2-23-122810/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse aeg ja koht

31.01.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122810

Tsiviilasi

T Ei hagi A Ei vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2342,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T E (isikukood xxx), seaduslik esindaja ema L P,

lepinguline esindaja O V-K

Kostja: A E (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja hagi kostja vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt, A E (isikukood xxx) hageja, T E (isikukood xxx) kasuks välja

sissenõutavaks muutunud elatis summas 2082,64 eurot (perioodi eest alates 01.06.2023

kuni otsuse tegemiseni, sh 2024. a jaanuarikuu elatis).

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 01.02.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) igakuine elatis 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) +

50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 %

lapsetoetusest)),

mis

muutub

iga

aasta

1. aprillil,

lähtudes

baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17) suuruse muutumisest.

4. Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatis hageja seadusliku esindaja L P

arveldusarvele nr xxx selgitusega „elatis“. Igakuine elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu

kümnendaks kuupäevaks (st et 2024. a veebruarikuu eest makstav elatis tuleb tasuda

hiljemalt 10.02.2024).

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 164 lg 1).

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-23-122810

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille

suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

− Hageja esitas Pärnu Maakohtule 01.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu

elatise 260 euro väljamõistmiseks hagejale. Seoses kostja vastuväitega lõpetati 21.06.2023. a

määrusega maksekäsu kiirmenetlus. Hageja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

− Hageja esitas 17.07.2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja elatise alates

01.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses ettenähtud miinimummääras

vastavalt PKS §-le 101, sh arvestatuna kehtivast baassummast, millele on lisatud 3% eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast ning millest on lahutatud pool lapsetoetusest. Täiendavalt palus hageja, et

elatissummat muudetakse PKS § 101 lg 5 kohaselt poole peretoetuse summa muutumise

võrra. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps ning pere elas koos kuni 23.04.2023,

misjärel jätkas hageja elamist ema juures. Kostja hagejale ülalpidamist ei ole andnud alates

poolte lahkuminekust 2023. a aprillis. Samuti ei osale kostja lapse elus ka muul moel ega

veeda lapsega aega.

− Kohus võib hageja taotlusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teha

tagaseljaotsuse (TsMS § 410 esimene lause). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele 17.01.2024 kohtuistungi toimumise kutse on kätte toimetatud (11.12.2023 13:55

KÄPO-s kättetoimetamine), ei ilmunud 17.01.2024 kell 13.30 Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajas kell 13.30 toimunud istungile. Hageja taotles 17.01.2024 kohtuistungil kostja

suhtes tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 410). Maakohus on seisukohal, et tagaselja otsuse

tegemist välistavaid asjaolusid TsMS § 413 lg 3 järgi ei esine. Muu hulgas ei ole kostja

TsMS § 413 lg 3 p 2 järgi põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

− Mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks sisustab TsMS § 422, mille kohaselt saab mõjuv

põhjus olla eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu

2-23-122810

raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda. Kohtupraktikast tulenevalt saab

TsMS § 422 mõtte kohaselt mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning

selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult

mõjutada (vt RKTKm 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 15; 15.05.2007, 3-2-1-48-07, p 9). Kostja

on kohtuistungile ilmumata jätmist põhistanud järgmiselt: kostja viibib xxx, 2000 km

kaugusel Eesti Vabariigist, seoses telesaate võtetega, milles ta osaleb; kostja ei saanud

kohtuistungile tulla ebasobivate ilmastikuolude tõttu, kuna olid kohutavad lumetormid ja

lumesajud, mis takistasid sõidukite liikumist ning kostjal ei ole isiklikku lennutransporti.

Seaduse kohaselt ei tule mitte üksnes selgitada mõjuva põhjuse asjaolusid, vaid seda tuleb

põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et

põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud

isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida

ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu

hulgas allkirjastatud kinnitust. Maakohus märgib, et kostja ei ole, vaatamata kohtu selgitustele

(dtl 146), esitanud kohtule tema välismaal viibimist kinnitavaid tõendeid, samuti tõendeid

raskete ilmastikuolude kohta, mis takistasid temal sõidukitega liikumist ning kohtuistungile

ilmumast, st eelduslikult tõendeid lendude ärajäämisest vm, mille kohta on võimalik esitada

ka objektiivseid tõendeid peale poole enda selgituste. Maakohus selgitab täiendavalt, et

üksnes talvised teeolud ei ole mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks, kuna need on

käesoleval aastaajal tavapärased. Kostja ei ole kohtule usutavaks teinud, et tema

kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustasid kostjast sõltumatud objektiivse iseloomuga

ootamatud asjaolud, millega kostja ei saanud arvestada. Istungist teavitati menetlusosalisi

rohkem kui üks kuu ette.

− Asjaolu, et kostja ei soovi kohtumenetluse pidamist pole ka asjaolu, millega peaks kohus

arvestama istungi määramisel, läbiviimisel või otsuse tegemisel. Teises kohtuasjas

läbivaadatav hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlus ei mõjuta elatiseasja lahendamist. Juhul kui

nimetatud teises kohtuasja jõustub lahend, mis mõjutab elatise suurust (nt kohus määrab

kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt laps viibib kostjaga aasta jooksul vähemalt 7 ööpäeva

keskmiselt kuus), saab kostja pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks (TsMS § 459).

− Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Hageja esitas hagi kostjalt elatise välja mõistmiseks seaduses sätestatud määras tuues esile, et

kostja, kes on hageja isa, ei täida ülalpidamiskohustust. Vanemal on perekonnaseaduse (PKS)

§ 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg-st 1 tulenev kohustus anda oma alaealisele lapsele elatist seaduses

sätestatud määras. Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja

töötatud elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava

osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud

muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

2-23-122810

− Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

− TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille alusel kohalduks mõni erinorm,

mille alusel saaks jätta menetluskulud teise poole kanda. TsMS § 164 on erinorm § 162 ja ka

§ 163 suhtes. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 1 teeb erandid

sama §-i lõiked 1(2) ja 3, milliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Hageja lepingulise

esindaja istungiga kaasnevaid kulusid ei saa ka TsMS § 169 lg 1 järgi jätta kostja kanda, sest

tegemist pole põhjendamatu menetluse venitamise küsimusega, nagu selle § kohaldamisala

on.

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)