2-22-4074/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4074

Kohtuasi

X hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2011/913

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i SEB Pank apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja (apellant): AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja KH

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude

poolte endi kanda jätmise osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata

ja menetluskulud hageja kanda.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Jätta X hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 175/2011/913 läbi vaatamata.

2.2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-22-4074

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 18.03.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud 08.04.2021) AS SEB Pank

vastu, paludes tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 175/2011/913. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja suhtes on käimas kohtutäitur Rannar Liitmaa juures täitemenetlus nr 175/2011/913,

milles sissenõudjaks on märgitud kostja. Nõude suuruseks on 78 583,28 eurot ning

täitedokumendiks on 11.03.2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-49765. Märgitud kohtuotsus

jõustus 19.04.2011. Täitemenetlust alustati 15.03.2011.

3. Täitedokumendist tulenev nõue on aegunud ja seetõttu on hagejal õigus nõuda sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 ei sisalda ammendavat

loetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluste kohta. Viidatud sätte alusel saab taotleda

täitemenetluse lõpetamist ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise juhul. Kuna praegu on

sissenõudja nõue aegunud, soovib hageja kõrvaldada nõude täidetavuse.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi

rahuldamata.

5. Täitedokumendist tuleneva nõudele aegumise kohaldamine ei käi läbi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise menetluse. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise

kohaldamiseks on seaduses ette nähtud konkreetne kord ning selleks oleks tulnud hagejal TMS

alusel esitada vastavasisuline avaldus kohtutäiturile või otse kohtule.

6. Hageja on valinud täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks muu

viisi, mis on kohut oluliselt koormavam kui täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise

täitemenetlusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu TMS alusel. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi toob kostjale kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, jättes nii täitemenetluse

lõpetamise- kui kohtumenetluse kulud kostja kanda. Hageja põhjendus, et sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamine on hagejale soodsam, on kostja kui sissenõudja suhtes

äärmiselt ebaõiglane ning ei ole olnud seadusandja eesmärk. Vastasel juhul ei oleks vastavat

muudatust seaduses tehtud ning konkreetset korda täitedokumendist tuleneva nõude täitmise

aegumise kohaldamiseks ette nähtud.

2-22-4074

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise kohtutäitur Rannar Liitmaa

menetluses olevas täiteasjas nr 175/2011/913 toimuvas täitemenetluses. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

8. Kohus tuvastas, et 11.03.2011 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-10-49765

mõistis Pärnu Maakohus hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust nr L070053481 tuleneva

põhivõla 46 788,64 eurot, intressi 3698,04 eurot, tagatisvara kindlustamiskulu 63,91 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 11 049,79 eurot ning viivise arvestatuna võla põhiosalt alates

08.10.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 8% aastas. Sama otsusega mõistis kohus

hagejalt kostja kasuks välja laenulepingust nr L080007841 tuleneva põhivõla 12 383,39 eurot

intressi 1287,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3312,19 eurot ning viivise arvestatuna

võla põhiosalt alates 08.10.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 9,5 % aastas.

Kohus kuulutas otsuse viivitamata täidetavaks. Kohtuotsus jõustus 19.04.2011. Kostja

avalduse alusel algatas kohtutäitur 15.03.2011 täitemenetluse asjas nr 175/2011/913 hagejalt

78 583,28 euro sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-49765.

9. Olukorras, kus kohtuotsusest kui täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, on võlgnikul

õigus saavutada täitemenetluse lõpetamine nii esitades kohtutäiturile või kohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (TMS §

481, § 2231), kui ka esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221).

Kohus möönis, et TMS § 481 lg 1 alusel kohtutäiturile või TMS § 2231 lg 1 alusel otse kohtule

avalduse esitamine on menetluslikult lihtsam ja tõenäoliselt ka vähem koormav, kuid kohtu

hinnangul ei saa vaatamata eeltoodule asuda seisukohale, et alates TMS § 481 ja § 2231

jõustumisest ei ole võlgnikul enam võimalust esitada TMS § 221 alusel kohtule sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi. Võlgnikul endal on võimalik valida, millisele õiguslikule alusele

tuginedes realiseerib ta enda õigust nõuda täitemenetluse lõpetamist täitedokumendist tuleneva

nõude aegumise tõttu.

10. Kohtuotsusest tuleneva nõude aegumine on selline alus, mis tekib pärast kohtulahendi

jõustumist. Võlgnikul on TMS § 221 lg 2 alusel õigus tugineda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamisel täitedokumendist tuleneva nõude võimalikule aegumisele.

Ka kohtupraktikas tuuakse välja, et võlgnikul on võimalik taotleda sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist muu hulgas täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu. Täitedokumendist

tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude

aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 16.12.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).

11. Vaidlusaluse otsuse jõustumise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust

kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS §

157 lg 2 kohaselt algab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg

kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist. Tsiviilasjas nr 2-10-49765 tehtud 11.03.2011 kohtuotsus jõustus

19.04.2011, mistõttu hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 19.04.2011 (TsÜS § 157 lg 2).

Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et nõude

aegumine on katkenud või peatunud. Kohtuotsusest tulenev 10-aastane aegumistähtaeg

(TsÜS § 157 lg 1) lõppes 19.04.2021. Eeltoodust tulenevalt on täiteasjas nr 175/2011/913

täitmisel olev kostja nõue aegunud ning nõude sundtäitmine on lubamatu TMS § 221 lg 1 järgi.

2-22-4074

12. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohtu hinnangul

oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane mõista temalt välja hageja menetluskulud. Hageja on

põhjustanud olukorra, kus kostja oli sunnitud laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks

kohtusse pöörduma. Hageja on võtnud kostja poolt esitatud hagi õigeks, tunnistades sellega

kostja nõuete põhjendatust. Vaatamata sellele, et hageja ei vaidlustanud kostja nõudeid,

ei asunud ta neid vabatahtlikult täitma. Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud sisulisi

vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohta. Sellest nähtub, et kostja

tunnistab nõude aegumist. Seega on usutav, et kostja ei oleks vaielnud täitemenetluse

lõpetamisele vastu ka juhul, kui hageja oleks esitanud kohtutäiturile TMS § 481 alusel avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kui

täituri juures alanud täitemenetluse lõpetamise vaidlus oleks jätkunud maakohtus (TMS §

2231), lahendanuks kohus seda hagita menetluses, kus poolte kulud on väiksemad, kui

hagimenetluse korras lahendatava vaidluse puhul. Vaatamata sellele valis hageja asja

läbivaatamise kulude seisukohalt kallima menetluse. Kohtu hinnangul otsustas hageja esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tõenäoliselt soovimatusest kanda täitemenetluse

kulusid.

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldamata jätta.

14. Maakohus on oluliselt rikkunud nii materiaal- kui ka menetlusõigusnorme ning jõudnud

valele lõppjäreldusele. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega selle kohta, et hagejal oli

võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi nõude aegumise kohaldamiseks.

Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahend oli tehtud ajal, kui ei olnud ette nähtud TMS §

2231 erikorda täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise avalduse esitamiseks. Alates

01.04.2021 kehtima hakanud TMS § 48¹ ja TMS § 223¹ on eriregulatsioonid, millest tuleks

täitedokumendist tuleneva aegumise kohaldamisel lähtuda, et kaoks ära olukord, kus võlgnik

saaks esitada täitedokumendist tuleneva aegumise kohaldamiseks hagi TMS § 221 alusel ja

pääseda seeläbi ka täitekuludest.

15. Nii TMS § 48¹ lg 1 alusel kohtutäiturile kui TMS § 2231 lg 1 alusel otse kohtule nõude

täitmise aegumise avalduse esitamisel on ette nähtud aegumise kohaldamisel täituritasude

jätmine võlgniku kanda. Kui nõustuda maakohtu käsitlusega, et võlgnikul on lisaks eeltoodud

kahele võimalusele õigus esitada aegumise kohaldamiseks ka sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, toob see kaasa selle, et täitekulud jäävad alati sissenõudja kanda, kuna TMS

§ 221 lg 4 ei võimalda jätta hagi rahuldamisel täitekulusid võlgniku kanda.

16. Kohtu poolt täitedokumendist tuleneva nõude aegumise kohaldamiseks hagi rahuldamine

TMS § 221 alusel viitab kohtu seisukohale, et täitemenetlus oli lubamatu juba selle algusest

peale, s.o antud kaasuse puhul alates 15.03.2011. Tegelikkuses oli aga täitemenetlus perioodil

15.03.2011 kuni 15.03.2021 lubatud, seega ei esine TMS § 221 aluseid täitemenetluse

lubamatuks tunnistamiseks.

17. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegunuks lugemiseks TMS § 221 alusel esitatud

hagi rahuldamine tooks kaasa kohtupraktika, mis annaks võlgnikele edaspidi soodsama viisi

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks, mis tooks omakorda kaasa

kohtute suure töökoormuse ning sissenõudjatele kulu suurenemise seoses täitekulude tasumise

kohustusega. See ei ole õiglane ega ka seadusandja mõte ning selle vältimine oli muuhulgas ka

TMS muutmise eesmärk. Seletuskiri kinnitab, et seadusandja mõtteks oli enam mitte

2-22-4074

võimaldada nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, vaid ainus viis aegumise kohaldamist kohtult taotleda on esitada avaldus

TMS § 2231 lg 1 alusel, mis tuleb lahendada hagita menetluses.

Vastustaja seisukoht

18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

19. Hageja leiab, et maakohus ei ole materiaalõiguse kohaldamisel eksinud. Maakohtu otsuse

aadressil märgib hageja, et mõnevõrra ebaõige on maakohtu otsuse põhjenduste punktis 9.2

toodu. Maakohus tõi esile, et hageja on palunud 10.03.2022 avalduses kostjal esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu, kuid sissenõudjal ei

ole vastavat kohustust. Kui esineb täitemenetluse lõpetamise alus, peaks menetluse lõpetamise

initsiatiiv lähtuma eelkõige võlgnikust, kuna tema on eelduslikult see, kes on huvitatud

menetluse lõpetamisest kiiremas korras. Hageja hinnangul on maakohus sellistes järeldustes

eksinud. Kui täitmisel on aegunud nõue ja hageja on palunud selle sundtäitmine lõpetada, siis

ei peaks olema vaid võlgniku initsiatiiv selles olukorras reageerida. Samuti ei ole asjakohased

maakohtu ja kostja väited, et kuna tegemist oli õigeksvõtul põhineva otsusega ja seda täitma ei

asutud, siis menetluskulud või täitemenetluse kulud peaksid jääma alati võlgniku kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi läbi vaatamata jätta. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses.

21. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja suhtes on alustatud täitemenetlust ja täitedokumendiks

on 11.03.2011 hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus, mis on jõustunud 19.04.2011. Pooled

vaidlevad selle üle, kas hageja on kasutanud antud otsusest tuleneva nõude aegumise

tuvastamiseks kohast õiguskaitsevahendit. Maakohus leidis, et võlgnikul on õigus saavutada

täitemenetluse lõpetamine nii esitades kohtutäiturile või kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 481, § 2231),

kui ka esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on käesoleval juhul kohaldanud vääralt

materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgnikul on

valikuõigus, kas saavutada täitemenetluse lõpetamine esitades avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (TMS § 481, § 2231) või

esitades kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221).

22. Alates 01.04.2021 kehtiva TMS § 481 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse

nõude täitmise aegumise tõttu, kui: võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (p 1); jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist

tuleneva

nõude

esimest

korda

täitmiseks

esitamisest

on

möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg ja; sissenõudja ei vaidle

täitemenetluse lõpetamisele vastu. Alates 01.04.2021 kehtiva TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib

võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu,

kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda

täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg.

2-22-4074

Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

alates 01.04.2021 võlgnikul valikuõigus, kas esitada täitedokumendist tuleneva nõude

aegumise tuvastamiseks avaldus kohtutäiturile või kohtule. Sellesse valikuõigusse ei kuulu

alates 01.04.2021 enam hagiavalduse esitamine TsMS § 221 lg 1 alusel. Maakohus tugines oma

järelduste tegemisel Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-141-13, mis oli tehtud enne 01.04.2021 (kui

jõustusid TMS § 481 ja TMS § 2231). Riigikohus leidis selles asjas, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi võib võlgnik esitada ka siis, kui nõue on aegunud (RKTKo 16.12.2013, 3-2-

1-141-13, p ). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav

alates 01.04.2021, mil täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tuvastamiseks hakkas

kehtima erikord. Maakohus leidis, et selline erikord ei välista võimalust võlgnikul valida, kas

esitada kohtule TMS § 2231 kohane avaldus või TMS § 221 lg 1 kohane hagiavaldus.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Varasema regulatsiooni kohaselt tuli tsiviilnõuetes

aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks võlgnikul esitada maakohtule hagi sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks,

kuna

TMS

ei

võimaldanud

kohtutäituril

(erinevalt

süüteomenetlusest tulenevatest riigi rahalistest nõuetest) lõpetada täitemenetlust tsiviilnõudes

aegumise kohaldamisega (täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu 315 SE seletuskiri (eelnõu 315 SE seletuskiri)). Seejuures

on eelnõu 315 SE seletuskirjas märgitud, et tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse

menetlusega, vaid võlgnikul on õigus valida, kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada

avaldus kohtutäiturile.

23. Hageja väitel ei ole eelnõu 315 SE seletuskirjas märgitud, et TMS § 221 lg 1 järgne hagi

oleks täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul keelatud esitada. Ringkonnakohus

nõustub, et otsesõnu see küll tõesti nii märgitud ei ole, kuid eelnõu seletuskirjast nähtub, et

seadusandja eesmärk sellise erikorra kehtestamisel ei olnud selline, et lisaks õigusele valida,

kas pöörduda avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile, on võlgnikul veel ka

võimalus esitada aegumise tuvastamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Eelnõu

seletuskirjas on märgitud järgmist: „Seaduse eesmärk oli võimaldada inimesel kiiremini ja

väiksemate kuludega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ning vähendada

seeläbi kohtutesse esitatavate avalduste hulka. /…/ Planeeritavad muudatused võimaldavad

võlgnikul esitada edaspidi avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu. Avalduse esitamine kohtutäiturile ja vajadusel kohtule hagita menetluses on

võlgniku jaoks lihtsam ja odavam, kui hagiavalduse esitamine kohtule sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks /…/ Kohtumenetlus on inimese jaoks üldiselt kauge ja hoomamatu. Selleks et

muuta kohtumenetlus inimesele lihtsamaks ja vähem koormavaks ning kohtu jaoks asja

lahendamine paindlikumaks, nähakse eelnõuga ette sellise asja lahendamine edaspidi hagita

menetluses. Tegemist on uue hagita asja liigiga, mis võimaldab kohtul menetleda asja

paindlikumalt ja väiksema kuluga. /…/ Muudatuse kohaselt tekib võlgnikul valik, kas pöörduda

avaldusega otse kohtusse või esitada avaldus kohtutäiturile.“ (eelnõu 315 SE seletuskiri). TMS

§ 223 lg 4 osas märgitakse seletuskirjas, et „Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus

nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneks võlgnik täitekulude kandmise kohustusest,

tähendaks see kohtutäiturile tasuta töö tegemist ja täitekulude enda kanda jätmist.“ (eelnõu 315

SE seletuskiri). Ehkki seaduse eesmärk oli uue võimaluse loomine võlgnikule, saab eelnõu

seletuskirjast kolleegiumi arvates üheselt järeldada, et seadusandja tahe oli luua uus

menetlusliik ja vältida lisaks ka olukorda, kus võlgnik ei vabaneks täitekulude kandmise

kohustusest (mis TMS § 221 lg 1 kohase hagi rahuldamise puhul juhtub). Sellisele seadusandja

tahtele viitab otseselt eespool viidatud eelnõu seletuskirjas märgitu, mille kohaselt nähakse

eelnõuga ette sellise asja (täitedokumendist tuleneva nõude aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamine) lahendamine edaspidi hagita menetluses. Eelnõu seletuskirjas ei ole märgitud, et

2-22-4074

edaspidi (alates 01.04.2021) oleks võimalik sellist nõuet esitada ka TMS § 221 lg 1 kohase

hagiavaldusega hagimenetluses.

24. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui võimaldada võlgnikul esitada TMS § 221 lg 1 sätestatud

hagi ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul, asuksid võlgnikud seda ära kasutama

selleks, et täitemenetluse kuludest pääseda ja kulud jääksid sissenõudja kanda. Selline lahendus

oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane ja seadusandja tahtega vastuolus.

25. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt asjas nr 2-22-2463 (milles samuti võlgnik

esitas nõude aegumise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi) leidnud, et sellistel

asjaoludel ei ole kohane õiguskaitsevahend hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tuleb esitada TMS § 2231 kohane

avaldus kas kohtutäiturile või kohtule (TlnRnKo 27.01.2023, 2-22-2463, p-d 15 ja 16). Ka

käesolevat asja lahendav ringkonnakohtu koosseis pooldab sellist seisukohta. Viidatud asjas

jättis maakohus hageja hagiavalduse läbi vaatamata ja ringkonnakohus nõustus sellega.

Sarnaselt viidatud asjaga, leiab ringkonnakohus ka käesolevas asjas, et hageja 18.03.2022

hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga pole taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

26. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse. Seega saab hageja pöörduda uuesti kohtusse TMS § 2231 lõikes 1

nimetatud avaldusega hagita menetluses.

27. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab uue otsusega hagi

läbi vaatamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata kostja ülejäänud apellatsioonkaebuse

väidetele ja ka hageja kriitikale kohtuotsuse p 9.2 aadressil.

28. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ning hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust

maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 168

lg 2 alusel hageja kanda.

29. Maakohus ei ole kostja menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud. Seetõttu

jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu

otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (RKTKo 28.11.2017, 2-13-37940, p 14.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg