2-22-115024/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras Mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav viivis seadusjärgses määras alates 02.06.2022
Legislator headnote
AI generated2-22-115024/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras Mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav viivis seadusjärgses määras alates 02.06.2022
Full text
K O H T U O T S U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Kohtujurist
Sandri Laurand
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.01.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-115024
Tsiviilasi
AV City OÜ hagi Must Invest OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1016,38 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AV City OÜ (registrikood 14458205); lepinguline
esindaja:
advokaat
Kristjan
Kers
(Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL, e-post info@emerald.legal)
Kostja: Must Invest OÜ (registrikood 16280496); lepinguline
esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas (Advokaadibüroo
LEXIT, e-post: tanel@lexit.ee)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 910,73 eurot.
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras
ajavahemiku 21.03.2022 kuni 01.06.2022 eest summas 14,57 eurot.
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav viivis seadusjärgses määras alates 02.06.2022
kuni käesoleva lahendi tegemiseni (s.o 31.01.2024) summas 154,67 eurot.
5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 01.02.2024 kuni põhivõlgnevuse 910,73 euro
tasumiseni.
6. Jätta rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 18,22 euro osas.
7. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
8. Määrata kindlaks hageja põhjendatud menetluskuludena 2350,47 eurot ning mõista see
hageja kasuks kostjalt välja.
9. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult 2350,47 eurolt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist
alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus
võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 31.01.2024.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning
võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist
istungil (TsMS § 637 lg 21).
Hageja nõue ja selle põhjendused
1. AV City OÜ esitas 28.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 910,73 euro saamiseks. Kohus tegi 29.04.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on
kätte toimetatud 02.05.2022 aadressil xxxx. Võlgnik Must Invest OÜ esitas 02.05.2022
nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus määras 13.05.2022 lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ja
andis AV City OÜ nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. AV City OÜ esitas 01.06.2022 Harju Maakohtule hagi Must Invest OÜ vastu võlgnevuse
nõudes. Hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja seaduslik
esindaja sõlmisid 29.04.2021 käsunduslepingu, mille järgi kohustus kostja vahendama hageja
nimel kinnisvaratehinguid. Kostja seaduslik esindaja vahendas Xxxx asuva korteri
müügitehingut ning lasi korteri müüjal kanda maaklerilepingu tasu kostja arvele, kuigi vastav
tasu kuulus hagejale.
3.
12.03.2022 e-kirjavahetuses hageja ja kostja seaduslike esindajate vahel tunnistas kostja
esindaja hageja nõuet ning palus saata vastav arve kostja nimele. Hageja esitas 13.03.2022
kostjale arve summas 1200 eurot. Hageja tasus antud summast vaid 289,27 eurot. Seetõttu
esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ülejäänud 910,73 euro tasumiseks. 12.03.2022
e-kirjas avaldas kostja seaduslik esindaja järgmist: „Seega, korteri müügihind oli 80000€,
vahendustasu oli 2,5% + km vastavalt maaklerlepingule. Seega ootan, et AV City teeks minu
ettevõttele arve 1000€ + km ning ootan, et esmaspäeva lõunaks oleks T. mulle pannud kokku
notarikingitused. Arve saab tasutud ning on kõik saanud oma tahtmise.“ Hageja hinnangul on
tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.
4. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 910,73 eurot,
hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 32,79 eurot,
lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 910,73
eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni
ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud
määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.
Kostja seisukohad
5. Kostja on 27.06.2022 esitanud endapoolse vastuse hagile. Kostja vaidleb hagile vastu ning
palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei eita, et hageja ja K. M. vahel oli 29.04.2021 sõlmitud
käsundusleping. Käsunduslepingu 4. peatükk ja lisa nr 1 reguleerisid käsundisaaja poolt
teenustasu saamise tingimusi. Hageja siiski K. M.a arveldusarvele kunagi käsunduslepingu
täitmise eest tasu ei maksnud, vaid soovis, et K. M. esitaks läbi enda ettevõtte (kostja) hagejale
arveid. Kostja sellisel viisil ka arveid igakuiselt esitas, ning hageja arved igakuiselt ka tasus.
6. K. M.a ja hageja vaheline käsundusleping lõpetati ning K. M. ei osutanud hagejale enam
teenust alates 03.03.2022. Kostja ei eita, et tema seaduslik esindaja K. M. vahendas Xxxx
asuva korteri müügitehingut ning lasi korteri müüjal kanda maaklerilepingu tasu kostja
arveldusarvele. Kostja ei eita samuti, et tema seaduslik esindaja on koostanud ja edastanud
hagejale 12.03.2022 e-kirja. Kostja seaduslik esindaja palus teha eelviidatud korteriomandi
vahendamise eest kostjale arve, mistõttu väljastaski hageja kostjale 13.03.2022 arve nr 1184
summas 1000 eurot (lisandus käibemaks).
7. Kostja tasus 14.03.2022 arvest nr 1184 kokku 289,27 eurot. Nähtuvalt esitatud
maksekorraldusest märkis kostja selgitusse: arve nr 1184, tasaarveldus arvetega 22003, 22004.
Kostja oli vastavalt käsunduslepingule ja hageja ning K. M.a kokkuleppele edastanud hagejale
osutatud teenuste eest 14.02.2022 arve nr 22003 summas 150 eurot (koos käibemaksuga) ja
28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 eurot (koos käibemaksuga). Selleks hetkeks, kui
kostja pidi hagejale tasuma tema poolt väljastatud arve nr 1184, ei olnud hageja kostjale tema
poolt väljastatud arveid tasunud. Seega teostas kostja oma nõudega hageja nõude osas
tasaarvestuse, ning kandis tasaarvestamise järgselt kostja poolt tasuda jäänud summa hageja
arveldusarvele. Kostja leiab, et tal oli õigus oma nõue hageja nõudega tasaarvestada.
8. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja on lugenud viivisemääraks 0,5%
tasumata summalt päevas. Kostja leiab, et vastavat kokkulepet viivisemäära osas ei ole poolte
vahel sõlmitud. Seega puudub kokkulepe viivisemäära osas, ning kohaldamisele kuulub
seadusjärgne viivisemäär.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Esmalt selgitab kohus, et menetles käesolevat hagi kirjalikus lihtmenetluses. Kohus on
sellekohase teabe menetlusosalistele teatavaks teinud 28.12.2023 määruses. Lihtmenetluses
võib kohus kalduda kõrvale tõendite vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses
sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole
seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu
tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes
faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut.
10. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:
− Must Invest OÜ on tsiviilasjas õigeks kostjaks (vt selle kohta kohtu selgitusi pooltele
28.12.2023 määruse põhjendava osa p-s 3.2);
− hageja ja K. M.a vahel oli 29.04.2021 sõlmitud käsundusleping;
− K. M. vahendas Xxxxa asuva korteri müügitehingut ning lasi korteri müüjal kanda
vahendustasu kostja arveldusarvele;
− K. M. on kostja seadusliku esindajana koostanud ja edastanud hagejale 12.03.2022 e-kirja
(dtl 35), milles palus teha eelviidatud korteriomandi vahendamise eest kostjale arve;
− hageja väljastas 13.03.2022 kostjale arve nr 1184 summas 1000 eurot (lisandus
käibemaks), mille kostja on tasunud 289,27 euro ulatuses.
11. Käesoleva tsiviilasja keskseks vaidlusküsimuseks on tõusetunud see, kas kostjal oli õigus
hageja nõue enda nõuetega tasaarvestada ja seetõttu tasuda hageja poolt esitatud arve nr 1184
osaliselt. Teisisõnu on vaidluse peamiseks küsimuseks – kas kostjal oli nõue (nõuded), mida
tasaarvestada.
Kohus võtab esmalt seisukoha hagiavalduses esitatud nõude põhjendatuses ning lahendab
seejärel poolte erimeelsused tasaarvestuse küsimuses.
12. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud enda nõude konstitutiivse (abstraktse)
võlatunnistuse alusel, mis hageja hinnangul on kostja poolt antud 12.03.2022 e-kirjaga.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 näeb ette – leping, millega lubatakse kohustuse täitmist
selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse
olemasolu, on võlatunnistus.
12.1. Kohus on menetlusosalistega hagiavalduse õiguslikku kvalifikatsiooni arutanud 07.09.2023
kohtukirjas. Kohus on esitatud seisukohtade pinnalt 28.12.2023 määruses nõustunud hagejaga
selles, et Must Invest OÜ on läbi oma seadusliku esindaja K. M.a võtnud 12.03.2022 e-kirjaga
eraldiseisva kohustuse ning 12.03.2022 e-kirja saab pidada konstitutiivseks võlatunnistuseks.
12.2. Kohus on enda põhjendused pooltele teatavaks teinud 28.12.2023 määruses, kuid lahendi
jälgitavuse huvides kordab neid ka tsiviilasja lõpplahendis. Kohus on menetluse käigus
selgitanud, et poolte tahet luua just konstitutiivne võlatunnistus peab tõendama pool, kes
võlatunnistusele ning selle konstitutiivsusele tugineb, s.o antud juhul hageja. Hageja on
28.09.2023 menetlusdokumendis märkinud, et kui maaklerleping hageja kliendiga on sõlmitud
käsundilepingu kehtivuse ajal ja käsundiandja kliendiga maaklerlepingu alusel tehtav tehing on
vastava käsunduslepingu lõppemise ajal pooleli või vastavad tasud on arveldamata, siis
arveldatakse vastavast tehingust tulenevad tasud ikkagi sõlmitud lepingu alusel. Hageja viitab
käsunduslepingu p-le 4.8: „Juhul, kui leping lõpeb enne kõikide käsundisaaja poolt osutatud
teenuste tasu laekumist käsundiandja kliendilt käsundiandja arveldusarvele, sõlmivad pooled
täiendava kokkuleppe teenustasu maksmise kohta. Käesolevas punktis kirjeldatud põhimõte
kehtib eeldusel, et teenuste eest laekub raha käsundiandjale kuue (6) kuu jooksul pärast lepingu
lõppemist.“
12.3. Eelnev on kohtu hinnangul pooltevahelist praktikat arvesse võttes ka aset leidnud – kohus
leiab, et Must Invest OÜ on võtnud 12.03.2022 e-kirjaga eraldiseisva kohustuse (s.o täiendav
kokkulepe käsunduslepingu p 4.8 mõistes) – tasuda hagejale Xxxx asuva korteri
müügitehingult saadud vahendustasu tasu.
Kohus leiab, et eelnev on kooskõlas ka Riigikohtu poolt avaldatud konstitutiivse võlatunnistuse
eesmärgiga, mille võivad pooled sõlmida mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi
saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad
sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse (vt
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-147-15, p 13). Kuna hageja ning K. M.a
vaheline käsundusleping nr xxxx oli 12.03.2022 e-kirja saatmise ajaks lõppenud, siis eeldas
vahendustasu maksmine täiendavat kokkulepet. Täiendavaks kokkuleppeks saab kohtu
hinnangul pidada Must Invest OÜ poolset 12.03.2022 e-kirjas antud lubadust, et AV City
koostaks kostjale arve 1000 eurot (lisandus käibemaks).
VÕS § 30 lg 2 kohaselt peab kohustatud isiku võlatunnistus olema antud kirjalikus vormis.
Kuna kirjeldatud võlatunnistus on hagejale edastatud e-kirja teel, siis on võlatunnistuse
vorminõue täidetud.
Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohustatud isik konstitutiivsele võlatunnistusele esitada
muid, kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt
nt RKTKo lahend nr 2-13-34922, p 12.2). Kostja on enda vastuses hagile märkinud, et
12.03.2022 e-kirja saatmist ning selle sisu ta ei vaidlusta. Seega pole kostja vaidlustanud enda
12.03.2022 e-kirjas antud tahteavaldust võlatunnistuse andmiseks. Samuti on Riigikohus
märkinud, et võlatunnistus ei vaja õigustatud isiku kirjalikku tahteavaldust (vt RKTKo lahend
nr 3-2-1-101-04, p 28).
13. Vahekokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et AV City OÜ hagi on põhinõude osas
põhjendatud.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui
võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Kostjalt tuleb VÕS § 108 lg 1, § 30 lg 1 ning 12.03.2022 e-kirjas antud võlatunnistuse
koosmõju alusel välja mõista põhivõlgnevus summas 910,73 eurot.
14. Järgmisena võtab kohus seisukoha vaidlusküsimuses, kas kostjal oli õigus hageja nõue enda
nõuetega tasaarvestada ja seetõttu tasuda hageja poolt esitatud arve nr 1184 osaliselt.
15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on
kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib
kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui
tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse
täitmist.
15.1. Kohus selgitas 28.12.2023 määruses pooltele, et tasaarvestuse läbiviimiseks on põhimõtteliselt
kaks eeldust – poolte vahel peavad olema vastastikused samaliigilised nõuded ja tasaarvestuse
teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav isik tegema tasaarvestuse avalduse. Lisaks
osundas kohus sellele, et VÕS § 197 lg-s 1 sisaldub reegel tähendab, et aktiivnõue e nõue,
millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt
poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue, ehk nõue, mida tasaarvestatakse, peab
lg 1 kohaselt olema täidetav, ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus
tasaarvestavale poolele.
16. Kostja on hagi vastuses märkinud, et ta tasus 14.03.2022 arvest nr 1184 hagejale kokku 289,27
eurot. Kostja oli vastavalt käsunduslepingule ja hageja ning K. M.a kokkuleppele edastanud
hagejale osutatud teenuste eest 14.02.2022 arve nr 22003 summas 150 eurot (koos
käibemaksuga) ja 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 eurot (koos käibemaksuga).
Selleks hetkeks, kui kostja pidi hagejale tasuma tema poolt väljastatud arve nr 1184, ei olnud
hageja kostjale tema poolt väljastatud arveid tasunud. Seega teostas kostja oma nõudega hageja
nõude osas tasaarvestuse, ning kandis tasaarvestamise järgselt kostja poolt tasuda jäänud
summa hageja arveldusarvele.
16.1. Kostja on enda nõuete olemasolu tõendamas pooltevahelise praktikaga. Kostja märgib, et
käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole olnud käsunduslepingu nr xxxx
osapooleks. Asjaolu, et kostja on esitanud käsunduslepingu alusel hagejale arveid, oli poolte
kokkuleppe. Hageja on ise seda fakti kinnitanud tsiviilasja nr xxxx menetluses. Kostja esitab
kohtule tõendina 08.02.2023 toimunud kohtuistungi protokolli eelviidatud kohtuasjas (dtl 75).
Seega ei ole vaidlust selles, et kostjal oli alus hagejale arveid esitada.
17. Hageja on seevastu leidnud, et kostjal puudub igasugune eluline ja õiguslik alus, st sellist nõuet
pole kunagi olnud ning esitatud arved on alusetud. Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning
leiab, et antud juhul puudub alus tema poolt esitatud nõude tasaarvestamiseks. Kohus osundab
siinkohal VÕS § 197 lg-st 1 tulenevale eeldusele, et poolte vahel peavad olema vastastikused
samaliigilised nõuded. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vaidlusalused nõuded poolte
omavahelised.
Nimelt on kostja märkinud, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole olnud
käsunduslepingu nr xxxx osapooleks. Kostja poolt esitatud tõendist (tsiviilasja nr xxxx
menetluses 08.02.2023 toimunud kohtuistungi protokoll) nähtub, et poolte vahel oli kokkulepe,
et kostja käsunduslepingu järgne tasu makstakse Must Invest OÜ-le. Kohus märgib, et pelgalt
K. M.a poolne käsund lepingu järgse tasu maksmises Must Invest OÜ-le ei muutnud kostjat
käsunduslepingu osapooleks ega seeläbi ka isikuks, kellel oleks õigus K. M.a nimel tasu nõuda.
Seeläbi pole kostja Must Invest OÜ õigustatud isikuks hageja nõudele tasaarvestusavalduse
esitamiseks.
18. Isegi kui lugeda Must Invest OÜ-d õigustatud isikuks hageja nõudele tasaarvestusavalduse
esitamiseks, siis puudus kostjal alus hagejale 14.02.2022 arve nr 22003 summas 150 eurot
(koos käibemaksuga; dtl 51) ja 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 eurot (koos
käibemaksuga) esitamiseks.
Kohtu hinnangul on hageja 12.01.2024 menetlusdokumendis antud seletuste abil (dtl 78)
tõendanud edukalt selle, et arvetel nr 22003 ja 22004 nimetatud teenuseid hagejale ei pakutud.
Kohus loeb hageja sellekohased selgitused tõenditeks TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi.
18.1. Kohtule nähtub, et 28.02.2022 arve nr 22004 summas 760,73 on kostja selgituseks märkinud:
„Tiimijuhtimine veebruar 2022.“ Hageja on 12.01.2024 menetlusdokumendis leidnud, et
veebruaris kostja seadusliku esindaja poolt tiimijuhtimist mingil viisil ei toimunud. Nimelt,
2021. aasta detsembris oli tõepoolest kostja seadusliku esindajaga ka tiimijuhtimise kokkulepe,
mille sisuks oli vaadata, kuidas detsembris tiimijuhtimisega kostja esindaja hakkama saab ning
sealt edasi saab järgnevaid kokkuleppeid sõlmida. Hageja selgitab, et detsembri lõpus aga
tõdesid käsunduslepingu pooled, et tiimijuhtimine hästi ei läinud. Kuna aga detsember oli
poolik kuu (pühade tõttu), siis leppisid osapooled kokku, et proovivad tiimijuhtimist ka
jaanuaris. Kahjuks aga ka jaanuaris sellest midagi välja ei tulnud. Seetõttu leppisid osapooled
kokku, et edaspidi tiimijuhtimist ei toimu ning kostja esindaja sai ka ise aru, et see tal hästi ei
õnnestunud.
Kostja on märkinud, et hageja on varasemalt kostja poolt esitatud arved tasunud. Kostja esitab
siinkohal tõendina kostja poolt 31.01.2023 väljastatud arve nr 22002 (dtl 76) ja selle tasumist
kinnitava maksekorralduse (dtl 78). Nähtuvalt esitatud arvest on see samasisuline, mis on
kajastatud arvel nr 22004. Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et hageja poolne
varasema arve nr 22002 tasumine ei tõenda seda, et kostjal oleks 2022 tiimijuhtimise eest tasu
saada. Hageja on kohtu hinnangul veenvalt näidanud ära selle, et K. M.a poolt tiimi juhtimist
2022 veebruaris ei toimunud ning varasem arve nr 22002 oli hageja poolt tasutud aja eest, mil
K. M. teenust osutas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal puudus 28.02.2022 arvega nr
22004 seotud nõue, millega vastaspoole nõuet tasaarvestada.
18.2. Kohtule nähtub, et 14.02.2022 arvel nr 22003 on kostja selgituseks märkinud: „Mentortasu
Xxxx,
veebruar.“
Hageja
leiab,
et
mingit
mentorluse
kokkulepet
(vastupidiselt
tiimijuhtimisega) kostja seadusliku esindajaga kunagi ei olnudki. Hageja selgitab, et üldiselt on
võimalik hageja ettevõttes mentoriks saada, kui maakleril on vähemalt 1,5-aastane kogemus ja
ta on läbinud teatava koolituse ning sõlmitakse sellekohane kolmepoolne leping. Tol hetkel (st
ajal, mil väidetavalt kostja seaduslik esindaja mentorlust viljeles) sellist mentorlusprogrammi
hagejal üldse ei olnud – hagejal oli plaanis alustada mentorlusprogrammiga uute maaklerite
näol ja üheks võimalikuks mentoriks mingi aja möödudes oli tõesti ka kostja seaduslik
esindaja. Hageja märgib, et vastavate kokkulepeteni kunagi ei jõutudki.
Kohus on 07.09.2023 kirjas selgitanud kostjale, et tal tuleb nõuete tasaarvestamiseks tõendada
enda nõude (aktiivnõude) olemasolu (mh tõendada, et see on kehtiv ning see ei olnud
lõppenud). Kohtu hinnangul ei ole kostja mentorluse tasu saamiseks olevat kokkulepet edukalt
tõendanud. Pelgalt kostjapoolne arve esitamine ei ole nõuet tekitavaks aluseks. Asjaolu, et
hageja pole kostjale varasemalt kõnesoleva arvega vastuväidet esitanud, ei ole piisavaks
tõendiks pooltevahelise kokkuleppe näitamiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostjal
puudus 14.02.2022 arvega nr 22003 seotud nõue, millega vastaspoole nõuet tasaarvestada.
19. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise põhinõudelt 910,73 eurolt summas 32,79
eurot. Hageja on viivist arvestanud alates arve nr 1184 sissenõutavaks muutumisest, s.o
20.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, arvel märgitud määraga 0,05% päevas. Kostja on
seisukohal, et pooled ei ole taolises viivisemääras kokku leppinud ning palub kohaldada
seadusjärgset viivisemäära.
19.1. Hageja 07.07.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et nimetatud viivisemäär tuleneb
pooltevahelisest praktikast. Nimelt kajastub sama määr ka käsunduslepingus (vt hagiavalduse
lisa 1, p 4.7). Samuti on kõikide teiste pooltevaheliste arvetel (mida kostja tunnistab, kuid ei
pea vajalikuks kohtule esitada) viivisemääraks 0,05% päevas. Lisaks on hageja viidanud ka
Riigikohtu seiskohale – arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib tähendada arvel
märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega
näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi (RKTKo lahend nr 3-2-1-144-09, p 11).
Hageja leiab, et kui isik mitte lihtsalt ei võta arvet vastu, vaid ka tasub selle, siis tuleb asuda
järeldusele, et isik nõustub arve tingimustega. Seda eriti olukorras, kus poolte vahel on
kõikides arvetes ja ka lepingus märgitud samasugune viivisemäär. Isegi kui kostja otseselt pole
antud viivisemääraga nõustunud, siis on tegemist pooltevahelise vaikimisi kokkuleppega TsÜS
§ 68 lg 4 alusel.
19.2. Kohus nõustub siinkohal kostjaga ning leiab, et viivisemäära 0,05% osas pole pooled kokku
leppinud. Kohus märgib, et antud juhul tuleneb hageja nõue 12.03.2022 e-kirjas antud
võlatunnistusest. Kõnesolevas e-kirjas puudub igasugune viide võlatunnistusest tuleneva nõude
tasumisega viivitamise tagajärgedele (mh viivisemäärale). Kuna võlatunnistusega on kostja
võtnud eraldiseisva (s.o sõltumatu) kohustuse, siis puudub alus hakata sisustama kokku
leppimata tingimusi poolte varasema praktikaga. Võlatunnistusest tuleneva nõude täitmisega
viivitamise tagajärg eeldas antud juhul sõnaselget kostjapoolset tahteavaldust 12.03.2022 e-
kirja sisus. Lähtudes eeltoodust loeb kohus hageja viivisenõude põhjendatuks seadusjärgses
määras.
19.3. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks
loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,
loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.4. Kohtule nähtub, et arve nr 1184 maksetähtpäevaks on 20.03.2022. Seega oli hagejal õigus
viivist arvestada alates 21.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.06.2022. Võttes arvesse
maksega viivituses oldud päevi, s.o 73 päeva, siis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1
p-st 6 ning § 113 lg 1 koosmõju alusel välja mõista viivis seadusjärgses määras summas 14,57
eurot.
20. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks
selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras
tähtaegselt tasumata põhinõudelt 910,73 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast
päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast
päevast edasi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude
täieliku rahuldamiseni kostja poolt.
Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista viivis
seadusjärgses määras põhinõudelt 910,73 eurolt, alates 02.06.2022 kuni 31.01.2024 (s.o
kohtulahendi tegemiseni) summas 154,67 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seadusjärgne
viivis alates 01.02.2024 kuni põhinõude 910,73 euro tasumiseni.
21. Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ning määrab need rahaliselt kindaks. Kohus
on antud juhul rahuldanud hagi 98% ulatuses, s.o pea täies ulatuses. Eelnevast tingituna peab
kohus võimalikuks lähtuda TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda.
21.1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja
nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva
seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus
lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude
kindlaksmääramise menetluses (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas
nr 3-2-1-143-11, p 13).
21.2. Hageja on 12.01.2024 esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja poolt on
praeguses tsiviilasjas kantud esindajakulud summas 2346,66 (käibemaksuta) ja hagilt tasutud
riigilõiv 215 eurot. Lepingulise esindaja kulud maksumusega 160 eurot / tund ilma
käibemaksuta (koos käibemaksuga 192 eurot, alates 01.01.2024 195,20 eurot). Hagejale on
õigusabiteenust osutatud järgmiselt:
− 18.05.2022 kohtunõudega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine. 00:10, 26,67 eurot;
− 01.06.2022 senise menetluse ja asjaoludega tutvumine. Hagiavalduse koostamine. 04:00,
640,00 eurot;
− 29.06.2022 hagivastusega tutvumine, analüüs kliendile. 00:20, 53,33 eurot;
− 30.06.2022 hagivastusele seisukoha koostamine. 01:00, 160,00 eurot;
− 14.09.2022 kohtu 07.09.2023 kirjaga tutvumine, analüüs (sh kohtupraktikaga tutvumine),
kliendile tegevuskava koostamine. 01:20, 213,33 eurot;
− 15.09.2023 kliendi sisendi ja tõenditega tutvumine. 00:30, 80,00 eurot;
− 20.09.2023 kohtunõudele vastuse koostamine. 04:00, 640,00 eurot;
− 03.10.2023 kostja 01.10.2023 seisukoha ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs,
kliendile tutvustamine. 00:30, 80,00 eurot;
− 12.01.2024 28.12.2023 määrusega tutvumine, analüüs. Seisukoha koostamine (lähtuvalt
28.12.2023 määrusest ja kostja 01.10.2023 seisukohast). 02:30, 400,00 eurot;
− 12.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamine. 00:20, 53,33 eurot.
Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas kantud kulu on kantud seoses siinse
kohtumenetlusega.
21.3. Kostja on 22.01.2023 menetlusdokumendis esitanud endapoolsed vastuväited hageja
menetluskuludele. Kostja hinnangul ei kulu esitatud hagiavalduse esitamiseks rohkem aega kui
3 tundi (01.06.2022). Kohus nõustub kostjaga selles, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg
4 tundi ei ole põhjendatud. Hagiavaldus koosneb kahest leheküljest sisuliselt tekstist, millest
veerand lehekülge on hõlmatud faktiliste asjaoludega. Kohus leiab, et hagi koostamise
põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 3 tundi.
Samas on kohus tuvastanud, et hageja eelmine lepinguline esindaja Katrin Paulus on
02.06.2022 esitanud esmase menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli eelmise esindaja
tunnitasu 01.06.2022 toimingute tegemisel 120 eurot (käibemaksuta). Seetõttu lähtub kohus
kõnesoleva toimingu puhul 120 eurosest tunnitasust.
21.4. Kostja ei nõustu 14.09.2022 toiminguga osaliselt. Kostja aktsepteerib kulu mitte rohkem kui 30
minuti ulatuses. Kohtupraktikaga tutvumise kulu ei saa jätta vastaspoole kanda vaid see võiks
esindajal olla selge hagiavalduse koostamisel. Kohus nõustub kostjaga osaliselt – kohtukirjaga
tutvumine eeldas antud juhul põhjalikumat analüüsi, mistõttu tuleb põhjendatud ja vajalikuks
toimingu ajaks lugeda 1 tund.
21.5. Kostja ei nõustu 20.09.2023 toiminguga osaliselt. Kostja hinnangul on aktsepteeritud kulu
mitte rohkem kui 2 tundi. Kohus leiab, et kohtunõudele vastuse koostamine on 4 tunni osas
põhjendamatu – hagejale oli selleks ajaks suuresti teada vaidluse asjaolud ja hagi võimalikud
õiguslikud alused. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi.
21.6. Kostja ei nõustu 12.01.2024 toiminguga osaliselt. Kostja hinnangul on aktsepteeritud kulu
täiendavate seisukohtade koostamisel, kus sisuliselt korratakse varasemaid seisukohti mitte
rohkem kui 1 tund ja 30 minutit. Kohus nõustub siinkohal kostjaga osaliselt – hagejale oli
tõepoolest kõnesolevaks ajaks teada vaidluse põhilised asjaolud. Kohus loeb põhjendatud ja
vajalikuks ajakuluks 2 tundi.
21.7. 27.06.2022 hagejapoolse menetluskulude nimekirjaga seonduvat esindajakulu ei pea kohus
põhjendatuks, kuna kohus on hagejale hilisema menetluse käigus andnud tähtaja
menetluskulude koondnimekirja esitamiseks.
21.8. Kokku määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskuludena kindaks tema
esindajakulud summas 1773,33 eurot (11 tunni ja 50 min eest). Hagilt tasutud riigilõiv 215
euro laekumine on kontrollitud kohtu poolt.
TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab
menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel
tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud TsMS § 174 lg-st 10
tulenevat, mistõttu lisandub hageja esindajakuludele käibemaks.
Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2350,47 eurot (s.o 2135,47
+ 215).
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Maris Juha
Kohtunik
/Allkirjastatud digitaalselt/