2-21-10593/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10593

Tsiviilasi

Y.V hagi Y.K ja C.M vastu kinnistute omandi

üleandmiseks kohustamiseks

Hagihind

nõuded kostja I vastu 65 000 eurot

nõuded kostja II vastu 70 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Y.V (isikukood XXX)

Hageja esindaja: Tamara Vologžanina (e-post xxx)

Kostja I: Y.K (isikukood XXX)

Kostja I esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva (e-

post yulia@clarusab.ee)

Kostja II: C.M (isikukood XXX)

Kostja II esindaja: Valeria Titova (e-post xxx)

Kohtuistungi aeg

02.01.2024

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Y.V nõue kohustada Y.Kt tahteavalduste andmiseks korteriomandi

asukohaga JJJ, omandi üleandmiseks Y.Vle.

3. Jätta rahuldamata Y.V nõue kohustada C.Mt tahteavalduste andmiseks kinnisasja

asukohaga PPP, omandi üleandmiseks Y.Vle.

4. Jätta kõik menetluskulud Y.V kanda.

5. Mõista Y.Vlt välja menetluskulu 8 308,95 eurot Y.K kasuks.

6. Mõista Y.Vlt välja menetluskulud 7 708,09 eurot C.M kasuks.

7. Y.Kle ja C.Mle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y.Vl tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

8. Tühistada 19.10.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-10593 kohaldatud hagi tagamise

abinõud, millega kohus määras kinnistusraamatusse registriosadesse xxxxxx ja xxxxxx

eelmärke ja märkuse kandmise.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Kostjad I ja II on W tütred. 16.12.2020 kinkelepingutega kinkis W kostjale I korteriomandi

asukohaga JJJ ning kostjale II suvila asukohaga PPP. Kostjad lubasid Wle tema eest hoolitseda, kui

ta teeb nende kasuks kinkelepingud. W oli raskesti haige, tal oli diagnoositud diabeet ja maovähk.

Kostjad W eest piisavalt ei hoolitsenud. Wl oli 04.01.2021 operatsioon. Alates 2021.a. jaanuarist

kuni maikuuni käisid kostjad W külastamas kõigest paar korda nädalas, et tuua talle nädalaks toitu.

Toitu nad ei valmistanud, kuigi W tundis ennast halvasti, tal oli nõrkus, iiveldus ja peapööritused.

Kostjate toodud toit oli Wle määratud dieediga sobimatu. Ka jalutamas kostjad Wga ei käinud,

kuna neil oli pidevalt kiire. 2021.a. jaanuarist kuni maikuuni W ei käinud üldse jalutamas ega duši

all, kuna selleks tal oli vaja teiste isikute abi, W magas määrdunud voodipesul (voodipesu vahetati

selle aja jooksul ainult üks kord), korterit keegi ei koristanud. Wl oli selle aja jooksul mikroinfarkt.

Kostjad külastuste vahel ainult helistasid Wle ja saatsid sms-e. 2021.a. aprilli lõpus selgus, et vale

toidu pärast Wl tekkis tüsistus ning 29.04.2021 talle tehti uus operatsioon. W tundis, et tütred

lihtsalt ootavad tema surma, mida pidas tänamatuse väljenduseks. 2021.a. jaanuaris oli W oma

abikaasaga (so hagejaga) tülli läinud ja ta kodust minema ajanud. Mais leppisid W ja hageja ära,

pärast mida lõpetasid kostjad Wga üleüldse igasuguse suhtlemise. Kui W eest asus hoolitsema

hageja, siis tema enesetunne paranes. Kostjad suhtusid W abikaasasse mittelugupidavalt,

meelestades W hageja vastu ning keelates tal käia kostjale II kingitud suvilas. Vastu meelestamine

ilmnes sellest, et alati peale kostjatega suhtlemist muutus W suhtumine hageja suhtes ärritunuks.

11.05.2021 tegi W avalduse kinkelepingutest taganemiseks. W pärast seda püüdis kostjatega kokku

leppida, et W ja tema abikaasa kasuks kantaks korterile ja suvilale isiklik kasutusõigus, millest

kostjad keeldusid. Ka seeläbi väljendasid kostjad jämedat tänamatust. 28.11.2021 W suri. Hageja

on tema pärija. Pärast W surma püüdsid kostjad takistada hagejal matustel osalemist, mis samuti on

käsitletav jämeda tänamatusena. Kostjad tühistasid kõik hageja poolt matuste ettevalmistamiseks

tehtud toimingud ja hakkasid ise sellega tegelema. Kostja II küsis hagejalt matustelt, et milleks sa

siia ennast vedasid. Pärast W surma kostjad nõudsid hagejalt korteri ja suvila võtmeid. Kui hageja

keeldus sellest, siis kostjad vahetasid korteril luku ja suvilas panid ette tabaluku. Suvilasse ja

korterisse jäid hageja ja W asjad, mis on tagastamata. Hageja on seisukohal, et kinkelepingutest on

seoses kostjatepoolse jämeda tänamatusega kehtivalt taganetud, mistõttu on kostjatel kohustus

kingitu tagastamiseks.

Hageja palub hagiga:

1.1. kohustada kostjat I andma tahteavaldus hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja

I annab kinnistu JJJ, registriosa nr xxxxxx, omandiõiguse üle hagejale;

1.2. kohustada kostjat I andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx omanikukande

muudatuse tegemiseks, mille kohaselt kostja I korteriomandi omanikuna kustutatakse ja tema

asemel kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja;

1.3. kohustada kostjat II andma tahteavaldus hagejaga asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega

kostja II annab kinnistu PPP, registriosa nr xxxxxx, omandiõiguse üle hagejale;

1.4. kohustada kostjat II andma nõusolek kinnistu registriosa nr xxxxxx omanikukande muudatuse

tegemiseks, mille kohaselt kostja II kinnistu omanikuna kustutatakse ja tema asemel kantakse

kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse hageja.

Kostjate seisukohad

2. Kostja I vaideb hagile vastu. Kostja I ei ole olnud W suhtes tänamatu. Poolte vahel puudus

kokkulepe selle kohta, et kostja I hakkab W ööpäevaringselt abistama (kostjal I on pere ning 4-

aastane laps). Vaatamata sellele on kostja I W aidanud, tema eest hoolitsenud, koristanud korteris

ja toonud toitu. Perioodil jaanuar-mai 2021 külastas kostja 1 W peaaegu iga päev. Kostja I hagejale

teravamaitselist toitu ega konserve ei ostnud, seda tegi hageja ise. Kostja I tegi hagejale süüa ise

või ostis toitu haigla kohvikust, kus kostja I ise sel ajal töötas. Tegemist oli haiglas pakutava

toiduga, mis ei tohi olla rasvane, vana, teravamaitseline vms. W ise vaatamata maovähi diagnoosile

suitsetamist ei lõpetanud. Ei vasta tõele, nagu W oleks olnud lamav haige. W käis ise poodides,

suvilas, kasutas sõiduautot, käis arstide juures. Hagile lisatud fotod koristamata korterist on tehtud

sellel ajal, kui hageja oli W juurde tagasi kolinud. Kinkelepingus leppisid pooled kokku, et lepingu

ese on ja jääb kinkija valdusesse ja kasutusse. Sellega olid kinkija huvid kaitstud ning W ka

kasutas korterit oma elu lõpuni. Lepingus on eraldi välja toodud, et notar selgitas isikliku

kasutusõiguse seadmise võimalust, kuid kinkija sellest loobus. Kostja I on mh külastanud ja

aidanud W suvilas. Kostja I ei ole jätnud hagejale tema korterisse jäänud asju tagastamata, hageja

ise ei ole oma asjadele järgi tulnud. W surmast hageja kostjaid ei teavitanud. Hageja üritas

korraldada W matmise kiiresti ilma ärasaatmiseta. Kostjad korraldasid Wle väärika matuse. Kostja

I palub jätta hagi rahuldamata.

3. Kostja II vaidleb samuti hagile vastu. Asjassepuutuvate kinkelepingute initsiatiiv tuli W, mitte

kostjate poolt. Mingisugust eelnevat kokkulepet selle kohta, et vastutasuna hoolitseb kostja II

hageja eest, ei olnud, seda tingimust ei sisaldunud mh kinkelepingus endas. Kostja II juba enne

kinkelepingu sõlmimist hoolitses W eest ning oleks seda teinud ka kinkelepinguta. Kostja II sai W

diagnoosist teada 2020.a. augustis. Kostja II sõitis peale tööd igapäevaselt suvilasse, kus W 2020.a.

sügisel elas, et süstida talle ravimeid. Enne kui hageja Wga ühisest elukohast jaanuaris lahkus, oli

Wle 21.12.2021 (mitte 04.01.2021) kuupäevaks määratud plaaniline maooperatsioon, mis jäi

tegemata, sest operatsiooni käigus tuvastati, et kasvaja on opereerimatu. Pärast seda hoolitses

kostja II W eest, käis tema juures pidevalt, töötles ja desinfitseeris haava. Kostjad ei ole

häälestanud W hageja vastu, Wl oli hagejaga konflikt 2021.a. jaanuaris, sest hageja sai teada

kinkelepingute sõlmimisest. Samuti süüdistas W hagejat suvilast asjade varastamises, sellega

seoses otsustaski kostja II lubada hagejat suvilasse ainult koos Wga. Alates jaanuarist 2021 kuni

maikuuni hoolitsesid kostjad W eest pidevalt ning külastasid teda peale tööd vaheldumisi. Kostjad

tõid süüa, vahetasid voodipesu ja koristasid korterit. Seoses sellega, et kostja I elab W läheduses,

külastas tema tihedamini. Kostja II külastas W harvemini ka seetõttu, et töötas asjassepuutuval

perioodil covid osakonnas, mistõttu eelistas ta suhtlemist Wga telefoni teel. Mh oli W seoses oma

tervisliku seisundiga riskirühma kuuluv isik. Ei vasta tõele hageja väide, justkui 2021.aasta

jaanuarist kuni maikuuni ei käinud W üldse jalutamas. W liikus vabalt, käis õues ja poes, sõitis

pidevalt suvilasse ja kostja I töökohta (kostja I töötas haigla kohvikus ning hageja käis väga tihti

tema juures söömas). Ka duši all käis W iseseisvalt. Kostja II on alati tundnud muret selle üle,

mida W sööb, mistõttu valmistas talle suppe, püreesid, juurvilju, kuid kahetsusväärselt Wle kostja

II valmistatud toit enamikel juhtudel ei sobinud, ta eelistas seda, mida on kogu oma elu söönud:

praetud, küpsetatud ja rasvast toitu. Ta käis ise poes ja ostis, mis talle meeldis. 2021.a. aprillis aitas

kostja II korraldada, et W võetaks haiglasse. Kostja II küsis hagejalt W matustel, et miks ta tuli,

kuna oli solvunud, et hageja kavatses W matta ebaväärikal viisil ja kellelegi teatamata. Oma

suvilasse jäänud asjadele hageja järgi ei ole tulnud. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. Esitatu kohaselt sõlmisid 16.12.2020 kostja I ja W lepingu (dtl 15-21), millega W kinkis kostjale I

korteriomandi asukohaga JJJ. Samuti 16.12.2020 sõlmisid W ja kostja II lepingu (dtl 27-33),

millega W kinkis kostjale II kinnistu asukohaga PPP. Kinkelepingute esemete omand on kostjatele

üle läinud (väljavõtted kinnistusraamatust dtl 22-26, 34). 11.05.2021 tegi W avalduse mõlemast

kinkelepingust taganemiseks ning avaldas, et soovib sõlmida lepingud kinkelepingute esemete

omandi tagastamiseks 28.05.2021 (dtl 72-76, dtl 77-81). Mõlemad kostjad said

taganemisavaldused kätte 27.05.2021, kuid 28.05.2021 notaribüroosse lepingute sõlmimiseks ei

ilmunud (notari õiendid dtl 82, 83). 28.11.2021 W suri. Hageja on W pärija (pärimistunnistus dtl

296-298). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Hageja nõuab kostjatelt kinkelepingute alusel

saadu tagastamist.

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust

taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva

seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt

isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja

saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära.

6. VÕS § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule

(kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale

või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS

§ 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme

alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3

ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist

lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud

kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Pooled vaidlevad, kas kostjad on

näidanud kinkija või tema abikaasa vastu üles jämedat tänamatust.

7. Riigikohus on selgitanud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija

taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi

jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist,

kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See

tähendab, et kui kingisaaja oma (seaduslikku) õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt

kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks.

Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla

mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p

1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. /…/ Käitumise pidamine

jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda

kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset

hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (3-2-1-153-06, p 12).

8. Hageja on heitnud kostjatele ette kinkija eest piisaval määral hoolitsemata jätmist. Pooled ei vaidle,

et W oli kinkelepingute sõlmimise ajal raskesti haige, tal oli diagnoositud maovähk. Tõendamaks,

et lepingute sõlmimise initsiatiiv tuli Wlt, on kostja II esitanud sõnumivahetuse (dtl 249-250, tõlge

dtl 416), nimetatu teavet selle kohta, mis eesmärgil soovis W kinkelepingud sõlmida, ei sisalda. W

11.05.2021 avalduse (dtl 590-593, tõlge dtl 564) kohaselt oli ta arvestanud, et pärast kinke saamist

hakkavad kostjad tema eest vajalikul määral hoolitsema. Kohtule on esitatud Q seletus (dtl 565-

566, tõlge dtl 567), mille kohaselt oli Q W ja tema abikaasa peretuttav, koos käidi jalutamas.

Jalutati ümber maja, W hoidis jalutamise ajal abikaasast kinni, kuna tal olid tugevad pearingluse

hood. W jutustas Qle kuidas ta elas enne kui abikaasa tuli tema juurde tagasi: tütardel ei olnud aega

tulla toitu valmistama, aidata käia duši all, jalutada, üks tütar tõi aeg-ajalt töö juurest sobimatut

toitu; kui Wl oli jõudu, siis käis ta ise poes, ise sõitis arsti vastuvõtule, olgugi et tundis ennast

halvasti ja pea käis ringi, tütred peamiselt helistasid ja kirjutasid sms-e; W enesetunne paranes, kui

teda asus hooldama abikaasa.

9. Kohtule esitatud C seletuse (dtl 166-167) kohaselt on C kostja I endise tööandja U OÜ juhataja;

2021.a. algusest töögraafiku koostamisel arvestati sellega, et kostja I hooldab oma isa, mistõttu

võimaldati kostjal I vajadusel tööle tulla hiljem, tööpäeva jooksul vajadusel viia isa arsti juurde

ning osta isale kaasa sööki talle sobival kellaajal. Alates 2021.a. maist kostjal I võimaldati tööle

tulla varem, et oleks võimalik mõistlikul kellaajal külastada igapäevaselt isa ja jõuaks ka perega

olla. Kostja I isa käis vahel ka kohvikus koha peal söömas (U OÜ kohvikud asuvad XXXhaigla

majades). Ka kostja I endise kolleegi S seletuse (dtl 168-169, digitaalselt allkirjastatuna dtl 393-

394) kohaselt kostja I isa käis 2021.a. jaanuarist maini U OÜ kohvikus kas koha peal söömas või

andis kostja I talle toidu kaasa, söögi eest maksis kostja I. Ka teise kolleegi Z seletuse (dtl 171)

kohaselt ostis kostja I isa jaoks toitu kohvikust kaasa, isa käis ka koha peal söömas, ühel korral

(28.01.2021) viis Z kostja I palvel pakitud toidu xxx tee xx aadressil, kus kostja I isa elas. Z on

pealt kuulnud ka suhtlemist kostja I ja kostja I isa perearsti vahel. See toimus siis, kui isa perearst

käis haigla kohvikus lõunatamas. Kostja I küsis temalt isa tervise kohta ja soovis saada nõuandeid.

Ka kolleeg Õ seletuse (dtl 175) kohaselt nägi tema kostja I isa kohvikus söömas ja et kostja I

pakkis toitu kaasa, et viia isale; samuti kuidas kostja I helistas, et panna isale arstiaegu. Õ töötas U

OÜ-s kuni 2020.a. novembrini. Kostja I abikaasa E.Y.K seletuse (dtl 173) kohaselt kostja I on

haiguse diagnoosimise hetkest isa aidanud, E.Y.K on pidanud varem töölt lahkuma, et lapsele

lasteaeda järgi minna, sest kostja I sõitis pärast tööd isa juurde. Ta viis peaaegu iga päev talle süüa,

koristas korterit ning pesi nõusid. Kostja I on esitanud ka sõnumivahetused abikaasa ja sõbrannaga,

milles on kajastatud isa eest hoolitsemist (dtl 179-183, tõlge dtl 380-384).

10. Kohtule esitatud M seletuse (dtl 266-268, tõlge dtl 265, digitaalselt allkirjastatuna dtl 410) kohaselt

M töötas koos kostjaga II haiglas. Kostja II pidas seoses oma isa haigusega Mga sageli nõu õige

toitumise üle, kostja II rääkis, et üritab kontrollida isa toitumist ja ravimise võtmist, kuid isa ei

täida alati tema soovitusi ega taha dieeti pidada, ta suitsetab palju ja palub endale osta sigarette ja

kokakoolat. Kostja II rääkis ka sellest, kuidas nad õega ostavad isale toiduaineid ja ravimeid ning

aitavad teda psühholoogiliselt. Mle teadaolevalt kostja II rääkis mitu korda onkoloogiga, et isa

võetaks haiglasse. M arutas kostjaga II, mida ja kuidas teha, et kostja II elu mugavam oleks. Kostja

II teise kolleegi N seletuse (dtl 271, tõlge dtl 269) kohaselt N nägi kuidas kostja II käis pärast tööd

isa külastamas ja viis talle toiduaineid - kuna N elab ka xxx teel, siis kostja II viis tema ühtlasi

koju. N ka kuulis, kuidas tööpäevade jooksul kostja II pidas ühendust isaga ja küsis, kas ta on

tablette võtnud, suhkrut ja vererõhku mõõtnud jms. Kostja II ka helistas onkoloogile, et isale

tehtaks gastroskoopia. Kostja II kolleeg E.A seletuse (dtl 272, tõlge dtl 273, digitaalselt

allkirjastatuna dtl 414) töötab tema LTKH-s arstina ja kostja II 2021.a. jaanuarist märtsini küsis

temalt nõu seoses isa tervisega, küsimused puudutasid operatsioonieelset ja -järgset hooldust ja

ravi. Kostja II on esitanud ka oma telefoni kuvatõmmise, millelt nähtuvad kostja II korduvad kõned

onkoloogile aprillis ja mais (dtl 274). Kostja II tütre V seletuse (dtl 252, tõlge dtl 251, digitaalselt

allkirjatatult dtl 408) kohtaselt kostja II kogu talve ja kevade aitas W, valmistas kodus suppi ja viis

talle seda purgiga, igal õhtul helistas talle ja käis tema juures pärast tööd. Kostja II tuttava O

seletuse (dtl 261, tõlge dtl 259) kohaselt O käis koos kostjaga II 2021.a. kevadel Wl suvilas

aiatöödel abiks - aitas maha võtta vanad põõsad ja koristada oksad. Kohus on seisukohal, et

ainuüksi asjaolu, et suvilanaaber S.Z seda ei näinud (seletus dtl 568, tõlge dtl 569), ei anna alust

pidada O seletust ebausaldusväärseks.

11. Kohus leiab, et viidatud tuttavate ja pereliikmete seletused lükkavad ümber väite, justkui oleksid

kostjad piirdunud peamiselt üksnes Wle helistamise ja kirjutamisega, ega olnuks teda oluliselt

muul viisil abistanud, isegi kui W ise nii Qle väitis. Kostja I korraldas viidatud tõenditest nähtuvalt

seoses Wga koguni terviklikult ümber oma senise pereelu- ja töökorralduse. Kohtule esitatud

epikriisi kohaselt diagnoositi kostjal I 2021.a. aprillis unehäired ja ärevus seoses isa eest

hoolitsemisega (dtl 480-485). Kohus leiab, et W ei saanud mõistlikult oodata, et kostjad asuksid

seoses kinkelepingute sõlmimisega osutama talle kõikehõlmavat hooldus- ja majapidamisteenust.

Fotod määrdunud voodipesust (dtl 38, 43-45) või tolmust põrandal (dtl 35-37, 46) ei võimalda

järeldada hagis mõista antut, nagu oleksid kostjad jätnud voodihaige W ebasanitaarsetesse

tingimustesse. Kohus tuvastab esitatud digilugu.ee väljavõtetest, et 2021.a. jaanuarist maini W

voodihaige ei olnud, ta liikus iseseisvalt ja käis perearsti vastuvõttudel (dtl 368, 12-14, 47-57).

Samuti nähtub W konto väljavõttest (dtl 359-365), et W on 2021.a. jaanuarist maini teinud makseid

poodides, apteekides ja tanklates, st ta ei olnud sellel perioodil voodihaige.

12. Hageja on toonud välja, et W vajanuks kostjatelt rohkem abi, sest tal olid pearinglushood.

Nähtuvalt viidatud digilugu.ee väljavõtetest sai W 2021.a. alguses keemiaravi, jaanuari lõpust

alates vaevas teda sageli nõrkus, peapööritus ja iiveldus. Kohtule on esitatud arvukalt

sõnumivahetusi W ja kostjate vahel (dtl 184-190, tõlge dtl 385-391; dtl 254-258, tõlge dtl 243-244;

dtl 262-264, tõlge dtl 418-420; dtl 421, tõlge dtl 422), milles on W läbivalt kirjutanud kostjatele

oma tervislikust seisundist ja enesetundest, kuid ühestki sõnumist ei nähtu, et W oleks küsinud

kostjatelt täiendavat abi. Sõnumid kajastavad, kuidas W küll tundis ennast 2021.a. alguses ja

kevadel kohati halvasti, kuid tegeles igapäevatoimetustega iseseisvalt - käis poes (dtl 255), suvilas

(dtl 256), rehve vahetamas (dtl 257), analüüse andmas (dtl 258), oli suuteline ennast iseseisvalt

vannis pesema (dtl 262). Viidatud tõendid ei ole kooskõlas hageja väitega, justkui W poleks olnud

suuteline iseseisvalt kodust välja minema või ennast pesema. Nii kohtule esitatud O kui S.Z

seletustest (vastavalt dtl 261, tõlge dtl 259; dtl 568, tõlge dtl 569) nähtuvalt oli W võimeline

2021.a. esimesel poolel iseseisvalt suvilasse sõitma ja seal õues toimetama. Kohtule on esitatud

kaks W ja kostja II telefonikõne salvestist (hageja 04.03.2022 menetlusdokumendi lisaks olevad

mp3 failid, salvestiste transkriptsioon vastavalt dtl 460 (tõlge dtl 463) ja dtl 461-462 (tõlge dtl 464-

465), millest esimeses W küll kurdab pearingluse üle, kuid ühekski konkreetseks toiminguks

täiendavat abi ei küsi. Teine kõne puudutab W ära leppimist oma abikaasaga, millises kontekstis W

räägib, et tema (so W) eest on vaja hoolitseda, mille peale kostja II küsib, et mis on praegu

tegemata, kuidas hakkab abikaasa hoolitsema, vastusena W midagi konkreetset ei nimeta. Kostja II

märgib kõnes veel, et Wl on 14. kuupäeval niitide eemaldamine, 20. kuupäeval onkoloogi

vastuvõtt, st on W raviga kursis ning abistab vajalike toimingute meelespidamisega. Kohus leiab,

et esitatu ei võimalda ka järeldada, justkui oleks W tervise halvenemise põhjustanud kostjate

toodud toit, mida hageja on soovinud tõendada toiduainetest tehtud fotodega (dtl 39-42). Kohtule

esitatud sõnumivahetustest ega kõnedest ei nähtu, et W oleks teinud kostjatele ühtegi etteheidet

seoses temale toodud või valmistatud toiduga, samuti nähtub eelviidatud tõenditest, et W käis ka

iseseisvalt toidupoes. 09.04.2021 epikriisi kohaselt oli W seisund halvem seoses raskendatud

neelamisega, seejuures on märgitud, et söömishäire põhjus on ilmselt tuumorist tingitud stenoos

(dtl 51). 26.04.2021 sissekande kohaselt ajus tuvastati insuldikolded (dtl 58-59), ajuinfarkt on

ravikokkuvõtte kohaselt võimalikus põhjuslikus seoses eelnenud keemiaraviga (dtl 71). Muud

viited terviseseisundi halvenemise põhjuste kohta puuduvad. Meditsiinidokumentatsiooni kohaselt

29.04.2021 tehti söömishäire lahendamiseks operatsioon, W viibis haiglas 23.04.2021-03.05.2021

(statsionaarne epikriis al dtl 58), seejuures nähtuvalt sõnumivahetusest (dtl 182-183, tõlge dtl 383-

384) viis W haiglasse kostja I. Kohus asub seisukohale, et hageja etteheited kostjatele seoses W

eest ebapiisava hoolitsemisega 2021.a. I poolel objektiivselt põhjendatud ei ole.

13. Hageja on kostjatele ette heitnud veel, et kostjad ei nõustunud kinkelepingute esemetele kandma W

ja tema abikaasa kasuks isiklikku kasutusõigust. Kohtule on esitatud W ja kostja I sõnumivahetus

(dtl 110-115, tõlge dtl 435-440), millest nähtuvalt 2021.a. oktoobris W kirjutas kostjale I, et ta

soovib vormistada notari juures, et tema ja tema abikaasa võivad elu aeg korteris elada, millele

kostja I vastas, et lepingus on märgitud, et W võib elada korteris eluaegselt ja abikaasa võib elada

koos Wga, aga abikaasale mingeid pabereid eluaegseks elamiseks tegema ei hakka. Samuti nõudis

W 2021.a. oktoobris saadetud sõnumiga kostjalt II endale ja oma abikaasale suvila eluaegset

kasutamisõigust (dtl 116-117, tõlge dtl 441-442), millele kostja II ei vastanud. Nähtuvalt W ja

kostja I vahel sõlmitud kinkelepingust on selle p 4.2 kokku lepitud, et lepingu ese jääb kinkija

valdusesse ja kasutusse. Punktis 4 on mh välja toodud, et kuna lepingu ese on kinkija elukoht, siis

on notar kinkijale selgitanud isikliku kasutusõiguse seadmise võimalust. Pooled ei vaidle, et W elas

kostjale I kingitud korteris koos oma abikaasaga kuni surmani, kostja I teda selles kuidagi ei

takistanud. Kohus leiab, et sellega sai täidetud W eesmärk lepingu sõlmimisel, et ta saaks jääda

korterit edasi kasutama. Olukorras, kus W sai korteris elada, ei leia kohus, et isikliku kasutusõiguse

seadmisest keeldumine oleks kostjale I kuidagi etteheidetav. Kinkija, kinkides oma asja ära, ei saa

õigustatult eeldada, et tal säiluvad asja suhtes omaniku õigused, sh õigus otsustada asja käsutamise

või koormamise üle. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et W poolt kinkelepingu sõlmimisel

silmas peetud eesmärgiks võinuks mh olla oma abikaasale korteri kasutamise õiguse tagamine, sh

pärast W surma. Vaidlus puudub, et W elas abikaasast lahus ning ära lepiti alles 2021.a. mais,

isikliku kasutusõiguse seadmist on asutud nõudma oktoobris. Kohus leiab, et juhul kui W oleks

kinkelepingu sõlmimisel soovinud tagada korteri kasutamise õigust mh oma abikaasale, oleks

kinkelepingus ka vastavalt ette nähtud. Nähtuvalt W ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingust on

selle ese koormatud W kasuks kasutusvaldusega kuni W surmani (p 5). Kuidas isiklik kasutusõigus

oleks W õiguseid paremini taganud, hageja esitatust ei selgu. Tulenevalt AÕS (asjaõigusseadus) §

201 lg 1 on isik, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, lisaks kinnisasja kasutamisele õigustatud ka

omandama selle vilju. Pooled ei vaidle, et W kasutas suvilat koos oma abikaasaga kuni surmani.

Vastavalt AÕS § 210 lg 1 kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti; AÕS § 210 lg 2 järgi tehinguga on võimalik määrata, et kasutusvaldus läheb üle

pärijale. Kostjaga II sõlmitud kinkelepingus on kasutusvaldus selgesõnaliselt seatud kuni W

surmani. Mistahes viited selle kohta, et suvila peaks jääma ka W üle elava abikaasa kasutusse,

puuduvad. Kohus leiab ka suvila osas, et W, kinkides selle ära, ei saanud õigustatult oodata, et tal

säilub õigus asja käsutamise või koormamise üle otsustamiseks ning asjaolud, mis annaksid alust

pidada isikliku kasutusõiguse seadmisest keeldumist kuidagi moraalselt taunitavaks, puuduvad.

14. Hageja on kostjatele ette heitnud veel lugupidamatut suhtumist hageja kui W abikaasa vastu. Kohtu

hinnangul nähtub esitatust, et hageja ja kostjad ei saanud omavahel hästi läbi, nimetatut kajastab W

ja kostja II telefonikõne (hageja 04.03.2022 menetlusdokumendi lisa mp3, transkriptsioon dtl 461-

462 (tõlge dtl 464-465), milles kostja II viitab minevikus toimunud konfliktidele ning W sõnum

oma abikaasale, mille kohaselt tütar teeb avalduse politseile, kui abikaasa varastatut ei tagasta (dtl

253, tõlge dtl 416). Ainuüksi heade suhete puudumine ja erimeelsused ei tähenda aga kohtu

hinnangul, et kostjatele saaks ette heita kinkija abikaasa suhtes jämeda tänamatuse üles näitamist,

väidetav lugupidamatus peab selleks avalduma ka mingis konkreetses käitumises, piisavad ei ole

üldsõnalised viited abikaasa vastu meelestamisele. Seoses abikaasaga on hageja kostjale II ette

heitnud suvilas käimise keelamist, mh viidatud telefonikõnes (tõlge dtl 464-465), samas vaidlus

puudub, et hageja sai koos Wga suvilat kasutada kuni viimase surmani. Kohus leiab, et võttes

arvesse, et hageja läbisaamine kummagi kostjaga ei ole hea, ei ole kostjatelt võimalik mõistlikult

oodata, et nad peaksid jätma oma korteri või suvila hageja kasutusse pärast W surma. Seoses

etteheitega hageja W matustele kutsumata jätmisega on kohtule esitatud sms, millest nähtuvalt

hagejale matuste aeg teatati (dtl 327). Poolte vahel tõusetunud erimeelsused seoses matuste

korraldamisega või hagejale tema asjade tagastamisega, mille kohta on esitatud matusebüroo arved

ja smsid (dtl 325-326; dtl 486, tõlge dtl 511; dtl 494, tõlge dtl 495) peegeldavad kohtu hinnangul

üksnes pikema perioodi vältel välja kujunenud ebasõbralikke perekondlikke suhteid, mitte

käitumist, seoses millega võiks kostjatele olla etteheidetav jämeda tänamatuse üles näitamine

kinkija abikaasa suhtes.

15. Hageja on märkinud veel, et pärast seda kui W leppis oma abikaasaga ära, lõpetasid kostjad temaga

üldse igasuguse suhtlemise. Nimetatu kohtule esitatust ei nähtu. Kostja I on esitanud oma kõnede

eristuse, millest nähtuvalt on ta saatnud sms-e Wle 2021.a. juunis (dtl 233, W number nähtub dtl

535 jj). Kohtule esitatud sõnumivahetusest ilmneb, et kostja II on suhelnud Wga 2021.a. novembris

(dtl 478-479, tõlge dtl 509-510) ning küsinud tema tervise ja abivajaduse kohta, W on vastanud, et

mitte midagi pole vaja. Et W soovinuks suhelda kostjatega rohkem, kuid kostjad keeldusid, välja

toodud ega tõendatud ei ole. Kohus leiab, et olukorras, kus W oli asunud uuesti koos elama oma

abikaasaga, kes hoolitses tema eest igapäevaselt ning mingit täiendavat abi kostjatelt ei soovinud,

ei saanudki suhtlemine senisel kujul jätkuda. Isiklike suhete kontekstis ei saa täielikult

tähelepanuta jätta ka asjaolusid, et pärast abikaasaga ära leppimist asus W kostjatelt kingitut tagasi

nõudma, nõudmisi esitama seoses oma abikaasaga, kellega Wle teadaolevalt kostjate läbisaamine

ei olnud hea, ning kaebas oma tütred mh kohtusse. Hageja käsitlusest jääb ebaselgeks, millist

suhtlust oleks W kostjatega täiendavalt soovinud. Kohus asub seisukohale, et hageja etteheited

kostjatele seoses Wga suhtlemisega perioodil alates 2021.a. mai lõpust kuni W surmani

objektiivselt põhjendatud ei ole.

16. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad W või tema abikaasa vastu jämedat

tänamatust üles näidanud ei ole, seetõttu ei tekkinud Wl ka õigust kinkelepingutest taganemiseks

ning vastavad tahteavaldused olid toimeta. Kuivõrd kinkelepingud lõppenud ei ole, puuduvad

hagejal nõuded kinkelepingute alusel saadu tagastamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata.

17. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta fotod ja

videod (dtl 176-178; dtl 237; kostja I 17.11.21 menetlusdokumeni lisa, tõlge dtl 395; dtl 396-404;

dtl 471-477), nimetatud tõendeid kohus ei hinda.

18. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus seoses hagi rahuldamata jätmisega 19.10.2021

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Menetluskulud

19. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb

rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

20. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal I kulu 10 440 eurot, so kulu lepingulisele

esindajale, millele lisandub kohtuistungil avaldatu kohaselt kulu seoses esindaja istungil

osalemisega.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kostja I väljatoodu kohaselt osutati talle õigusteenust kokku 58 tundi hinnaga 150 eurot tund (ilma

käibemaksuta), detailne toimingute loend dtl 614-616.

Kohus leiab, et vajalikuks ei saa pidada tundide kulutamist teise kostja esitatuga tutvumiseks, so

toimingud:

Kostja 2 hagivastusega tutvumine: 1 tund

Kostja 2 6.06.22 menetlusdokumendiga tutvumine, kliendile tutvustamine: 2 tundi

Kostja 2 22.08.22 seisukohaga tutvumine, kliendile tutvustamine: 2 tundi

Kostja 2 24.11.22 seisukohaga tutvumine, kliendile tutvustamine: 30 min

Kostja 2 17.02.23 menetlusdokumendiga tutvumine, kliendile tutvustamine: 1 tund

Iga kostja osaleb menetluses tulenevalt TsMS § 207 lg 2 iseseisvalt. Kohus leiab, et osas, milles

teise kostja esitatuga tutvumine oli vajalik kostja I menetlusdokumendi koostamiseks, oli vastav

ajakulu hõlmatud vastava dokumendi koostamise ajakuluga.

Kohus peab põhjendamatuks ka toimingut „Kohtu 13.05.22 e-kirjaga tutvumine, kliendile

tutvustamine, vastuse ettevalmistamine: 30 min“ - kohus tuletas 13.05.2022 kirjaga kostjale I

meelde, et vastavalt eelistungil määratule (dtl 339) pidi ta edastama kohtule andmed seoses oma

tõendi kogumise taotlusega. Vastava täiendava suhtluse vajadus tulenes ainult kostjast I.

Eraldi ajakulu toimingule „17.05.22- 24.05.22 pankade ja perearstikeskuse poolt väljastatud

tõenditega tutvumine, arutelu kliendiga: 2 tundi“ põhjendatud ei ole, kogutud tõendid kajastusid

kostja I hilisemates menetlusdokumentides ning tõenditega tutvumise ajakulu on hõlmatud

ajakuluga konkreetsete menetlusdokumentide koostamiseks.

Toimingutele „Hageja 7.07.22 menetlusdokumendiga (sh lisadega) tutvumine, arutelu kliendiga: 2

tundi“ ja „Hageja 21.07.22 menetlusdokumendiga (sh lisadega) tutvumine, arutelu kliendiga: 3

tundi“ märgitud ajakulu on hageja esitatu sisu ja mahtu arvestades selgelt ülemäärane. Vajalik

ajakulu kokku ei ületa 1,5 tundi. Kliendiga võib soovi korral suhelda ja arutada mistahes ulatuses,

kuid osas, milles vastav suhtlus ületab menetlustoimingu tegemiseks teabe saamiseks või

menetluse käigu selgitamiseks ilmselt mõistlikult vajaliku ajakulu, ei ole enam tegemist vajaliku

kuluga, mille hüvitamist võiks nõuda vastaspoolelt.

Ajakulu toimingule „25.10.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungist osavõtt; 3 tundi“ on

põhjendatud osaliselt, 1,67 tunni ulatuses. Istungi kestus oli protokolli kohaselt alates selle

kavandatud algusajast 0,67 tundi. Menetluse käigust oli ilmne, et tegemist saab olema eelistungiga

ning üks eelistung oli varasemalt juba toimunud, milleks esindaja oli samuti põhjalikult

valmistanud. Ettevalmistusele ei saanud seega põhjendatult kuluda üle tunni.

Mõistlik vajalik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks kohtu hinnangul 0,5 tundi ei

ületa. Ülejäänud kostja I märgitud toimingute osas leiab kohus, et need on kooskõlas menetluse

käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Põhjendatud ajakulu

kokku on 43,67 tundi (58-14,33). Sellele lisandub ajakulu 02.01.2024 istungil osalemisele, so

vastavalt protokollile 2,45 tundi. Kohus leiab, et tasu 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) vastab

keskmisele vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavale tasule. Kostjale I

hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 8 308,95 eurot ((43,67 x 150 + km 20%) + (2,45 x

150 + km 22%), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja I kasuks välja

hagejalt.

21. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal II kulu 8 502 eurot, so kulu

lepingulisele esindajale, millele lisandub kohtuistungil avaldatu kohaselt kulu seoses esindaja

istungil osalemisega. Kostja II väljatoodu kohaselt osutati talle õigusteenust kokku 54,5 tundi

hinnaga 130 eurot tund (ilma käibemaksuta), detailne toimingute loend dtl 619-620.

Kohus leiab analoogselt kostja I osas märgituga, et vajalikeks ei saa pidada järgmiseid toiminguid

seoses teise kostja poolt menetluses esitatuga:

Kostja 1 hagivastusega tutvumine, kliendile tutvustamine - 1 tund

Kostja 1 seisukohaga ning lisadega tutvumine, arutelu kliendiga - 2 tundi

Kostja 1 17.02.23 seisukohaga tutvumine ning kliendile tutvustamine - 0,75 tundi

Eraldi ajakulu toimingule „17.05.22- 4.05.22 pankade ja perearstikeskuse poolt väljastatud

tõenditega tutvumine, arutelu kliendiga 1,5 t“ põhjendatud ei ole, kogutud tõendid kajastusid kostja

II hilisemates menetlusdokumentides ning tõenditega tutvumise ajakulu on hõlmatud ajakuluga

konkreetsete menetlusdokumentide koostamiseks.

Toimingule „Hageja 07.06.2022 taotlusega (0,25 t) ning 07.07.2022 menetlusdokumendiga koos

lisadega tutvumine, kliendile tutvustamine ning arutelu - 2 t“ mõistlikult vajalik ajakulu 1,5 tundi

ei ületa, kohtu seisukoht vastava osas on sama seoses kostja I samade toimingute osas märgituga.

Ajakulu seoses 25.10.2022 istungiga on põhjendatud osaliselt, 1,67 tunni ulatuses (taotluse

kohaselt 3 tundi). Istungi kestus oli protokolli kohaselt alates selle kavandatud algusajast 0,67

tundi. Ettevalmistusele ei saanud põhjendatult kuluda üle tunni samadel asjaoludel, mida kohus on

märkinud seoses kostja I esindaja toimingutega.

Mõistlik vajalik ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks kohtu hinnangul 0,5 tundi ei

ületa. Ülejäänud kostja II märgitud toimingute osas leiab kohus, et need on kooskõlas menetluse

käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub alus pidada ilmselt ülemääraseks.

Põhjendatud ajakulu kokku on 46,92 tundi (54,5-7,58). Sellele lisandub ajakulu 02.01.2024 istungil

osalemisele, so vastavalt protokollile 2,45 tundi. Kohus leiab, et tasu 130 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta) keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa.

Kostjale II hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 7 708,09 eurot ((46,92 x 130 + km 20%) +

(2,45 x 130 + km 22%), mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostja II kasuks

välja hagejalt.

22. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele, et hagejal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik