2-23-17821/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada kostja E. T. 9. jaanuaril 2024 allkirjastatud ja hageja H. M. T. seadusliku esindaja M. - L. S. 15. jaanuaril 2024 allkirjaga kinnitatud ning
Legislator headnote
AI generated2-23-17821/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kinnitada kostja E. T. 9. jaanuaril 2024 allkirjastatud ja hageja H. M. T. seadusliku esindaja M. - L. S. 15. jaanuaril 2024 allkirjaga kinnitatud ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Määruse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-17821
Tsiviilasi
H. M. T. hagi E. T. vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja H. M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx;
Hageja seaduslik esindaja M. - L. S. , isikukood
xxxxxxxxxxx;
Kostja E. T. , isikukood xxxxxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada kostja E. T. 9. jaanuaril 2024 allkirjastatud ja hageja H. M. T.
seadusliku esindaja M. - L. S. 15. jaanuaril 2024 allkirjaga kinnitatud ning
kohtule esitatud kompromiss järgnevalt:
1.1. Lapse isa E. T. on alates hagiavalduse esitamisest 18. detsembril 2023 kuni
H. M. T. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxx kohustatud tasuma lapse
ema M. - L. S. pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks
perekonnaseaduse § 101 lg 1 ettenähtud miinimummääras elatisraha v.a
juhul, kui:
1.1.1. Laps viibib isa juures (reis, ajutine elamiskord vms) ühes kuus rohkem
kui kolm nädalat (vabastatav ühekordne makse).
1.1.2. Suvevaheajal, kui laps veedab poole kuust isa juures, kuulub
tasumisele pool miinimummääras elatisraha summast, v.a augustikuu,
kus lapse peale tehtav väljaminek on tavapärasest suurem.
1.2. Lapse ema M. - L. S. muretseb lapsele isa juures olemiseks riided ja jalanõud,
mis on sobilikud õues mängimiseks ning tubasteks tegevusteks.
1.3. Lapse ema M. - L. S. tasub lapse transpordikulud xxxxxxxxxxxxxxxx-
xxxxxxxx.
1.4. Lapse isa E. T. on kohustatud õppetööperioodil transportima last, tema
heaolu arvestades, mõistlikul ajal rongijaama või minema rongipeatusesse
vastu.
1.5. Lapse isa E. T. tasub transpordikulud (isa kodust rongijaama ning tagasi ca
70 km) lapse rongijaamast toomisel ja viimisel.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-17821.
3. Jätta
menetluskulud
menetlusosaliste
endi
kanda.
Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse
peale
võib
esitada
määruskaebuse
Tartu
Maakohtu
kaudu
Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest
alates.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu menetluses on H. M. T. hagi E. T. vastu elatise väljamõistmiseks
2. Kostja vastas hagiavaldusele 9. jaanuaril 2024, esitas kompromissilepingu ja tegi
ettepaneku lõpetada menetlus kokkuleppe sõlmimisega.
3. 15. jaanuaril 2024 teatas hageja esindaja, et on tutvunud kostja kompromisslepinguga
ja on nõus antud tingimustega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse
kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4
kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul menetluse otsust tegemata.
5. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt
TsMS § 430 lg-le 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega,
sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus leiab, et
puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist, seejuures ei ole tegemist
kokkuleppega, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või
piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult (perekonnaseaduse (PKS) § 109).
6. Pooled on kokku leppinud elatise tasumises seaduses ettenähtud miinimummääras.
PKS § 101 lg-te 1 ja 2 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui sama
paragrahvi alusel arvutud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või
muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Sama paragrahvi lõigete 3–6 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil
Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.
Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal
indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti
eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi
keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga
muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse
vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib
kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,
vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava
ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse
järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga
võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe
on suurem kui kolm aastat.
Kuna PKS § 101 sätestatud miinimummäär muutub iga aasta, on Justiitsministeerium
teinud vanematele elatise suuruse kindlaksmääramise lihtsustamiseks kalkulaatori, mis
on leitav nende veebilehel: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
7. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 4 alusel menetluse.
8. TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda
kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus
uues hagis nõuda elatise maksete suurust või tähtaegade muutmist üksnes juhul, kui
oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.
9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad
menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kohus jätab
menetluskulud poolte endi kanda, seega puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.
10. Menetluse lõpetamise määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada
määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest
alates.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik