekontrolli juht E.

E., personalidirektor I. M., kirja arhiveerinud töötaja ja jurist. Seega kostja avaldusega on tutvunud

vähemalt viis isikut ja nende kolleegid. Lisaks eespool nimetatud isikutele hageja head nime ja

väärikust teotav info liikus edasi X-s kui asutuses, sest kostja avalduses toodud valeväiteid

hakkasid arutama hageja kolleegid, kes on esitanud hagejale ebameeldivaid küsimusi V. K.

avalduse kohta.

Kostja poolt X-le 10.01.2023.a. edastatud avalduses tõi kostja välja vähemalt 17 hageja kohta

käivat ebaõiget faktiväidet ja mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid.

Kuivõrd mitte ükski eespool toodud faktiväidetest ei vastanud tõele ning antud väärtushinnangud

on olnud selgelt ebakohased, siis nõudis hageja kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja

lükkas ebaõiged andmed ümber, kuid ei hüvitanud tekitatud varaline kahju. Kostjale korduvalt

saadetud nõudekirjale vastas kostja eitavalt.

Hageja jätkab hagejale moraalse kahju tekitamist. Kostja on kasutanud 06.05.2023 hageja suhtes

ebasündsat žestikulatsiooni. Kostja ootas hagejalt 20.06.2023 trepikoja ees ja karjus hageja peale.

Kostja on süüdistanud hagejat seksuaalses ahistamises blokeerides hagejale väljapääsu liftist.

Kostja ründab ka hageja sugulasi, 29.04.2023 halvustas hageja tütart.

Kostja tegevus põhjustas hagejale põhjendamatut selgitusvajadust ja hagejat viidi üle osalisele

töökoormusele. Hageja on peaaegu pensionär ja ei saa ära kannatada niivõrd suurt stressi ega ise

kujunenud olukorraga hakkama saada, mistõttu hageja pöördus õigusabi saamiseks õigusbüroo

poole. Hagejal on hingelised üleelamises seoses kostja tegevusega ning talle on tekkinud

mittevaraline kahju. Hageja palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel, kuid hindab ise selle

mõistlikuks suuruseks vähemalt 10 000 eurot.

Kostja pöördus õigusbüroo poole õigusabi saamiseks. 05.05.2023 nõudekirja koostamise ja selle

täitmise kontrollimise eest on hageja tasunud 780 eurot (660+120) kohtumenetluse-eelsete

õigusabikulude eest. Hageja nõudis kostjalt 22.06.2023 varalise kahju hüvitamist.

Hageja taotleb kohtul õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ja samuti palub ning välja mõista kostjalt

hüvitise summalt arvestatav viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja on näinud hagejat alkoholijoobes. Kostjale on

teada, et hageja töötab bussijuhina ja kostja leidis, et on vajalik hageja alkoholisõltuvusest

teavitada tema tööandjat. Kostja kirjutas 10.01.2023.a hageja tööandjale AS X kirja, sest kostjal oli

kodanikukohustus juhtida linnatranspordi korraldamise eest vastutava ettevõtte tähelepanu

võimalikule probleemile. Kostja eistatud faktiväited on õiged. Ebakohane väärtushinnang tähendab

igapäevakeeles solvangut. Kostja ei ole väiteid avaldatud mitmetele isikutele, vaid ühele ainsale,

kelleks oli hageja tööandja. Kirja saatmine hageja tööandjale oli tähelepanu pööramiseks, mitte

hageja kahjustamiseks. Kostjal oli olemas mõistlik õigustus hageja kohta avaldada informatsiooni.

Hageja tööandja muutis hageja tööaja osalisele töökoormusele. Selle põhjus on teadmata.Hageja

ei ole vaidlustanud oma tööandja otsust. Sellest võib järeldada, et ta nõustus tööandjaga.

Kostja esitas kirja konkreetsele isikule, ta ei edastanud kirja tervele AS X. Kahju tekkimine on

tööandjale etteheidetav.

Hageja ja kostja abikaasa vahel oli konflik, kuid hageja kirjeldus sellest on ülepaisutatud.

Kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kostja tegi kuriteoteate ahistamise

tõttu, kuid tõendite puudusel kriminaalmenetlus lõpetati. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid ega hagejat halvustanud.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta

osaliselt kostja kanda.

Poolte vahel ei olev vaidlust selles, hageja töötab bussijuhina AS-is X ning hageja ja kostja on

naabrid. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja saatis 10.01.2023 X-le e-kirja, milles tõi välja

erinevad väiteid hageja kohta. Pole ka vaidlust selles, et kostja on oma väited 09.05.2023 X-le

saadetud kirjas ümber lükanud ja X on oma 25.05.2023 kirjas kinnitanud, et on aru saanud, et

faktiväited on ümber lükatud. Hageja on esitanud õigusvastase tegevusega põhjustatud

mittevaralise ja varalise kahju nõude. Hageja kohustuseks on tõendada õigusvastase tegevuse

olemasolu, kahju tekkimist ja suurust ning põhjuslikku seost. Kostja ülesandeks on tõendada oma

süü puudumist st seda, et ta on piisava hoolsusega kontrollinud väidete õigsust.

TsMS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju õigusvastane, kui see tekitati isiklike õiguste rikkumisega.

TsMS § 1046 lg 1 järgi on õigusvastane isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. TsMS § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine ka ebaõigete

andmete avaldamine, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohtuvaidluse lahendamiseks tuleb välja

selgitada, kas tegemist on isiklike õiguste rikkumisega, milline on kahju suurus ja põhjuslik seos

kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel.

VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 järgi kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju, mis hõlmab muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kulu.

Mittevaralise kahju puhul tuleb VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit. VÕS § 139 lg 1 järgi arvestatakse ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel.

Faktiväidete avaldamine

Kohtumenetluses ei ole vaidlust, et hageja ja kostja on pikaajalised naabrid. Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et hageja ja kostja perekonna suhted on ka pikaajaliselt konfliktsed. Kohtule

esitatud kiirabikaardi väljavõttest, isiku läbivaatuse protokollist ja kriminaalmenetluse õiendist

nähtub, et kostja abikaasa põhjustas kostjale füüsilisi vigastusi 01.12.2022. Väärteomenetluse

lõpetamise määrusest nähtub, et kostja esitas hageja vastu seksuaalse ahistamise süüdistuse ning

menetlus asjas lõpetati. Hageja on varalise ja mittevaralise kahju nõudes tuginenud eelkõige kostja

poolt hageja tööandjale saadetud kirjas väljendatule, kuid kohtu hinnangul tuleb kostja tegevuse

hindamisel võtta arvesse just poolte vahelist pikaajalist isiklikku ja perekondlikku ebakõla.

Kohtule esitatud kostja 10.01.2023 e-kirjast X-le nähtub, et kostja väitis kirjas, et hageja tarbib

liigselt alkoholi, hagejat on kodeeritud alkoholi liigtarbimise vastu, hageja viibib pidevalt avalikes

kohtades joobes olekus ning tal on meeleolu- ja mäluhäired, hageja on võtnud alkoholi

liigtarbimise tõttu haiguslehe ning ta ei tohi tõsta raskuseid.

Kohtu hinnangul on tegemist faktiväidetega, mille tõelevastavust saab kontrollida. Seega oli

kostjal kohustus kontrollida esitatud faktiväidete tõelevastavust piisava hoolsusega.

Faktiväidete õiguspärasus

Kohus kuulas faktiväidete õiguspärasuse osas üle tunnistajad N. B., kes on hageja abikaasa, A. B.,

kes on hageja tütar, N. Ž., kes on hageja ja kostja naaber ja S. M., kes on hageja endine

töökaaslane.

Kohtu hinnangul on tunnistajate N.Ž. ja S. M. ütlustega leidnud tõendamist, et hagejat on nähtud

varasemalt avalikes kohtades alkoholijoobes. Tunnistaja S.M. väitis, et on enne 2023.aastat näinud

teda alkoholijoobes avalikes kohtades, viimati võis näha hagejat joobes kolm aastat tagasi. Ta ei

mäleta, et oleks näinud hagejat tööl olles joobes. Tunnistaja N.Ž. ütlustest selgub, et ta ei mäleta

konkreetseid sündmuseid 2023.aastal, mil oleks märganud hagejat alkoholijoobes. Mõlemad

tunnistajad selgitasid, et väliste tundemärkide järgi said nad aru, et hageja on joobes olekus.

Hageja väidetava kodeerimise kohta tunnistajad tõsikindlalt väita ei osanud vaid selgitasid, et on

seda kuulnud kolmandatelt isikutelt 2015 või 2016 aastal.

Tunnistajad N. B. ja A. B. selitasid kohtus, et hageja ei tarvita üldse alkoholi juba üle aasta. Neile

teadaolevalt ei ole tal mäluhäireid ega ole teda kodeeritud alkoholi sõltuvuse vastu.

Tunnistajate ütlustest järeldab kohus, et ei leidnud tõendamist faktiväide, et hagejal on

alkoholisõltuvus ja ta on tööülesandeid täitnud alkoholijoobes. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta on

piisava hoolsusega kontrollinud esitatud faktiväidet hageja alkoholi liigtarbimise, mälu- ja

meeleoluhäirete olemasolu kohta. Tunnistajate ütlustest võib aru saada, et nad on alkoholi tarbimist

küll näinud, kuid ei seda aastate eest. Samuti on nad üksnes kuulnud kolmandatelt isikutelt, et

hagejat on alkoholi liigtarbimise vastu kodeeritud, seega põhineb nende väidetav teadmine

kuulujuttudel.

Hageja väitis, et tema täiendav tervisekontroll on seotud kostja e-kirja saatmisega. Kohtu

hinnangul ei ole selge, et hageja kutsuti täiendavasse tervisekontrolli kostja e-kirja tulemusena.

Hageja väidab hagis, et tervisekontrolli kutse tuli detsembris 2022 ning kiri saadeti 10.01.23.

Samas ei ole põhjusliku seose tuvastamine tervisekontrolli ja saadetud kirja vahel oluline. Hageja

tööandjale on valeandmeid avaldatud. Kostja e-kiri on saadetud hageja tööandja personalitöötajale,

kuid on suunatud hageja tööandja juhtkonnale. Kiri on saanud teatavaks mitmele juhatuse liikmele

ning personalitöötajale ja seda võib juba käsitleda piiramatu isikute ringina.

Kostja poolt 30.06.23 saadetud kiri hagejale, milles kostja võtab 09.05.2023 saadetud andmete

ümberlükkamise tagasi, iseloomustab kohtu hinnangul kostja vastuolulist tegevust. Seetõttu ei ole

kohtu jaoks usutav kostja väide, et ta juhtis hageja tööandja tähelepanu hageja tervislikule seisule

üksnes murest kaaskodanike tervise ja turvalisuse pärast. Sisuliselt väidab kostja oma 30.06.2023

kirjas, et tema poolt andmete ümberlükkamine ei ole siiras ja ta ei kahetse oma õigusvastast

tegevust.

Mittevaraline kahju

Mittevaralise kahju hüvitise arvestamisel lähtub kohus sellest, et kostja on avaldatu ümberlükanud

ja hageja tööandja on seda aktsepteerinud. Hageja töösuhe ei ole lõppenud, seega peab tööandja

teada endiselt usaldusväärsekstöötajaks. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus ka seda, et

tegemist on naabrite vahelise pikaajalise tüliga, millel on kaks osapoolt. Kostja tegevus on

sisuliselt pealekaebamine, mis on ühiskonnas taunitav tegevus. Vastastikkused väärteokaebused ja

isiklikud solvangud, millest tunnistajad rääkisid, näitavad, et konflikt on isiklik ja pikaajaline.

Kostja on pensionär ja hüvitise suurus ei tohiks panna kostjat olukorda, kus ta ei ole hüvitise

maksmise tõttu võimalik oa elementaarseid oleme vajadusi rahuldada. Kohus hindab mittevaralise

kahju suuruseks 360 eurot.

Varaline kahju

Hageja esindaja on teinud X-le päringuid 30.03.2023 ja 11.04.2023, samuti 20.04.2023 saatnud

kirja info saamiseks X-lt ning 15.05.2023 ja 22.05.2023 palunud selgitusi ümberlükkamse kohta.

Hageja esindaja on teinud nõudekiri kostjale 05.05.23 ja korduv nõudekiri 22.07.23. Kokku on

hageja tasunud õigusbüroole varalise kahjuna 780 eurot, teenuse tunnihinnaga 120 eurot kokku

kuue ja poole tunni eest.

Kohtu hinnangul on tegemist ülepaisutatud varalise kahjuga. Tööde kirjeldusest nähtub, et hageja

esindaja on korduvalt pöördunud erinevate päringutega hageja tööandja poole, kostjale on esitatud

nõudekiri 05.05.2023 ja täiendav nõudekiri 22.07.2023. Kohtu hinnangul oleks onud piisav

päringu tegemine hageja tööandjale kirja avaldaja isiku kohta ning ümberlükkava kirja

kohalejõudmise kinnituse küsimine, samuti nõudekirja kirjutamine kostjale. Kokku on kohtu

hinnangul mõistlik kulu 3 tundi õigusabi, summas 360 eurot.

Tsiviilasja hinna määramine

TsMS § 132 lg 3 järgi on mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks 3500 eurot Varalise

kahju hüvitamise nõude hagihinnaks on TsMS § 124 lg 1 järgi 780 eurot ja TsMS § 367 alusel

lisanduva viivise hagihinnaks on TsMS § 133 lg 2 alusel 93,60 eurot. TsMS § 134 lg 1 alusel on

hagihinnaks 4793,60 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus hagi osalise rahuldamise korral poolte kanda. Kohus võib

määrata ära ka teistsuguse jaotuse. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus kindlaks

menetluskulude summalise suuruse, mis peab olema mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4

järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras.

Kohtu hinnangul on tegemist pikaajalise naabrite vahelise konfliktiga, milles on kaks osapoolt.

Mõlemad pooled on panustanud konflikti eskaleerumisse ja seetõttu on õiglane jätta menetluskulud

valdavas osas poolte kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 420 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga