2-18-13777/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(18)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2024

Tsiviilasja number

2-18-13777

Tsiviilasi

OÜ Pajaka Puit hagi X vastu tahteavalduse andmiseks

kohustamiseks

X vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.06.2023.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ Pajaka Puit apellatsioonkaebus 27 971,77 eurot

X apellatsioonkaebus 8178,13 eurot

OÜ Pajaka Puit 14.07.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud

26.07.2023. a)

X 17.07.2023. a apellatsioonkaebus (täpsustatud 27.07.2023.

a)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): OÜ

Pajaka Puit (registrikood 10614341, aadress Järveotsa, Pajaka

küla, Märjamaa vald, 78248 Raplamaa), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): X

(isikukood XXXXXXXXXXX), elukoht XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee (e-post:XXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 11.01.2024

RESOLUTSIOON:

2(18)

1. Harju Maakohtu 15.06.2023.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles hagi jäi

rahuldamata, vastuhagi rahuldati 143 eurot ületavas osas ning menetluskulude

jaotuse osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega hagi rahuldatakse, vastuhagi rahuldatakse osaliselt 143 euro

ulatuses, anda uus menetluskulude jaotus.

2. OÜ Pajaka Puit apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5. OÜ Pajaka Puit hagi X vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks ja selle

asendamiseks kohtuotsusega rahuldada.

6. X vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt.

7. Kohustada X andma tahteavaldus tema ja Pajaka Puit OÜ vahel sõlmitud

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 lisaks olevat raielangi

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks. Asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel

X tahteavaldus kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02 lisaks

olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks kohtulahendiga.

8. Mõista välja OÜ-lt Pajaka Puit X kasuks kahju hüvitis 143 eurot.

9. OÜ Pajaka Puit menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 98 % ulatuses X

kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

1. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:

•

kohustada kostjat X (isikukood XXXXXXXXXX) andma tahteavaldus tema ja Pajaka

Puit OÜ (registrikood 10614341) vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise

lepingu nr R18-02 lisaks olevat raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks;

•

asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus (akti allkirjastamine)

kohtulahendiga.

2. Hagis tugineb hageja järgnevatele asjaoludele. 12.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr R18-02. Lepingu kohaselt võõrandas

kostja hagejale raieõiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vilta külas asuval

maaüksusel Hõbesilma. Müüdavat raieõigust arvestati pindalana (8,5 ha) ja orienteeruva

raiemahuna (1 698 tm). Vastavalt lepingu p-le 1 tasus hageja raieõiguse omandamise

eest kostjale 26 950,00 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2 tasus hageja kolmanda isiku –

Vardi Erametsaseltsi – pangakontole tagatisraha 1 500 eurot.

3. Lepingu p 2 teine lause sätestab, et peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel

tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt

allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p

3(18)

6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva

jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase

seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused

pretensioonid.

4. Hageja teostas raietööd 2018 veebruaris. Raietööde lõpetamise järel pöördusid hageja ja

Vardi Erametsaselts korduvalt kostja poole ettepanekuga allkirjastada akt. Kostja saatis

nii hagejale, kui Vardi Erametsaseltsile suurel hulgal e-kirju, mille sisuks oli lühidalt

kokku võttes väide, et raiet teostades on hageja rikkunud lepingut ja kehtivaid norme.

5. 22.05.2018 saatis hageja e-kirja Keskkonnainspektsioonile, kirjeldades lühidalt olukorda

ja paludes inspektsiooni tulla hindama raie vastavust kehtivatele normidele.

Keskkonnainspektsioon käis kohapeal olukorraga tutvumas ja koostas objekti

kontrollimise protokolli nr 1080995. Protokollis on selgesõnaliselt öeldud, et

metsaõigusnormide rikkumisi ei tuvastatud.

6. 03.07.2018 saatis hageja kostjale e-posti teel kirja koos raielangi üleandmise-

vastuvõtmise akti vormiga ning palus see täidetuna ja allkirjastatuna tagastada hiljemalt

10 päeva jooksul. Kostja kirjale ei vastanud ja akti ei tagastanud. 24.07.2018 saatis

hageja samasisulise kirja kostjale tähitud kirjana. Tähitud kirja kostja vastu ei võtnud ja

see tagastati hagejale postiasutuse poolt tähtaja möödumisel.

7. Pooled on pidanud täiendavalt kirjavahetust, kus hageja palub raielank vastu võtta ja

kostja viitab puudustele, mis välistavad selle vastuvõtmise ja akti allkirjastamise hageja

poolt soovitaval kujul. Pooled ei ole kokkulepet saavutanud.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Kostja ei ole kunagi olnud vastu hageja poolt esitatavale kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingu nr R18-02 kohasele raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisele, kui see on vormistatud õiguspäraselt ja kostja on saanud täieliku

informatsiooni teostatud raiete kohta. Kuivõrd tööd on aga teostatud puudustega, on

kostjal VÕS § 101 lg 1 p-le 2 tuginedes põhjendatult õigus oma kohustuse täitmisest

keelduda.

10. Ebaõige on hageja väide, et raietööde lõpetamise järel pöördusid hageja ja Vardi

Erametsaselts korduvalt kostja poole ettepanekuga allkirjastada akt. Vastupidi, hoopis

kostja on nõudnud hagejalt raietööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, kuid

hageja on sellest keeldunud. Kostja on nii 2018. a aprillis kui mais esitanud hagejale ja

järelevalve teostajale, Vardi Erametsaseltsile, taotlused, et hageja teostaks langil

kokkuleppe- ja nõuetekohased raietööd (sh langi koristamine raiejääkidest, kõrgemate

rööbaste silumine ja kändude lühemaks saagimine) ja annaks kostjale raielangi üle.

11. 10.04.2018 saatis kostja hagejale pretensiooni, milles lisaks reale raietööde puudustele

märkis p-s 2 ka, et hageja ei ole seni raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti koostanud ja

kostjale allkirjastamiseks esitanud, kuigi raie teostamisest on möödunud märgatavalt

enam kui 10 päeva, nagu näeb ette lepingu tüüptingimuste p 6.1. Sellega on hageja

välistanud kostjale ka võimaluse anda aktis hinnang tööde teostamisele ja fikseerida

pretensioonid ning rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Hageja aga keeldus

raielanki kostjale üle andmast põhjendusega, et vastavalt raieõiguse lepingule on tal õigus

kasvava metsa raieõigust kasutada (raiet teostada) kuni 31.03.2019, mistõttu tal ei ole

olnud kohustust esitada langi üleandmise-vastuvõtmise akti.

4(18)

12. Hageja ei ole ka kostjaga kordagi kontakteerunud, et raielanki üle anda ega ole edastanud

kostjale ka raielangi üleandmiseks-vastuvõtmiseks akti ja lisadokumente. Ja seda kuni

hagi esitamiseni kohtule. Seega on hageja väide, et kostja ei ole olnud valmis akti

allkirjastama, ebaõige, põhjendamatu ja pahatahtlik, sest just kostja ise on hagejalt

korduvalt nõudnud akti koostamist ja konkreetsete puuduste kõrvaldamist ning raielangi

üleandmist-vastuvõtmist.

13. Kostja on veendumusel, et hageja ei ole töid teostanud nõuetele vastavalt. Lühidalt kokku

võttes esinevad tööl järgnevad puudused:

− Hageja on jätnud langile kasvama metsaseaduses nõutust vähem seemnepuid,

− Aktis ei ole märgitud, kui palju on langile jäetud kasvama säilikpuid

− Hageja teostas raietöid ja raiejäätmete koristamist pärast langil raieõiguse minetamist

− Aktis puudub adekvaatne info elujõulise järelkasvu säilitamise kohta

− Aktis kajastatud kokkuveotee seisukord ei vasta nõuetele

− Raielangile jäetud kännud ei vasta nõuetele

− Raielangil teostatud koristustööd ei ole tehtud nõudeid järgides

− Raielangi raietööd ei ole tehtud nõuded järgides.

14. Kostja leiab, et neile lepingurikkumistele tuginedes on kostjal õigus VÕS § 101 lg 1 p 2

alusel hagiga esitatud raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda.

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja tahteavalduse asendamine kohtulahendiga

ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

VASTUHAGI

15. Kostja esitas vastuhagi järgnevate nõuetega (täpsustatud hagi 13.05.2021 seisuga):

•

mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja kahju 24 900 eurot;

•

mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja leppetrahv 2 695 eurot;

•

mõista Pajaka Puit OÜ-lt X kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 3 125,72 eurot ning edasi seadusejärgses määras kuni kohustuse

täitmiseni.

16. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud raie ei vasta poolte vahel sõlmitud kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingus nr R18-02 sätestatule, mille kohaselt peab

hageja:

-

pidama kinni lepingus sätestatud raiekoha piiridest (p 8.1.);

-

metsa majandama üksnes õigusaktidega lubatud viisil (p 8.2);

-

eemaldama oma kulul veekogudest, kraavidest ja väljaveoteedelt ning naaberkinnistutelt

raiejäätmed, mis on sinna pandud või tekkinud raieõiguse teostamise käigus (8.4.);

-

säilitama kõvade lehtpuude ja okaspuude järelkasvu (p 8.6).

17. Kostja on veendumusel, et hageja ei ole töid teostanud nõuetele vastavalt ning seda

veendumust kinnitavad kostja 2019. tellitud uus metsamajandamiskava 2020-2029 ja

Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ 25.03.2020 ekspertarvamus.

18. Hageja ei ole kinni pidanud lepingus sätestatud raiekoha ega mahu piiridest, teostades

üleraiet. Kokku on eksperthinnang tuvastanud tekitatud kahju summaks 5 455 eurot,

5(18)

sellest klupitud alad 4 123 eurot ja kluppimata alad 1 332 eurot. Nimetatud summa on

leitud omavoliliselt raiutud 157 tm kohta, võttes aluseks jaanuaris 2018 keskmised puidu

hinnad (vt ekspertarvamuse p 5.5., lk 32). Ekspert selgitas, et kahjusumma on leitud

üleraie tagavara (157 tm) ja sortimentide keskmise hinna korrutisena (vt eksperthinnangu

lk 34). Eeltoodud summale 5 455 eurot lisandub 25 % hinnavahe summas 1 364 eurot

parimas turusituatsioonis sortimentide eest saadava müügihinnaga. Nimelt märgib

ekspert, et turusituatsioonis omanik müüb oma metsa, kui sortimentide hinnad talle

sobivad. Kuna antud juhul tegi hageja üleraied kehvemas turusituatsioonis, siis tuleks

kostjale sortimentide omastamisega tekitatud kahju summa määramisel lähtuda paremas

turusituatsioonis sortimentide eest saadavast summast, mis on vähemalt 25 % kõrgem

kui jaanuaris 2018. sortimentide hinnaga arvutatud summa. Ekspert leiab, et viimaste

aastate kõrgemate sortimentide hindadega on kostjal saamata jäänud tulu vähemalt 6 819

eurot (vt eksperthinnangu p 5.6., lk 33).

19. Täiendavalt heidab kostja ette, et hageja ei ole nõuetele vastavalt jätnud kasvama

seemne- ja säilikpuid. Seemnepuudena on eksperthinnangu kohaselt kasvama jäetud

kvaliteedile vastavate esimese rinde kaskede asemel kehvema kvaliteediga kased. Kokku

on klupitud eraldistel kase seemnepuude üleraiet tehtud 116 tm. Sellega on hageja

rikkunud lepingu eritingimustest ja p-st 8.2. tulenevaid nõudeid ning tekitanud varalist

kahju hinnanguliselt 1 503 eurot. Viletsamate tüvedega kaskede edaspidine juurdekasv ei

anna tulevikus kasepalki, -pakku. Kostja kahju seisneb palgi/paku ja paberpuidu

hinnavahes, mis on olemuslikult saamata jäänud tulu. Hageja varalise kahju hüvitamise

kohustus tuleneb lepingu p-st 10.1.

20. Tulenevalt eelnevalt kirjeldatud rikkumistest, on hageja tekitanud ka teisi kahjusid ega

ole võimaldanud viimase kahe aasta jooksul kostjal oma lanki eesmärgipäraselt peale

raietööde lõpetamist majandada. Hageja rikkumiste (puuduste kõrvaldamata jätmine jm

vastuhagis varasemalt nimetatu) ja pikaajalisest venitamisest põhjustatud lageraie

lankide seismise tõttu ei ole kostjal võimalik olnud langil uue metsa istutamine jm

vajalikud tööd. Sellest tulenevalt on viibinud ka uue metsapõlve juurdekasv rohkem kui

7 ha. Tegemist on kostja saamata jäänud tulu nõudega.

21. Lisaks on üleraiete jt puuduste varjamise ja nõuetekohase akti esitamata

jätmisega/venitamisega tekkinud seisvale lageraie langile isetekkeline väheväärtuslik

võsa, mille likvideerimine tuleb nüüd kostjal ise teostada. Ekspert hindab

väheväärtusliku, võsa likvideerimise maksumuseks 700 eurot (7h x 100 eur/h). Hageja

on seemne- ja säilikpuudena raielangile jätnud kaskede asemele hajali kasvama ka 7 ha

jagu 100 % mädanikust kahjustunud haabasid ja viletsama tüvega kaskesid (vt

eksperthinnangu p 5.3. jj), millest osa on murdunud ja langile pikali kukkunud. Lepingu

eritingimuste kohaselt kohustus hageja seemne- ja säilikpuudena jätma langile paremate

tüveomadustega esimese rinde kased (vt leping). Lankidele jäetud odavamate puuliikide

puidu koristamine tuleb nüüd teostada kostjal. Tegemist on kostjal tekkinud otsese

varalise kahju nõudega.

22. Hageja ei ole ka raielangi puhastustöid teinud ja kokkuveoteid korrastanud. Hagejal on

kohustus vastavad tööd seega omal kulul teostada. Tegemist on lepingu täitmise nõudega

(VÕS § 108).

23. Lisaks on kostjale kaasnenud kulutused seoses kahju kindlaks tegemise ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamisega (VÕS § 128 lg 3). Kostja on tellinud

eksperthinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt, millises on tuvastatud hageja

rikkumised ja nendega kostjale kaasnev otsene varaline kahju ja kostjal saamata jäänud

tulu. Nimetatud eksperthinnangu tellimine oli vajalik vastuhagi esitamiseks.

6(18)

Eksperthinnangu koostamise kulu oli 1 500 eurot. Tegemist on otsese varalise kahju

hüvitamise nõudega.

24. Samuti oli kostja sunnitud tellima uue metsa inventeerimise koos metsamajandamiskava

koostamisega kinnistule, kuivõrd peale hageja teostatud raiet ei vastanud metsa faktiline

olukord enam majandamiskavaga lubatud raietele (üleraie ja raie keelatud aladel).

Eelmine metsamajandamiskava oli tellitud aastal 2016 kümneks aastaks, seega

puudunuks kostjal vajadus uue majandamiskava koostamiseks, kui hageja oleks raie

teostanud nõuetekohaselt. Uue metsamajandamiskava tellimisega kaasnes kostjale kulu

280 eurot.

25. Kostja nõuab ka leppetrahvi tasumist summas 2 695 eurot.

26. Kokkuvõtlikult seisneb kostja nõue järgnevas (esitatud vastuhagiavalduses käsitletud

järjekorras):

-

Üleraiete teostamisest tulenev saamata jäänud tulu nõue 6819 eurot (sh 25%

turuhinna korrektsioon);

-

leppetrahv summas 2 695 eurot;

-

nõutust kehvema kvaliteediga seemnepuudest tulenev saamata jäänud tulu nõue

1 503 eurot;

-

metsa uuendamise võimaluse kaotamisest tulenev saamata jäänud tulu nõue 4 200

eurot;

-

väheväärtusliku võsa likvideerimisega kaasnev otsese varalise kahju nõue 700 eurot;

-

mädanikust kahjustunud puude koristamisega kaasnev otsese varalise kahju nõue

1 008 eurot;

-

raielangi puhastustööde teostamise ja kokkuveoteede korrastamise kohustuse

täitmata jätmisest tulenev kahju hüvitamise nõue 700 + 3150 + 5040 = 8 890 eurot;

-

eksperthinnangu tellimise kulu 1 500 eurot;

-

uue metsamajandamiskava tellimise kulu 280 eurot;

-

Lisandub hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3 125,72

eurot ning edasiulatuv viivise nõue.

VASTUS VASTUHAGILE

27. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

28. Hageja leidis, et kostja poolt viidatud rikkumisi ei esine, raie on teostatud nõuetekohaselt

ja kahju hüvitamiseks ning leppetrahvi tasumiseks puudub alus.

MAAKOHTU OTSUS

29. Maakohus jättis hagi rahuldamata, rahuldas vastuhagi osaliselt. Mõistis Pajaka Puit OÜ-lt

X kasuks välja kahjuhüvitise 18 378 eurot, leppetrahvi 2 695 eurot, käesoleva otsuse

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6 195,29 eurot ning edasiulatuva viivise

põhinõudelt (21 073 eurot) seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatule alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni otsuse kohase täitmiseni.

Jättis menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda.

30. Otsuses tuvastas kohus, et Vardi Erametsaselts oli 16.01.2018 sõlmitud esinduslepingu

kohaselt volitatud tegutsema kostja ainuesindajana lepingus nimetatud kasvava metsa

raieõiguse müügi korraldamisel ja võttis endale kohustuse teostada järelevalvet raietööde

üle.

31. 31.03.2018 Vardi Erametsaseltsi kostjale saadetud e-kirjas teatab Vardi Erametsaselts, et

nende poolt on kogu raieala üle vaadatud ja raietööde teostamise osas ostjale

7(18)

pretensioone ei ole (hageja on teostanud raietöid vastavalt Hõbesilma maaüksuse

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus nr R18-02 kokku lepitud tingimustele)

(kd I, tlk 76-79). Hageja hinnangul on kostja tööd sellega vastu võtnud ja mistahes

pretensioone ega nõudeid esitada ei saa. Kohus sellega ei nõustu. Tegu on täitmise

kinnitusega, mis paneb tööde mittekohasuse tõendamiskoormise kostjale, kuid ei välista

rikkumistele tuginemist ja kahju hüvitamise nõude esitamist.

32. Kostja väiteil teostas hageja üleraiet, ületades poolte vahelises lepingus kokku lepitud

raiemahte ja raieala piire. Kostja märgib, et Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ

eksperthinnanguga on tuvastatud vähemalt 157 tm ulatuses üleraiet (kd II, tl 30-59, p 5.4

jj), sh 121 tm klupitud aladel ja 36 tm kluppimata aladel.

33. Kohus leiab, et pooled on kokku leppinud raieala täpses pindalas, kuid raiemaht

tihumeetrites on kokku lepitud orienteeruvana. Lepingu ja P ütluste alusel tuvastab

kohus, et pooled leppisid siduvalt kokku just raieala pindalas ning üleraiet tuleb vaadata

kokkulepitud pindala ületamise kontekstis, mitte enam raiutud tihumeetrite kontekstis

(võrreldes lepinguga). Pindala ületamisel saab aga kahju tuvastada tihumeetrites, mis

kokkulepet ületavalt pindalalt saadi.

34. Hageja on üleraie valdavalt tuvastanud selliselt, et on võrrelnud lepingus iga eraldise

juures märgitud orienteeruvat tihumeetrite mahtu reaalselt raiutud tihumeetrite mahuga.

Kuivõrd kohtu hinnangul aga pooled tihumeetrites kokku ei leppinud ja lähtuda tuleb

sellest, kas ületati kokkulepitud raiepindala konkreetsel eraldisel. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus vastuhagi rahuldamata väidetavalt rohkem raiutud tihumeetrite osas -

kluppimata aladel väidetavalt teostatud üleraie osas eraldistel 7 (väidetav üleraie

vähemalt 67 tm), 10 (väidetav üleraie 6 tm),11 (väidetav üleraie 6 tm), 16 (väidetav

üleraie 4 tm). Samadel kaalutlustel jätab kohus rahuldamata kostja nõude üleraie osas

klupitud aladel eraldistel 8, 10, 14 ja 15 (väidetav üleraie kokku 30 tm).

35. Täiendavalt on kostja esitanud üleraiega seonduva nõude veekaitsevööndis toimunud

raie eest. Kostja märgib, et eraldisel nr 10 ja 17 on teostatud omavolilist raiet mahus 6 +

26 tm veekaitsevööndis ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ja rikkudes sellega VeeS § 29

lg 4 p 2 tulenevaid nõudeid. Kohus nõustub, et hageja võis rikkuda VeeS § 29 lg 4 p 2,

kuid sel juhul kannab hageja haldusõiguslikku või väärteovastutust. Tegu ei ole lepingu

rikkumisega ja kostja ei saa nõuda sel alusel kahju hüvitamist, kuivõrd raie jäi tõenditest

nähtuvalt eraldise piiridesse, mille osas raieõigus võõrandati.

36. Lisaks eeltoodule on kostja esitanud nõude eraldisel 14 toimunud raie osas, kuivõrd selle

eraldise raieõigus ei olnud müügiobjektiks. Kohus tuvastas, et lepingu R 18-02 kohaselt

on hagejale müüdud raieõigus eraldistel nr 7, 8, 9, 10, 12, 13, 16 ja 17 (kd I, tlk 4).

Eraldise 14 raieõigust hagejale müüdud ei ole. P asjatundja arvamusega on tõendatud, et

eraldisel 14 on teostatud raiet ning ebaseadusliku raie maht eraldisel nr 14 on kokku 11

tm (vt kd II, tlk 53). Sama asjatundjaarvamusega on tuvastatud antud eraldisel teostatud

raiega tekitatud kahju suurus - 11 tm (vt kd II, tlk 53) x 27 eurot/tm (v kd II, tlk 45

pöördel) = 297 eurot. Kostja leiab, et eeltoodud summale tuleb lisada 25 % hinnavahe,

kuivõrd turusituatsioonis müüb omanik oma metsa, kui sortimentide hinnad talle

sobivad. Kuna antud juhul tegi hageja üleraied kehvemas turusituatsioonis, siis tuleks

kostjale tema hinnangul sortimentide omastamisega tekitatud kahju summa määramisel

lähtuda paremas turusituatsioonis sortimentide eest saadavast summast, mis on vähemalt

25 % kõrgem kui jaanuaris 2018. sortimentide hinnaga arvutatud summa. Kohus leiab, et

summa suurendamine ja kohandamine „parimale turusituatsioonile“ ei ole põhjendatud

ning kahju tuleb arvestada selle tekkimise aja seisuga.

8(18)

37. Kohus leiab, et kostja väited liiga väheste seemne- ja säilikpuude kasvama jätmise kohta

on tõendamata ja hageja tõenditega ümber lükatud. Sellest väitest tuletatud kahju

hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

38. Täiendavalt tugineb kostja oma kahjunõudes sellele, et kasvama on jäetud viletsamate

omadustega puud, mis ei vasta lepingus kokkulepitule. Kohus tuvastab lepingu alusel, et

kasvama tuleb jätta paremate tüveomadustega puud. Hageja ei ole tõendanud, et seda

39. Kohus leiab, et kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamine (1 008

eurot) ja ülal viidatud hinnavahe (1 503 eurot) on tõendatud ja kuuluvad kostjale kahjuna

hüvitamisele.

40. Kohus leiab P asjatundjaarvamusele tuginedes, et täiendavalt on põhjendatud järgnevad

kostja kahjunõuded. Koristamata raielangi ja roobaste tasandamata jätmise eest 100

eurot/ha x 7 ha = 700 eurot. Oluliselt raskemates tingimustes kuuse istutamise lisakulude

(mineraliseerida enam ei saa, lank kattunud loodusliku uuendusega, maapind langil

perioodil 2018-2021.a tugevasti kamardunud ja loodusliku uuenduse juurestikuga läbi

põimunud) eest 2625 eurot, summale lisandub KM 525 eurot, kokku 3 150 eurot (2 500

kuuseistikut/ha x 0,15 eurot/istik x 7 ha). Kuuse kultuuri 4 aastat hiljem (2018 a asemel

2022 a) rajamise tõttu on kuuse kultuuri hooldamise tööd kordades mahukamad kui

värskele lageraie langile istutatud kuuse kultuuri hooldamisel, selle eest on mahukamad

töökulud minimaalselt 4 200 euro ulatuses, summale lisandub KM 840 eurot, kokku

5 040 eurot (200 eurot /ha x 3.a x 7 ha). Sega peab kohus vastavaid nõudeid

põhjendatuks kokku 700 + 3 150 + 5 040 = 8 890 eurot.

41. Kostja on tõendanud, et talle on rikkumisega tekkinud kulutused seoses kahju kindlaks

tegemise ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisega (VÕS § 128 lg 3). Kostja on

tellinud asjatundja hinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ-lt, millises on

tuvastatud hageja rikkumised ja nendega kostjale kaasnev otsene varaline kahju ning

kostjal saamata jäänud tulu. Eksperthinnangu koostamise kulu oli 1 250 eurot, lisandub

käibemaks, kokku 1 500 eurot.

42. Samuti

on

tõendatud,

et

kostja

tellis

uue

metsa

inventeerimise

koos

metsamajandamiskava koostamisega kinnistule. Selle tingis asjaolu, et peale hageja

teostatud raiet ei vastanud metsa faktiline olukord enam majandamiskavaga lubatud

raietele (üleraie ja raie keelatud aladel). Eelmine metsamajandamiskava oli tellitud aastal

2016 kümneks aastaks, seega puudunuks kostjal vajadus uue majandamiskava

koostamiseks,

kui

hageja

oleks

raie

teostanud

nõuetekohaselt.

Uue

metsamajandamiskava tellimisega tekkis kostjale kulu 233,33 eurot, millele lisandub

käibemaks, kokku 280 eurot.

43. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks kahju hüvitamise nõudena välja 297 +1 008 +

1 503 + 4 200 + 700 + 8890 + 1 500 + 280 = 18 378 eurot.

44. Lepingu p 10.1. sätestab, et kui ostja on rikkunud lepingu tingimusi või

metsaõigusnorme, on ostja kohustatud hüvitama kogu tekitatud kahju, sealhulgas

keskkonnale tekitatud kahju, tasuma vastavad riiklikud trahvid või rahalise karistuse ning

maksma müüjale leppetrahvi lepingus kokkulepitud summas. Lepingu eritingimuste

kohaselt on leppetrahv kuni 10 % raieõiguse müügihinnast, so antud juhul 2 695 eurot.

Kuivõrd hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse

võõrandamise lepingut, nõuab kostja hagejalt ka leppetrahvi tasumist summas 2 695

eurot. Kuivõrd kohus tuvastas rikkumised, on nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

45. Kostja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisenõude. Tulenevalt võlaõigusseaduse §

113 lg-st 1, on kostjal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

9(18)

viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Käesoleval juhul ei ole pooled kahjuhüvitiselt ja leppetrahvilt arvestatavas viviisemääras

kokku leppinud ja ka kostja nõuab seda seadusjärgses määras. Kohus arvestab seega

viivist seadusjärgses määras.

46. Kohus mõistab hagejalt välja viivise üleraietega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt (297

eurot) alates hagi esitamisest 11.04.2018. Viivise summa on 297 x 022 x 1 892 päeva =

126,47 eurot.

47. Kohus arvestab seadusjärgses määras viivist leppetrahvilt (2 695 eurot), seemnepuudega

seonduva saamata jäänud tulu nõudelt (1 503 eurot), halva kvaliteediga seemnepuude

koristamise kulu nõudelt (1 008 eurot), metsauuendamise viibimisega seonduvalt

nõudelt (4 200 eurot) alates 11.04.2018, mil kostja saatis hagejale vastavate nõuetega

pretensiooni. Viviise summa on 9 406 x 0,022% x 1 892 päeva = 4 005,41 eurot.

48. Kohus

arvestab

asjatudja

hinnangu

koostamise

kulult

(1 500

eurot)

ja

metsamajandamiskava kulult (280 eurot) viivist alates 09.04.2020, kuna kostja on

hagejale teatanud vastava kulu kandmisest kompromissettepanekuga 08.04.2020.

Viivise summa on 1 780 x 0,22 x 1163 eurot = 473,68 eurot.

49. Kohus arvestab metsaaluse koristamise ja taastamise kulude (8 890 eurot) tasumisega

viivitamiselt viivist alates hagiavalduse tervikteksti esitamisest 13.05.2021. Viivise

summa on 8 890 x 0,22 x 764 päeva = 1 589,73 eurot.

50. Kokku mõistab kohus välja käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 126,47 + 4 005,41 + 473,68 + 1 589,73 = 6195,29 eurot.

51. Kostja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult seadusejärgses määras iga tasumisega viivitatud päeva kohta.

Kohus rahuldab nõude ja mõistab kahjuhüvitiste summalt ja leppetrahvilt (18 378 +

2 695 = 21 073 eurot) välja viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni otsuse kohase täitmiseni.

52. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi

üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning

selles fikseeritakse metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse

ära hinnang töödele ning vastastikused pretensioonid.

53. Kuivõrd kohus tuvastas, et tööd on teostatud puudustega, on kostjal VÕS § 101 lg 1 p-le

2 tuginedes põhjendatult õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Kohus jätab hagi

rahuldamata.

Menetluse edasine käik

54. 05.07.2023 koostas kohus vigade parandamise määruse kohtuotsuses, mille kohaselt

parandas kohus järgmised vead kohtuotsuses: asendas otsuse resolutsiooni p-s 7 sõna

„hageja“ sõnaga „kostja“ ja sõna „kostja“ sõnaga „hageja“ ning luges otsuse resolutsiooni

p 7 õigeks järgnevas sõnastuses: Jätta menetluskulud 79% ulatuses hageja ja 21%

ulatuses kostja kanda.; asendas otsuse põhjendava osa p 69 kolmes viimases lauses sõna

“hagi“ sõnaga „vastuhagi“ ning sõna „vastuhagi“ sõnaga hagi ning sõna „hageja“ sõnaga

„kostja“ ja sõna „kostja“ sõnaga „hageja“, luges otsuse põhjenduste p-s 69 kolm viimast

lauset õigeks järgnevas sõnastuses: Kohus rahuldas vastuhagi 18 378 (kahjunõue) + 2 695

(leppetrahv) + 6 195,29 (sissenõutavaks muutunud viivis) + 1 685,84 (edasiulatuv aastane

10(18)

viivis põhinõudelt 21 073 eurot seadusjärgses määras) = 28 954,13 eurot. Kohus jättis

hagi rahuldamata. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt vastuhagi rahuldamise ulatusest

ja hagi rahuldamata jätmisest (28 954,13 : 36 428,32 = 0,79) - 79% ulatuses hageja ja

21% ulatuses kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt muutis maakohus apellatsioonkaebuse

p-s 1 toodud kohtuotsuse resolutsiooni p-i 7 selliselt, et menetluskulud jäid 79% ulatuses

vastustaja (hageja) kanda ning 21% ulatuses apellandi (kostja) kanda.

HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS

55. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata

ja rahuldas vastuhagi ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldakse hagi ja

vastuhagi jäetakse rahuldamata.

56. Kaebuse põhjenduste kohaselt, kui peakski olema mingitel eraldistel tegemist olukorraga,

kus on raiutud Vardi Erametsaseltsi ja vastuhageja poolt kokku lepitud piiridest

väljaspool, siis selle eest vastutab Vardi Erametsaselts vastuhageja volitatud esindajana,

mitte vastukostja. Vastukostja on lähtunud Vardi Erametsaseltsi poolt maha märgitud

piiridest; pole esitatud väidet, et ta oleks neist piiridest väljunud.

57. Maakohus on P arvamusele tuginedes leidnud, et kasvama ei ole jäetud nõuetekohase

kvaliteediga seemnepuid. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata muud

asjakohased tõendid.

58. Lisaks on maakohus leidnud, et kuna raielangid ei ole nõuetekohaselt korrastatud, roopad

tasandatud ja kännud nõutavale kõrgusele lõigatud, siis pole metsaomanik saanud metsa

korralikult majandada ja sellest on tekkinud talle saamata jäänud tulu. Ülaltoodut

tuvastades on maakohus lähtunud üksnes P arvamusest ja on jätnud tähelepanuta ning

hindamata muud asjakohased tõendid.

59. Saamata jäänud tulu tuvastamisel on maakohus lähtunud eeldusest, et P väited

kokkuveoteede puhastamata jätmise, roobaste liigse sügavuse ja kändude liigse kõrguse

kohta vastavad tõele. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et need väited ei vasta tõele.

60. Maakohus on hagejalt välja mõistnud kahju kindlakstegemise kulud. Nagu eespool

selgitatud ja tõendatud, mingeid kahjusid hageja kostjale tekitanud ei ole. Seetõttu on ka

kahju kindlakstegemise kulude väljamõistmine hagejalt alusetu.

61. Maakohus on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi. Nagu eespool selgitatud

ja tõendatud, ei ole hageja rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut. Seetõttu on ka

leppetrahvi väljamõistmine hagejalt alusetu.

KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS.

62. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 15.06.2023 kohtuotsuse osas, millega maakohus

jättis X vastuhagi rahuldamata (üleraiega seotud nõudes summas 6522 eurot), jättis

rahuldamata jäetud põhinõude osas välja mõistmata viivise (nii sissenõutavaks muutunud

kui edasiulatuva) ning jättis menetluskulud 79% ulatuses Pajaka Puit OÜ ja 21% ulatuses

X kanda ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uus otsus, millega rahuldada X vastuhagi: Üleraiega seotud nõudes täies

ulatuses ning mõista OÜ-lt Pajaka Puit X kasuks välja kokku 6819 eurot, sh lisaks välja

mõistetud 297 eurole 6522 eurot. Viivise nõudes täies ulatuses kõikidelt vastuhagis

esitatud nõuetelt, sh üleraiega seotud nõudelt kogusummas 6819 eurot ning ning mõista

OÜ-lt Pajaka Puit X kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui edasiulatuv viivis

kõikidelt vastuhagis esitatud nõuetelt. Muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis

puudutavad X nõuet seonduvalt seemnepuudega (summas 1503 eurot). Jätta

11(18)

menetluskulud täies ulatuses Pajaka Puit OÜ kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu

15.06.2023 kohtuotsus muutmata.

63. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus süvenenud esitatud tõenditesse,

mis on kaasa toonud ebaõigete järelduste tegemise kohtuotsuses ning seeläbi apellandi

üleraiega seotud nõude põhjendamatu rahuldamata jätmise summas 6522 eurot

(arvestades, et apellandi üleraiega seotud nõude suurus oli 6819 eurot, millest kohus

rahuldas vaid 297 eurot).

64. Pooled leppisid lepingus (vt punktid Seemne- ja säilikpuude arv; Lisanõuded raiele)

eraldi kokku selles, et pärast raie teostamist peab jääma kokku kasvama 78 seemne- ja

säilikpuud (välja toodud eraldiste kaupa) ning selles, et seemne- ja säilikpuudeks tuleb

jätta paremate tüveomadustega esimese rinde kased hajali üle pinna. Vastustaja on

vastuseks kohtunõudele (29.03.2019 menetlusdokument) avaldanud (omaks võtnud

TsMS § 231 lg 2 tähenduses), et vastustaja kohustus oli lepingu-järgselt jätta paremate

tüveomadustega esimese rinde kased seemne- ja säilikpuudeks ning järgida raie

teostamisel metsaõigusnorme (dtl 485).

65. Kuigi kohus on rahuldanud apellandi nõude seonduvalt seemnepuudega, on kohtuotsuse

põhjendused selles, et vastustaja jättis langile kasvama piisavas koguses ja isegi

kokkulepitust enam seemnepuid, ning seega ei saa see olla apellandi kahjunõude aluseks,

ebaõiged ning apellandi hinnangul tuleb vastavaid põhjendusi muuta.

66. Eeltoodust tulenevalt on vajalik seemnepuude nõude osas muuta kohtuotsuse põhjendusi,

mis vääralt tuginevad sellele, et vastustaja jättis kasvama piisava arvu seemnepuid ja

seega ei saa apellant enda nõudes vastavale argumendile tugineda.

67. Lepingu alusel pidi vastustaja täitma seemnepuude osas samaaegselt kaks tingimust –

esiteks kaseseemnepuude arv ja teiseks kaseseemnepuude tagavara (tm). Apellant tugineb

seemnepuudega seonduvalt esitatud nõudes ühelt poolt sellele, et vastustaja jättis

kasvama liiga väikesel arvul (tk) ja mahus (tm) kaseseemnepuid ning jäetute hulgast on

seemnepuid alla 25% (s.o vastustaja teostas üleraiet ka seemnepuude osas) ja teiselt poolt

sellele, et vastustaja ei järginud kokkulepet kasvama jäetavate seemnepuude omaduste

kohta. Nimelt jättis vastustaja kaseseemnepuude asemel kasvama haavad, mis ei saa olla

seemnepuud ning madala kvaliteediga kasepuud, mis ei vasta kaseseemnepuude nõuetele.

68. Kuna kohus on apellandi hinnangul põhjendamatult jätnud vastuhagi (osaliselt)

rahuldamata apellandi nõudes seonduvalt üleraiega, on kohus mõistnud selles osas

apellandi kasuks välja vähem viiviseid. Kuivõrd apellant taotleb kohtuotsuse tühistamist

osas, millega vastuhagi jäeti rahuldamata üleraiega seonduvas nõudes (summas 6522

eurot) ning selles osas uue kohtuotsuse tegemist, on vajalik muuta ka väljamõistetavate

viiviste summat ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja nii sissenõutavaks

muutunud kui ka edasiulatuva viivis üleraiega seonduvalt kahjunõudelt summas 6819

eurot, s.o lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 297 eurolt ka ülejäänud summalt, s.o

6522 eurolt.

69. Kohus arvestas viivist seadusjärgses määras nagu apellant seda taotles. Kohus mõistis

välja viivise üleraietega tekitatud kahju hüvitamise nõudelt (297 eurot) alates hagi

esitamisest 11.04.2018 ning sellest saab lähtuda ka vastavalt nõudelt tervikuna (6819

eurot) viivise väljamõistmisel ringkonnakohtumenetluses.

VASTUSED APELLATSIOONKAEBUSELE

70. Pooled vaidlesid vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12(18)

71. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna

alust kohtuotsuse täielikuks tühistamiseks. Otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles

hagi jäi rahuldamata, vastuhagi rahuldati 143 eurot ületavas osas, ning menetluskulude

jaotuse osas, ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

hagi rahuldatakse, vastuhagi rahuldatakse osaliselt 143 euro ulatuses, anda uus

menetluskulude jaotus.

72. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kuna pooled esitasid apellatsioonkaebused, siis vaidluse ulatus sama nagu

maakohtus.

73. Asja materjalidest nähtub, et:

-Vardi Erametsaselts oli 16.01.2018 sõlmitud esinduslepingu kohaselt volitatud tegutsema

kostja ainuesindajana lepingus nimetatud kasvava metsa raieõiguse müügi korraldamisel,

samuti teostama järelevalvet raietööde üle (kd II, tlk 168 – 169).

-Vardi Erametsaselts korraldas kostjale kuuluval kinnistul asuva kasvava metsa raieõiguse

müügiks enampakkumise, enampakkumise võitjaks osutus hageja.

-12.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr

R18-02.

-Lepingu kohaselt võõrandas kostja hagejale raieõiguse Rapla maakonnas Märjamaa vallas

Vilta külas asuval maaüksusel Hõbesilma. Müüdavat raieõigust arvestati pindalana (8,5 ha)

ja orienteeruva raiemahuna (1 698 tm).

-Vastavalt lepingu p-le 1 tasus hageja raieõiguse omandamise eest kostjale 26 950,00 eurot.

-Vastavalt lepingu p-le 2 tasus hageja kolmanda isiku – Vardi Erametsaseltsi – pangakontole

tagatisraha 1 500 eurot.

-Lepingu p 2 teise lause järgi, peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel tagatisraha

tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt allkirjastatud aktiga üle

antud ja vastu võetud.

-Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 6.1 järgi pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-

vastuvõtmise akti 10 päeva jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse

metsa ja pinnase seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning

vastastikused pretensioonid.

-Lepingu kohaselt kohustus Vardi Erametsaselts raiekoha piirid tähistama märkelindiga,

vajadusel märkevärviga.

-15.02.2018 küsis kostja Vardi Erametsaseltsilt kas raieala piirid said täna märkelindiga

tähistatud.16.02.2018 teatas Vardi Erametsaselts ,et märkelindi ja värviga on lageraiete piirid

märgitud (I kd, tlk 78 pöördel ja 79).

-Hageja teostas raietööd 2018 veebruaris.

-Raietööde lõpetamise järel pöördus hageja kostja poole ettepanekuga allkirjastada raielangi

üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja akti ei allkirjastanud, väites, et raiet teostades on hageja

rikkunud lepingut ja kehtivaid norme.

-22.05.2018 saatis hageja e-kirja Keskkonnainspektsioonile, paludes inspektsiooni tulla

hindama raie vastavust kehtivatele normidele (I kd, tlk 7).

13(18)

-Keskkonnainspektsioon käis kohapeal olukorraga tutvumas ja koostas objekti kontrollimise

protokolli nr 1080995. Protokolli järgi metsaõigusnormide rikkumisi objekti kontrollimisel ei

tuvastatud, va osas milles ilma lubava märketa metsateatistel on eraldistel nr 10 ja 17

veekaitsevööndis teostatud raie.

-Vardi Erametsaselts, kes kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli kohustatud teostama raietööde

järelevalvet, on avaldanud raie järgselt mh kostjale, et kõik hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingus ettenähtud kohustused on kohaselt hageja poolt täidetud.

74. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja teostas

üleraie ning kas kostjale on sellega tekitatud kahju. Maakohus asus seisukohale, et kuna

kostja ei tõendanud, et lepinguga kokkulepitud, otsuses esiletoodud, eraldistel on

raiepindala ületatud, tuleb kostja vastuhagi nimetatud eraldiste osas jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6

tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus

esile järgmise.

75. Kostja on seisukohal, et hageja on ületanud eraldiste pindala, tuginedes pärast raiet

täpismõõtmise teel saadud tulemustele, mille kohaselt on raiutud 0,4 ha enam (III kd, tlk

86 ja 87). Ringkonnakohus osutab, et kuigi täpismõõtmise teel saadud eraldiste piirid

erinevad metsamajandamiskava piiridest (III kd, tlk 87), ei ole kostja tõendanud, et

lepingu kohaselt tuli hagejal eraldiste piire kontrollida GNNS seadmega, millega teostati

täpismõõtmist. Lisaks on asjakohane hageja seisukoht, et eraldiste piiride ületamise

välistab juba lepingus kokkulepitu, et eraldiste piirid raieks tähistatakse kostja poolt ning

asjas on tõendatud kostja, kui müügilepingu poole, esindajaks olnud Vardi Erametsaseltsi

poolt raiekoha piiride märkimine (I kd, tlk 78 pöördel, III kd tlk 57). Seega olukorras, kus

kostja (oma esindaja kaudu) tähistas ise raie piirid, on välistatud kostja edukas nõue

hageja vastu kahju hüvitamiseks raiepiiride ületamise tõttu TsÜS § 133 lg 2 alusel, sest

raiepiiride märkide ületamine asjas tõendamist ei leidnud.

76. Seda, et hageja on kinni pidanud eraldiste piiridest ning teostatud raietöö vastab

raielepingus kokkulepitule ja kehtivatele õigusnormidele, on kinnitanud ka kostja

volitatud esindajana piirid maha märkinud Vardi Erametsaselts (I kd tlk 125, III kd, tlk

57). Ringkonnakohtu arvates saab vastuse sellele, miks täpismõõtmise ja käsi GPS

seadmega metsaeraldiste aluskaartide alusel mõõdetud eraldiste piirid on mõnevõrra

erinevad asjatundja TM (MetsaTuba OÜ) arvamusest, kes on avaldanud, et tavapäraselt

piiride märkimisel kasutatava käsi-GPS seadme mõõtetäpsust hinnatakse 5-10 meetrise

nihkega ning traditsiooniliselt peetakse langi piiride märkimise veaks 5-10 meetrit

piisavaks (III kd, tlk 66). Samuti on asjatundja ÜV (Metsabüroo OÜ) selgitanud, et

metsaeraldiste piiride ja pindala määramine on alati seotud mõõtmisveaga. Metsa

korraldmise juhendi § 4 lg 3 kohaselt kaardistatakse metsaeraldiste piirid 10 meetri

täpsusega. Ka raieala piiride sisse märkimisel käsi-GPS-iga on saavutatav mõõtmistäpsus

üldjuhul 5-10 meetrit. Seega on eraldiste piirid ja pindalad alati mingi mõõtmisveaga (III

kd, tlk 59 pöördel). Vardi Erametsaselts on selgitanud, et vastavalt riiklikule metsa

inventeerimise juhendile on reguleeritud metsaeraldiste piiride kaardistamise täpsuseks

10 meetrit (III kd, tlk 57). Seda, kas hageja on pidanud kinni eraldiste piiridest, on

kontrollinud Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud piiridest

väljumist (III kd tlk 9-45).

77. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda kahju hüvitamist veekaitsevööndis toimunud üleraie

eest. Maakohus asus maa-ameti ortofotode alusel (kd II, tlk 105; kd III, tlk 83, 84)

seisukohale, et veekaitsevöönd asub osaliselt eraldise piirides aga kuivõrd pooled leppisid

kokku, et eraldise piirides on lubatud raiet teostada, ei ole tegu üleraiega lepingu mõttes.

14(18)

Asjatundja TM on selgitanud, et veekaitsevööndis on keelatud raie ilma Keskkonnaameti

loata ja peetakse tavaks, et kui Keskkonnaamet soovib raietegevust piirata, siis lisatakse

raiet lubava märkega metsateatise juurde Keskkonnaameti poolsed soovitused või

täiendavad tingimused raie teostamiseks. Kuna metsateatiste juurde ei olnud lisatud

veekaitsevööndist tulenevat raie teostamise piirangut, oli Keskkonnaameti nõusolek raie

teostamiseks veekaitsevööndis olemas (III kd, tlk 60 pöördel). Asjatundja ÜV on

avaldanud, et Keskkonnaamet on 21. novembri 2017 a kinnitanud osaliselt

veekaitsevööndis asuvate eraldiste 10 ja 17 raieks metsateatised nr 50000041931 ja

50000041939 otsusega “jah”. Järelikult on Keskkonnaamet andnud nõusoleku nende

eraldiste veekaitsevööndis raiete tegemiseks (III kd, tlk 65 pöördel). Asjatundja PM on

leidnud, et veekaitsevööndis ei ole lubamatult raiutud, kuna Keskkonnaamet on andnud

nõusoleku seal raiete läbiviimiseks (III kd, tlk 50). Lisaks on PM selgitanud, et kui

veekaitsevööndis oleks raiutud liiga palju, siis oleks tegemist keskkonnakahjuga, mitte

omanikukahjuga (III kd tlk 49), sest omanik on saanud raieõiguse võõrandamise lepingu

järgi tasu kogu eraldisel kasvava, va seemnepuud, metsa raiumise eest. Ringkonnakohus

osutab, et kuigi Keskkonnainspektsiooni protokollist nähtuvalt (I kd, tlk 8 pöördel)

tõlgendas Keskkonnainspektsioon metsateatisi selliselt, et veekaitsevööndis puudus

raieks Keskkonnaametilt nõusolek, nähtub protokollist, et ka Keskkonnainspektsioon ei

pidanud väidetavat rikkumist oluliseks, tehes hagejale vaid märkuse (III kd, tlk186).

Seega leiab ringkonnakohus, et kostja kahjunõue veekaitsevööndis toimunud väidetava

(üle)raie eest on tõendamata.

78. Kostja leidis, et temale on tekkinud kahju eraldisel 14 toimunud raie osas, kuivõrd selle

eraldise raieõigus ei olnud müügiobjektiks. Asjas puudub vaidlus, et eraldise 14

raieõigust hagejale müüdud ei ole. Maakohus leidis, et P asjatundja arvamusega on

tõendatud, et eraldisel 14 on teostatud raiet ning ebaseadusliku raie maht eraldisel nr 14

on kokku 11 tm ning sama asjatundja arvamusega on tuvastatud antud eraldisel teostatud

raiega tekitatud kahju suurus - 11 tm x 27 eurot/tm = 297 eurot. Samas leidis maakohus,

et hüvitise suurendamine kostja taotlusel kohandamiseks parimale turusituatsioonile ei

ole põhjendatud ning kahju tuleb arvestada selle tekkimise aja seisuga.

79. Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohtu

otsus

eelnimetatud

osas

kahjuhüvitise

väljamõistmiseks ei ole põhjendatud juba seetõttu, et kostja (oma esindaja kaudu) on

kooskõlas poolte vahel kokkulepitule tähistanud hageja jaoks ise raie piirid. P

(Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ) poolt koostatud arvamuses kahju ja selles suuruse

määramiseks on lähtutud eeldusest, et raiekoha piirid olid looduses tähistamata ning

seetõttu ei ole selle arvamusega võimalik kahju tekkimist tõendada.

80. Asjatundja PM (Metsabüroo OÜ) on selgitanud, et kui lähtuda P poolt kogutud

andmetest, siis on eraldisel 14 kagunurgas lagedaks raiutud 0,08 hektarit, 11,2 tm.

Seejuures 8 haaba keskmise rinnasdiameetriga 34,2 cm ja 8 kaske rinnasdiameetriga 21,6

cm. PM on esitanud arvutuskäigu, mille kohaselt on 16 puu raiega tekitatud müüjale

kahju 143 eurot (II kd, tlk 177 pöördel) või lepingujärgset hinda arvestades 177,76 eurot.

Kuna aga PM tugineb P arvamusele, siis ei ole ka selle arvamusega võimalik kahju

tekkimist ja selles suurust tõendada. Lisaks nähtub kostja ja Vardi Erametsaseltsi

kirjavahetusest Vardi Erametsaseltsi arvamus, et raietööd on teostatud vastavalt eraldise

looduslikele

ja

tegelikele

piiridele,

kuna

metsaeraldiste

piirid

kaardistatakse

metsainventeerimise teostamisel 10 m täpsusega ning, et metsaportaali ortofotolt on ka

selgelt näha, et teatud aladel ei ole raietöid teostatud, kus tegelikult kaardil olevate piiride

järgi selleks ostjal õigus oleks – järgitud on eraldise looduslikke piire – see on

metsanduses igapäevane ja tavaline olukord (I kd tlk 125-126). Asjatundja ÜV on

selgitanud, et kuna erinevate mõõtmiste tulemusena on lagedaks raiutud pindala

15(18)

vahemikus 6,8 – 7,0 hektarit (erinevus maksimaalselt 0,02 ha ehk 2,9% raiutava ala

pindalast), siis tulenevalt piiride määramise võimalikust veast ja sellest tulenevast

arvutatud pindalast ei ole võimalik kindlalt väita, et lageraie pindala on lubatust

usaldusväärselt erinev (III kd, tlk 59 pöördel). Seega leiab ringkonnakohus, et asjas

esitatud tõendite järgi kostja ei tõendanud üleraiet eraldisel 14. Samas tuleb arvestada

alljärgnevat.

81. Hageja avaldas ringkonnakohtus toimunud istungil, kuigi asjas ei ole usaldusväärselt

tõendatud, sh tuginedes ka asjatundja ÜVi arvamusele, eraldise piiridest väljunud raie

tegemine on hageja nõus kostjale tasuma 143 eurot. Kuna hageja nõustus istungil kostjale

tasuma 143 eurot, tuleb nimetatud summas kostja vastuhagi rahuldada. Muus osas, sh

viiviste tasumises hageja kostja nõudeid õigeks ei võtnud.

82. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et kuna hageja teostatud raiemaht lepinguga

kokkulepitud eraldistel ületas lepingus kokkulepitud orienteeruva raiemahu 1 608 tm, siis

on kostjale tekitatud kahju. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu, põhjendades

seda järgmiselt.

83. Seda, et lageraie mahtu oleks ületatud, Keskkonnainspektsioon ei tuvastanud (III kd, tlk 9

– 45). Asjatundja ÜV on väljendanud seisukoha, et üheski metsaseaduse alusel kinnitatud

dokumendis ei ole sätestatud, kui täpselt peab hinnanguline raiemaht kokku langema

tegeliku raiemahuga (III kd, tlk 59). Kuna üldjuhul kantakse metsateatisele

metsamajanduskavas kajastatud raiutav kasvava metsa tagavara, siis saab metsateatisel

kajastatud hinnanguline raiemaht olla sama täpsusega, kui metsamajanduskavas.

Raieõiguse võõrandamise lepingus R18-02 on kajastatud samad raiutavate eraldiste

pindalad ja orienteeruvad raiemahud, kui on metsateatistel. Asjatundja PM on esile

toonud, et metsamajandamise kavas olevad andmed metsa olemi kohta on

silmamõõdulise takseerimise metoodika kasutamisega seoses veaga ning sellest

tulenevalt võib langil kasvava metsa maht erineda kuni +/-20%. Sama asjatundja on esile

toonud, et tehniliselt ei ole võimalik igal hetkel langil kontrollida, kui palju mahtu on veel

raiuda ja palju on juba raiutud (III kd, tlk 53).

84. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus (I kd, tlk 4) on pooled kokku leppinud

raieõiguse müügihinnas, kusjuures müüdava raieõiguse täpsemad tingimused on toodud

raieõiguse pindalas ja orienteeruvas raiemahus. Lepingu tüüptingimused nägid ette, et

pooled võivad kokku leppida raieõiguse maksumuse määramisel metsamaterjali

mõõtmise ja selle alusel tasu arvutamises (I kd, tlk 5). Raieõiguse maksumuse

määramiseks ei leppinud aga pooled kokku metsamaterjali mõõtmises ja selle alusel tasu

arvutamises. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud kostja seisukoht, et hagejal

tuleb täiendavalt kostjale tasuda, kui hageja sai kokkulepitud raie teostamise pindalalt

rohkem metsamaterjali kui lepingus oli orienteeruvana kokku lepitud. Sisuliselt on aga

kostja peale raie teostamist hakanud nõudma täiendavat tasu põhjusel, et hageja sai

eraldistelt rohkem materjali. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht, mille järgi saab

lepingus kokkulepitud orienteeruvat raiemahtu igal eraldisel tõlgendada selliselt, et iga

eraldise raiemaht ei tohtinud jääda väiksemaks kui 0,5 tm või ületada rohkem kui 0,4 tm

konkreetse eraldise raiemahtu, ei ole põhjendatud, kuna asjatundja PM arvamusest

tulenevalt lageraiete korral hinnatakse raie vastavust seadusandlikele aktidele

lageraielangi pindala vastavuse järgi metsateatisel olevale pindalale ja seda, kas lagedaks

raiutud alale on jäetud vajalikus mahus sobilikke seemne- ja säilikpuid. See, kui palju

tihumeetreid kasvavat metsa sellelt raielangilt raiuti, ei ole kontrollitav-raiuda saab nii

palju kui langil kasvamas. Mets ei ole apteek (III kd, tlk 47).

16(18)

85. Kostja leiab, et temale on tekitatud kahju ka seetõttu, et raie tegemisel jättis hageja

kasvama viletsamate omadustega ning liiga vähe seemne- ja säilikpuid. Poolte vahel oli

lepingus kokku lepitud, et paremate tüveomadustega esimese rinde kased tuleb jätta

seemne- ja säilikpuudeks hajali üle pinna. Maakohus asus seisukohale, et kostja väited

liiga väheste seemne- ja säilikpuude kasvama jätmise kohta on tõendamata, hageja

tõenditega ümber lükatud ning see kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga kordamata maakohtu

põhjendusi.

86. Kostja nõuab kahju hüvitamist ka põhjusel, et kasvama on jäetud viletsamate omadustega

puud, mis ei vasta lepingus kokkulepitule. Maakohus mõistis hagejalt välja kahju hüvitise

kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamise vajaduse tõttu 1 008

eurot ning palgi/paku ja paberipuidu hinnavahe tõttu hageja omastatud 1 503 eurot,

leides, et hageja ei ole tõendanud, et kasvama jäeti lepinguga kokkulepitud

nõuetekohased seemnepuud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja jättis

oma tõendamiskoormise täitmata, ei nõustu. Asjatundja PM on selgitanud, et

seemnepuudeks jäetud puude hea või halva võrakuju või tüvevormi üle otsustamine

olukorras, kus on näha ainult alles jäänud puud, on problemaatiline. Puistus mõjutavad

kõik puud oma naabreid ja on ise oma naabrite poolt mõjutatud. Valguse puuduses on

võrad kas kitsad või ühekülgsed, tüved kaldu ja vähem või rohkem kõverad. Osa puid on

mitmeharulised (II kd, tlk 174-178). Asjatundja ÜV on selgitanud, et peale raie tegemist

pole võimalik selgitada, kui palju oli enne raiet seemnepuudeks sobivaid puid.

Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik väita, et seemnepuude kvaliteet ei vasta

nõuetele (III kd, tlk 59 – 62). P arvamustest ei ole ringkonnakohtul võimalik aru saada,

kuidas ta jõudius järeldusele, et olemasolevaga võrreldes oli hagejal võimalik jätta

seemnepuudeks teistsuguseid puid. Ainuüksi oletuste pinnalt antud arvamus ei ole aga

hüvitise väljamõistmiseks piisav tõend. Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise

protokollis on leitud, et kasvama jäetud puud vastavad seemnepuudele esitatud nõuetele

(III kd, tlk 9). Vardi Erametsaselts on kinnitanud, et seemnepuid on jäetud kasvama

rohkem, kui lepingus kokku lepitud (I kd tlk 84-85 p 5). Lisaks on PM on esile toonud, et

kui arvestada P mõõtmistulemusi ja võrrelda neid metsamajandamiskavas toodud puude

rinnasdiameetriga

on

kasvama

jäetud

puuliigi

rinnasdiameeter

suurem

kui

metsamajandamiskavas fikseeritud ning seetõttu ei ole õige väita, et seemnepuudena on

kasvama jäetud viletsamate tüveomadustega puud (III kd, tlk 54). Ringkonnakohus toob

esile ka selle, et kostja seisukohad seemnepuude jätmisega raiealale on olnud

vastuolulised. 10.04.2018 saadetud kostja kirjas sisaldus ka etteheide, et lankidele on

jäetud kokkulepitust enam ja erinevaid seemnepuid (I kd, tlk 38-39). Peale seda, kui

hageja teatas, et ta on nõus lepinguga kokkulepitust enam ja teiseliigilised seemnepuud

langilt eemaldama (I kd, tlk 88) teatas kostja, et seemnepuude täiendav maharaiumine on

lubamatu (I kd, tlk 44-45). Vastuhagis nõudis kostja teatud ulatuses seemne- ja

säilikpuude väljaveoga seonduva kahju hüvitamist. Seega, esitades hagejale vastuolulisi

nõudmisi, ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja

kahju hüvitise nõue kasvama jäetud kehvemate omadustega seemnepuude koristamiseks

ning palgi/paku ja paberipuidu hinnavahe hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

87. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud on kostja kahjunõuded koristamata raielangi

ja roobaste tasandamata jätmise eest 100 eurot/ha x 7 ha = 700 eurot ning kuna oluliselt

raskemates tingimustes kuuse istutamise lisakulude (mineraliseerida enam ei saa, lank

kattunud loodusliku uuendusega, maapind langil perioodil 2018-2021.a tugevasti

kamardunud ja loodusliku uuenduse juurestikuga läbi põimunud) eest on põhjendatud

kahjuhüvitis 2625 eurot, summale lisandub KM 525 eurot, kokku 3 150 eurot (2 500

17(18)

kuuseistikut/ha x 0,15 eurot/istik x 7 ha). Kuuse kultuuri 4 aastat hiljem (2018 a asemel

2022 a) rajamise tõttu on kuuse kultuuri hooldamise tööd kordades mahukamad kui

värskele lageraie langile istutatud kuuse kultuuri hooldamisel, selle eest on mahukamad

töökulud minimaalselt 4 200 euro ulatuses, summale lisandub KM 840 eurot, kokku

5 040 eurot (200 eurot /ha x 3.a x 7 ha).

88. Ringkonnakohtu arvates on maakohus oma seisukohad ekslikult rajanud vaid P

arvamustele, jättes asjas esitatud teised tõendid tähelepanuta, rikkudes seega TsMS § 232

lg-t 1 ja 2. Nii on näiteks Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollis on

leitud, et veoteed vastavad metsaseaduses kehtestatud nõuetele, pinnasekahjustusi ei ole

põhjustatud. Raidmed on välja veetud, osaliselt on jäänud pinnase toiteaineks, mis metsa

uuendamist ei sega (III kd, tlk 10). Vardi Erametsaselts on väljendanud seisukoha, et

hageja on saanud tänu headele ilmastikuoludele pea 90 – 95 % raidmetest langilt ära

vedada hakkepuiduks ja tänu sellele on ka raieala puhastatud maksimum võimaluste

piires (I kd tlk 84 p 4). Seonduvalt kostja pretensiooniga kändude kõrguse osas on Vardi

Erametsaselts avaldanud arvamuse, et kändude kõrgus ei ole poolte vahel sõlmitud

lepingus fikseeritud. Samuti ei sätesta seda Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid (I kd, tlk

84). Vardi Erametsaselts on selgitanud, et raietöö eraldistel 7, 12 ja 13 toimus

angervaksa ja naadi kasvukohtades, kus peapuuliikideks on sookask, haab ja sanglepp.

Kuna veereziim on antud kasvukohtades pidevalt kõrge, siis ka puud kasvavad kõrge

juurekaelaga ja tihti grupiti koos. Sellises olukorras jäetaksegi kännud kõrgemad – pole

tehniliselt võimalik ega ka mõistlik kände madalamalt lõigata. Sellises kasvukohas

jäävadki kännud sama kõrgeks kõigil, kes samasuguses puude koosseisus ja kasvukohas

raietöid teostavad – see pilt on metsas tavapärane. Mineraalmuldadel, mis ei ole

liigniiskuse tõttu kõrge veetasemega, saab kände lõigata tavapäraselt – nii on seda näha

ka raielangil – kus võimalik, on kännud normaalkõrgusega. Antud raielank jääb ka

looduslikule uuenemisele, ehk uueneb looduslikult nii seemne- kui ka kännu- ning

juurevõsudest. Reaalselt ei sega ka need kännud peale inimese esteetilise silmavaate

mitte kedagi. Ajapikku kännud lagunevad ja annavad mullastikule huumust juurde ja on

sellega kasulikud uuele metsapõlvele (I kd, tlk 76,77). P arvamusest ei nähtu, et kahju

tuvastamisel on ta arvestanud teatud eraldistel iseloomuliku veerežiimiga. Eeltoodu

alusel tuleb hageja kahjunõuded koristamata raielangi, roobaste tasandamise ja langi

uuendamisega seotud täiendavate kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

89. Kuna vastuhagi tuleb sisuliselt jätta rahuldamata, va osas, milles hageja nõustus kostjale

tasuma 143 eurot, siis puudub alus ka hagejalt viivise, asjatundja arvamuse saamiseks

tehtud

kulude

ja

metsa

inventariseerimise

kava

tellimiseks

tehtud

kulude

väljamõistmiseks kostjalt.

90. Lepingu p 10.1. sätestab, et kui ostja on rikkunud lepingu tingimusi või

metsaõigusnorme, on ostja kohustatud hüvitama kogu tekitatud kahju, sealhulgas

keskkonnale tekitatud kahju, tasuma vastavad riiklikud trahvid või rahalise karistuse ning

maksma müüjale leppetrahvi lepingus kokkulepitud summas. Lepingu eritingimuste

kohaselt on leppetrahv kuni 10 % raieõiguse müügihinnast, so antud juhul 2 695 eurot.

Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist hageja poolt lepingu rikkumine, mis õigustaks

leppetrahvi väljamõistmise, siis tuleb nimetatud kostja nõue jätta rahuldamata.

91. Nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses leiab kostja, et hageja poolt esitatud

erinevate

asjatundjate

poolt

koostatud

arvamused

on

ebausaldusväärsed.

Ringkonnakohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja poolt esitatud asjatundjate

arvamused on koostatud loogiliselt, alustades probleemipüstitusest, tuues esile

olemasolevad

andmed

seisukoha

kujundamisel,

viidatakse

nii

valdkondlikule

seadusandlikule regulatsioonile kui vastava valdkonna tavadele. Koostatud järeldused on

18(18)

arusaadavad ning arvandmete arvestuskäigud selged ja kontrollitavad. Sama ei saa väita

aga P arvamuste kotha. P arvamustest nähtuvad küll mõõtmistulemused ja arvandmete

arvestuskäigud on samuti võimalik tuvastada, kuid selgeid seisukohti, millistest vastava

valdkonna regulatsioonidest või tavadest tuleb näiteks kohustus eraldiste piiride

määramise aluseks võtta täpismõõtmise andmed, kuidas on saadud raie järgselt võimalik

tuvastada, et seemnepuudeks tuli jätta kasvama olemasolevast teistsuguseid puid jne. P

on kritiseerinud teiste asjatundjate arvamusi, kuid lõppkokkuvõttes ei ole võimalik

selgeid argumente, miks peaks teiste asjatundjate arvamused kõrvale jätma, tuvastada.

Ainuüksi asjaolu, et kostjale või tema poolt valitud asjatundjale teiste asjatundjate

arvamused ei meeldi, ei anna aluseks neid mitteusaldusväärseks pidada. Kostja väited

asjatundjate pädevuse kahtluse alla seadmise ja arvamustel allkirjade puudumise kohta

on ümber lükatud esitatud tõenditega.

92. Hageja esitas asjas nõuded:

• Kohustada kostjat X andma tahteavaldus tema ja Pajaka Puit OÜ vahel sõlmitud

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr. R18-02 lisaks olevat raielangi

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

• Asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavaldus (akti allkirjastamine)

kohtulahendiga.

93. Lepingu p 2 teine lause sätestab, et peale raietööde lõpetamist kantakse arve alusel

tagatisraha tagasi ostjale (hagejale) eeldusel, et raielank on ostja ja müüja poolt

allkirjastatud aktiga üle antud ja vastu võetud. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p

6.1 sätestab, et pooled allkirjastavad raielangi üleandmise-vastuvõtmise akti 10 päeva

jooksul pärast raie teostamist ostja poolt ning selles fikseeritakse metsa ja pinnase

seisund pärast tööde lõpetamist. Aktis märgitakse ära hinnang töödele ning vastastikused

pretensioonid.

94. Puudub vaidlus, et sellist akti ei ole käesoleva ajani mõlema poole poolt allkirjastatud.

Asjas on tõendatud, et hageja on korduvalt palunud kostjal akt allkirjastada ning seda on

kostjale soovitanud teha ka Vardi Erametselts. Ringkonnakohtu arvates puuduvad asjas

alused hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Selleks, et hageja saaks nõuda Vardi

Erametsaseltsile tasutud tagatisraha tagastamist, tuleb tal esitada kostja poolt

allkirjastatud akt.

Menetluskulude jaotus

95. Arvestades asja lahendamise tulemust maa- ja ringkonnakohtus ning vaidluse asjaolusid

leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 98 %

ulatuses kostja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMs § 177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/