2-21-15676/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15676

Tsiviilasi

Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu hagi Loopealse

Arendus

OÜ

vastu

kahju

hüvitamiseks

ja

dokumentide väljanõudmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmine, menetluskulude

jaotuse otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu, registrikood

80529795, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Tamm;

Kostja Loopealse Arendus OÜ, registrikood 11203901,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu hagi Loopealse Arendus

OÜ vastu dokumentide väljanõudmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu (hageja) esitas 6. oktoobril 2021 Loopealse Arendus OÜ

(kostja) vastu hagi ja 30. novembril 2021 hagi täienduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja 225 549,57 euro suuruse kahjuhüvitise ja viivise. Samuti palus hageja

kohustada kostjat andma talle üle Tallinnas, Meeliku tn 23 asuvate kortermajade ehitusega

seotud dokumendid. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et nõue on aegunud.

2. Tartu Maakohus tegi 22. aprillil 2022 otsuse, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. detsembri 2022 otsusega maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata Tallinn, Meeliku tn 23 korteriühistu dokumentide väljaandmise

nõude, samuti menetluskulude jaotuse, ning saatis asja selles osas Tartu Maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud Riigikohtu 18. septembri 2023

määrusega.

4. Tartu Maakohus selgitas 17. novembri 2023 kirjaga menetluslikku olukorda ning määras

hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks.

5. Hageja esitas 8. detsembril 2023 seisukoha, milles toob esile, et hageja saab dokumentide

osas oma nõuet täpsustada siis, kui kostja avaldab, millised vaidlusalust ehitist puudutavad

ehitusprojektid ja ehitusdokumendid on kostjal olemas. Hageja palub kohtul kohustada

kostjat

selgitama,

millised

vaidlusalust

ehitist

puudutavad

ehitusprojektid

ja

ehitusdokumendid on kostjal olemas, kuivõrd puudub alus küsida dokumente, mida kostjal

ei ole. Hageja saab seejärel dokumentide esitamise osas oma nõuet täpsustada. Hageja

selgitab, et vaidlusaluse ehitise ehitamise ajal kehtinud EhS § 3 lg 1 kohaselt peaks kostjal

olemas ehitusprojekt, mille alusel ehitis ehitati ja EhS § 31 loetletud ehitamise tehnilised

dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hageja nõue dokumentide väljanõudmiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele

andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5

lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue

(vt Riigikohtu 3. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).

9. Kohtu hinnangul on hageja nõuded ebaselged, esile on toomata hagi rahuldamiseks vajalikud

asjaolud ning hagiavaldusega sellisel kujul ei ole hageja taotletud eesmärki võimalik

saavutada. Hageja ei vaja õiguskaitset osas, millele on talle dokumendid kättesaadavad

kohtuvälisel viisil. Hagejal võib olla nõue korteriomandite päraldisteks olevate dokumentide

väljanõudmiseks, kuid selles osas ei ole hageja oma nõuet ega selle aluseks olevaid asjaolusid

selgelt esile toonud ega põhjendanud.

10. Kohtulahendi resolutsioon, millega kohustatakse kostjat andma välja mingid dokumendid,

peab kajastama dokumente selliselt, et need oleks võimalik mõistlikult kindlaks määrata.

Lahend peab olema selge ja võimaldama selle sundtäitmise formaliseeritusse printsiibist

lähtudes. Piisava määratletuse nõude saab lugeda täidetuks, kui puudutatud isikuga sarnasele

mõistlikule ja heas usus tegutsevale isikule on arusaadav, mida teda esitama kohustatakse

(Riigikohtu 14. augusti 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 16.1-16.2).

11. Nõude täpsustamise vajadust on hagejale selgitanud nii Tartu Maakohus 12. oktoobri 2021

määruses kui ka Tartu Ringkonnakohus 7. detsembri 2022 otsuses. Tartu Maakohus on 12.

oktoobril 2021 ja 17. novembril 2023 määranud hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks.

Vaatamata kohtute selgitustele ei ole hageja siiani esitanud selgeid määratletud nõudeid.

Seega ei ole võimalik täita hageja eesmärki ehk teha asjas sundtäidetav lahend, millega hagi

rahuldatakse. Nagu kohus on juba 12. oktoobri 2021 määruses selgitanud, on mitmed hageja

soovitud dokumendid või nende täpsemat määratlemist võimaldavad andmed hagejale

kättesaadavad ning teiste osas on hagejal vajalik nõudeid määratleda ning ühtlasi põhjendada,

millisel põhjusel ja alusel ta nende dokumentide üleandmist taotleb kostjalt. Hageja ei ole

puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. Hageja nõuded on endiselt määratlemata, hageja ei ole

selgitanud, kas ta on proovinud kohtuväliselt dokumente või nende määratlemist

võimaldavaid andmeid koguda ega põhjendanud vajadust nende väljanõudmiseks kostjalt.

Apellatsioonkaebuses on hageja täpsustanud, et tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le

1, kuid esitanud vaid üldise viite kõikidele esitatud nõuetele. Hageja ei ole põhistanud, et on

dokumentide omanik ning asjad on kostja ebaseaduslikus valduses.

12. Hageja palub 8. detsembri 2023 taotluses kohustada kostjat täpsustama, millised dokumendid

on tal olemas, et hageja saaks seejärel oma nõuet täpsustada. Kohtu hinnangul on selline nõue

vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega, nt võistlevuse põhimõttega, samuti ei täidaks

see määratlematuse tõttu endiselt ka hageja eesmärki. Hagimenetluses ei saa kohus ega kostja

formuleerida hageja nõuet tema eest, vaid hageja peab ise esile tooma, mida ta taotleb. Hageja

peab esile tooma nõude rahuldamiseks olulised asjaolud ning kohtu nõudmisel oma

põhjendusi täpsustama. Tartu Ringkonnakohus on juhtinud haginõude puudustele tähelepanu

ja andnud asja uuesti läbi vaatavale maakohtule siduva korralduse nende kõrvaldamiseks

tähtaeg määrata juba 7. detsembril 2022, samas on ringkonnakohus andnud hagejale viite

nõude õiguslikule alusele ning juhised, millised asjaolud on vajalik tal nõude rahuldamiseks

esile tuua.

13. Hagejat esindab menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu hinnangul sõltub kvalifitseerimis- ja

selgitamiskohustuse ulatus muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas

pooli esindavad menetluses advokaadid (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

8344, p 12). Seega on kohtud täitnud oma selgitamiskohustust, hagi puudused ei saa olla

hagejale üllatuslikud ning hageja vandeadvokaadist esindajal on olnud piisavalt aega selgete

nõuete formuleerimiseks ja nõuete aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks. Kohtu

selgitamiskohustus ei saa olla piiramatu.

14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse läbi vaatamata.

15. Kuna on jõustunud otsus, millega on jäetud hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata,

samuti jätab kohus käesolevaga läbi vaatamata hageja nõude dokumentide väljanõudmiseks,

jätab kohus TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohus

määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik