Legislator Case Law & Legislation
1-23-1176/51 AI generated

1-23-1176/51 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 1-23-1176/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi tunnistada Reimo Saks KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) KarS § 68 lg 1 järgi arvata kahtlustavana kinnipidamine 05.10-07.10.2022.a

Legislator headnote

AI generated

1-23-1176/51 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Süüdi tunnistada Reimo Saks KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) KarS § 68 lg 1 järgi arvata kahtlustavana kinnipidamine 05.10-07.10.2022.a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-23-1176

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2023.a, Rapla

Kriminaalasja number

1-23-1176 (22263000625)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Kohtuistungi sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Reimo Saksa süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi üldmentluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Aarne Pruus

Süüdistatav

Kaitsja

Reimo Saks, isikukood: 37811040296; elukoht: xxx; EV

kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht:

xxx juhtuse liige; varem kriminaalkorras karistamata.

vandeadvokaat Gregori Palm

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 306, 313, 314 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Reimo Saks KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 järgi arvata kahtlustavana kinnipidamine 05.10-07.10.2022.a

karistusaja hulka, kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust.

3. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata,

kui Reimo Saks ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 p- des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Reimo Saks kohustatud:

1) elama oma alalises elukohas: xxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

1-23-1176

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 29.12.2023.a.

Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Reimo Saksalt välja

menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu 2559,60 eurot ja sundraha 1087,50

eurot, kokku 3647,10 eurot. Kaitsja sõidule kulutatud aeg ja sõidukulu 248,64 eurot jätta

riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank

AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99923700039689. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku

nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb tasuda ka kohtuotsuse täitmisega seotud kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu

kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus

tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumaja kantseleis 15. jaanuaril 2024.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Kohus leiab, et Reimo Saks pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli kannatanutel alus karta.

Tõendamist on leidnud, et Reimo Saks, juhtides ratastraktorit John Deere 6140R reg. märgiga

xxx, mille esilaadurile oli kinnitatud kolmharuline tõstekahvel, sõitis tahtlikult vastassuunas

teepeenrale pargitud Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) kuuluva sõiduauto

Toyota RAV4 reg nr xxx suunas. Sõiduautos istusid XX, XX ja XX, kes tajusid Reimo Saksa

tegevusest tingituna reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning pidasid võimalikuks, et Reimo

Saks võib ratastraktoriga sõiduautole Toyota otsa sõita ning sellele külge kinnitatud

tõstekahvel võib läbi esiklaasi sõiduauto salongi tungida ning nende tervist ja elu ohustada.

Kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist süüdistuse etteheide, et Reimo Saks liigutas

tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud kolmharulist tõstekahvlit üles-alla PTA-le kuuluva

sõiduauto suunas sõites. /vt muudetud süüdistus tl 93 /

2. Reimo Saks ennast süüdi ei tunnistanud ning andis ristküsitluse käigus järgmised ütlused.

1-23-1176

Reimo Saks tunneb XX-i 15-20 aastast ning XX-i teab 2016.aastast, 2022. aasta oktoobris ei

olnud nende suhted sõbralikud. XX-i teab umbes aasta, temaga ei ole ühtki lahkheli olnud.

05.10.2022.a hommikul sõitis Reimo Saks traktoriga Harjumaale Kiili külla heina tooma. Ta

oli vahetult enne Tallinna ringteed, kui helistas XX , kes andis teada, et tahab tulla kontrolli

tegema. Reimo Saks pani telefoni ära, kuna oli liikluses. Kui ta Kiili jõudis tuli kohaliku

inimese käest kõne selle kohta, et lauda territooriumil on autod, midagi toimub. Reimo Saks

eeldas, et tegemist on PTA ametnikega ning helistas XX-le (tunnistaja XX), paludes temal

vaatama minna ning öelda, et ta tuleb ise kohale.X helistas tagasi, Reimo Saks ühendas telefoni

Bluetoothi süsteemiga ning kuulis kogu sündmust pealt. Kuulis, kuidas väravad kolisesid,

taheti siseneda ning karjuti, et neil on õigus siseneda valdusesse. XX andis korraldusi, et

politsei teeks tee puhtaks, võtaks tüdrukud eest. Oli õudne aedade kolin, taustal oli korduvalt

kuulda, et XX nõudis tüdrukute raudu panemist. Oli kuulda, et X (tunnistaja XX) kukkus

kokku. Tuli lisapatrull, tüdrukuid väänati jõuga, Reimo Saks kuulis X karjeid:„ Ärge väänake

mu sõrmi, oli trauma“, oli kuulda, et telefon kukkus maha ja kõne katkes. Reimo Saksal tekkis

hirm X ja X pärast. Selgitab, et PTA ametnike tegevus oli ebaseaduslik,

loomakasvatushoonesse on õigus siseneda omaniku juuresviibimisel, loomatauditõrje jm

seadusi järgides, kaitsevahendeid kasutades ja farmi bioohutuskava järgides.

Reimo Saksa sõidukiirus võis algselt olla 40-50 km/h, enne pööret Mihkli talu sissesõidu

juures ca 30 km/h. Kui sõitis mäest alla kodu poole, oli haarats transpordiasendis, madalamas

punktis, piigid ülespoole. Kaks sõiduautot olid Reimo Saksa suhtes vasakul pool teed, asfaldi

peal teineteise taga, sõiduautod ei tee äärde pargitud. Esimene oli PTA auto, tema taga

politseiauto. Reimo Saks nägi, et esimeses autos on mingid kogud, kuna päikesesirmid olid all

ei näinud, kes ja kus olid.

Värava poole sõitis võis telgjoonest natuke üle olla, kuna aia ääres on hekk, mis ulatub tee

peale. Mingit ohtu Reimo Saks kellelegi ei näinud, ta lükkas suuna sisse, et pöörata ära tee ja

värava vahele ja parkida puhvertsooni. Kuna traktori pöörderaadius on suurem kui 90 kraadi ei

ole enda sõiduvööndist tehniliselt võimalik pööret sooritada. Reimo Saks oli pööret sooritamas,

kui märkas puhvertsoonis politseiautot ringi keeramas, pidurdas äkki ja jättis traktori seisma.

Kui ta traktorist välja tuli, oli traktor PTA autoga kõrvuti, sealt tuli rahulikult välja XX, kes ei

tundunud üldse häiritud. Reimo Saks vaatas tüdrukud üle, tegi pildid nende riietest ja käeraua

jälgedest. Ta tahtis avaldust teha, kuid seda vastu ei võetud, sõideti minema.

Reimo Saks väitis, et transpordi kiirusel ei ole traktori esilaadurile kinnitatud haaratsit

liigutada, selgitades järgmist. Traktoril John Deere xxx on kaks kiirust, töökiirus kuni 20 km/h

ja transpordi kiirus kuni 50 km/h. Reimo Saks sõitis transpordikäiguga, kui sellega sõita, siis

lülitub hüdraulika süsteem välja, et sõidu ajal ei saaks haaratsid üles-alla liikuda, ükski

haakeseade ei saaks masina küljest eemalduda, jne. Et haaratseid kasutada, tuleb traktor

seisma jätta ja ümber lülitama töökiiruse peale. Sõites 50 km/h ei ole haaratseid võimalik

mehaaniliselt liigutada, kuid need võivad üles-alla liikuda tänu esisilla vedrustusele. Reimo

Saks tunnistab, et ta oli endast väljas, kui kuulis, et tüdrukutele pandi rauad peale, alaealine

tütarlaps pandi raudu, nad pandi külmale maale istuma. /tl 83- 88/

3. Paikvaatluse protokollist ja valdusesse sisenemise protokollist /tl 47-48 pöördel/ nähtub, et

PTA ametnikud XX, XX ja XX teostasid 05.10.2022 Kärpla külas, Kehtna vallas, Rapla

maakonnas 10.20 kuni 12:15 järelevalvetoimingut paikvaatlust ) xxx, juhatuse liige Reimo

Saks, suhtes. Kohal viibisid PPA Rapla piirkonnagrupi politseikomissar XX ja inspektor XX.

Vajadusepõhiselt lisandus politsei patrullteenistus. Kesk-Eesti politseijaoskonna

1-23-1176

patrullpolitseinik XX-i poolt koostatud valdusesse sisenemise protokolli kohaselt siseneti talu

territooriumile valdaja juuresolekuta, juures viibis XX. Sisenemine oli vajalik kuna PTA-l oli

vaja teostada kontroll. Reimo Saks, kes tuli kohale sündmuse lõpus, on protokolli

allkirjastanud.

4. Kannatanu XX, kellel oli ka enne 05.10.2022.a olnud tööalaseid kokkupuuteid

süüdistatavaga selgitas, et Reimo Saks on varem palunud teda taandada ja ähvardanud. Samuti

ei teinud Reimo Saks ametnikega koostööd, ei võtnud dokumente vastu jne. Kuna tulid

järjekordsed kaebused selle kohta, et loomad hulguvad, neil on tervisekontrollid ja analüüsid

tegemata, segamini on märgistamata, elavad ja surnud loomad, otsustati 05.10.2022 XX suhtes

järelevalve läbi viia. Kaasati politsei, kuna Reimo Saksa süüdistused ametnike suhtes on olnud

hirmutavad. Kui kohale jõudsid helistas XX Reimo Saksale, kes pani toru ära. Mingi aja

möödudes tulid kaks naisterahvast sõiduautoga Toyota, nad jäid väravasse autosse istuma. XX

näitas ametitõendit, tahtis kontakti luua, selgitas, miks on vaja kinnistule siseneda. Kui

ametnikud hakkasid territooriumile sisenema, tulid naisterahvad autost välja, neid takistama

ning politsei pidid jõudu kasutama. Ametnikud palusid politseil end saata, kui territooriumile

läksid, sest kartsid, et Reimo Saks võib seal olla. Kui Reimo Saks saabus, oli paikvaatlus

lõpetatud, ametnikud olid istunud autosse ja lahkumas. PTA ametiauto oli pargitud tee äärde,

üks ratas oli teepeenral, politseiauto oli selle taha pargitud. Kui Reimo Saks saabus olid

kannatanud kolmekesi autos, XX oli roolis, XX tagaistmel, XX kõrvalistmel. Saks saabus

suure rohelise traktoriga, algul sõitis oma teeservas, võttis suuna kannatanute peale, lisas

kannatanute auto suunas sõites järjest kiirust, vahetult enne pani haaratsid liikuma, need

liikusid vähemalt pool meetrit kindlasti. Haaratsid olid nii lähedal, et need oleks autot klaasi

piirkonda tabanud. XX karjatas, et autost välja, kui ta autost välja hüppas olid haaratsid

vahetult klaasi ees. Kannatanu sõnul oli Reimo Saksal kindel eesmärk, kui mitte surmata, siis

surmahirmu tekitada, kannatanu tundis, et tema elu oli reaalselt ohus. Traktor jäi risti PTA

auto nurga juurde seisma, keeras põiki teele. Reimo Saks tuli traktorist välja ja hakkas

kannatanu poole minema, kuid politsei sekkus. XX selgitab, et ta peaaegu karjus, hüppas keset

teed, see oli väga ja väga hirmutav, õudne ja traumeeriv, ta värises üle kere. Nad ei suutnud

kohe Tallinna poole sõita, läksid Raplasse politseijaokonnast abi paluma. Hirmutunne tekkis

siis, kui traktor võttis sunna nende auto suunas. /tl 60-64/

5. XX on Reimo Saksaga tööalaselt kokku puutunud alates 2016. aastast. Reimo Saks ei võta

dokumente vastu, ei täida ettekirjutusi, temaga on kogu aeg probleeme olnud. XX kardab

Reimo Saksa seoses ähvardustega tema ja tema pere suhtes, nii enne kui ka pärast juhtumit. Ka

pärast 05.10.2022.a on Reimo Saks ähvardanud, nende sisu ei oska otseselt öelda aga need olid

seoses kannatanu elu ja tervisega.

05.10.2022.a viisid läbi järelevalvetoimingu seoses vihjega, et loomade elu ja tervis on otseses

ohus. Tegid ametiabipalve politsei kaasamiseks, kuna oli hirm, et Reimo Saks on

territooriumil, arvasid, et ta võib neid füüsiliselt rünnata. Kui tallu saabusid seal kedagi ei

olnud, eelnevalt XX helistas Reimo Saksale ja XX saatis SMS-i. Reimo Saks vastas kõnele,

tema reaktsioon oli vaenulik, kannatanu sai sellest aru XX-i kommentaaride kaudu. Valdusesse

hakkasid koos politseiga sisenema kohe peale SMSi saatmist, temal oli rinnakaamera kaasas.

Sinna oli tulnud kaks naisterahvast, kes takistasid sisenemist, sõitsid autoga ette ja seisid

füüsiliselt XX-ile ette. XX ütles naistele põhjuse, miks nad seal on, kuid naised keeldusid neid

territooriumil laskmast, nad hakkasid ka politseile vastu. Reimo Saks saabus traktoriga kui

kannatanud olid juba autos ja valmistusid ärasõiduks. XX oli kõrvalistuja kohal, nägi tulemas

traktorit, mille kiirus võis olla 50 km/h, sõidustiil oli agressiivne, haaratsite liigutamist üles-alla

nägi varakult. Traktor hoidis vasakule poole teeserva, kus seisis PTA auto. Traktorit nägin juba

1-23-1176

kaugelt, aimas, et Reimo Saks on roolis. Haaratsid olid suunatud nende auto poole mootorist

akna ülemise ääreni. XX-i hüüde peale "välja", Harlse XX kraavi. Ta ei mäleta täpselt, kas

kukkus maha või jäi jalgele, aga peale seda istus kraavipervele, asfaldile enam ei läinud.

Hirmutunne tekkis, kui sai aru, et traktor kiirendab ja nende poole teeserva sõitis. / tl 64-66

pöördel /

6. XX-il oli samuti enne 05.10.2022.a sündmust olnud kokkupuuteid Reimo Saksaga. XX

kutsus ta kevadel kaasa karja kontrollima. Ka 05.10.2022.a läks ta kolleegidele appi. XX-i

ütlused selle kohta, mis toimus enne Reimo Saksa saabumist riimuvad XX-i ja XX ütlusega,

mistõttu ei pea kohus vajalikus neid refereedida. Reimo Saksale esitatud süüdistusega andis

XX järgmised ütlused. XX saatis Reimo Saksale sõnumi, et nad on lõpetanud, nad istusid

autosse, XX istus auto tagaistmel ning soovisid sõitu alustada, kui tuli traktor. XX nägi, et

orad tulevad tema suunas, ta ei näinud, kas orad liikusid, aga nägi juba seda, et ta on seal ora

otsas. Orad olid suunatud täpselt esiklaasist sisse, sinna, kus tagumisel istmel keskel inimene

istub. Orad olid kohe klaasist sisse tulemas, olid üle kapoti ääre. XX käratas, et välja nüüd ja

kohe, XX hüppas välja, seejärel avastas ennast kraavist välja ronimas. Ta tegi ka telefoniga

pildi, mille andis politseile, kuid pildi tegemise hetke ta ei mäleta. / tl 66 pöördel- 68 /

7. XX poolt tehtud pildilt on näha, millises asendis oli PTA sõiduk süüdistuses kirjeldatu

toimumise ajal. Pildilt on näha, et PTA sõiduk on pargitud teeservale nii, et selle rattad

asetsevad muru serval. PTA sõiduki uksed on lahti, näha on sõiduki sisemus ning selle

esiklaasi ülaserv, alla lastud päikesesirme näha ei ole. Samuti on pildil näha roheline traktor,

selle esilaaduri küljes oleva haaratsi kolme haru otsad paistavad üle PTA sõiduki katuse. /tl 40/

Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele Reimo Saksa ütlused selle kohta, et kaks

sõiduautot, mis olid tema suhtes vasakul pool teed, ei olnud tee äärde pargitud. Reimo Saksa

ütlustest nähtub, et PTA autos olid mingid kogud, ta ei näinud, kes ja kus olid, kuna

päikesesirmid olid all lastud. XX-i tehtud pildilt ei ole näha, et PTA sõiduki esiklaasi

päikesesirmid oleks alla lastud, seega ei vasta ka Reimo Saksa ütlused selles osa tegelikkusele.

Reimo Saks teadis, et tegemist on PTA sõidukiga, samuti teadis ta, kes PTA ametnikest

kohapeal olid ning nähes, et PTA sõidukis on mingid kogud, teadis Reimo Saks, et sõidukis on

PTA ametnikud.

8. Politseiametnik XX oli 05.10.2022.a kaasatud PTA töötajaid julgestama. Kohapeal proovisid

ametnikud Reimo Saksaga ühendust saada, helistasid talle, põhjendasid, miks helistavad,

soovisid minna kontrolli teostama, nad soovisid, et Reimo Saks oleks juures, ametnikud saatsid

ka sõnumi. Kuna Reimo Saks ei tulnud, ega võtnud ühendust, otsustati territooriumile sisse

minna. Kui ametnikud sisenema hakkasid tulid kaks naisterahvast autoga, nad tulid autost

välja, takistasid füüsiliselt ning tunnistaja otsustas patrulli kutsuda. Reimo Saks oli ühe

naisterahvaga telefoni teel ühenduses, kordagi ei mainitud, et ta tuleb kohale. Naiste suhtes oli

füüsilist jõudu oli vaja kasutada, kuna nad ei laskunud edasi liikuda, hüppasid ette, takistasid

füüsiliselt. Enne jõu kasutamist selgitasid politseiametnikud korduvalt tagajärgi aga nad ei

kuulanud, ütlesid, et ilma Saksata ei tohi keegi territooriumile minna. Mõlemad naised

toimetati territooriumilt välja, auto juurde, neile paigaldati käerauad. Kui naisterahvad olid

väljas, läks paarimees koos PTA ametnikega vaatlust läbi viima. Kui nad territooriumilt välja

tulid vabastati naised käeraudadest ning PTA ametnik saatis Reimo Saksale sõnumi, et nad

lõpetasid. PTA ametnikud istusid autosse, politseiametnikud olid samuti sõidukisse istumas,

kui XX nägi traktorit lähenemas. PTA ametnike auto oli pargitud paremale poole teeserva,

politseisõiduk oli taga. Traktor liikus kiirusega umbes 40-60 km/h ja haaratsid liikusid üles

alla, suund oli otse PTA ametnike auto suunas, kaldus sujuvalt kõrvale, ületas telgjoone, liikus

vastassuunavööndisse. Jäi mulje, et võib PTA sõiduki esiklaasist sisse minna, kui oleks

1-23-1176

kokkupõrge olnud. PTA sõiduki juht tuli sõidukist kiirelt välja, üritas liikuda üle tee, sellele

reageeris Reimo Saks, kes tegi äkkmanöövri ja pöörde tema suunas, nagu tahaks teda rünnata.

Traktor oli umbes 10-20 meetri kaugusel. PTA ametnik liikus tagasi, Reimo Saks jäi pidama

politseiauto juures. Kohapeal oli näha, et vähemalt PTA sõiduki juht oli hirmul, tunnistaja

hinnangul oli olukord ohtlik. Kui Reimo Saks oli seisma jäänud, läks ta naisterahvastega

rääkima. / tl 68 pöördel - 71/

9. Tunnistaja XX osales samuti politseiametnikuna PTA palvel 05.10.2022.a paikvaatluse

teostamisel. Tema ütlused selle kohta, mis toimus enne Reimo Saksa saabumist riimuvad

tunnistaja XX ütlustega. Kui järelevalve lõpule viidud läksid XX ja PTA ametnikud autodesse.

Tunnistaja nägi, et kaugelt tuleb päris suure hooga traktor, millel haaratsid. Traktor võttis

suuna PTA ametnike auto poole, haaratsid liikusid üles-alla, need oleks tabanud täpselt kapoti

pealt või allapoole, PTA auto oli traktorist umbes 10 m kaugusel, kui haaratsid liikusid. Traktor

hoidis pigem tee keskele, siis võttis suuna natuke PTA ametnike poole, vasakule. XX nägi

toimuvat PTA sõiduki taha pargitud politsei sõiduki kõrvaistmelt, tal tekkis hirm, tundis endale

ohtu ning hüppas autost välja. Nägi, et traktori roolis oli meesterahvas, kiirus oli traktoril 40-50

km/h, värava juures pidurdas järsult. Tunnistaja sõnul väljus PTA sõiduki juht enda poolt ning

teised kaks tulid sõidukist rahulikult välja, samal ajal, kui tema oma sõidukist väljus. / tl 71-73

pöördel /

10. XX, kes on süüdistatava endine elukaaslane ja laste ema, viibis 05.10.2022.a sündmuste

keskel. Kui PTA tuli 05.10.2022.a kontrolli tegema oli XX Reimo Saksaga telefoni teel

ühenduses. Reimo Saks ütles tunnistajale, et nad ei tohi siseneda enne, kui tema kohale jõuab.

XX ütles politseile ja ametnikele, et nad ootaksid kuni omanik kohale jõuab. PTA ametnikud ei

olnud sellega nõus, ütlesid, et nad sisenevad, neid ei huvita, kas lubatakse. Ametnikud ütlesid,

et neil on õigus, kirjalikult midagi ei näidanud. XX kirjeldab, kuidas ta koos alaealise tütrega

püüdis takistada PTA ametnike ja politseiametnike sisenemist kinnistule ning kuidas ja millist

sundi politseiametnike poolt nende suhtes rakendati. Reimo Saksale esitatud süüdistuse

asjaolude kohta ütles XX, et ta nägi, kui traktor saabus, sõitis tavalise kiirusega. Traktor liikus

enda sõidureas, kui ta pidurdas, jäi keset teed. Pidurdus oli äkiline, sest pööret ei saanud

korralikult teha, kuna PTA auto ja patrullauto olid ees. Autod olid tee äärde pargitud nii, et

traktoriga ei oleks olnud võimalik läbi minna. Kui traktor oli seisma jäänud, siis XX väljus

PTA autost juhi kohalt, läks auto tagant läbi teisele poole autot. / tl 79 pöördel- 82 /

11. XX, kellele süüdistatav on kasuisa, jõudis 05.10.2022.a koos emaga kohale, kui PTA

ametnikud hakkasid talu territooriumile tungima. Oli kolm ametnikku ja kaks politseinikku.

Ametnikud hakkasid territooriumile tulema, nemad üritasid takistada, sest enne Reimo Saksa

kohale tulekut ei tohtinud territooriumile minna. XX kirjeldab, kuidas ta koos emaga püüdis

takistada PTA ametnike ja politseiametnike sisenemist kinnistule, kuidas ta kokku kukkus ning

kuidas ja millist sundi politseiametnike poolt nende suhtes rakendati. Kui Reimo Saks kohale

jõudma hakkas läks tunnistaja vannide juurde. Ta kuulis traktori häält, märkas seda, kaugus oli

alla kilomeetri. Traktori pidurdamine tundus järsem olevat, äkilisi manöövreid ei näinud.

Tunnistajal ei jäänud muljet, et Reimo Saks oleks püüdnud tabada ametnike autot. Üks ametnik

tuli autost välja, liikus käru taha kuhugi, oli pigem rahulik./ tl 75 pöördel-79 /

12. Politseiametnike XX-i, XX ja XXi vormikaamerate salvestistelt /tl 54 salvestised ümbrikus

toimiku tagakaanel/ nähtu kinnitab süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlusi selle kohta,

mis toimus enne PTA ametnike sisenemist Reimo Saksa valdusesse. XX ja XX takistasid

Reimo Saksa korraldusel ametnike sisenemist kinnistule, nad ei allunud politseiametnike

korraldusele, mistõttu politseiametnikud rakendasid nende suhtes sundi ning toimetasid nad

1-23-1176

territooriumilt eemale. XX oli telefoni teel ühenduses Reimo Saksaga, kes oli toimuvaga

kursis.

13. Kaitsja poolt on kohtuistungile kutsutud XX, kes töötab hooldusjuhina XX OÜs ning on 10

aastat hooldanud põllumajandustehnikat. Süüdistatavat tunneb ta tööalaselt, on remontinud

tema traktoreid, ka traktorit John Deere mudel 6140R. Tunnistaja selgitas, et John Deere

6140R mudel tuleb esihaaratsiga juba tehasest. Haaratseid ei saa liigutada transpordiasendis, s.t

kui sõidad kiiremini, kui 20 km/h ei saa haaratseid liigutada. Seda piirangut ei ole sõidu ajal

võimalik maha võtta, et ei saaks tekitada ohtlikke olukordi peab masin piirangu maha

võtmiseks seisma jääma. Suurel kiirusel sõites võib välisel vaatusel näha, et haarats liigub, sest

esisilla vedrustus annab liikumisvõimaluse, olenevalt rehvi rõhust võib liikumisulatus olla 20-

30 cm. /tl 75 pöördel-79/. Seega ei ole kinnitust leidnud süüdistuse etteheide, et Reimo Saks

liigutas tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud kolmharulist tõstekahvlit üles-alla PTA-le

kuuluva sõiduauto suunas sõites.

14. Kaitsja esitas tõenditena kaks pilti /tl 89- 90/, millised tegi Reimo Saks oma traktorist

järgmisel päeval, näitamaks, et tee on kitsas ja traktoriga manööverdamine on raske. Kohus

nõustub, et kitsal teel võib traktoriga manööverdamine olla raske, kuid kõnealused pildid ei

veena kohut, et Reimo Saks oli sunnitud 05.10.2022.a tegema traktoriga kannatanute ja

politseiametnikest tunnistajate poolt kirjeldatud manöövri. Esimeselt pildilt võib näha, et

traktor sõidab oma suunavööndis ning teisel pildil on traktor kaldunud tee keskele või

vasakule. Teel seisab traktorist vasakul vastassuunavööndis sõiduk, mis peaks ilmselt asuma

kohas, kus 05.10.2022.a seisis PTA sõiduk. Samas on piltidelt näha, et see sõiduk ei ole

pargitud teeservale nagu seda oli PTA sõiduk. Kõnealused pildid on tehtud traktori kabiinist

ning kaamera on suunatud traktori esiosale, mistõttu võib vaatajale jääda petlik mulje, et

traktor katab kogu tee ulatuse, kuid vaadates piltidel tee äärde pargitud sõiduki suunas on näha,

et teel on piisavalt manööverdamisruumi.

15. Kaitsja poolt esitatud pildid ei kinnita Reimo Saksa ütlusi selles, et nähes tee äärde

pargitud kahte sõidukit, pidi ta traktoriga, mille esilaadurile kinnitatud kolmharulise tõstekahvli

liikumisulatus võib transpordiasendis olla üles-alla 20-30 cm, telgjoone ületama ja sõitma

kiirusel 40-50 km/h PTA sõiduki suunas, et selle juures järsult pidurdada pöörde sooritamiseks

kinnistu sissesõiduteele. Kohtu hinnangul on Reimo Saksa seesugused väited paljasõnalised ja

ennastõigustavad, ning ümber lükatud kannatanute ka politseiametnikest tunnistajate ütlustega,

milles põhjust kahelda ei ole. Tunnistajad XX ja XX ei näinud, et Reimo Saks oleks sõitnud

vastassuunavööndis, kuid tegemist on Reimo Saksale lähedastega, mistõttu tuleb nende

ütlustesse suhtuda kriitiliselt.

16. Käesolevas asjas ei saa kõrvale jätta Reimo Saksa poolt toimepandule eelnenud

sündmustikku. Reimo Saks oli kursis sellega, et PTA ametnikud sisenesid tema territooriumile,

vaatama sellele, et XX ja XX neid tema korraldusel takistasid. Politseiametnikud toimetasid

naised jõudu kasutades territooriumilt ära ning panid nende käed raudu. Reimo Saksa ütlustes

nähtub, et seda kõike korraldas XX. Reimo Saks oli ilmselgelt ärritunud, võimalik, et naiste

pärast mures, kuid tema ütlustest nähtuvalt oli pahameel (viha) ilmselgelt suunatud PTA

ametnike, eelkõige XX vastu, kellega oli suhted olid juba varem konfliktsed.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Reimo Saks, juhtides ratastraktorit John Deere 6140R

reg. märgiga xxx, mille esilaadurile oli kinnitatud kolmharuline tõstekahvel, sõitis tahtlikult

vastassuunas teepeenrale pargitud PTA -le kuuluva sõiduauto Toyota RAV4 reg nr xxx suunas,

milles istusid XX, XX ja XX. Reimo Saks oli teadlik, et tegemist on PTA sõidukiga, samuti

1-23-1176

teadis ta, et sõidukis istuvad PTA ametnikud.

18. Ratastraktori John Beere 6140R reg. märgiga xxx vaatlusel /tl 43-44 pöördel/ tuvastati, et

selle esilaaduri külge on kinnitatud kolmharuline tõstekahvel, mille kolm haru on tipust

teravnevad ja ca 80 cm pikkused ning asetsevad üksteise suhtes paralleelselt 60 cm vahedega.

Tegemist on seadeldisega, mille lähenemine suurel kiirusel tekitab põhjendatult hirmutunnet

elu ja tervise pärast.

19. Kahtlustavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Reimo Saks kahtlustatavana kinni

05.10.2022.a kell 13:20 Rapla linnas Alu teel järgmistel alustel: KrMS § 127 lg 2 p 1 alusel,

isik on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast; KrMS § 127 lg 2 p 2 alusel,

kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale, kui kuriteo toimepanijale ning KrMS § 127 lg

3 p 3 alusel, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. Reimo Saks vabastati 07.10.2022.a kell

09:54.

Reimo Saksa kaitsja esitas kaebuse, milles vaidlustas tema kahtlustatavana kinnipidamise ning

palus, viidates Eesti Vabariigi Põhiseaduse §- le 20 ning Euroopa inimõiguste ja vabaduste

kaitse konventsiooni artiklile 5, Reimo Saksa kahtlustatavana kinnipidamine õigusvastaseks

tunnistada. Kaitsja leiab ekslikult, et protokollis ei ole viidatud ühelegi kinnipidamise alusele,

mistõttu on protokoll motiveerimata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et

Reimo Saks on kinni peetud eelpool viidatud alustel. Kaitsja märgib õigesti, et KrMS § 127

lõikes 2 toodud alustel on isiku kahtlustatavana kinnipidamine menetleja kaalutusotsus ning

asjaolu, et Reimo Saksa ei peetud kinni kohe sündmuskohal, kell 12:15, vaid Raplas Alu teel

kell 13:20, ei muuda tema kinnipidamist ebaseaduslikuks. Kannatanu XX-i ütlustest nähtub, et

nad läksid kohe peale sündmust Rapla politseijaoskonda abi otsima. Reimo Saks peeti

kahtlustatavana kinni selle teabe alusel, s.h kannatanutelt saadud teabe alusel, mis oli politseile

tema kinnipidamise ajaks laekunud. Kohtu hinnangul ei olnud Reimo Saksa kahtlustatavana

kinnipidamine 05.10.2022.a õigusvastane ning see jäi lubatud 48 tunni piiresse.

20. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustusega ähvardamise eest, kui on olnud

alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamise sisuks on konkreetses kannatanus ettekujutuse

loomine võimaliku kahju, käesoleval juhul tervisekahjustuse, tekkimisest ja sellega temas

hirmutunde tekitamine. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud

sõnades, kuid kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine on võimalik ka teoga, millest kahju

tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada.

Reimo Saksa sõitis ratastraktoriga, mille esilaadurile oli kinnitatud kolmharuline tõstekahvel,

tahtlikult vastassuunas teepeenrale pargitud PTA sõiduki suunas, sõidukis istunud XX, XX ja

XX tajusid Reimo Saksa tegevusest tingituna reaalset ohtu oma elule ja tervisele, pidades

võimalikuks, et Reimo Saks võib ratastraktori tõstekahvliga nende sõidukisse sõita ja neile

seeläbi tervisekahjustusi tekitada.

Kuigi tõendamist ei leidnud süüdistuse väide, et Reimo Saks liigutas PTA sõiduki suunas

sõites tahtlikult traktori esilaadurile kinnitatud haaratsit, on kinnitust leidnud, et haarats liigub

sõidu ajal amplituudiga 20-30 cm üles-alla ning kahtlemata suurendas haaratsi üles-alla

liikumine kannatanutes hirmutunnet.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi

silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale. Tunnistaja XX-il, kes istus PTA sõiduki taha pargitud politsei

1-23-1176

sõiduki kõrvaistmel, tekkis hirm, ta tundis endale ohtu ja hüppas autost välja, kui nägi suure

hooga tulemas üles-alla liikuvate haaratsitega traktorit, mis võttis suuna PTA ametnike auto

poole. Kohtu hinnangul Reimo Saksa poolt ähvardusena toimepandud tegu tundub reaalne ka

igale keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale mida kinnitab XXi reaktsioon toimunule.

Reimo Saksa poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. Reimo Saks pani

kuriteo toime tahtlikult, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku

arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista.

Karistuse mõistmine

21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest

ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Reimo Saksa poolt toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd

keskmiseks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad, Reimo

Saks on varem kriminaalkorras karistamata. Arvestades Reimo Saksa suhtumist toimepandusse

ning karistust kergendavate asjaolude puudumist ei ole põhjendatud kergemaliigilise, s.o

rahalise karistuse mõistmine. Lähtudes Reimo Saksa poolt toimepandud kuriteo asjaoludest

leiab kohus, et kohaseks karistuseks on vangistus sanktsiooni keskmises määras.

Kohus mõistab Reimo Saksale KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest karistuseks

kuuekuulise vangistuse. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga, ning kohus peab võimalikuks

Reimo Saksa karistamist vangistusega sanktsiooni keskmises määras, jätab kohus temale

mõistetava karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Kuid Reimo Saksa poolt toimepandud

kuriteo asjaolusid arvestades, tegu oli suunatud ametnike vastu, kes olid oma tööülesandeid

täitmas, tuleb Reimo Saks allutada kriminaalhooldusele, tema käitumise üle kontrolli

teostamiseks ning tema õiguskuulekale käitumisel suunamiseks. Kohus kohaldab KarS § 74

lõikeid 1 ja 3 ning jätab vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kui Reimo Saks ei pane

üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lõigetes1-6 sätestatud

kontrollnõudeid.

Menetluskulud

22. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud

kaitsjale määratud tasu ning süüdmõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise

astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 2023. aastal

1087, 50 eurot.

Määratud kaitsjale määratud tasu on kohtumenetluses 374,40 eurot /tl 23-24/; 494,40 eurot /tl

34-35/; 1478,88 eurot /tl 91-92/ ja 460,56 /tl 11-112 / kokku 2808,24 eurot, neist kulud sõidule

ja sõidule kulutatud aja eest summas 248,64 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus Reimo Saksalt

välja menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu summas 2559, 60 eurot, ja sundraha

1087,50 eurot, kokku 3647,10 eurot. Kaitsja kulud sõidule ja sõidule kulutatud aja eest,

summas 248,64 eurot, jäävad riigi kanda.

1-23-1176

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik