2-22-7294/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7294

Kohtuasi

X ja Y kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 28.

aprilli

2022.

a

otsuse

peale

täiteasjades

nr

022/2021/5576 ja nr 022/2021/6635

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja (võlgnik) Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine lepinguline esindaja Suido Västra

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus

Puudutatud isik (sissenõudja) OÜ AIRES LAENUD

(registrikood

10995828),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta praeguse tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-21-16595 kohtule

kaebuse lisana 4 (dtl-d 14–23) esitatud krediidileping nr 1500811.

2. Jätta X ja Y taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 5. septembri 2022. a määrus muutmata osas, millega

maakohus jättis X ja Y kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja jaotas

menetluskulud (resolutsiooni p-d 1 ja 4).

4. Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata.

5. Harju Maakohtu 5. septembri 2022. a määrus on jõustunud osas, millega kohus

jättis rahuldamata avaldajate taotluse tõendite kogumiseks ja siinse tsiviilasja

liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-22-4404 (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt X ja Y kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-22-7294

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja I, võlgnik I) ja Y (avaldaja II, võlgnik II) (koos

võlgnikud) kaebus, millega võlgnikud palusid tühistada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

(kohtutäitur) 28. aprilli 2022. a otsuse täiteasjades nr 022/2021/5576 ja nr 022/2021/6635

(täiteasjad) ja kohustada kohtutäiturit võlgnike kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud

palusid võlgnikud jätta kohtutäituri kanda.

1.1. Kaebuse kohaselt jättis kohtutäitur 28. aprilli 2022. a otsusega rahuldamata võlgnike 25.

märtsi 2022. a kaebuse, millega võlgnikud vaidlustasid täitmisteate ja palusid täitemenetluse

lõpetada. Sissenõudja OÜ AIRES LAENUD (puudutatud isik II, sissenõudja) ei ole esitanud

kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete detailset arvestust ning kohtutäitur ei ole sissenõudja

arvestust kontrollinud. Sissenõudja võla arvestus ei ole selge. Sellest ei nähtu, kuidas

väidetavad nõuded, s.o põhinõue 52 666,72 eurot, intressinõue 5750,02 eurot ja viivisenõue

4440,86 eurot on saadud. Sissenõudja võla arvestuses on ka makseid, mida võlgnikud ei ole

teinud.

1.2. Sissenõudjal ei saa olla võlgnike vastu hüpoteegiga tagatud nõuet üle 15 000 euro. Selleks,

et sissenõudjal tekiks võlgnike vastu hüpoteegiga tagatud nõue 15 000 eurot ületavas summas,

peab sissenõudja 25. veebruari 2015. a tagatislepingu p 2.2.3 järgi kõigepealt loovutama nõude

pangale ja seejärel peab pank loovutama selle nõude tagasi sissenõudjale. Seda ei ole tehtud.

1.3. Kuivõrd võlgnikud ei mäleta krediidilepingu nr 1500811 lisade 1 ja 2 sõlmimist ning

nimetatud dokumentide koopiatelt on osadest võlgnike allkirjadest osa puudu, palusid

võlgnikud nõuda sissenõudjalt välja nii krediidilepingu nr 1500811 kui ka selle lisade

originaalid. Samuti palusid võlgnikud sissenõudjal esitada kohtule maksedokumendid 17.

märtsi 2015. a kuni 8. mai 2015. a maksete kohta laenulepingu nr 15000811 täitmiseks.

Võlgnikud esitasid ka taotluse liita siinne tsiviilasi tsiviilasjaga nr 2-22-4404.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta võlgnike kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgnike kanda.

2.1. Kohtutäitur jäi oma 28. aprilli 2022. a otsuses esitatud seisukohtade juurde.

2.2. Kohtutäitur on kaebuse lahendamisel ja hilisemate otsuste tegemisel juhindunud

sissenõudja esitatud täpsustatud täitmisavaldusest, arvestusest, esitatud krediidilepingu lisadest

ja nendes kokkulepitud tasumise graafikutest ning krediidilepingu täitmiseks laekunud maksete

nimekirjast.

2-22-7294

Esitatud lepingu, selle lisade ja arvestuse kohaselt on sissenõudja krediidilepingu ja selle lisade

alusel teinud võlgnikele kolm laenumakset: 25. veebruaril 2015 40 000 eurot; 7. juulil 2017

10 000 eurot, millega suurendati laenusummat; 19. veebruaril 2019 3800 eurot, millega

suurendati täiendavalt laenusummat. Kokku väljastas sissenõudja võlgnikele laenu 53 800

eurot.

Alates krediidilepingu sõlmimisest 25. veebruaril 2015 kuni 16. oktoobrini 2019 täitsid

võlgnikud sissenõudja kinnitusel laenukohustusi suures osas vastavalt lepingus ja selle lisades

kokkulepitud graafikutele. Hiljem toimusid maksed korrapäratult ja tähtaegu järgimata.

Viimane makse laenukohustuste katteks toimus 9. mail 2021, mille sissenõudja arvestas

graafikujärgse 17. augusti 2020. a makse katteks. Tulenevalt võlgnike kohustuste täitmata

jätmisest ütles sissenõudja laenulepingu 28. juunil 2021 üles. Seega on nõue sissenõutavaks

muutunud.

Sissenõudja arvestuse kohaselt on krediidilepingu nr 1500811 sõlmimisest laekunud võlgnike

kohustuste täitmisena kokku 18 765,21 eurot, millest vastavalt krediidilepingule nr 1500811

ning selle lisadele 1 ja 2 on arvestanud 1133,28 eurot laenu põhiosa ja 17 631,93 eurot

kõrvalnõuete katteks.

Täitmisavalduse esitamise seisuga on võlgnevus kokku 59 061,38 eurot, millest graafikujärgne

põhiosa võlg on 52 666,72 eurot, intressivõlg 5750,02 eurot (ajavahemikul 17. august 2020 –

28. juuni 2021 tasumata intressimaksed) ja viivis 644,64 eurot (29. juuni 2021 – 3. august 2021,

viivis 0,034% päevas sissenõutavaks muutunud põhiosalt 52 666,72 eurot). Sissenõudja on

viidanud ka lepingu punktidele, mille alusel ja millest tulenevas määras ta arvestab

kõrvalnõudeid.

Võlgnike kaebuse lahendamise raames kinnitas sissenõudja veelkord 3. märtsil 2022 esitatud

arvestuse õigsust. Samuti selgitas sissenõudja nende maksetega seonduvat, mida võlgnikud ei

olnud väidetavalt tasunud.

Seega on sissenõudja täitemenetluse alustamiseks ja läbiviimiseks piisavalt põhistanud

täitmisele esitatud summade kujunemist. Nii laenusumma, intressi kui ka viivise summade

kujunemine on pärast puuduste kõrvaldamist ja lisadokumentide esitamist kohtutäiturile

jälgitav. Täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust. Nõude täiendava hindamisega ületaks

kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet.

2.3. Teise järjekoha hüpoteegi täitmisega seonduvat on kohtutäitur võlgnikele selgitanud oma

28. aprilli 2022. a otsuses. Esimese järjekoha hüpoteegi loovutamist kinnitavad

kinnistusraamatu väljavõte ja kohtule esitatud notariaalselt tõestatud leping. Võlaõigusliku

nõude loovutamist ja tagasi loovutamist kinnitasid kohtutäiturile nii sissenõudja kui ka AS TBB

Pank.

2.4. Kuivõrd lepingute ja allkirjade ehtsust puudutav on materiaalõiguslik vaidlus, tuleb see

lahendada hagimenetluses. Kohtutäitur ei ole õigust mõistev organ.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 5. septembri 2022. a määrusega võlgnike kaebuse ning taotlused

tõendite kogumiseks ja tsiviilasja liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-22-4404 rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus võlgnike kanda.

2-22-7294

3.1. Maakohus märkis, et võlgnike kaebus kohtutäituri otsuse peale on esitatud tähtaegselt.

Kohus selgitas, et kontrollib üksnes kohtutäituri 28. aprilli 2022. a otsuse seaduslikkust, andes

õigusliku hinnangu sellele, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja

kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane.

3.2. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 4 järgi lisatakse

täitmisavaldusele täitedokument, mis esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega

võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtutäitur ei pea täiteasja menetlusse võtmise

otsustamisel hakkama tuvastama lepingute ja nende lisade ehtsust.

3.3. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täpsustatud täitmisavalduse, krediidilepingute lisad,

krediidilepingu ülesütlemise teate, kinnituse nõude loovutamise kohta ja maksete arvestuse.

Kohtutäituri jaoks on piisav, kui sissenõudja tõendab kohtutäiturile nõude aluse, mida

sissenõudja on siinsel juhul teinud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kuidas

sissenõudja nõue on kujunenud, ja esitatud on ka nõude aluseks olevad dokumentaalsed

tõendid.

3.4. Kohtutäitur on õigesti jätnud võlgnike kaebused rahuldamata. Kaebus kohtutäituri

tegevuse peale ei ole kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus võlgnikele on sissenõudja

nõuete kujunemine ebaselge ning lepingute ja allkirjade ehtsus kaheldav. Eelnev on

materiaalõiguslik vaidlus, mis tuleb lahendada hagimenetluses. Kohtutäituri pädevuses ei ole

anda sisulisi hinnanguid täitedokumentidele. Seetõttu jääb rahuldamata võlgnike taotlus

tõendite kogumiseks.

3.5. Täitedokumenti täitmisele võttes peab kohtutäitur hindama selle formaalset kehtivust ja

vastavust täitedokumendile esitatud nõuetele: kas täitedokument sisaldub täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg-s 1 toodud loetelus, kas see on jõustunud ning kas sellest on võimalik

välja lugeda menetluse pooled ja sisu. Täitedokumendi põhjal tekkivaid materiaalõiguslikke

vaidlusi ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev

lahendama, selliste vaidluste tarbeks on teine õiguskaitsevahend, s.o sundtäitmise lubamatuks

tunnistamine (TMS § 221). Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab

kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel. Praegusel juhul sellist eksimust ei nähtu.

3.6. Määruses kajastamata võlgnike väidetel ja taotlustel ei olnud maakohtu arvates sisulist

tähtsust, mistõttu kohus neil eraldi ei peatunud. Kuna kohus lahendas siinse tsiviilasja, puudus

vajadus seda liita tsiviilasjaga nr 2-22-4404.

3.7. Kuna võlgnike kaebus jäi rahuldamata, jättis maakohus kõigi menetlusosaliste

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgnike kanda. Kuna puudutatud isikud ei olnud

esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja, luges kohus, et neil menetluskulud puuduvad,

ja jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Määruskaebus

4. Võlgnikud esitasid 22. septembril 2022 määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega võlgnike kaebus rahuldada. Võlgnikud paluvad nõuda

sissenõudjalt välja krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalid. Menetluskulud

paluvad võlgnikud jätta kohtutäituri kanda.

2-22-7294

4.1. Võlgnike hinnangul on maakohus kohaldanud valesti TMS § 23 lg-t 41 ja oluliselt rikkunud

põhjendamiskohustust. Kohus ei ole hinnanud võlgnike väiteid, miks sissenõudja nõue ei ole

selge ja arusaadav.

4.2. Sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile põhi- ja kõrvalnõuete alust ega detailset arvestust,

mille õigsust oleks võimalik kontrollida. Kohtutäitur ja maakohus ei ole sissenõudja esitatud

arvestuse õigsust kontrollinud ega põhjendanud, miks nad võlgnike vastuväidetega ei nõustu.

Sissenõudja ei ole esitanud kontrollitavat arvestust selle kohta, millistest osadest koosneb

intressinõue 5750,02 eurot ja viivsenõue 3699,93 eurot.

4.3. Sissenõudja ei ole kandnud võlgnikele laenu 40 000 eurot ja lisaks 10 000 eurot ja 3800

eurot, vaid sissenõudja on kandnud otse kolmandatele isikutele 76 457,45 eurot. Võlgnikud on

tasunud sissenõudjale kokku 32 169,11 eurot. Sissenõudja nõue võlgnike vastu saab lähtuda

arvestusest 76 457,45 – 32 169,11 = 44 288,34 eurot. Kohtutäituri järelduse õigsust, et

sissenõudja esitatud arvestuse kohaselt on võlgnike poolt laenulepingu nr 1500811 täitmiseks

laekunud kokku 18 765,21 eurot, millest on arvestatud 1133,28 eurot põhiosa ja 17 631,93 eurot

kõrvalnõuete katteks, ei ole võimalik kontrollida. Sissenõudja hüpoteegiga tagatud nõue

võlgnike vastu saab olla sundtäidetav juhul, kui see on selge ja arusaadav.

4.4. Tagatiskokkuleppe järgi ei ole sissenõudjal võlgnike vastu sundtäidetavat nõuet 15 000

eurot ületavas summas. Kohus ei ole põhjendanud, miks see ei oma asja lahendamisel tähtsust.

25. veebruari 2015. a tagatislepingu p 2.2.3 järgi selleks, et sissenõudjal tekiks krediidilepingu

nr 1500811 alusel võlgnike vastu hüpoteegiga tagatud nõue 15 000 eurot ületavas summas, peab

sissenõudja kõigepealt selle nõude loovutama Tallinna Äripank AS-le (pank) ja seejärel peab

pank selle nõude loovutama sissenõudjale tagasi. Sellist pangale loovutatud nõude

tagasiomandamist ei ole toimunud.

4.5. Sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud krediidilepingu lisa 1 koopia puhul on

maksegraafiku lk-l 1 osa võlgniku allkirjast puudu ja lisa 2 koopial on maksegraafiku lk-del 1–

4 osa ühe võlgniku allkirjast puudu. Hagita menetluses lähtub kohus uurimisprintsiibist ja

selleks, et hinnata, kas kohtutäitur on TMS § 23 lg 41 nõudeid täitnud või saaks neid kaebuse

rahuldamise korral täita, on oluline välja selgitada, millise lepingu on võlgnik sissenõudjaga

sõlminud. Kuna võlgnike allkirjade ehtsus vähemalt krediidilepingu lisadel ei ole selge, paluvad

võlgnikud nõuda sissenõudjalt välja krediidilepingu nr 1500811 ja selle lisade originaalid.

Menetlusosaliste seisukohad

5. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning

menetluskulud võlgnike kanda.

5.1. Vaidlustatud määrus on õige, põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks pole alust.

5.2. Kaebajate määruskaebus on sisuliselt identne kohtutäiturile ja Harju Maakohtule esitatud

kaebustega (lisaks siinsele ka kõikides teistes kaebajate poolt viimase aasta jooksul algatatud

kohtumenetlustes) ning kohtutäituril pole enam võimalik anda uusi ja täiendavaid selgitusi.

5.3. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks ja kuidas peaks kohtutäitur tuvastama maksekorraldusi

ja allkirjade õigsust. Lepingute ja allkirjade ehtsust puudutav on materiaalõiguslik vaidlus, mis

tuleb lahendada hagimenetluses. Võlgnikel on TMS § 221 järgi võimalik esitada selles osas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mida nad on ka teinud.

2-22-7294

5.4. Võlgnikud ei võta arvesse seda, et saadud laenult tuleb maksta intressi ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral on õigus nõuda ka viivist. Seega ei pruugi kõik maksed laekuda

laenu põhiosa katteks.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 28. detsembril 2023 saadetud kirjas, et kuigi

siinses asjas ei ole esitatud täiteasjades täidetava hüpoteegiga tagatud nõude aluseks olevat

krediidilepingut nr 1500811 (esitatud on vaid selle lisad nr 1 ja 2), võib viimase olemasolu asja

lahendamisel osutuda oluliseks. Menetlusosalised on krediidilepingule nr 1500811 menetluses

viidanud ja asja lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu 29. mai 2012. a otsuses tsiviilasjas nr

3-2-1-64-12 esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleb nii tagatisleping kui ka tagatavad nõuded

TMS § 23 lg 41 järgi kohtutäiturile dokumentaalselt kinnitatuna esitada ja usutavaks teha ning

esitada nõudearvestuse detailne kirjeldus, mis võimaldaks täituril hinnata, kas ja millises

ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega. Siinses asjas on

menetlusosalised viidanud varasemale kohtumenetlusele tsiviilasjas nr 2-21-16595, mis

puudutas täiteasja nr 022/2021/5576 ja kus nimetatud krediidileping on kohtule kaebuse lisana

4 (dtl-d 14–23) esitatud. Ringkonnakohus teavitas, et eelnevast lähtudes võtab kohus

krediidilepingu nr 1500811 TsMS § 477 lg 7 järgi omal algatusel tõendina ka käimasoleva

menetluse juurde.

8. Kohtutäitur avaldas 3. jaanuaril 2024 saadetud kirjas, et tal puuduvad vastuväited sellele, et

kohus omal algatusel vajalikke tõendeid kogub.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta vaidlustatud osas muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega

seotud menetluskulud solidaarselt võlgnike kanda.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust osas,

millega maakohus lahendas võlgnike kaebuse kohtutäituri otsuse peale ja jaotas menetluskulud,

s.o resolutsiooni p-d 1 ja 4. Osas, millega maakohus jättis rahuldamata võlgnike taotluse

tõendite kogumiseks ja siinse tsiviilasja liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-22-4404, on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi jõustunud. Nende menetluslike otsustuste peale ei

näe seadus ette edasikaebeõigust, vaid maakohtu võimalikele rikkumistele oli võlgnikel

võimalik tugineda oma kaebuse lahendamise peale esitatud määruskaebuses (TsMS § 660 lg

2).

11. Lähtudes menetlusosalistele 28. detsembril 2023 saadetud kirjas esitatud põhjendustest (vt

praeguse määruse p 7), võtab ringkonnakohus TsMS § 477 lg 7 alusel siinse tsiviilasja

materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-21-16595 kohtule kaebuse lisana 4 (dtl-d 14–23) esitatud

krediidilepingu nr 1500811.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur algatanud sissenõudja avalduse alusel

täiteasjades täitemenetlused võlgnike suhtes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 25. veebruari 2015. a notariaalne

dokument nr 961 ja Tallinna notar Margus Veskimäe 31. augusti 2021. a notariaalne dokument

2-22-7294

nr 5408. Kohtutäitur koostas 8. märtsil 2022 teate, millega täiendas 11. augustil 2021 koostatud

täitmisteadet sissenõutava summa osas ja edastas võlgnikele sissenõudja täpsustatud

täitmisavalduse. 25. märtsil 2022 esitasid võlgnikud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille

kohtutäitur jättis 28. aprilli 2022. a otsusega rahuldamata.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega kaebuse rahuldamata jätmise

osas ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning maakohtule ei ole alust heita ette ka menetlusõiguse normide

rikkumist. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13.1. TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg 41 kohaselt tuleb

koos hüpoteegi seadmise lepinguga täitemenetluse alustamiseks kohtutäiturile esitada ka

tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus, mis võimaldaks täituril

hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud

nõuetega. Nii tagatisleping kui ka tagatavad nõuded tuleb TMS § 23 lg 41 järgi usutavaks teha

(vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 36). Kohtutäiturile esitatavaid

andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (vt nt 30. aprilli 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-29-14, p 23).

13.2. Siinsel juhul on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

(TMS § 2 lg 1 p 19 järgi; tl-d 45–48 ja 49–52) koos põhi- ja kõrvalnõuete aluseks oleva

krediidilepingu nr 1500811, krediidilepingu lisade 1 ja 2, millega suurendati võlgnikele antud

laenusummat, krediidilepingu ülesütlemise teate (kohtutäituri 15. juuni 2022. a vastuse lisa 4

(tl 103 pöördel)), võlgnike tehtud maksete nimekirja ja sissenõudja sissenõutavaks muutunud

nõuete arvestusega, samuti kinnitused nõude loovutamise kohta. Seega ei vasta tõele võlgnike

väide, et sissenõudja on jätnud kohtutäiturile esitamata põhi- ja kõrvalnõuete aluse.

13.3. Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikega, et sissenõudja ei ole esitanud nõude detailset

arvestust, mille õigsust oleks võimalik kontrollida. Koos 3. märtsi 2022. a täpsustatud

täitmisavaldusega (vt kohtutäituri 15. juuni 2022. a vastuse lisa 1 (tl-d 95–96)) on sissenõudja

esitanud kohtutäiturile krediidilepingu nr 1500811 (võetakse praeguse määrusega asja

materjalide juurde) ning selle lisadega 1 ja 2 (vt kohtutäituri 15. juuni 2022. a vastuse lisad 2 ja

3 (tl-d 97 – 102 pöördel)) kehtestatud maksegraafikud, millelt nähtub igakuiste tagasimaksete

suurus, sh eraldi laenu põhiosa ja intressi maksete suurused, ja laenujääk iga kuu seisuga;

loetelu krediidilepingu täitmiseks laekunud maksetest (kaebuse lisa 5 (tl-d 42–43)), millelt

nähtub ka see, millise kuu laenu põhiosa või intressi makseks konkreetne summa on arvestatud;

selgituse võlgnike sissenõutavaks muutunud täitmata kohustuste suuruse kujunemise kohta

(kaebuse lisa 6 (tl 44)), millest nähtub, kuidas on arvestatud laenu põhiosa võlg 52 666,72 eurot,

laenulepingu ülesütlemise (28. juuni 2021) seisuga arvestatud intress 5750,02 eurot ning alates

29. juunist 2021 arvestatud viivis (määraga 0,034% päevas lähtuvalt aastasest intressist 12,5%)

põhinõudelt 52 666,72 eurot täitmisavalduse esitamise seisuga (3. august 2021) 644,64 eurot ja

3. märtsi 2022. a seisuga 4440,86 eurot. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri ja maakohtuga,

et sissenõudja esitatud arvestus sissenõutavaks muutunud nõuete suuruse kohta on jälgitav ja

nõuetekohane. Seega puudus kohtutäituril õiguslik alus täitemenetluse algatamisest

keeldumiseks või alustatud täitemenetluse lõpetamiseks.

13.4. Võlgnikud seavad määruskaebuses kahtluse alla oma kohustuste suuruse sissenõudja ees,

viidates, et sissenõudja kandis laenu hoopis kolmandatele isikutele ja et võlgnikud on tasunud

sissenõudjale viimase väidetust rohkem. Ringkonnakohus selgitab, et kui võlgnike arvates ei

ole nad sissenõudja väidetud suuruses laenu saanud või nad on täitnud oma kohustusi

2-22-7294

sissenõudja väidetust suuremas ulatuses, mh kui võlgnikud ei nõustu sellega, kuidas sissenõudja

on arvestanud nende tehtud makseid põhi- ja kõrvalnõuete katteks, on tegemist

materiaalõigusliku vaidlusega sundtäidetava nõude olemasolu ja suuruse üle. Sellist vaidlust ei

saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt lahendada ja seda ei saa

teha ka kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise raames, vaid võlgnike

jaoks on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise (osaliselt) lubamatuks tunnistamise hagi

esitamine TMS § 221 järgi.

13.5. Põhjendatud ei ole võlgnike etteheited maakohtule seoses 15 000 eurot ületava nõude

sundtäitmisega. Võlgnike väitel selleks, et sissenõudjal tekiks krediidilepingu nr 1500811

alusel võlgnike vastu hüpoteegiga tagatud nõue 15 000 eurot ületavas summas, peab

sissenõudja 25. veebruari 2015. a tagatislepingu kohaselt kõigepealt loovutama selle nõude

pangale ja seejärel peab pank selle nõude loovutama sissenõudjale tagasi. Kohtutäituri vastusest

kaebusele nähtub, et kohtutäiturile on esitatud tõendid, millest nähtuvalt on võlgniku viidatud

tingimused täidetud: võlaõigusliku nõude loovutamist ja tagasi loovutamist kinnitasid

kohtutäiturile nii sissenõudja kui ka AS TBB Pank (endine TALLINNA ÄRIPANGA AS)

(kohtutäituri 15. juuni 2022. a vastuse lisad 6 ja 7 (tl-d 106–107 ja 109–110)), esimese järjekoha

hüpoteegi loovutamist kinnitavad kinnistusraamatu väljavõte ja 31. augusti 2021. a notariaalselt

tõestatud leping (kaebuse lisa 8 (tl-d 49–52)). Rohkemat ei ole kohtutäituril formaliseerituse

põhimõttest tulenevalt võimalik kontrollida. Kui võlgnikud leiavad, et sundtäitmine täiteasjades

ei ole 15 000 eurot ületavas osas lubatav, on kohane õiguskaitsevahend selles osas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 järgi.

13.6. Samuti ei ole kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohane õiguskaitsevahend võlasuhte

aluseks olevate lepingute ja allkirjade ehtsuse hindamiseks. Kui võlgnikud leiavad, et

sissenõudjal sundtäidetavat nõuet ei ole, mh kuna nõude aluseks olevad dokumendid on

võltsitud, on sellele võimalik tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Ka

kohtupraktikas on sedastatud, et kohtutäitur ei saaks kontrollida nt väiteid, et allkiri dokumendil

on võltsitud, kuna selline vaidlus väljub kohtutäituri pädevuses olevate küsimuste kontrollimise

raamidest (vt Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p-d 18 ja

19). Eelnevat arvestades ei oma need tõendid, mille kogumist võlgnikud määruskaebuses

taotlevad, siinse asja lahendamisel tähtsust, mistõttu ringkonnakohus jätab tõendite kogumise

taotluse TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Olukorras, kus võlgnike kaebus jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud

põhjendatult võlgnike kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause ja lg 10).

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 järgi solidaarselt võlgnike kanda. Kuna puudutatud isikud menetluskulude nimekirju ei

esitanud ja ka asja materjalidest ei nähtu, et nad oleksid määruskaebemenetluses kulusid

kandnud, siis kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

16. TMS § 218 lg 3 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada praeguse määruse peale

määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-22-7294

(allkirjastatud digitaalselt)