2-23-7850/31 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2024, Võru kohtumaja asukohaga xxxxx

Tsiviilasja number

2-23-7850

Tsiviilasi

T. L. hagi T. L. vastu elatise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised

2115 eurot

Hageja: T. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx);

Kostja: T. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx).

Viimase kohtuistungi aeg

12. jaanuar 2024. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. L. hagi T. L. vastu osaliselt.

2. Mõista T. L. T. L. kasuks välja 247 eurot 42 senti tagasiulatuva elatisena 27. märtsi

2023 - 29. mai 2023 eest.

3. Mõista T. L. T. L. kasuks välja 947 eurot 81 senti elatisena 30. mai 2023 -

31. jaanuari 2024 eest.

4. Mõista T. L. T. L. kasuks välja igakuine elatis 118 eurot alates 1. veebruarist 2024

kuni T. L. poolt hariduse omandamiseni vastavalt perekonnaseaduse § 97 p-le 2, kuid

mitte kauem kui T. L. 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxx);

5. Kohustada T. L. tasuma T. L. elatis T. L. arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx

selgitusega „Elatis“. Kohustada T. L. tasuma T. L. igakuist elatist, mis muutub

sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud

pangakontole iga kuu 5. kuupäevaks.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. L. (edaspidi ka hageja) esitas 30.05.2023 kohtule hagiavalduse T. L. (edaspidi ka isa

või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja

26.03.2023 täisealiseks, kuid kuna ta õpib edasi koolis ja tal puudub sissetulek, siis soovib

ta, et kohus mõistaks tema isalt tema kui täisealise lapse kasuks välja elatise alates

27.03.2023 summas 235 eurot kuus.

2. Kostja vaidles 15.06.2023 ja 10.08.2023 vastustes hagile vastu. Kostja leidis, et kuna

hageja elab oma kaaslase vanemate juures ja käib tööl, siis ei ole kostja nõus maksma

hagejale elatist. Kostja tõi välja ka selle, et ta on osalise töövõimega ja maksab elatist T. L.

.

3. Kohus koostas 19.09.2023 kohtunõude, milles kohustas pooli täpsustama erinevaid

asjaolusid. Kohus kohustas hagejat täpsustama oma igakuiste kulutuste koosseisu ja

suurust ning esitama nii enda kui oma ema E. L. varalise seisukorra kohta andmeid. Kohus

kohustas kostjat esitama oma varalise seisundi ja väidetava osalise töövõime kohta

tõendatud andmed ning täpsustama, mida kostja seoses oma osalise töövõimega taotleb.

Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei esita andmeid oma varalise seisundi kohta, siis teeb

kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõigete 4 ja 5 alusel päringud

sealnimetatud asutustesse.

4. Hageja esitas 29.09.2023 tõendid ja andmed enda ning oma ema E. L. varalise seisundi

kohta.

5. Kuivõrd kostja ei esitanud 19.09.2023 kohtunõudes esitatud andmeid oma varalise seisundi

kohta, tegi kohus päringud kostja varalise seisukorra kohta TsMS § 230 lõikes 5 nimetatud

asutustele ja sai seejärel päringutele ka vastused.

6. Kohus pidas 12.01.2024 kohtuistungi, millest võttis osa ainult hageja. Kostja teatas

09.01.2024 kohtule, et ei viibi kohtuistungi toimumise ajal Eestis, mistõttu ta ei ilmunud

ka 12.01.2024 kohtuistungile. Hageja teatas kohtuistungil, et nägi kostjat alles paar päeva

tagasi xxxxx. Sellest lähtuvalt ei pidanud kohus kostja väiteid tema Eestis mitteviibimise

kohta tõendatuteks ja usutavaks ning küsis hagejalt seisukohta asja edasise menetlemise

kohta lähtuvalt TsMS §-st 410. Kuivõrd hageja teatas istungil, et soovib asja sisulist

lahendamist, siis ei lükanud kohus asja arutamist edasi. Kohus täpsustas istungil hagejalt

erinevaid haginõudega seotud asjaolusid ning teatas, et teeb asjas lahendi hiljemalt

02.02.2024.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et hageja on kostja laps, kes sai 26.03.2023

täisealiseks. Ühtlasi tuvastas kohus hagiavaldusele lisatud xxxxx Gümnaasiumi direktori R.

K. poolt allkirjastatud 29.05.2023 kinnituse ja hageja poolt 12.01.2024 antud seletuste alusel,

et hageja õpib hetkel xxxxx Gümnaasiumis 12. klassis.

8. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 2 on õigustatud saama ülalpidamist ka laps,

kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

9. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt alaealisest lapsest ei kehti täisealise lapse

ülalpidamise puhul PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär ja seetõttu peab

täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma

vajadused (Riigikohtu 19.10.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). PKS § 99

järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

10. Hageja on oma igakuised vajadused ja kulutused välja toonud 30.05.2023 hagiavalduses,

mille kohaselt on tema vajadused ühes kalendrikuus kokku 860 eurot, sh eluasemekuludele

200 eurot, toidule 250 eurot, sidekuludele 50 eurot, tervishoiule 50 eurot,

hügieenitarvikutele 30 eurot, koolikohustuse täitmisele 100 eurot, riietele ja jalanõudele

150 eurot ning muudele vältimatutele püsikulutustele 30 eurot. Hageja täpsustas 12.01.2024

kohtuistungil, et eluasemekuluks on üür summas 200 eurot kuus, mis moodustub kokku tema

leibkonnas elava 3 inimese peale (hageja, tema ema E. L. ja vend T. L. ) ja seega hageja osa

selles on ca 67 eurot. Toidule kulub terve leibkonna (s.o 3 inimese) peale kokku ca 300 eurot

kuus, mis teeb hageja osaks ca 100 eurot kuus. Hageja koolikohustustega seotud kulude

suuruseks on ca 200 eurot aastas, mis moodustab ca 17 eurot kuus. Hageja riietele ja

jalanõudele kulub aastas ca 500 eurot, mis moodustab ca 42 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt

loeb kohus tuvastatuks, et hageja igakuiste vajaduste kogukulu on kokku 386 eurot kuus,

millest eluasemega seotud kulud moodustavad keskmiselt 67 eurot kuus, toidukulud 100

eurot, sidekulud 50 eurot, tervishoiukulud 50 eurot, hügieenitarvikute kulud 30 eurot,

koolikohustuse täitmisega seotud kulud 17 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 42 eurot ning

muudele vältimatutele püsikulutustele 30 eurot.

11. Lisaks tuleb kohtul täisealisele lapsele elatist määrates välja selgitada, kas ja millises

ulatuses saab täisealine hageja oma vajadusi rahuldada oma sissetulekute või muude tema

käsutuses olevate vahendite arvel. Hageja 29.09.2023 menetlusdokumendi koosseisus

esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt ei ole hagejal olnud perioodil 29.03-

29.09.2023 märkimisväärseid sissetulekuid. Samas teatas hageja 12.01.2024 istungil, et käis

2023.a suvel (juunist augustini) tööl ning sai töötasuna ca 600 eurot kuus, kuid sellele

eelnevalt ja järgnevalt ei ole ta tööl käinud ega töötasu saanud. Seega lähtub kohus eeldusest,

et hageja kui õppiv täisealine laps saab aastas (s.o 12 kuu peale kokku) käia tööl ning

teenida sissetulekut vaid koolikohustusest vabal ajal, s.o suvevaheajal 3 kuu jooksul.

Sellest lähtuvalt tuvastab kohus, et hageja aastasissetulekuks on olnud kokku 1800 eurot

(600€ x 3 kuud), mis moodustab 150 eurot kuus (1800€ : 12 kuud).

12. Ulatuses, milles täisealine laps ei saa oma sissetuleku ja vara arvel oma vajadusi rahuldada,

on tal õigus nõuda ülalpidamist oma vanematelt, kuid vastavalt nende sissetuleku ja

varalise seisundi proportsioonile. Selle käigus tuleb kohtul hinnata, kui suur on kummagi

vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel, ning kas kostja võiks oma kohustuste ja

varalise seisundi tõttu vabaneda (mingis ulatuses) hageja ülalpidamise kohustusest. PKS

§ 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena

ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi

suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega sõltub

kummagi vanema osa tema sissetulekust ja varalisest seisundist ning erinevalt alaealise

lapse ülalpidamisest ei pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid

vajadusi piirama ega pidama täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (vt Riigikohtu

19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).

13. Kuivõrd kostja ei esitanud 19.09.2023 kohtunõudes esitatud andmeid oma varalise

seisukorra kohta, tegi kohus päringud kostja varalise seisukorra kohta TsMS § 230 lõikes 5

nimetatud asutustesse. Päringutele saadud vastuste kohaselt ei ole kostjal viimase 6 kuu

jooksul olnud ühtegi sissetulekut, v.a Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav puudega

tööealise toetus summas 41,17 eurot kuus. Kostja nimele ei ole registreeritud ühtegi

kinnisvara. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja omandis ka muud märkimisväärset vara (nt

sõidukeid), kuid hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on ta kuulnud, et

kostja siiski midagi teeb endale sissetuleku teenimiseks. Kostja rahvastikuregistrijärgseks

elukohaks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx vallas, mis kuulub E. P.

omandisse, kes hageja selgituste kohaselt on kostja elukaaslane. Ehkki kostja väitis

kohtule, et tal on osaline töövõime, ei esitanud ta kohtu nõudmisest hoolimata selle

tõendamiseks ühtegi dokumenti ega täpsustanud ka sellega seonduvalt oma taotlust.

14. Hageja 29.09.2023 menetlusdokumendile lisatud hageja ema E. L. pangakonto väljavõttest

nähtub, et E. L. sissetulek perioodil 29.03.2023 kuni 29.09.2023 on olnud kokku 3349,87

eurot, mis teeb hageja ema keskmiseks kuusissetulekuks 558 eurot (3349,87€ : 6 kuud).

Hageja kinnitusel ei ole tema emal muid varasid.

15. Ehkki asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on hageja emal suurem keskmine kuusissetulek

kui kostjaks oleval isal, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kostja elab vaid 40 euro suuruse

puudetoetuse arvelt. Kohus peab tõenäoliseks, et kostja tegelik sissetulek on siiski suurem,

ning lisaks saab kostja kasutada varalisi hüvesid oma elukaaslase E. P. arvelt (nt elab

elukaaslase omandisse kuuluval kinnistul ning hagejale teadaolevalt kasutab ka elukaaslase

autot). Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lähtuda kostja ja hageja ema kui elatise

osavõlgnike kohustuste suuruse kindlaksmääramisel pelgalt asjas kogutud ametlikest

tõenditest nende sissetulekute kohta. Kohus leiab, et kuivõrd ka hageja ema igakuised

sissetulekud moodustuvad enamjaolt erinevatest sotsiaaltoetustest (vt hageja 29.09.2023

menetlusdokumendile lisatud pangakonto väljavõte) ning nende kogusumma jääb oluliselt

allapoole töötasu alammäära, siis oleks õiglane määrata, et hageja mõlema vanema kui

elatise osavõlgnike kohustuste suurus on võrdne, st nii kostja kui ka hageja ema kanda jääb

50% hagejale makstavast elatisest.

16. Seega võttes arvesse, et hageja igakuiste vajaduste kogukulu on kokku 386 eurot kuus (vt

kohtuotsuse p 10), millest hageja on suuteline ise oma sissetulekute arvelt kandma

keskmiselt 150 eurot (vt kohtuotsuse p 11), tuleks kostja ja hageja ema E. L. kanda jätta

236 eurot (386€ - 150€). Viimati nimetatud summast moodustab kostja kanda jääv osa 118

eurot (236€ x 50%, vt kohtuotsuse p 15).

17. Hageja on oma 29.05.2023 hagiavalduses palunud kohtul välja mõista kostjalt elatis summas

235 eurot kuus alates 27.03.2023. Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

18. Sellest lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena (s.o

alates 27.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.05.2023) kokku 247,42 eurot, millest

2023.a märtsi elatis moodustab 19,03 eurot (118€ : 31p x 5p), 2023.a aprilli elatis 118 eurot

ja 2023.a mai elatis 110,39 eurot (118€ : 31p x 29p).

19. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 947,81 eurot elatisena alates

hagiavalduse esitamisest 30.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.01.2024, millest

2023.a mai elatis moodustab 3,81 eurot (118€ : 31p x 1p), 2023.a juuni elatis 118 eurot,

2023.a juuli elatis 118 eurot, 2023.a augusti elatis 118 eurot, 2023.a septembri elatis 118

eurot, 2023.a oktoobri elatis 118 eurot, 2023.a novembri elatis 118 eurot, 2023.a detsembri

elatis 118 eurot ja 2024.a jaanuari elatis 118 eurot.

20. Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise kuupäevale järgnevast päevast, s.o alates 01.02.2024

kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 118 eurot kuni hageja poolt hariduse

omandamiseni vastavalt PKS § 97 p-le 2, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni 25.03.2026. Seega kuulub hageja hagi rahuldamisele osaliselt, kuna kohus mõistis

tema kasuks 235 euro suuruse elatise asemel välja 118 euro suuruse elatise.

21. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

hagiavalduses esitatud andmetele tuleb kostjal tasuda elatis hagejale iga kuu 5. kuupäevaks

hageja arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Elatis“.

22. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 235 eurot kuus. Seega on hagi

hind kokku 2115 eurot (235€ x 9 kuud).

MENETLUSKULUD

23. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

24. Ehkki käesolevas asjas esitati hagi täisealise lapse ülalpidamisasjas, on kohus seisukohal,

et mõlema poole suhtes oleks õiglane, kui kohus jätaks menetluskulud kummagi poole enda

kanda. Seetõttu leiab kohus TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 1 koosmõjus, et antud juhul on

põhjendatud ja õiglane jätta kummagi poole menetluskulud õigusrahu huvides poolte endi

kanda.

25. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei pea kohus otstarbekaks ega

põhjendatuks määrata käesolevas kohtuotsuses poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks.

Vajaduse korral on pooltel õigus taotleda, et kohus määraks menetluskulud rahaliselt

kindlaks TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik