3-24-209/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

01.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-209, 3-24-229, 3-24-253

Haldusasi

Xi kaebus Saku valla vastu

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Saku vald, volitatud esindaja

Menetlustoiming

Haldusasjade liitmine, kaebuse tagastamine, esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Liita haldusasjad nr 3-24-209, 3-24-229 ja 3-24-253 ühte menetlusse. Lugeda liidetud

haldusasja numbriks 3-24-209.

2. Tagastada Xi kaebus.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Saku Vallavalitsus otsustas 19.12.2019 otsusega nr 55 koormata Saku vallale kuuluva

kinnisasja aadressil Talve tee L1, Üksnurme küla, Saku vald, Harju maakond (Talve tee L1

kinnistu; registriosa nr 13996450, katastritunnus 71801:001:2136, pindala 9648 m2, sihtotstarve

transpordimaa 80% ja üldkasutatav maa 20%) kasutusvaldusega mittetulundusühingu (MTÜ)

Trelli 3 (registrikood 80406839) kasuks avaliku külaplatsi ja laste mänguväljaku rajamiseks ning

hooldamiseks.

2. Saku Vallavalitsus kuulutas 04.10.2023 välja Saku valla kaasava eelarve ettepanekute

esitamise1 hiljemalt 31.10.2023 vastavalt Saku Vallavolikogu 21.11.2019 määrusele nr 18

„Kaasava eelarve menetlemise kord“2. Ettepaneku kriteeriumiteks oli selle maksumus 40 000

euro piires, seotus Saku vallas avalikes huvides investeeringu tegemisega, avalikku ruumi olulise

objekti rajamisega või muu viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmisega,

teostatavus aasta jooksul ning keeld tulevikus vallale kaasnevatest ebamõistlikest kuludest.

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.sakuvald.ee/en_GB/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zXkRskir67iK/content/saku-

valla-kaasav-eelarve-2024-ootab-teie-ideid?redirect=https%3A%2F%2Fwww.sakuvald.ee%2Fen_GB%2Fuudised-ja-

teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zXkRskir67iK%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3D

view%26p_p_col_id%3Dcolumn-

1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2%26_101_INSTANCE_zXkRskir67iK_cur%3D2%26_101_INSTANCE_z

XkRskir67iK_keywords%3D%26_101_INSTANCE_zXkRskir67iK_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_zXkRs

kir67iK_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_zXkRskir67iK_andOperator%3Dtrue

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/426112019012?leiaKehtiv

2(7)

Tähtajaks esitati 58 ettepanekut, mille seas tehti ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala

rajamine Talve tee L1 kinnisasjale.

3. Saku Vallavalitsus kinnitas 05.12.2023 korraldusega nr 821 kaasava eelarve kriteeriumitele

vastavad ettepanekud, mille seas kinnitati kriteeriumitele vastavaks ettepanekuks Üksnurme küla

puhke- ja liikumisala (korralduse p 1.18.). Saku vald pani kriteeriumitele vastavad ettepanekud

isikustatud hääletusele, mis toimus ajavahemikus 27.12.2023-10.01.2024 ning hääletusele

minevad ettepanekud avaldati Saku valla kodulehel3, Saku Vallavalitsuse sotsiaalmeedia kontol

ja ajalehes Saku Sõnumid4.

4. Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr 33 kinnitati konkursi paremusjärjestus.

Ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala osutus 90 häälega konkursi võitjaks. Hääletuse

tulemused avaldati ka Saku valla kodulehel ja Saku Vallavalitsuse sotsiaalmeedia kontol.

Ülevaade hääletuse tulemustest ilmub ka Saku valla ajalehes veebruarikuu väljaandes.

5. X (kaebaja) esitas 23.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Saku valla

keelamist finantseerida kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest kaasava

eelarve võitjaks osutunud ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala. Kaebuse kohaselt

soovib ka tühistada valla toiming. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-24-209.

X esitas 25.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Saku valla kaasava

eelarve ideekonkurssi tulemust, soovides selle tühistamist, kuna puudub haldusakt ning võitja ei

kvalifitseerinud kaasava eelarve ideekonkursile. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-24-

229.

X esitas 29.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub eemaldada kaasava eelarve

hääletuselt ettepanek Üksnurme küla puhke- ja liikumisala. Kaebaja põhjendab kaebust sellega,

et ettepaneku rahastamine tuleb välistada, sest ettepanekuga ei ole võimalik kaasava eelarve

konkursil osaleda. Kaebajal on puutumus haldustoiminguga läbi naabrusõiguse ja

maksumaksjana. Kaebaja soovib kaebusega keelata riigihanke ettevalmistamine ja esialgse

õiguskaitse korras riigihanke menetluse jätkamise peatamist. Kaebus on registreeritud

haldusasjana nr 3-24-253.

6. Tallinna Halduskohus palus 23.01.2024 kohtunõudega haldusasjas nr 3-24-209 ning

25.01.2024 kohtunõudega haldusasjas nr 3-24-229 Saku vallalt seisukohta kaebuse menetlusse

võtmisele.

7. Saku vald esitas 29.01.2024 seisukoha haldusasjas nr 3-24-209 ning 30.01.2024 seisukoha

haldusasjas nr 3-24-229, mille kohaselt on vald kaasava eelarve menetluse viinud läbi

õiguspäraselt, kaasanud ja teavitanud sellest ka avalikkust. Kaebuse menetlusse võtmise alused

puuduvad, kuna naabrusõiguste võimaliku riive küsimus saab kõne alla tulla kas

projekteerimistingimuste või ehitusloa andmisel, mitte aga kaasava eelarve menetluse

vaidlustamisel. Projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusloa on kaebaja vaidlustanud

haldusasjas nr 3-22-1693, milles Tallinna Halduskohus otsustas jätta kaebuse rahuldamata ning

esialgset õiguskaitset ei ole seatud. Kaebaja on halduskohtu otsuse vaidlustanud ning Tallinna

Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtnud. Vallal on eelarve vahendite

kasutamisel enesekorraldusõigus ja kaebajal puudub subjektiivne õigus otsustada oma töötasult

valla eelarvesse laekuvate vahendite kasutamise üle. Kaebuse eduväljavaated on olematud.

Vastustajale jääb arusaamatuks, millisele kaebaja järelepärimisele ei ole vald vastanud. Kaebaja

on esitanud samasisulise järelepärimise (vaide) Saku Vallavalitsusele 23.01.2024. Kaebuse

3 Kättesaadav veebilehel - https://www.sakuvald.ee/en_GB/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zXkRskir67iK/content/saku-

valla-kaasava-eelarve-haaletus-algab-27-detsembril?redirect=https%3A%2F%2Fwww.sakuvald.ee%2Fen_GB%2Fuudised-ja-

teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_zXkRskir67iK%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3D

view%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D2

4 Saku valla leht „Saku Sõnumid“, väljaanne nr 12(503), detsember 2023, lk 9. Kättesaadav veebilehel -

https://www.sakuvald.ee/documents/379795/36429445/SakuS%C3%B5numid-12-23_veebi.pdf/f10d8aae-a2a7-4684-8a2c-

098579838171

3(7)

Tallinna Halduskohtule esitas kaebaja 25.01.2024 ja ei saa eeldada, et järelepärimisele oleks

vastatud ühe päeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldusasjade liitmine

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ja teeb muud vajalikud toimingud. Kohus kontrollib,

kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb

vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3).

9. Kaebaja on esitanud kohtule kolm erinevat kaebust, mis on registreeritud eraldiseisvate

haldusasjadena. Haldusasjas nr 3-24-209 taotleb kaebaja vastustaja keelamist finantseerida

kaasava eelarve võitjaks osutunud ettepanekut Üksnurme küla puhke- ja liikumisala kaebaja

töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest ja tühistada valla toiming. Haldusasjas nr 3-24-

229 taotleb kaebaja kaasava eelarve ideekonkurssi tulemuse tühistamist, kuna puudub haldusakt

ja kaebaja hinnangul ei kvalifitseerinud võitja kaasava eelarve ideekonkursile. Samuti märgib

kaebaja, et vastustaja ei ole tema päringule vastanud. Haldusasjas nr 3-24-253 taotleb kaebaja

kaasava eelarve hääletuselt ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala eemaldamist,

hääletuse tulemuste ja eraldatava summa loetelu väljastamist hiljemalt 04.02.2024, riigihanke

ettevalmistamise keelamist ja esialgse õiguskaitse korras riigihanke menetluse jätkamise

peatamist. Nimetatud haldusasjades esitatud kaebuste kohaselt ei ole kaebaja rahul kaasava

eelarve ettepanekul esitatud ideega toetada Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamist,

ettepaneku kvalifitseerimist ettepaneku tingimustele vastavaks, ettepaneku hääletusele

panemisega ning Üksnurme küla puhke- ja liikumisala ettepaneku paremusjärjestuses esikohale

jõudmisega.

10. Kohtule esitatud ja avalikest allikatest pärinevatest asjaoludest nähtuvalt on Saku vald

kuulutanud 04.10.2023 välja kaasava eelarve menetluse ja teavitanud ettepanekute tegemise

võimalusest hiljemalt 31.10.2023. Seejärel on vald 05.12.2023 korraldusega nr 821 kinnitanud

kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud ja pannud ettepanekud hääletusele

perioodil 27.12.2023-10.01.2024. Saku Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldusega nr 33 kinnitati

konkursi paremusjärjestus. Kaebaja esitas 23.01.2024 Saku vallale vaide.

11. Eeltoodust tulenevalt vaidlustab kaebaja Saku valla kaasava eelarve menetlust, selle

tulemust ja võimalikke edasisi toiminguid või menetlusi. HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus

juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on

kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita

kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg

3 kohaselt esitada ühes kaebuses. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kolm kaebust Saku

valla vastu sarnastel asjaoludel ning haldusasjade vaidluse esemed on omavahel olulisel määral

seotud. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomiast tulenevalt mõistlik kaebused liita ühte

menetlusse, sest kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat

lahendamist, koormates seeläbi ka kaebajat vähem.

12. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tõlgendab kohtule esitatud kaebuste nõudeid

selliselt, et haldusasjas nr 3-24-209 on kaebaja esitanud tühistamisnõude Saku Vallavalitsuse

16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.1. osas ning keelamiskaebuse

Saku valla keelamiseks finantseerida kaebaja töötasult valla eelarvesse laekuvatest vahenditest

korralduse p 1.1. Haldusasjas nr 3-24-229 on kaebaja esitanud Saku Vallavalitsuse 16.01.2024

korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks ja Saku valla kohustamiseks vastata kaebaja 23.01.2024

esitatud pöördumisele. Haldusasjas nr 3-24-253 on kaebaja esitanud tühistamisnõude Saku

Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.18 osas ning

kohustamiskaebuse Saku valla kohustamiseks väljastada hääletuste tulemuste ja eraldatavate

summade loetelu. Samuti on kaebaja esitanud keelamiskaebuse kaasava eelarve tulemuste alusel

4(7)

riigihanke menetluse ettevalmistamise keelamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse

hankemenetluse peatamiseks.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et liidetud haldusasjas nr 3-24-209 on kaebus esitatud

järgmistes nõuetes:

-

Saku Vallavalitsuse 05.12.2023 korralduse nr 821 osaliseks tühistamiseks korralduse p

1.18 osas;

-

Saku Vallavalitsuse16.01.2024 korralduse nr 33 osaliseks tühistamiseks korralduse p 1.1.

osas;

-

Saku valla kohustamiseks vastama 23.01.2024 esitatud pöördumisele;

-

Saku valla keelamiseks viia kaasava eelarve tulemuste alusel läbi riigihanke menetlust;

-

Esialgse õiguskaitse taotluse riigihanke menetluse peatamiseks.

Kaebuse tagastamine

13. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

14. Kaebuse kohaselt on kaebaja Saku vallale kuuluva Talve tee L1 kinnistu naaberkinnistu

omanik ja Saku valla elanik. Kaebaja leiab, et Saku valla kaasava eelarve menetluse tulemused

rikuvad tema naabrusõigusi ning kaebajal on kaasava eelarve menetlemisel otsene puutumus

maksumaksjana.

15. Saku Vallavolikogu on 21.11.2019 kehtestanud määruse nr 18 „Kaasava eelarve

menetlemise kord“ (määrus nr 18) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1

p 37 alusel koostoimes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) § 21 lg

1 p 2 § 1 lg-ga 1. Määruse nr 18 § 1 lg 1 kohaselt on Saku valla kaasava eelarve eesmärk elanike

kaasamine valla eelarve koostamisse ning kaasava eelarve suuruseks on 40 000 eurot (lg 2).

Määruse nr 18 § 2 sätestab, et kaasavas eelarves ettenähtud summat võib kasutada Saku vallas

avalikes huvides investeeringu tegemiseks, avalikku ruumi olulise objekti rajamiseks või muul

viisil avalikku hüve pakkuvate ühekordsete kulude katmiseks. Selgitusi kaasava eelarve

menetlemise või ettepanekute tegemise kohta antakse Saku valla veebilehel, muudes

sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes Saku Sõnumid (määruse nr 18 § 3). Esitatud ettepanekud,

mis vastavad määruses nr 18 sätestatud kriteeriumitele kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega

hiljemalt 30. novembriks ja pannakse rahvahääletusele määruse nr 18 § 5 lg 3 kohaselt.

Hääletustulemusena selgunud ettepanekute paremusjärjestus kinnitatakse vallavalitsuse

korraldusega hiljemalt 31. jaanuariks (määruse nr 18 § 6 lg 6). Ellu viiakse üks või mitu enim

hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest jäävad kaasavale

eelarvele eraldatud summa piiridesse (määruse nr 18 § 7 lg 1). Kui hanke tulemusel selgub, et

ettepaneku(te) maksumus ületab kaasava eelarve summat, võib vallavalitsus põhjendatud juhul

ettepanekut kuni 10% ulatuses täiendavalt rahastada (sama paragrahv lg 2).

16. Kohtule nähtuvalt on vastustaja viinud kaasava eelarve menetlust läbi vastavalt määruses nr

18 sätestatule. Vastustaja on avaldanud 04.10.2023 teate kaasava eelarve ettepanekute

esitamisest, hinnanud ettepanekute kriteeriumile vastavust ja kinnitanud kriteeriumidele

vastavad ettepanekud vallavalitsuse 05.12.2023 korraldusega nr 821, pannud 19.12.2023

kaasava eelarve kriteeriumitele vastavad ettepanekud hääletusele perioodil 27.12.2023-

10.01.2024 ning kinnitanud hääletustulemuste paremusjärjestuse vallavalitsuse 16.01.2024

korraldusega nr 33. Kõik teated menetluse läbiviimise kohta avaldatud Saku valla kodulehel,

sotsiaalmeedia kanalites ja valla lehes. Seega käesoleval juhul ei saa olla vaidlust menetluse

läbiviimise õiguspärasusest.

17. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv

puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse

korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva

5(7)

subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi

tasandil. Kohus selgitab, et kaasava eelarvega kohaliku omavalitsuse eelarve kujundamine on

valitsemise ehk poliitiliste valikute küsimus, mida otsustatakse enamasti otstarbekuse alusel ning

mille suhtes puudub isikutel reeglina kaebeõigus. Tegemist on kohaliku eelarve rahaliste

vahendite kasutamisele suunatud otsusega, mis ei saa puudutada vallaelaniku õigusi läbi valla

eelarvesse laekuva maksutulu. Kaasava eelarve otsusega ei otsustata kinnisasja kasutamise,

koormamise ega hoonestamisega seotud küsimusi, vaid üksnes valla rahaliste vahendite

kasutamise küsimusi.

18. Kaebajal on aga kaebeõigus vaid siis, kui nende poliitikate või otstarbekuse alusel tehtud

otsustega otsustatakse konkreetselt kaebajale antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude

üle. Käesoleva juhul ei ole kaasava eelarve menetluse läbiviimisel otsustatud konkreetselt

kaebajale kuuluvate hüvede, kohustuste ega keeldude üle. Vaidlusalused korraldused ei piira ega

anna kaebajale õiguseid ega sea kaebajale kohustusi, seega puudub kaebajal õigus korralduste

vaidlustamiseks.

19. Vaidlusalused korraldused, millega kinnitati kaasava eelarve ettepanekud kriteeriumitele

vastavaks (05.12.2023 korraldus nr 821) ja millega kinnitati hääletustulemuste paremusjärjestus

(16.01.2024 korraldus nr 33), on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 mõttes

üldkorraldused, millel puudub konkreetne adressaat. Kohalikul omavalitsusel on põhiseadusest

(PS) tulenev õigus kõiki kohaliku elu küsimusi otsustada ja korraldada (PS § 154) ning kohaliku

omavalitsuse enesekorraldusõigus avaldub mh ka eelarve kujundamise iseseisvuses (§ 157).

Kaasava eelarve menetlus on paljudes omavalitsustes kasutatav menetlus eelarve koostamisel,

kus kohalikule kogukonnale on antud võimalus osaleda avaliku raha kasutamise planeerimisel

ja jaotamisel, st eelarve koostamisel teatud summa osas kaasa rääkida. Kaasava eelarve arutelu

keskmes on seega eelarve ise ja küsimus, kuidas eelarvet peaks kasutama. Kaasava eelarve

menetluse alustamise teade ja ka vaidlusalused korraldused on seega suunatud üldiste tunnuste

alusel kindlaksmääratud isikutele, kes soovivad kaasava eelarve menetluses ideid jagada ning

kaasa rääkida kohaliku omavalitsusüksuse eelarve kujundamisel. Kohaliku omavalitsuse eelarve

kujundamine on olulises osas poliitilise tahte väljendus ning kohus ei saa sekkuda poliitilisse

otsustusse küsimuses, kas ja kuidas võiks raha kasutada, ega asuda vastustaja eelarvet koostama

ega kontrollima.

20. Kaasava eelarve hääletuse tulemused ja nende kinnitamine ei tekita, ei muuda ega lõpeta

konkreetse isiku, st kaebaja õigusi ega kohustusi. Hääletuse tulemused on siduvad kohaliku

omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsusüksuse elanike jaoks tähendab kaasava eelarve

menetluses ettepanekute esitamise võimalus ja hääletamine esitatud ettepaneku poolt üksnes

reaalset otsustusjõudu teatud summa ulatuses kujundada valla eelarvet. Sealjuures nähtub

kohtule, et kaasava eelarve menetlemisel sai Üksnurme küla puhke- ja liikumisala ettepanek 90

häält, mis väljendab kogukonna selget soovi ettepanekut toetada. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu

rahvahääletuse tulemusega, ei anna alust asuda seisukohale, et kaasava eelarve menetlus või selle

tulemus iseseisvalt saaks kaebaja õigusi riivata. Kaebaja (naabrus)õigustele avaldab mõju

eelkõige kohtumenetluses vaidlustatud ehitusluba, mille õiguspärasust hindab kohus haldusasjas

nr 3-22-1693. Juhul, kui kohus peaks kaebaja poolt algatatud kohtumenetluses ehitusloa

tühistama, siis kaotavad õigusliku tähenduse ka kaasava eelarve kasutamisele suunatud otsused,

kuivõrd eraldatud eelarveliste vahendite kasutamine ei ole võimalik ehitusõiguse puudumise

tõttu.

21. Ka varasem kasutusvalduse seadmine ei tähenda, et vald ei tohiks endale kuuluva kinnistut

avalikes huvides kaasava eelarve menetluses jaotatavate rahaliste vahenditega finantseerida.

22. Kuna kaebaja soovib kaebuse lahendamisel kohustada vastustajat väljastama kaasava

eelarve ettepanekute hääletamise tulemused, edastab kohus vaidlustatud korraldused kaebajale

avaliku e-toimiku kaudu. Kohus märgib, et kaasava eelarve rahastamisega seotud teabe

saamiseks on kaebajal võimalik pöörduda haldusorgani poole. Kaebaja ei ole kaebuses

6(7)

märkinuid, et ta vastavat teavet küsinud on ja et haldusorgan on teabe väljastamisest keeldunud.

Kuivõrd kohus kaebust menetlusse ei võta, siis kohus vastavat teavet ei kogu.

23. Kaebaja soovib ka vastustaja kohustamist vastama kaebaja 23.01.2024 tehtud pöördumisele.

Vastustaja on kohtule selgitanud, et tõlgendanud kaebaja pöördumist vaidena. Kohus märgib, et

vastavalt HMS §-le 74 algab vaidemenetlus vaide esitamisest haldusorganile ning vastavalt HMS

§-le 84 vaadatakse vaie läbi 10 päeva jooksul või pikendatakse vaide läbivaatamise tähtaega kuni

30 päeva võrra. Käesoleva määruse tegemise hetkeks ei ole vaide läbivaatamiseks ette nähtud

tähtaeg saabunud ning vastustajal on võimalik vaide läbivaatamise tähtaega pikendada. Seetõttu

ei ole vaidele käesolevaks hetkeks vastamata jätmise puhul tegemist õigusvastase ja kaebaja

õigusi riivava olukorraga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema pöördumistele

vastamist enne selleks ette nähtud tähtaega.

24. Kaebaja on kohustamiskaebusega soovinud keelata enda töötasult valla eelarvesse laekuvate

vahendite kasutamist paremusjärjestuses esikohale kinnitatud ettepaneku Üksnurme küla puhke-

ja liikumisala finantseerimist. Kohus selgitab, et Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega

kehtestatud riiklikest maksudest ning valla või linna volikogu määrusega kehtestatud kohalikest

maksudest (maksukorralduse seadus (MKS) § 3 lg 1). Linnade ja valdade põhilised tuluallikad

on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist.

Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet (MKS § 5 lg 1) ning riiklikud maksud

laekuvad riigieelarvesse. Riigieelarvesse laekuvate maksude jaotust kohaliku omavalitsuse

üksuste vahel reguleerivad erinevad maksuseadused ja riigieelarve seadus, sealjuures ka

kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksuste ja Vabariigi Valitsuse vahel. See tähendab, et

kohaliku omavalitsuse üksusel puudub ülevaade isikustatud kujul maksude laekumise üle.

Ühtlasi puudub kaebajal seadusest tulenev subjektiivne õigus oma töötasult kohaliku

omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude kasutamise keelamiseks.

25. Kaebaja palub kaebusega keelata kaasava eelarve menetluses paremusjärjestuses esikoha

saanud ettepaneku elluviimiseks riigihanke korraldamist. Määruse nr 18 § 7 kohaselt viiakse ellu

üks või mitu enim hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest

jäävad kaasavale eelarvele eraldatud summa piiridesse (lg 1). Kui hanke tulemusel selgub, et

ettepaneku(te) maksumus ületab kaasava eelarve summat, võib vallavalitsus põhjendatud juhul

ettepanekut kuni 10% ulatuses täiendavalt rahastada (määruse nr 18 § 7 lg 2) ning ettepaneku(d)

viib vallavalitsus ellu eelarveaasta jooksul (määruse nr 18 § 7 lg 3). Kohtule avalikest andmetest

saadava teabe põhjal ei ole kaasava eelarve menetluses 16.01.2024 korralduse nr 33 võitjaks

osutunud ettepaneku Üksnurme küla puhke- ja liikumisala rajamise elluviimiseks ühtegi

hankemenetlust alustatud. Ettepanek tuleb vastustajal vallavalitsuse kaudu ellu viia, arvestades

Saku vallas kehtivat hankekorda. Kuna sellist hankemenetlust kohtule ei nähtu, ei ole kaebajal

ennatlikku subjektiivset õigust hankemenetluse läbiviimise keelamisest. See tähendab, et kaebus

kuulub ka nimetatud nõudes tagastamisele.

26. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus

ning kaebus kuulub tervikuna tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

27. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada kaasava eelarve menetluses

paremusjärjestuses esikoha saanud ettepaneku elluviimiseks hankemenetluse läbiviimine.

28. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega

hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust

(HKMS § 249 lg 3). Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks

7(7)

tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad

pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse

õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks

taotluse rahuldamise eeldustest. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu

12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut

ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Sellise

olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole.

29. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Nagu kohus eelnevas punktis

sedastas, ei ole vastustaja kohtule teadaolevalt hankemenetlust Üksnurme küla puhke- ja

liikumisala rajamiseks algatanud ega läbi viimas. Seega puudub hankemenetlus, mida esialgse

õiguskaitse korras peatada saaks ning kaebajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. See

tähendab, et kaebajal ei saa olematu menetluse läbiviimisest tekkida ka raskeid ja pöördumatuid

tagajärgi oma õigustele. Kaebaja ei saa esialgset õiguskaitset taotleda haldusmenetluse

takistamiseks ega põhikaebuse ulatusest väljuva eesmärgi saavutamiseks. Ka juhul, kui selline

hankemenetlus peaks olema juba siiski algatatud, ei saa hankemenetlus kaebaja õigusi riivata,

v.a juhul kui kaebaja hankel osaleb, kuid ei osutu hankes võitjaks ja omab reaalset huvi

pakkumises osalemise vastu.

30. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole sel eduväljavaateid ning seega tuleb esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik