1-22-1322/106 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega tunnistati Etkar Tammekivi süüdi ja teda karistati järgi. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Tartu
Legislator headnote
AI generated1-22-1322/106 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega tunnistati Etkar Tammekivi süüdi ja teda karistati järgi. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Tartu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
0 K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
1. veebruar 2024
Kohtuasja number
1-22-1322
Kohtukoosseis
Mario Truu, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus
Kohtuasi
Süüdimõistetu Etkar Tammekivi (isikukood 38403272220)
vangistuse täitmisele pööramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Etkar Tammekivi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev,
määruskaebus
Teine määruskaebemenetluse
pool
Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru
kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,
alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.
MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega tunnistati Etkar Tammekivi süüdi ja teda karistati
karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 184 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1
järgi. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Tartu
Maakohtu 26. oktoobri 2023. a määrusega vabastati E. Tammekivi vangistusest tingimisi enne
tähtaega ja talle määrati katseaeg kuni 7. jaanuarini 2026.
2. 3. detsembril 2023 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande
E. Tammekivi karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu ei tulnud kolme tööpäeva
jooksul registreerimisele ega teavitanud selle põhjusest, samuti ei allunud ta elektroonilisele
valvele ega läinud rehabilitatsioonikeskusesse ning rikkus narkootiliste või psühhotroopsete
ainete tarvitamise keeldu. 4. jaanuaril 2024 peetud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik
erakorralises ettekandes taotletu juurde. E. Tammekivi sõnul ei rikkunud ta elektroonilise valve
tingimusi, kuid möönis, et tarvitas ühe korra narkootikume. Rehabilitatsioonikeskusesse
minemata jätmist põhjendas ta sellega, et pidi enda arvates minema kolme päeva jooksul hoopis
kriminaalhooldusametniku juurde.
3. Viru Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määrusega pöörati E. Tammekivi ära kandmata vangistus
KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et E. Tammekivi ei läinud pärast vangistusest
2(4)
vabanemist
11. novembril
2023
rehabilitatsioonikeskusesse
elama
ega
võtnud
kriminaalhooldajaga kolme tööpäeva jooksul ühendust, mistõttu polnud võimalik kuni
29. novembrini 2023 teha kriminaalhooldust ega paigaldada elektroonilise valve seadet.
Süüdimõistetu rikkus 30. novembril, ajavahemikul 12. kuni 14. detsembrini ning 20. detsembril
2023 narkootikumide tarvitamise keeldu. E. Tammekivi teatas kriminaalhooldusametnikule, et
rehabilitatsioonikeskuse kord talle ei sobi, kuigi ta oli sinna asumist ise kohtult taotlenud. Lisaks
ei järginud E. Tammekivi 6. ja 12. detsembril 2023 korduvalt elektroonilise valve tingimusi.
E. Tammekivi ei soovi alluda kriminaalhooldusele, teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd
ega muuta enda sõltuvuskäitumist ning suhtub negatiivselt karistuse kandmisesse. E. Tammekivi
on tahtlike rikkumistega kohtu usaldust kuritarvitanud ega võta tingimisi enne tähtaega vangistuse
kandmiselt vabanemist tõsiselt. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Seetõttu pole võimalik
kohaldada ühtki teist mõjutusvahendit kui karistuse täitmisele pööramine.
4. Maakohtu määruse vaidlustas E. Tammekivi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes taotleb
selle tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Kaitsja väitel ei saanud
E. Tammekivi aru käitumiskontrolliga kaasnenud nõudest ilmuda viivitamatult pärast vanglast
ennetähtaegset vabanemist kohtumääruses märgitud elukohta. Seepärast sõitis ta vabanedes
hoopis Tallinnasse. Tema kontaktandmed olid vanglale teada ning kriminaalhooldusametnik
pidanuks E. Tammekiviga ühendust võtma. Elektroonilise valve ajakava rikkumine seisnes
kõigest ebaolulises hilinemises kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja hiljem elukohta
naasmisel. Hilinemise põhjustas lumesadu. Haiglasse sattus E. Tammekivi kiiret sekkumist
vajavate krooniliste haiguste tõttu, mitte narkootikumide tarvitamisest. Kuigi tal tuvastati haiglas
narkojoobe tunnused, ei tähenda see tingimata narkootikumide tarbimist. Osa ravimeid võivad
sisaldada narkojoovet tekitavaid aineid. E. Tammekivi on tarvitanud narkootilisi aineid alles siis,
kui ravimid pole piisavalt mõjunud. Kohus pidi kaaluma leebema abinõu kohaldamist KarS § 74
lg 4 mõistes. Lisakohustused või katseaja pikendamine loob E. Tammekivile tingimused, et
parandada käitumist ja näidata, et ta suudab vastutustundlikult alluda kriminaalhooldusele.
5. 23. jaanuaril 2024 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Ringkonnakohtule erakorralise ettekande
lisa selle kohta, et E. Tammekivil tuvastati 12. jaanuaril 2024 amfetamiini tarvitamise tunnused.
Ta tunnistas selle manustamist 8. jaanuaril 2024. 17. jaanuaril 2024 edastas Politsei- ja
Piirivalveamet kriminaalhooldusametnikule teabe selle kohta, et E. Tammekivil oli üledoos. Ta
tunnistas seegi kord, et tarvitas amfetamiini. E. Tammekivi peeti kinni ja talle koostati
18. jaanuaril 2024 väärteoprotokoll viis korda narkootilise aine tarvitamise eest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et E. Tammekivi vangistus tuleb täitmisele pöörata.
Määruskaebuse väited ei tingi selle seisukoha muutmist. Vaidlustatud määruses on kindlaks
tehtud E. Tammekivile etteheidetavad olulised rikkumised, mis näitavad kriminaalhoolduse
ilmselget ebaõnnestumist. Ühtlasi on E. Tammekivi senist käitumist kriminaalhoolduse ajal ja
tema antud selgitusi arvestades vähetõenäoline, et mõni teine KarS § 76 lg-s 7 loetletud alternatiiv
vangistuse täitmisele pööramise kõrval mõjutaks teda päriselt kriminaalhoolduse nõudeid järgima
ja lisakohustusi täitma. Seepärast jääb maakohtu määrus muutmata.
7. Määruskaebuses on ekslikult viidatud KarS § 74 lg-le 4. See säte peab silmas juhtu, mil
kohtuotsusega jäetakse mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ning süüdistatav
allutatakse käitumiskontrollile ja talle määratakse katseaeg, mille tingimusi ta hiljem selle
kohtuotsuse täitmisel rikub. Ainult siis saab valida nende abinõude vahel, mis on loetletud
KarS § 74 lg-s 4. Praegu kohaldub aga KarS § 76 lg 7, millega mõeldakse sellist olukorda, kus
rikkumised on katseajal toime pannud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud
3(4)
süüdimõistetu. E. Tammekivile mõisteti Viru Maakohtu 13. juuni 2022. a otsusega vangistus,
mida ta asuski kandma, ning ta vabastati Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2023. a määrusega selle
karistuse kandmisest ja allutati käitumiskontrollile, mida ta vabanemise järel rikkus.
8. Kaitsja arvates piisab E. Tammekivi mõjutamiseks juba talle määratud katseaja pikendamisest.
Kolleegium osutab, et katseaja pikendamise võimalust pole ühe alternatiivina karistuse täitmisele
pööramise kõrval KarS § 76 lg-s 7 üldse nimetatudki (erinevalt KarS § 74 lg-st 4). KarS § 76 lg 7
sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei
allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse
väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid
kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja
lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega pole E. Tammekivi katseaega
võimalik pikendada, mistõttu jääb määruskaebuses soovitu selles osas saavutamatuks.
9. Lisaks peab kaitsja võimalikuks E. Tammekivi mõjutamist mõne uue lisakohustuse määramisega.
Kolleegium seda arvamust ei jaga. Maakohtu määrusest ja kriminaalhooldusametniku saadetud
materjalidest nähtuvad E. Tammekivi kriminaalhooldusel lühikese aja jooksul toime pandud
arvukad rikkumised. Näiteks on ta rikkunud rehabilitatsioonikeskusesse elama asumise kohustust,
eriti tähelepanuväärsed on aga tema järjepidevad narkootikumide tarvitamise keelu rikkumised
(30. novembril, 12.–14. detsembrini, 20. detsembril 2023 ning 2., 12. ja 17. jaanuaril 2024). Peale
selle ei allunud ta 6. ja 12. detsembril 2023 korduvalt elektroonilisele valvele. Selliste peatselt
pärast vabanemist alguse saanud eriliigiliste, korduvate ja lühikese aja jooksul toime pandud
rikkumiste olemasolu näitab E. Tammekivi tahtmatust ja suutmatust kriminaalhooldust edukalt
läbida ning edaspidi õiguskuulekalt käituda.
10. Kolleegiumi jaoks on väheusutav, et E. Tammekivi ei saanud aru, kuhu ta peab vabanedes
minema. E. Tammekivi vangistusest ennetähtaegset vabastamist arutati Tartu Maakohtus
20. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil, kus ta avaldas selgesõnaliselt, et soovib asuda
vabanedes elama rehabilitatsioonikeskusesse ja alluda elektroonilisele valvele, ning lubas täita
kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused. Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2023. a määruses on
kirjas E. Tammekivi kohustus elada rehabilitatsioonikeskuses. Lisaks edastati talle vanglasse
26. oktoobril
2023
kriminaalhooldusosakonna
kutse,
milles
on
kirjas
kohustus
ilmuda kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vanglast
vabastamise päevast. Seega pole kahtlustki, et E. Tammekivi teadis, kuhu ta pärast vabanemist
minema ja mida tegema peab. Ometi ei ilmunud ta rehabilitatsioonikeskusesse ega võtnud
kriminaalhooldusametnikuga ühendust.
11. Osutamist väärib seegi, et E. Tammekivi selgitused selle kohta, miks ta läks vabanemise järel
Tallinnasse, on mõneti vastuolulised. Nimelt sõnas ta kriminaalhooldusametnikule, et läks
Tallinnasse sellepeale, kui tema ema teatas talle, et ta on tagaotsitav. Samas kaitsja kaebuses on
kirjas, kuidas E. Tammekivi sõitis Tallinnasse kohe pärast vabanemist, sest ei saanud väidetavalt
aru kohustusest ilmuda viivitamatult rehabilitatsioonikeskusesse. Selline ebakõla kahandab
E. Tammekivi öeldu usutavust. Kõnekas on ka asjaolu, et vaatamata lubadusele asuda
rehabilitatsioonikeskusesse elama, ei ilmunud E. Tammekivi sinna, vaid leidis pärast vabanemist
hoopis seda, et ta ei soovi seal siiski elada. Seetõttu on küsitav, kui tõsiselt mõtles E. Tammekivi
20. oktoobril 2023 peetud istungil seda, et soovib elama asuda just rehabilitatsioonikeskusesse.
12. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et E. Tammekivi need rikkumised, mis puudutavad elektroonilist
valvet, on väheolulised. Ta pani neid kahel erineval päeval toime korduvalt. E. Tammekivi
pidanuks mõtlema selle peale, et ta peab katseajal käitumiskontrollile allutatuna (sh elektroonilise
valve all viibides) olema eriti hoolas kõikide nõuete järgimisel, õigustamaks talle osaks langenud
4(4)
usaldust vangistusest enne tähtaega vabastamisel ja näitamaks suutlikkust edaspidi käituda
normipäraselt. Isegi kui pidada E. Tammekivi elektroonilise valve tingimuste rikkumist
väheoluliseks – nagu kaitsja seda kaebuses teeb –, on need koos teiste rikkumistega siiski
kaaluandvad karistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel.
13. On ilmselge, et E. Tammekivi on narkootikumide tarvitamisest sõltuvuses ja ise ta ennast selles
osas aidata ei suuda. Sellest annab tunnistust kriminaalhooldusametniku esitatud dokumentide
põhjal E. Tammekivi järjepidev narkootikumide (peamiselt amfetamiini) tarvitamine
käitumiskontrolli ajal, kusjuures see pole lõppenud isegi pärast maakohtu määruse tegemist
karistuse täitmisele pööramise kohta. Tähelepanuväärne on, et E. Tammekivi lubas Tartu
Maakohtus 20. oktoobril 2023 toimunud istungil narkootikumide tarvitamisega enam uuesti mitte
alustada ja jätkata sõltuvusprobleemiga tegelemist. Kolleegiumi hinnangul on vähetõenäoline, et
ta suudaks vabaduses viibides enda sõltuvuskäitumist tulemuslikult muuta. Määruskaebuse väited
haiglasse sattumise ja narkojoobe põhjuste kohta paistavad kriminaalhooldusametniku esitatud
materjale ja vaidlustatud määruses tuvastatud asjaolusid silmas pidades kõigest otsitud ega
kummuta tõsiasja, et E. Tammekivi on tarvitanud lühikese aja jooksul järjepanu narkootikume.
14. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu
Ringkonnakohus Viru Maakohtu 4. jaanuari 2024. a määruse muutmata ning kaitsja
määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)