2-17-6720/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada võlgniku S A (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Legislator headnote
AI generated2-17-6720/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
30. jaanuar 2024, Tallinn Lubja 4
Tsiviilasja number
2-17-6720
Tsiviilasi
S A kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
ja kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: S A (isikukood xxx, elukoht xxx)
Puudutatud isikud (võlausaldajad):
W kaudu
Q kaudu
Z OÜ (endine võlausaldaja B AS, kes on nõude
loovutanud 30.06.2022)
Kohtutäitur R S (endine võlausaldaja A P , kelle
täiteasjad on üle antud)
Kohtutäitur K V
Resolutsioon
1. Lõpetada võlgniku S A (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2. Vabastada S A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku S A kanda.
4. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
5. Avaldada teade võlgniku S A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Asjaolud
Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega kuulutati välja S A pankrot. 05.07.2018 määrusega lõpetati
võlgniku pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku
kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku pankrotimenetluses jäi rahuldamata W nõue
684,72 eurot, Q nõue 124,51 eurot, B AS-i nõue 3 682,34 eurot, S AS-i nõue 76,33 eurot,
kohtutäituri A P nõue 33,84 eurot ja kohtutäituri K V nõue 79,36 eurot.
Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu
tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad:
• 18.08.2023 S AS teatab, et S A nõue S AS eest on tasutud, leping suletud.
• 19.10.2023 B AS teatas, et nõue on 30.06.2022 loovutatud A F OÜ-le. A F OÜ esindaja
kinnitas 20.10.2023 kohtunõude kättesaamist, kuid seisukohta kohtule ei ole esitanud.
• 19.10.2023 Tallinna linn teatas, et võlgnik S A ei ole midagi tasunud alates 2017. aasta
pankrotimenetluse algusest Tallinna linnale võlgnetavast summast 124,51 eurot. Kuivõrd S
A ei ole oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees täitnud, siis on nad seisukohal, et S A
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust.
• 20.10.2023 teatas kohtutäitur K V , et võlgnik on 05.07.2019 tasunud 1,70 eurot,
02.07.2021 1,70 eurot, 03.07.2022 1,70 eurot, kokku 5,10 eurot.
• 23.10.2023 teatas Q, et S A pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõue summas 684,72 eurot.
Seisuga 23.10.2023 on nimetatud nõue tasutud. Q ei ole vastuväiteid S A kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamise osas ning jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu
otsustada.
Kohtumääruse põhjendused
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud
pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste
alusel
algatatud
menetlustele
kohaldatakse
pankrotiseaduse
redaktsiooni
või
võlgade
ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas
tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne
01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse
(PankrS) redaktsiooni.
PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. PankrS
§ 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud
süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi
ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele
tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema
suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule
kättesaadav, esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid ja täiendavaid selgitusi. Kohtule
esitatud aruannetest nähtub, et võlgnikul on osaline töövõime, ta on vahepeal lühiajaliselt töötanud
ning läbinud mitmeid kursusi. Võlgniku sissetulekuks on toetused, millele ei saa pöörata sissenõuet,
töötasu, mis jääb alla alammäära ja töötuskindlustuse hüvitised. Võlgnik on menetluse kestel teinud
võlausaldajatele väljamakseid, sh vähendanud ka B AS-i nõuet. Kohus võtab hinnangut andes
arvesse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga määrasid ja seda, et võlgnik on osaliselt
töövõimetu, mille tõttu ei ole võlgnikul olnud võimalik leida suurema sissetulekuga tööd. Kuigi
võlgnikule laekus menetluse ajal II pensionisamba väljamakse, millest võlgnik ei teinud
nõuetekohaseid väljamakseid võlausaldajatele ning võlgnik ei ole järginud väljamaksete tegemisel
jaotusettepaneku jaotisi, ei ole võlgniku tegevus kohtu hinnangul suunatud tahtlikule võlausaldajate
kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Kohus ei pea seda süüliseks
rikkumiseks. Kohus hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik on andnud endast parima oma
teadmiste ja oskuste pinnalt ning tervislikust seisundist tulenevalt ning võlgnik ei ole rikkunud talle
seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid
tuvastanud ei ole.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,
tuleb võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma
lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud
neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku majanduslik seisukord seda
kohtu hinnangul kahtlemata on. Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke
eesmärke (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19).
Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,
lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate
nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse
tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi
tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku
kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses.
Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda.
Kuivõrd menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et
võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud
või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt
avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Rõuk
kohtunik