2-23-13798/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13798

Kohtuasi

X hagi Mittetulundusühingu Y vastu saamata jäänud

töötasu ja hüvitiste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2023. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja

Mittetulundusühing

Y

(registrikood

XXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2023. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 28. septembril 2023 Pärnu Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Y (kostja)

vastu saamata jäänud töötasu, hüvitiste ja viivise saamiseks. Hageja palus kohtul tuvastada

poolte vahel sõlmitud tööleping, kohustada kostjat tasuma hagejale töölepingu alusel võlgnetav

summa 6262,95 eurot ja mõista töölepingu alusel võlgnetavalt summalt välja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja

palus kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 2 alusel nõuda kostja

seaduslikult esindajalt välja purjelaeva XXX rendileping.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2022. a märtsis suulise töölepingu

perioodiks 23. märts 2022 – 31. oktoober 2022. Töölepingu järgi kohustus hageja töötama

2-23-13798

2 (5)

kostja valduses oleva purjelaeva XXX pardal pootsmanina. Lisaks töötas hageja ka kostja

juhatuse liikmele kuuluvas kohvikus YYY. Kostja kohustus hagejale maksma töö eest töötasu

1500 eurot, millelt on juba maha arvestatud seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Tasu tuli

maksta kas hooaja lõpus, s.o 31. oktoobril 2022, või vahepeal jooksvalt. Hageja alustas kostja

juures purjelaeval XXX tööd 23. märtsil 2022.

1.2. 15. oktoobril 2022 teatas kostja hagejale, et soovib töölepingu päevapealt üles öelda. 5.

novembril 2022 kandis kostja seaduslik esindaja talle kuuluva Q MTÜ kaudu hageja

pangakontole 2100 eurot selgitusega „Viikingilaeva toetusprojekt“. Täiendavalt tasus kostja

hagejale 14. novembril 2022 ja 19. novembril 2022 sularahas 1000 eurot ning 900 eurot. Kokku

on kostja maksnud hagejale töötasu 4000 eurot.

1.3. 13. juunil 2023 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile (TVK) saamata jäänud

töötasu, töösuhtest tulenevate hüvitiste ja viivise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis

30. augusti 2023. a otsusega hageja avalduse rahuldamata. Hageja TVK otsusega ei nõustu.

1.4. Hageja leiab, et tal oli kostjaga töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 tähenduses tööleping.

Seda ei muuda asjaolu, et kostja juhiste alusel tegi hageja tööd ka kostja juhatuse liikmele

kuuluvates kohvikutes Kuressaares. Peamiselt töötas hageja kostja heaks purjelaeval XXX. See,

et hagejale ei makstud töötasu vähemalt kord kuus, ei tähenda, et poolte vahel ei olnud töösuhe.

Hageja oli ka varem kostja heaks tööd teinud ja töötasu maksmisega ei olnud probleeme olnud.

Töölepingut ei välista ka see, et töösuhte alguses ei olnud kostjal iga päev hagejale tööd

pakkuda kas üldse või täistööaja ulatuses. Kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust hagejaga

sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles öelda. Ka siis, kui lepingu ülesütlemiseks oli alus,

langes lepingu lõppemise kuupäev etteteatamistähtaja tõttu 31. oktoobrile 2022, mis oli ka

lepingu tähtaja viimane päev. Seega on hagejal õigus saada töötasu kuni 31. oktoobrini 2022.

1.5. Kuna pooled olid leppinud kokku töötasus 1500 eurot kalendrikuu kohta, siis on kostja

jätnud hagejale maksmata töötasu 5435,48 eurot. Töötasu arvestuse aluseks on töötasu

täistööajaga kuude eest aprillist oktoobrini ja märtsi eest proportsionaalselt. Lisaks on hagejal

õigus saada hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 827,47 eurot. Lähtuvalt töötatud päevade

arvust (223 päeva) oli hagejal 17,1 puhkusepäeva, ühe tööpäeva tasu on 48,39 eurot (1500 ÷

31). Kokku on hagejal saamata 6262,95 eurot. Sellelt summalt nõuab hageja ka VÕS § 113 lg

1 alusel samas sättes sätestatud määras viivist alates 31. oktoobrist 2022 kuni kohustuse

täitmiseni, mis hagi esitamise seisuga on 596,52 eurot.

2. Pärnu Maakohus jättis 21. novembri 2023. a määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas

hagejat kõrvaldama järgmised puudused: esitama lepingulise esindaja kohtus esindamise õigust

(haridust) tõendava dokumendi või hageja või tema esindamise õigust omava isiku

allkirjastatud hagiavalduse; täpsustama hagi eset, esitades selgelt väljendatud nõude, mille

töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata, või nõude selles ulatuses, mille töövaidluskomisjon

on jätnud rahuldamata; täpsustama hagi alust selliselt, et esitatud faktiliste asjaolude põhjal

oleks hageja nõude rahuldamine võimalik, ning siduma hagi aluseks olevad asjaolud tõenditega.

Maakohus määras, et puuduste kõrvaldamine tuleb esitada hagiavalduse terviktekstina, ja

hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt (20 päeva määruse kättetoimetamisest) kõrvaldamata

jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.

3. Hageja esitas 6. detsembril 2023 täiendatud hagiavalduse, milles palus tuvastada poolte vahel

sõlmitud tööleping, kohustada kostjat tasuma hagejale 10 051,28 eurot, sh saamata jäänud

töötasu 8993,10 eurot ja puhkusehüvitis 1058,18 eurot ning mõista töölepingu alusel

võlgnetavalt summalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o 31. oktoobrist 2022, kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palus kohtul TsMS § 236 lg 2 alusel

2-23-13798

3 (5)

nõuda kostja seaduslikult esindajalt välja purjelaeva XXX rendileping töösuhte tõendamiseks

kostjaga.

Oma rahalise nõude suuruse kohta selgitas hageja, et kuna hageja ja kostja leppisid kokku

töötasus 1500 eurot kalendrikuu kohta, siis on kostja jätnud hagejale maksmata 8993,10 eurot.

Töötasu arvestuse aluseks on töötasu täistööajaga kuude eest vahemikul aprill kuni oktoober ja

märtsi eest proportsionaalselt. Täiendavalt on hagejal õigus saada hüvitist kasutamata jäänud

puhkuse eest 827,47 eurot, koos tulumaksuga 1058,18 eurot. Kokku on hagejal jäänud saamata

10 051,28 eurot. Sellelt summalt nõuab hageja ka VÕS § 113 lg 1 alusel samas sättes sätestatud

määras viivist alates 31. oktoobrist 2022 kuni kohustuse täitmiseni.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus keeldus 22. detsembri 2023. a määrusega TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hageja hagi

menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis, et 6. detsembri 2023. a täpsustatud hagiavaldusega on hageja kõrvaldanud

vaid ühe maakohtu 21. novembri 2023. a määruses välja toodud puuduse – hageja esitas enda

allkirjastatud hagiavalduse. Kohus juhtis 21. novembri 2023. a määrusega hageja tähelepanu

sellele, et TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese). Kohus viitas töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-tele 1 ja 3. Hagi

esemest peab selguma, mida hageja soovib kohtuotsusega saavutada ja millises ulatuses. Hageja

on esitanud taotluse nõuda kostja juhatuse liikmelt välja purjelaeva XXX rendileping, kuid

hagiavaldusest ei selgu, mida hageja soovib sellise nõudega saavutada. Hageja on esitanud

kohtule nõude tuvastada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 1 lg 1 tähenduses, kuid hagejal

tuleb selgitada, miks on vajalik esitada tuvastusnõue, ja täpsustada, millal ja millise konkreetse

lepingu sõlmimist hageja soovib tuvastada. Nõude ebaselgus on hagiavalduse oluline

vormipuudus, mille kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (TsMS § 371

lg 1 p 9). Hageja on jätnud nimetatud puudused kõrvaldamata. Maakohus viitas TsMS § 3401

lg-le 2. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 1, jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas 7. jaanuaril 2024 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

kohustada maakohut hagiavalduse menetlusse võtmist uuesti otsustama. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

5.1. Hageja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ja menetluslike vigadega ning hagi

tuleks võtta menetlusse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõuded on

ebaselged. Hageja on põhjalikult selgitanud, mida ta soovib nende nõuetega saavutada.

5.1.1. Purjelaeva XXX rendilepingu kostja seaduslikult esindajalt väljanõudmise taotluse näol

on tegemist tõendi kogumise taotlusega TsMS § 236 lg 2 tähenduses. Hageja soovib sellega

tõendada õiguslikku suhet just kostjaga.

5.1.2. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole piisavalt selgitanud, miks on vajalik

esitada nõue töösuhte tuvastamiseks. Hageja ei nõustu TVK seisukohaga, et hageja ja kostja

õigussuhte olemus ei vastanud töölepingule, vaid mõnele võlaõiguslikule lepingule. Hageja on

ka hagiavalduse punktis 3 selgitanud, miks on vajalik hageja ja kostja vahelise töösuhte

tuvastamine. Hageja soov oli sõlmida kostjaga just tööleping, mitte mõni võlaõiguslik leping.

Kuna hageja ja kostja vaheline leping oli sõlmitud suuliselt, siis on praegusel juhul vajalik

tööleping tuvastada.

2-23-13798

4 (5)

5.2. Samuti on hageja esitanud nõuded piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik menetleda.

Hageja on selgelt välja toonud, kellelt milliste rahaliste kohustuste täitmist ta nõuab, sh nõude

suuruse. Hagis esitatud rahalised nõuded peegeldavad täpselt TVK-le esitatud nõudeid ja neid

on võimalik hagi rahuldamise korral täita. Seega on kohtu seisukoht hagi eseme ebaselguse

kohta põhjendamatu. Olukorras, kus kohtu jaoks olid nõuded ebaselged, oleks kohus pidanud

hindama ka TVK avalduses esitatud nõudeid, kuivõrd TvLS § 58 lg 5 kohaselt loetakse

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul

hagiavalduseks.

5.3. Hageja hinnangul ei esine ka ühtegi muud TsMS § 371 lg-s 1 loetletud alust, mis tingiks

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 ja §

659 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

8. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud

avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude

kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 jätma avalduse

käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et

kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja

tagastatakse. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 3401 lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust

nõuete menetlemisest keeldumiseks. Kohus ei või jätta (hagi)avaldust menetlusse võtmata

üksnes seetõttu, et (hagi)avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud.

Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus

(hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et

kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).

9. Siinsel juhul keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis

võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja

või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Õiguskirjanduses on leitud, et see

säte võimaldab jätta hagi menetlusse võtmata ka haginõude ebaselguse tõttu (vt Kõve, V. jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 371, p 3.3.9.2).

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi

ese). Hagi ese peab olema formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel täita

(Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). Hagiavalduse

menetlusse võtmata jätmiseks ei anna alust siiski igasugune haginõude ebaselgus. Aluse jätta

hagi menetlusse võtmata saab anda vaid selline haginõude ebaselgus, mis ei võimalda

hagiavalduse menetlemist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 2-12-16205).

10. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul ei ole hagis esitatud nõuded

niivõrd ebaselged, et neid ei oleks võimalik menetleda. Hageja on esitanud hagis tuvastusnõude,

paludes tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, ja rahalised nõuded, paludes mõista

kostjalt välja töölepingu järgi saamata jäänud töötasu 5435,48 eurot (6. detsembri 2023. a

täiendatud hagiavalduses 8993,10 eurot) ja puhkusehüvitise 827,47 eurot (täiendatud

hagiavalduses 1058,18 eurot) ning viivise nendelt summadelt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu,

2-23-13798

5 (5)

miks maakohus pidas neid nõudeid ebaselgeks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et

hageja pole selgitanud, millal ja millise konkreetse töölepingu sõlmimise tuvastamist ta soovib.

Hageja on tuginenud hagiavalduses vaid ühele töölepingule, mille ta väidetavalt sõlmis kostjaga

suuliselt 2022. a märtsis, tegutsemaks kostja valduses oleva purjelaeva XXX pardal

pootsmanina ajavahemikul 23. märts kuni 31. oktoober 2022. Seejuures on hagejal võimalik

oma nõuet menetluse käigus täpsustada ning nii hagi aluseks olevaid faktilisi väiteid kui ka

õiguslikke väiteid täiendada või parandada (TsMS § 376 lg 4 p 1).

11. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et hagiavaldusest ei selgu, mida hageja soovib

saavutada kostja juhatuse liikmelt purjelaeva XXX rendilepingu väljanõudmise nõudega. Nii

algsest hagiavaldusest ja selle täiendusest kui ka hageja määruskaebusest nähtub, et tegemist

on tõendi kogumise taotlusega TsMS § 236 lg 2 järgi, mitte iseseisva haginõudega.

12. Maakohtu hinnangul pole hageja selgitanud vajadust esitada tuvastusnõue poolte vahel

sõlmitud töölepingu tuvastamiseks. See ei annaks aga alust jätta kõnealust nõuet menetlusse

võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. TsMS § 368 lg 1 võimaldab esitada hagi õigussuhte

olemasolu tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus peab

õigusliku huvi olemasolu hagi menetlusse võtmisel omal algatusel kontrollima ning kui hagi ei

vasta nimetatud nõudele, andma tähtaja õigusliku huvi põhjendamiseks. Kui hageja ei suuda

oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 1 või

2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel)

(vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Tuvastushuvi

tuvastusnõuete esitamiseks võib puududa mh siis, kui taotletud tuvastused tuleb teha kindlaks

sooritusnõude lahendamisel (vt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p

24). Seega, kui hagejal puudub õiguslik huvi iseseisva tuvastusnõude esitamiseks töölepingu

sõlmimise tuvastamiseks, võib sellekohane nõue olla õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg

2 tähenduses. See ei mõjutaks aga hageja muude, rahaliste nõuete menetlemist.

13. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses

esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikul alusel põhjendatud. Maakohtu määrus

tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

14. Kuna maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud muu kui TsMS

§ 371 lg 1 p-s 9 sätestatud alusega, ei kontrolli ka ringkonnakohus muude hagi menetlusse

võtmise eelduste täidetust, sh hageja nõuete õiguslikku perspektiivikust.

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st

5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 372, p 3.5.d).

(allkirjastatud digitaalselt)