2-23-9380/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9380

Kohtuasi

X, C ja Y hagi Q vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.09.2023 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X, Y ja C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad X, Y ja C, lepinguline esindaja Anatoli Orlovski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 15.09.2023 määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks samale maakohtule.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F (ema) esitas 30.06.2023 Harju Maakohtule X (hageja I, laps I), Y (hageja II, laps II) ja C

(hageja III, laps III) nimel Q (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt iga lapse

ülalpidamiseks välja elatise 216,44 eurot kuus ja alates 01.07.2022–01.07.2023 tagasiulatuva

elatise 2380,84 eurot ning alates 01.07.2023–01.04.2024 elatise 700 eurot kuus.

Hagiavalduse kohaselt on hageja I ja hageja II vanemate ühised lapsed (sünd XX.XX.XXXX

ja XX.XX.XXXX) ning hageja III on ema laps (sünd XX.XX.XXXX), kelle kostja lapsendas.

Alates 18.06.2022 elavad vanemad lahus ning lapsed elavad emaga.

Laste vajaduste rahuldamiseks kulub kuus orienteeruvalt 1250–1500 eurot, sh:

-

eluasemekulud, sh üüritasu 450 eurot, kommunaalkulud 449,94–348,48 eurot;

2-23-9380

-

toit 500 eurot;

-

hügieenitarbed 150 eurot;

-

tervishoid 80 eurot;

-

transport, bensiin ja kindlustus (ema auto kasutamine laste huvides) 207 eurot;

-

hageja I ja hageja II riided ja jalanõud 250 eurot, hageja III riided ja jalanõud 200 eurot;

-

hageja III koolikohustuse täitmine (õppevahendid, kursused, trennid) 150 eurot;

-

hageja II trenn 40 eurot;

-

lasteaed 80 eurot;

-

hageja III sidekulud 33 eurot;

-

muud vältimatud kulud (sõprade sünnipäevakingitused, raamatud, teatri- ja kinopiletid)

150–200 eurot.

Ema taotles laste kasuks miinimumelatise väljamõistmist.

2. Harju Maakohus jättis 17.08.2023 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohtu hinnangul ei olnud hagiavalduses esitatud nõue selge ja täidetav ning seda tuleb

täpsustada, sh on nõude sõnastamisel otstarbekas juhinduda Riigikohtu 22. juuni 2022 otsuses

tsiviilasjas nr 2-19-19160 välja toodud nõude sõnastusest. Kui hagejad soovivad esitada

tagasiulatuva elatise nõude, tuleb selleks märkida ajavahemik, mille jooksul hagejad

tagasiulatuvat elatist nõuavad, tagasielatuva elatise summa ning arvutuskäik tagasiulatuva

elatise suuruse kohta. Kohtulahendi täidetavuse huvides tuleb välja tuua ka elatise tasumise

kord, st kellele ja mis kuupäevaks tuleb elatis tasuda. Täiendada tuleb ka hagi aluseks olevaid

asjaolusid ja tuua välja perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud asjaolud, nõude kujunemise

selgitus ja arvutuskäik.

3. Hagejad esitasid 28.08.2023 täpsustatud taotluse, milles palusid mõista kostjalt iga hageja

kasuks välja ajavahemikul 01.07.2022–01.07.2023 tekkinud elatise võla 2380,84 eurot

(216,44 × 11 kuud) ning alates 02.07.2022 kuni iga lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatise

260,33 eurot (249,78 eurot (indekseeritud baassumma) + 50,55 eurot – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024) lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest.

4. Maakohus jättis 04.09.2023 määrusega hagi TsMS § 3401 lg 1 alusel uuesti käiguta ja andis

hagejatele tähtaja samade puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et nõue ei ole selge ja

täidetav ning hagi aluseks olevad asjaolud on esitatud puudulikult. Lisaks selgitas maakohus,

et tagasiulatuva elatise nõude saab esitada kuni 29.06.2023 ning edasiulatuva elatise nõude

alates 30.06.2023 ning tagasiulatuva nõude arvutuskäik tuleb esile tuua asjaoludes. Esitada

tuleb ka edasiulatuva elatise arvutuskäik ning kohtulahendi täidetavuse huvides elatise tasumise

kord.

5. Hagejad esitasid 14.09.2023 täpsustatud taotluse, milles palusid mõista kostjalt laste kasuks

välja alates 01.07.2022–01.07.2023 tekkinud elatise võla 8040 eurot (670×12 kuud) ning alates

02.07.2023–25.11.2026 igakuise elatise 670 eurot. Hagejad palusid kanda elatise iga kuu

10. kuupäevaks ema pangakontole. Hagejad täiendasid hagiavaldust asjaoluga, et kostja lahkus

kodust 19.06.2022 ning lõpetas lastega suhtlemise ja nende ülalpidamise.

2-23-9380

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus keeldus 15.09.2023 määrusega TsMS § 3401 lg 2 I lause ja § 371 lg 2 p 2

alusel hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hagejate kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hagejad 04.09.2023 määruses

osundatud puudusi. Hagejate hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna

kohtule ei ole esitatud nõuetekohast hagi, samuti pole hagejate nõue selge. Arusaamatuks jääb,

miks on hagejad taotlenud elatise väljamaksmist kuni 25.11.2026. Hagejatel on võimalik

osundatud puuduste kõrvaldamisel esitada kohtule uus hagi.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Hagejad esitasid 13.10.2023 määruskaebuse (täpsustatud 30.10.2023), milles palusid

maakohtu määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetlemiseks.

Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt hagi menetlusse võtmata ja kohaldas

vääralt TsMS § 371 lg 2 p 2. Hagejad pöördusid seadusega kaitstava õigusega kohtusse. Elatise

saamine alaealisele lapsele on kaitstud perekonnaseadusega. Hagejad taotlevad elatist

miinimummääras.

Hagejad täiendasid kohtu nõudmisel oma nõuet, st on esitanud arvutuskäikudega nõude. Samuti

tõid 14.09.2023 esile, et isa ei ole lastega peale väljakolimist suhelnud.

Maakohus oleks pidanud hagi menetlusse võtma. Alates 01.01.2022 hakkas kehtima uus elatise

arvutamise regulatsioon, millega ei ole ühtset miinimumelatist. Seega on võimalik vaid

kohtumenetluses tuvastada kostja rahalised võimalused laste ülalpidamiseks, kuivõrd uue

regulatsiooni järgi tuleb elatise arvutamisel lähtuda baassummast, kostja sissetulekust või Eesti

keskmisest palgast, peretoetustest ja laste arvust. Arvestada tuleb ka lasterikka pere toetust,

mille suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele oli kuni 01.01.2023 perehüvitise seaduse

(PHS) § 21 lg 2 järgi 300 eurot kuus ning alates 01.01.2023 650 eurot kuus. Eeltoodut, sh kostja

sissetuleku suurust alates 01.07.2023, saab tuvastada vaid kohtumenetluses. Ema sõnul on

kostja orienteeruv kuupalk 2500 eurot ning kostja on valmis sõlmima kompromissi.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral vabaneb kostja põhjendamatult 2022. a juuli–

oktoobri elatise tasumisest.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu

menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi ekslikult TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2

alusel menetlusse võtmata.

2-23-9380

10.1. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb

maakohtul kontrollida, kas see vastab nõuetele. Kui hagiavaldus ei vasta vorminõuetele või on

esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab kohus TsMS § 340¹ lg-st 1 tulenevalt määrama

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. Juhul kui hageja pöördub

kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi

rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud

probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui

hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses

sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada. Juhul kui ka peale

asjakohaste selgituste andmist ja hagejale hagi muutmiseks tähtaja määramist ei ole hageja

puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle. Kui

hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi

TsMS § 340¹ lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (vt Riigikohtu 7. oktoobri 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-16249, p 16).

Seejuures võib kohus jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi vaatamata,

seejuures on kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud

asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning

keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 18; 18. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-120-13, p 12; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12; 13. septembri

2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 ja 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

31-12, p 13).

10.2. Siinses asjas esitasid hagejad 30.06.2023 kostja vastu nõude miinimumelatise saamiseks,

täpsustasid oma nõude sõnastust 28.08.2023 ja 14.09.2023 ning tõid esile miinimumelatise

saamiseks vajalikud põhilised asjaolud, mistõttu ei olnud maakohtul alust keelduda hagi

menetlemast.

Ringkonnakohus märgib, et alaealise lapse vanemad on PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud andma

ülalpidamist oma lapsele. Olukorras, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab lahus elav vanem lapse ülalpidamise kohustust PKS § 100 lg 2 I lause järgi

üldjuhul elatise maksmise teel, seejuures ei või aga alaealisele lapsele makstav elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. Lisaks edasiulatuvale elatisele võib alaealine

laps nõuda PKS § 108 järgi ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist.

Siinsel juhul tõid hagejad hagis esile, et kostja on nende isa (kaks last põlvnevad kostjast ja

kolmanda lapse on kostja lapsendanud), kostja ei ela lastega alates 18.06.2022 koos ega täida

laste ülalpidamise kohustust. Seega tõid hagejad esile põhilised elatisehagi aluseks olevad

asjaolud ning esitatud asjaoludel ei saa hagejate nõudeid pidada õiguslikult perspektiivituks.

See, et hagejad ei toonud esile PKS §-s 101 nimetatud miinimumelatise arvutamise aluseks

olevaid asjaolusid ja miinimumelatise suuruse arvutuskäiku, ei anna kohtule alust jätta hagi

menetlusse võtmata. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud,

mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks, sh saab kohus PKS § 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või

2-23-9380

poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). Samuti saab kohus ise tuvastatud

asjaolude alusel arvutada välja miinimumelatise suuruse.

Samuti ei saa hagejate esitatud nõudeid pidada sedavõrd ebaselgeks, et kohus ei saaks neid

menetleda. Hagejate esmast taotlust saab mõista selliselt, et iga hageja soovis saada

tagasiulatuvalt alates 01.07.2022 kuni (eelduslikult) iga lapse täisealiseks saamiseni

miinimumelatist. Seejuures oli nii algses hagiavalduses kui ka hilisemates täpsustatud taotlustes

nimetatud ära ka elatise suurused. Seega ei olnud hagejate nõuded esitatud selliste puudustega,

mis oleksid takistanud nõuete menetlusse võtmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista elatise

nõude menetlusse võtmist see, kui hageja on ühe päevaga eksinud edasiulatuva ja tagasiulatuva

elatisenõude kuupäevade märkimisel, ega see, kui hageja ei ole märkinud taotlusse

kohtulahendi täitmise korda puudutavat taotlust. Samuti ei takista elatisenõude menetlemist see,

kui hageja soovib saada kindla suurusega elatist ega taotle elatise automaatset suurenemist

vastavalt PKS §-s 101 nimetatud asjaolude muutumisele. Kõigile neile asjaoludele saab ja peab

maakohus eelmenetluses hageja nõudeid TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi välja selgitades juhtima

hagejate tähelepanu ning andma hagejatele võimaluse oma nõuet täpsustada. Samas saab kohus

rahuldada elatisehagi ka siis, kui hagejad ei soovi vastavalt oma nõuet täpsustada.

10.3. Ülaltoodut arvestades asus maakohus ekslikult seisukohale, et hageja jättis kõrvaldamata

sellised puudused, mis takistavad maakohtul hagi lahendada, ning jättis seetõttu ekslikult laste

hagi elatise saamiseks menetlusse võtmata. Seetõttu saadab ringkonnakohus asja maakohtule

hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

11. Kolleegium märgib täiendavalt, et maakohtu nõutud puuduste kõrvaldamise määruste tõttu

ei ole hagejate nõuded enam selged, kuna erinevates menetlusdokumentides on hagejad

esitanud osaliselt erinevad nõuded. Seetõttu tuleb maakohtul enne hagi menetlusse võtmist

esmalt välja selgitada, kas ja milliste varem esitatud nõuete lahendamist hagejad soovivad,

korraldades selleks vajadusel eelistungi. Hagejate lepingulise esindaja asjatundmatuse korral

on kohtul TsMS § 45 lg 2 alusel õigus esindaja menetlusest kõrvaldada, et tagada hagejate

õiguste ja huvide kaitse kohtumenetluses.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi

alama astme kohtu otsustada.

13. Määruse peale ei saa TsMS § 3401 lg 2 III lause alusel koosmõjus TsMS § 372 lg-ga 5

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)