2-22-115080/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-115080

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.D.i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6160,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing

Aktiva

Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepingulised

esindajad Irina Metsler-Verner, Sigrid Rahkema

Kostja: O.D. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses:

Xxxxxxxxxxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult [teadaanne number xxxxxxxxxxx])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi O.D.i vastu.

2. Välja mõista O.D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank AS ja kostja vahel

09.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-044452-VL ja 29.11.2019 sõlmitud

laenulepingust nr 19-120705-VL tulenev võlgnevus kokku 5717,87 eurot (millest

4405,62 eurot põhivõlgnevus; 190,34 eurot intress, 1121,91 eurot põhivõlalt perioodi

02.03.2021 kuni 30.06.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi O.D.i vastu sissenõudmiskulude

90,00 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista O.D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 4405,62 eurot) alates 01.07.2022 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 31.01.2024 k.a summas 720,22 eurot.

5. Välja mõista O.D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 4405,62 eurot) alates 01.02.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Menetluskulud jätta 98,54% ulatuses O.D.i kanda ja 1,46% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-115080

2 (7)

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 800 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630 euro, 150 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 788,32

eurot mõista O.D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on O.D.i kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 28.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult O.D. (kostja) 5711,68 euro saamiseks. Kohus tegi

02.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

Tsiviilasi nr 2-22-115080

3 (7)

toimetada. 24.05.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas põhivõlgnevuse 4405,62 euro, intresside 190,34 euro, sissenõudekulude 90,00

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1121,91 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks

alates 01.07.2022 kuni põhinõude summas 4405,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 630,00 eurot

ning õigusabikulud 480,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Swedbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 09.05.2019

laenulepingu nr 19-044452-VL, mille alusel kostja sai laenu summas 2500,00 eurot. 29.11.2019

sõlmis Swedbank AS ja kostja laenulepingu nr 19-120705-VL, mille alusel on kostja saanud

laenu summas 4000,00 eurot. 13.01.2020 on kostja sõlminud laenulepingu 19- 120705-VL lisa,

mille alusel on muudetud laenu tagastamise kuupäev. Laenulepingule nr 19-044452-VL alusel

on kostja laenuandjale tasunud põhiosa katteks kokku 1836,59 euro ja laenulepingu nr 19-

120705-VL on kostja laenuandjale tasunud põhiosa katteks kokku 257,79 eurot. Kuna kostja

oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank AS 01.03.2021 lepingud

üles. Swedbank AS loovutas 12.05.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingus nr 19-044452-VL leppisid pooled

intressimääraks 21,00 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.12.2020 kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.02.2021 summas 27,53 eurot. Laenulepingus

nr 19-120705-VL leppisid pooled intressimääraks 18,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus

alates 10.12.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.02.2021

summas 162,81 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 663,41 eurot lepingu 19-044452-

VL ülesütlemise järgnevast päevast, s.o. alates 02.03.2021 kuni hagi esitamiseni 30.06.2022

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 21,00%

kooskõlas laenulepingu tingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist

summas 185,50 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3742,21 eurot lepingu 19-

120705-VL ülesütlemise järgnevast päevast, s.o. alates 02.03.2021 kuni hagi esitamiseni

30.06.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o.

18,90% kooskõlas laenulepingu tingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 936,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4405,62 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 01.07.2022 kuni

sellekohase tasumiseni. Hageja esitas VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude kogusummas 90 eurot. Juhul kui kostja ei vasta hagile, palub hageja lahendada asi

tagaseljaotsusega.

3. Kohtu nõudel hageja 25.05.2023 selgitas, et hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatust ning tõi

välja sissenõudmiskulude kujunemise. Lepingu nr 19-044452-VL esialgne krediidi kulukuse

määr on 23,630%, kokku lepitud intressimäär 21,00% aastas ning krediidi kogukulu 3071,34

eurot. Lepingu nr 19-120705-VL esialgne krediidi kulukuse määr on 21,360%, kokku lepitud

intressimäär 18,900% aastas ning krediidi kogukulu 5840,50 eurot. Kõik esialgse võlausaldaja

sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid Finantsinspektsiooni poolt

kinnitatud ning amet teostab korrapärast järelevalvet krediidiandjate tegevuse üle. Lepingute nr

19-044452-VL ja 19-120705-VL sõlmimisel on Swedbank AS hinnanud laenusaaja

krediidivõimelisust laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Lepingu 19-

044452-VL väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt

Xxxxxxxxxxx, keskmine töötasu suurus oli 1 104,69 eurot. Igakuine kohustus Swedbanki ees

enne kõnealuse lepingu sõlmimist olid kokku ca 203,33 eurot. Lepingu 19-120705-VL

väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt

Xxxxxxxxxxx, keskmine töötasu suurus oli 1 289,54 eurot. Igakuised kohustused Swedbanki

Tsiviilasi nr 2-22-115080

4 (7)

ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist olid kokku ca 336,87 eurot. Creditinfo aktiivseid

maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Swedbank ütles laenulepingud üles 02.03.2021,

kuna laenusaaja ei täitnud enda lepingustest tulenevaid kohustusi kohaselt. Laenuandja andis

laenusaajale täiendava kahenädalase tähtaja võlasumma tasumiseks, saates 12.02.2021

lepingute ülesütlemise teatise võlasumma tasumise tähtajaga 01.03.2021. Lepingute

ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks (12.02.2021) oli laenusaaja võlgnevuses kolme

järjestikuse põhiosa ning kolme järjestikuse intressimaksega täielikult, s.o 2020.a detsember,

2021.a. jaanuar ja veebruar.

4. Pärnu Maakohus võttis 13.06.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number xxxxxxxxxxx). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 03.10.2023. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 19.10.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 03.11.2023 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga 09.05.2019 sõlmitud

laenulepingust nr 19-044452-VL ja 29.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-120705-VL

tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingud üles öelnud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks

laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on

tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Swedbank AS andis laenulepingu nr 19-044452-VL alusel

kostjale laenu 2500 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku

alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 1836,59 eurot ning ei ole täitnud

Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. Swedbank AS andis

laenulepingu nr 19-120705-VL alusel kostjale laenu 4000 eurot ning kostja kohustus tagastama

laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid

summas 257,79 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist

kohustust. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

Tsiviilasi nr 2-22-115080

5 (7)

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 4405,62 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

9. Krediidiandja on kohtu hinnangul piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja

seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema

Swedbanki konto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal,

võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel.

Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek

tööandajalt keskmiselt vastavalt laenulepingu sõlmise hetkel 1104,69 eurot ja 1289,54 eurot

ning kostja igakuine kohustus Swedbank AS-i ees enne lepingute sõlmimist olid kokku ca

203,33 eurot ja 336,87 eurot. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse.

10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Swedbank AS ja kostja on laenulepingu sõlmimisel intressimääras kokku leppinud. Kostja

intressivõlgnevused kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu

alusel 190,34 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 190,34 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

11. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige

varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises.

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 90 eurot, märkides

nõude alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2. Õiguskirjanduse kohaselt raha nõudmiseks

meeldetuletuskirja eest peab see olema ka tarbijani jõudnud või tarbijale on meeldetuletuskiri

edastatud viisil, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Kohus selgitab, et VÕS §

Tsiviilasi nr 2-22-115080

6 (7)

1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise

nõudele. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel. Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku

leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

12. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

13. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on

viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla

summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab laenulepingu nr 19-044452-VL

alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21% aastas ajavahemiku eest 02.03.2021 kuni

30.06.2022 summas 185,50 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr 19-120705-VL alusel kostjalt

viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras s.o 18,90% aastas ajavahemiku eest 02.03.2021 kuni

30.06.2022 summas 936,41 eurot. Alates 01.07.2022 hageja nõuab viivist kogu

põhivõlgnevuselt 4405,62 eurot viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

rahuldab hageja viivisenõuded.

14. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 15.06.2022 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 720,22 eurot (4405,62€ x 8% / 365kp x 184kp

perioodi eest 01.07.2022-31.12.2022 + 4405,62€ x 10,5% / 365kp x 181kp perioodi eest

01.01.2023-30.06.2023 + 4405,62€ x 12% / 365kp x 184kp perioodi eest 01.07.2023-

31.12.2023 + 4405,62€ x 12,5% / 366kp x 31kp perioodi eest 01.01.2024-31.01.2024).

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Tsiviilasi nr 2-22-115080

7 (7)

16. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,54% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

788,32 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik