2-22-8546/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-8546

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Hagihind

Oniar OÜ hagi Formet Grupp OÜ vastu kahju

hüvitamise nõudes

36 739, 87 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2022.a. edasi kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepingulised

esindajad:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

Oniar OÜ (RK 10936116, asukoht: Pargi

16, Märjamaa alev, Märjamaa vald,

78301 Raplamaa)

Vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik

Advokaat Kaspar Kaljurand

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland

Ots & Co; asukoht: Kentmanni 4/Sakala

10, 10116 Tallinn; e-post: erko-

andreas.roosik@eversheds-sutherland.ee;

kaspar.kaljurand@evrsheds-

sutherland.ee)

Formet Grupp OÜ (RK 10580719,

asukoht: Mäealuse tee 5, Kiviõli linn,

43125

Lüganuse

vald;

e-post:

formet@formet.ee)

V. K. (Legalidea Law Office OÜ; e-post:

V. .koste@gmail.com

)

RESOLUTSIOON

1. Oniar OÜ hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Formet Grupp OÜ-lt Oniar OÜ kasuks kahjuhüvitis 29 722

(kakskümmend üheksa tuhat seitsesada kakskümmend kaks) eurot 86 senti.

3. Välja mõista Formet Grupp OÜ-lt Oniar OÜ kasuks ajavahemiku 30.12.2021-

06.06.2022.a sissenõutavaks muutunud viivis 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) eurot 82

senti.

4. Välja mõista Formet Grupp OÜ-lt Oniar OÜ kasuks viivis alates 07.06.2022.a kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

5. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (90% /

10%).

90% Oniar OÜ menetluskuludest jääb Formet Grupp OÜ kanda.

10% Formet Grupp menetluskuludest jääb Oniar OÜ kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Oniar OÜ nõuab Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses Formet Grupp OÜ-lt kahju 33

055,55 euro hüvitamise nõudes.

2. Hagejale kuulusid kinnisasjad, millel asusid raudteerööpad

-

xxx, katastrinumber xxx, registriosa number xxx.

-

xxx, katastrinumber xxx, registriosa number xxx.

Hagiavalduse esitamise hetkeks on hageja võõrandanud mõlemad eelnimetatud kinnisasjad, kuid

see ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu.

Kinnistutel asusid raudteerööpad. Maa-ameti kaardirakenduselt on tuvastatav, et mõlema kinnistu

piires on märgitud leppemärgina rongitee. Maa-ameti fotolao andmete järgi on tuvastav, et

raudteerööpad olid olemas 02.06.2020 seisuga. Ka 19.06.2020 ortofotolt on näha, et rööpad olid

veel sel hetkel olemas.

3.

04.12.2019 esitas X AS (edaspidi X) ehitusloa taotluse. Ehitusloa taotluse juurde lisatud

projektidokumentatsioonist on näha, et X soovis taotluses märgitud ulatuses demonteerida

raudteerööpaid. Hageja teavitas 18.12.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA)

enda soovist tutvuda Xi ehitusloa taotluse materjalidega. Tutvunud taotluse andmetega, saatis

hageja 19.12.2019 TTJA-le kirja, milles juhtis tähelepanu, et ehitusloa taotlusele lisatud plaanil on

rööbaste demonteerimistööd osaliselt märgitud hageja kinnistutele. TTJA edastas Xi esindajale

20.12.2019 e-kirja, milles juhtis tähelepanu projektis esinevale puudusele ning teavitas, et hageja

on nõus ehitusloa andmisega juhul, kui X ei lammuta hageja kinnistutel asuvaid rööpaid.

Pärast ehitusloa saamist sõlmisid X ja kostja 06.10.2020 lepingu nr EP-RTO-3/1612, mille alusel

ostis kostja X viimasele kuuluva raudtee, eesmärgiga demonteerida raudteerööpad ehitusloas

märgitud viisil. Lepingu punkti 2.1 järgi sai kostja õiguse eemaldada raudteerööpad muu hulgas ka

katastriüksuselt nr-ga xxx. Nimetatud kinnistu piirneb hagejale kuulunud kinnistutega (xxx ja xxx

Lepingu punkti 3.8 järgi tuli kostjal raudteed üles võtta kuue kuu jooksul alates lepingu

allkirjastamisest, st hiljemalt 06.04.2021.a Kostja ja X allkirjastasid lepingutööde üleandmis-

vastuvõtmisakti 01.06.2021.a.

4.

02.09.2020.a (so enne lepingu sõlmimist) saatis X esindaja J. K. (müügilepingu punktis 3.7

märgitud kontaktisik) kostjale e-kirja, millega koos edastas skeemi demonteeritavate rööbaste

kohta. Skeemi alumiselt osalt on näha, et demonteeritavateks on märgitud rongitee nr 2 ja 3, kuid

mitte 1 ja 1a, mis on hageja kinnistutele jäävad raudteelõigud.

Veel on samalt skeemilt tuvastatav roosas kirjas: не разбирать стрелки 217, 216, 215, 201, 209

ehk eesti keeles: mitte lahti võtta pööranguid 217, 216, 215, 201, 209. Pöörang nr 216 ühendab

hageja rööpad lepingu alusel eemaldatava raudteega, järelikult poleks (ning võttes arvesse ka

ehitusloa menetluses toimunud kirjavahetust) kostja tohtinud lepingu alusel hageja kinnistutel

asuvaid rööpaid demonteerida.

19.10.2021 kinnitas kostja transpordiosakonna juhataja I. S. X eraldi, et X ei andnud rööbaste

demonteerimiseks mistahes lubasid ja ülesandeid, mida lepingus kirjas ei olnud Sellega on

tõendatud, et hageja kinnistutel asuvate rööbaste eemaldamine oli kostja iseseisev tegevus ning ei

lähtunud lepingust ega muust X korraldusest.

5. Seisuga 19.06.2020 olid kinnistul rööpad alles.

30.05.2021 tehtud ortofotolt (st umbes poolteist kuud pärast lepingu punktis 3.8 kokkulepitud

demonteerimistööde tähtaega) on tuvastatav, et rööpaid kinnistutel enam pole. Maa-ameti maainfo

kaardirakenduse 2021. aasta kuvatõmmiselt (kuvatõmmisele märgitud punase ristküliku seest) on

samuti tuvastatav, et rööpad ning nende all olnud liiprid on eemaldatud ning näha on liipritest

kruusakatte sisse jäänud lohud.

11.02.2022 edastas X esindaja hageja lepingulise esindaja küsimustele vastused, kus muu hulgas

märkis, et kostja kinnitas hagejale kuuluva raudtee demonteerimist.

Järelikult ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et hageja kinnistutel varasemalt paiknenud rööpad

demonteeris hageja kinnistult just kostja.

6. Hageja selgitas eeltoodud ortofotode ja kohapeal tehtud fotode abil välja, et kostja eemaldas

hageja kinnistutelt kokku 872 meetrit rööbast. Selline kogus rööpaid kaalub rööpatüübi jooksva

meetri kaalu (51,67 kg) arvestades 45 056,24 kg. Rööbastele lisandub rööpa kinnitamiseks

mõeldud aluslapi, sidelapi ning kinnitusvahendite kaal, kokku 11 264,21 kg. Kokku eemaldas

kostja seega hageja kinnistutelt metalli (rauda) 56 320,45 kg.

31.05.2022 seisuga on raua kokkuostuväärtus metalli kokkuostupunktis 468 eurot tonni kohta.

Kokku on hageja rööbaste ning kinnitusvahendite väärtus ehk vanametalli hind kokkuostupunktis

26 357,97 eurot (468 € x 56,32045 t = 26 357,97 €). Hageja palub kohtul mõista see summa

kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja.

7. Hageja esitas 12.10.2021 X nõudekirja, milles nõudis X kahju hüvitamist. X esitas hageja

nõudekirjale vastuse 02.11.2021.a, vaieldes hagejale vastu ning teavitades hagejat esmakordselt

sellest, et raudteerööbaste demonteerimistööd viis läbi kostja. Vastusele oli lisatud ka X ja kostja

vahel sõlmitud leping. Hageja, olles tutvunud X 02.11.2021 vastusega, esitas 08.12.2021

täiendava nõude, milles esitas esmakordselt nõude ka kostja vastu, edastades selle kostja e-posti

aadressile formet@formet.ee. X esitas vastuse hageja täiendavale nõudele 03.01.2022 ning

täpsustas seda, et kostja tegevus hagejale kuuluvate rööbaste ülesvõtmisel oli X kooskõlastamata

ning väljus sellest käsundist, mille X oli lepingu punktides 2.1 ja 3.8 andnud. Kostja ignoreeris

hageja 08.12.2022 nõuet.

Ainus suhtlus hageja lepingulise esindaja ning kostja seadusliku esindaja vahel toimus 2022. aasta

jaanuari alguses telefoni teel. Telefonis selgitas hageja lepinguline esindaja vaidluse ja nõude

olemust ning kutsus kostjat üles asja kohtuväliselt lahendama. 04.01.2022 saatis hageja

lepinguline esindaja kostjale e-kirja teel 12.10.2021 ja 08.12.2021 nõudekirjad. Kostja e-kirja teel

saadud nõudekirjadele ei vastanud.

Lisaks saatis hageja nõudekirjad kostjale tähitud kirjadena, kasutades kahte erinevat aadressi

(äriregistrijärgne asukoht ning tegevuskoht xxx). Mõlemad kirjad tagastati hageja lepingulisele

esindajale, st kostja keeldus nende vastuvõtmisest. Kostja pole tänaseni mitte ühelegi hageja

nõudekirjale vastanud.

Kogu hageja tegevus kohtueelsetel läbirääkimistel toimus läbi lepinguliste esindajate.

Lepingulised esindajad osutasid hagejale õigusteenust, mille sisuks oli kliendi nõustamine,

tekkinud kahju ja võimalike nõuete väljaselgitamine, nõudekirjade koostamine ja esitamine ning

lepingueelsete läbirääkimiste pidamine. Sellega seoses tekkis hagejal õigusabikulu kokku summas

6697,58 eurot. Arvetelt nähtub, et hagejale osutatud õigusabi hulka kuulus asjaolude õiguslik

analüüs, nõudekirjade koostamine, X vastuste analüüsimine, suhtlus kostjaga ning kostjale

nõudekirjade kättetoimetamisega seotud kulutused. Hageja nõuab tekkinud kulutuste hüvitamist

kostjalt.

8. Rööbaste äraviimisest tulenev kahjuhüvitise nõue

VÕS § 1043 lg 1 järgi, teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui

ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi

või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kostja võttis hagejale kuuluvad rööpad üles ja viis ära

- ilma hageja nõusolekuta ning

- ilma mistahes muu õigusliku aluseta.

Selle tulemusel (st põhjuslikus seoses rööbaste äraviimise asjaoluga) tekkis hagejale otsene

varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes, mille järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist.

Hagejale tekitatud kahju hõlmab kinnisasjadelt eemaldatud rööbaste kui vanametalli

müügiväärtust metalli kokkuostupunktis. Hageja kogutud tõendi järgi oli tema kinnistutel

arvutuslikult 56 320,45 kilogrammi raudteerööpaid ning nende kinnitusvahendeid. Metalli

kokkuostja hinnapakkumise kohaselt pakuks kokkuostja ühe tonni vanametalli eest hagejale 468

eurot. Järelikult, kui hageja saaks viia talle kuulunud rööpad ise kokkuostu, oleks ta saanud nende

eest 26 357,97 eurot, mis ongi kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab.

Kahjunõude rahuldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on pärast kahju tekkimist kinnistud

võõrandanud.

Raudtee demonteerimisega ei lakanud raudtee olemast hageja omandis. Kui vallasasi

(raudteerööbas) ühendatakse maatükiga selliselt, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb

maatüki omand maatükiga ühendatud asjale (AÕS § 107 lg 3). Raudtee paigaldamisega kinnistule

muutus raudtee kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõistes. Järelikult, kuivõrd raudtee

ülesvõtmise ajal kuulusid kinnistud hagejale, kuulus ka üles võetud raudtee hagejale. Hiljem

võõrandas hageja kinnistud ilma raudteeta.

Hageja märgib, et Riigikohus on VÕS § 132 lg 2 alusel nõude kontekstis selgitanud, et

kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleb lähtuda väärtusest, mis on arvestatud võimalikult

kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 06.05.2015 otsus asjas nr 3-2-1-39-15, p 12).

Seetõttu nõuab hageja kahju hüvitamist summas, mis vastab vanaraua kokkuostuhinnale seisuga

31.05.2022, mil hageja tegi päringu kokkuostjale.

9. Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue

VÕS § 1043 ja VÕS § 128 lg 3 koostoimes tuleb kostjal hüvitada hagejale ka kohtueelselt nõuete

esitamise ja läbirääkimiste tõttu tekkinud varaline kahju. VÕS § 128 lg 3 järgi loetakse otseseks

varaliseks kahjuks ka see, mis puudutab kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamist. Kohtueelsete

õigusabikulude hüvitatavust on kinnitanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu 09.02.2011 otsus asjas nr

3-2-1-138-10, punktid 25-30).

Samuti on VÕS § 128 lg 3 järgi hüvitatavaks kahju liigiks otsene varaline kahju, mis tekib kahju

kindlaks tegemisest. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kohtueelsete kulutuste puhul hinnata nende

vajalikkust, st seda, kas nende kulutuste tegemine oli paratamatu.

Praegusel juhul esitas hageja nõude esmalt X vastu ning sai seeläbi teada, et kinnistutelt eemaldas

rööpad hoopis kostja. Ilma X vastu nõuet esitamata poleks hageja kostja andmeid saanud ning

tema vastu nõude esitamine ei oleks võimalik olnud.

Riigikohus on leidnud, et kohtueelsete õigusabide hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu ning

põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-79-08, p

18). Rikkumisena tuleb käsitleda põhinõude põhjendatust – st kui kohus leiab, et kostjal tuleb

hüvitada rööbaste äraviimisest tulenev kahju, tuleb rahuldada ka nõue kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks.

Riigikohtu seisukoha järgi peab hageja tõendama seda, mitu tundi talle õigusabiteenust osutati

ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab tulevikus maksma (vt Riigikohtu 03.04.2013

otsus asjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kahju tekkimise olemasolu tõendamiseks on hageja esitanud

talle osutatud kohtueelse õigusabi tegevuste arved, millelt nähtub ka tegevuste spetsifikatsioon.

Viidatud tõenditest nähtuvalt on hagejale kohtueelse õigusabiga seotud kulutuste tõttu tekkinud

kahju summas 6697,58 eurot. Hageja palub kohtul tekitatud kahju kostjalt tema kasuks välja

mõista.

10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist. Sama normi teise lõike järgi, kui rahalise kohustuse täitmise tähtaeg ei

ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.

Hageja edastas kostjale nõude rööbastega seotud kahjuhüvitise tasumiseks 08.12.2021. Sellest

hetkest alates kuni hagi esitamiseni on kostja olnud kahjuhüvitise tasumisega viivituses 180 päeva

ning VÕS § 113 lg-s 1 märgitud seadusjärgse intressimäära järgi on hagiavalduse esitamise

seisuga kogunenud põhinõudelt viivis summas 1039,88 eurot. Hageja palub kohtul VÕS § 113 lg-

te 1 ja 2 alusel mõista kostjalt välja viivis alates 08.12.2021 kuni 06.06.2022 (hagiavalduse

esitamisele eelneva päevani).

Samuti, hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivise

põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

11. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ja leiab, et

-

kostja vastuväited seoses kinnistutelt rööpaid eemaldanud isikuga on paljasõnalised,

vastuolulised ning ebausutavad. Hagi aluses tõendatud asjaolude valguses on kohtul võimalik

TsMS § 232 lõike 1 alusel järeldada, et just kostja oli see isik, kes rööpad kinnistutelt eemaldas;

-

kostja vastuväited seoses rööbaste kogusega on paljasõnalised ning vastuolus hagile lisatud

tõenditega. Hagile lisatud tõenditelt on näha, et rööpad pole roostetanud ega kulunud kostja

märgitud viisil;

-

kostja viidatud metalli kokkuostuhinnad ei puuduta hagi aluseks olevat materjali

(raudteerööbas), vaid räägivad metallijäätmetest ja ebakvaliteetsest vanametallist, samuti esitas

kostja vanametalli üleandmise aktid, mis on koostatud oluliselt enne seda, kui kostja raudtee

demonteerimistöödega alustas;

-

asjassepuutumatud ning tõendamata on kostja väited, nagu oleks hagejale kahju tekkimine

välistatud seepärast, et rööpad ei kuulunudki hageja omandisse või et hageja võõrandas kinnistud;

kostja pole tõendanud, et hageja oleks kahju tekitamise tagajärjel säästnud

11.1 Ortofotode kuvatõmmiselt on eksimatult tuvastatav, et võrreldes hagi lisades 15 ja 16

esitatud ortofotodega on lisas 4 toodud ortofotol raudteerööpad alles. Sellega on üheselt

kinnitatud, et raudteerööpaid hageja kinnistutel 30.05.2021 seisuga enam polnud. Asjaolu, et enne

kostja poolt demonteerimistööde alustamist olid hageja kinnistutel rööpad alles, tõendab ka hagi

lisana esitatud X AS skeem, millele on hageja kinnistutel paiknevad rööpad märgitud (vt selle

kohta eraldi hagi p 9).

Asjatu on kostja vastuse etteheide, et hagi lisana esitatud hageja küsimustele on vastanud J. S. S.,

mitte X AS-iga sõlmitud lepingu kontaktisik J. K. . X AS oli Y AS-i tütarettevõte, mistõttu on

nimetatute sisemisest töökorraldusest tulenevalt ilmne, et Y AS-i jurist J. S. S. on volitatud X AS-

i nimel avaldusi tegema. Seega, J. S. S. väited faktiliste asjaolude kohta on omistatavad X AS-ile

ning on järelikult tõendiks TsMS § 272 lõike 1 mõistes.

Kostja eksitab kohut väitdega, et ainult kostja juhatuse liige P. S. omas kostja poolt pädevust

rööbaste eemaldamist puudutava lepingu raames osapooltega suhelda. Selle väite lükkab ümber nii

hagi lisana toodud toodud kirjavahetuse punkt 7 kui ka üleandmis-vastuvõtmisakt, mille

allkirjastas kostja töötaja I. S.. I. S. oli ka see isik, kes kinnitas kostja nimel X AS-ile, et viimane

ei andnud kostjale lubasid ja ülesandeid, mida polnud lepingus kirjas.

11.2 Kostja vastuväited eemaldatud raudteerööbaste koguse osas on asjassepuutumatud

Kostja leiab, et arvestuse aluseks olev Ukraina metallitööstuse eksperdi teave ei ole usaldusväärne.

Kostja viitab, et tema arvates ei pruugi kinnistutel olnud rööpad olla sellised, nagu hagi lisas 18 on

kirjeldatud. Samas on kostja jätnud märkimata, et hagi lisas 18 toodud fotodel on näha rööpa

kõrgus 152 mm ja laius 132 mm, mis kattub täpselt esitatud rööpa parameetritega. Samas ei

esitanud kostja vastuse ühtegi omapoolset tõendit hagis toodust erinevate parameetrite kohta. Seda

arvestades tuleb kostja paljasõnaline viide rööbaste parameetrite kohta jätta tähelepanuta.

Tähtsust omab see, et tegemist on eksperdi kinnitusel R50 tüüpi rööpaga.

R50 tüüpi rööpad on GOST standardi fikseeritud parameetritega, millele on eesti Raudtee

kinnituses viidatud ning mille alusel on koostatud ka rööbaste kogukaalu arvestus.

Kostja viited raua korrodeerumisele on paljasõnalised ning ka eluliselt ebausutavad. Kostja viide,

nagu väheneks raua paksus aastas vähemalt 0,1 mm ning seega oleks 50 aastaga rööbas tervelt 1

cm võrra kitsam, on ilmselgelt utreeritud ja elukauge. Sedasorti roostetamine võiks kõne alla tulla

tahtlikult tekitatud laboritingimustes ning olukorras, kus vana roostekihti nühitaks metallilt

pidevalt maha, et hapnik pääseks alumisele metallikihile ligi. Praegusel juhul, kuna raudteerööpad

polnud isegi kasutuses, ei saa sellisest roostetamisest mitte mingil viisil rääkida.

Hageja teave rööbaste tüübi ning koguse kohta on adekvaatne, tõele vastav ning leidnud

täiendavalt kinnitust ka hageja esitatud täiendavate tõenditega. Seetõttu puudub põhjus arvestada

rööbaste kaalu asjaolu tuvastamisel kostja paljasõnaliste väidetega.

11.3 Kostja vastuväited metalli väärtuse kohta on teadlikult eksitavad

Kostja leiab, et kokkuostuhind peaks olema hoopis 170 – 200 eurot/tonn, esitades tõenditena

kuvatõmmised metalli kokkuostuga tegeleva B OÜ ning K AS-i kodulehtedelt.

Vastuses viidatud vastuvõtuhinnad põhinevad ebakvaliteetse musta metalli hindadel. K AS-i

kuvatõmmisest on näha, et hinnad käivad kõikvõimalike erinevate metallesemete kohta, kusjuures

juba a priori on kokkuostuhinda sisse arvutatud 1% võrra mittemetallide maha arvestamist. Kuna

aga raudteerööpa kvaliteet metallitoormena on garanteeritud, siis pakubki kokkuostupunkt selle

eest märksa kõrgemat hinda. Raudteerööbaste kokkuostuhinna määramisel ei saa lähtuda lihtsalt

kodulehelt nähtuvast avalikust teabest, kuna kokkuostupunktid on valmis tasuma rööbaste eest

kõrgemat hinda.

Kostja väitel olevat ta müünud X OÜ-ga sõlmitud lepingu tulemusena üles võetud rööpad B OÜ-

le hinnaga 242 eurot/tonn. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kostja kaks akti, üks neist (nr

1001106022) kuupäevaga 06.11.2020 ja teine (nr 1001228011) kuupäevaga 28.12.2020.a.

Mõlemad arved on aga koostatud ammu enne, kui kostja üleüldse X OÜ-ga sõlmitud lepingut

täitma asus. Kostja ja X OÜ vahelise lepingu juurde kuulunud töögraafiku järgi pidi kostja töid

alustama alles 2021. aasta veebruari alguses. X OÜ esindaja kinnitas, et tegelikult asuti

demonteerimist teostama alles 2021. aasta märtsis. Kostja ei saanud kokkuostupunkti viia

raudteerööpaid, mida ta polnud isegi veel üles võtnud. Järelikult eksitab kostja teadlikult kohut

(TsMS § 200 lg 2).

Lisaks, mõlemal aktil on märgitud lahtrisse „jäätmekood“ 17 04 05 01. Keskkonnaministri

14.12.2015 määruse nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa järgi on

jäätmekoodiga 17 04 05 märgitud „raud ja teras“, seega ei ole võimalik veenduda, et kostja poolt

aktidel märgitud kuupäevadel kokkuostupunkti viidud metalli puhul oleks üleüldse tegemist

raudteerööbastega.

11.4 Ebaõige on kostja väide selle kohta, nagu kuuluks rööpad kellelegi teisele.

Kostja seisukohale lisatud dokumendist nähtuvalt on 2008. aasta seisuga Tehnilise Järelevalve

Ameti peadirektor kinnitanud, et hageja kinnistutega samas kandis asuv raudtee on registreeritud

OÜ-le F .

Hageja sai kinnistute omanikuks 2018. aasta lõpus. Minevikus on hageja omandisse kuulunud

kinnistutega piirnevaid kinnisasju omanud OÜ F. Hagi mõistes ei oma mingit tähtsust kostja

esitatud tõend ning seisukoht, nagu ei oleks rööpad nende demonteerimise hetkel hagejale

kuulunud.

11.5 Hagejale väljamõistetavalt hüvitistelt kostja kasuks mahaarvamiste tegemine oleks

põhjendamatu.

Kostja väidab, et hageja kasuks välja mõistetavalt kahjuhüvitiselt tuleb VÕS § 127 lõike 5 alusel

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema

poolt sätestatud kulud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga.

Kostja pole tõendanud selliste kulutuste esinemist, mida võiks teoreetiliselt VÕS § 127 lõike 5

alusel kahjuhüvitiselt maha arvestada. Kostja piirdus üksnes paljasõnalise osutusega, et kulud

moodustavad umbes 150 eurot ühe vanaraua tonni kohta. Järelikult oleks praegusel juhul

põhjendamatu mistahes mahaarvamiste tegemine

12. Hageja leiab, et raudteerööbaste eemaldamine hageja kinnistutelt on tõendatud ning

tõendatud on ka see, et rööpad eemaldas kostja F OÜ.

Ühelt poolt on ümberlükkamatult tõendatud, et samas vahemikus, kui on tuvastatud

raudteerööbaste eemaldamine, teostas kostja samas kohas raudteerööbaste demonteerimistöid.

Seda tõendab nii kostja ja X AS vahel 06.10.2020 sõlmitud leping kui ka objekti üleandmise-

vastuvõtmise akt, mis allkirjastati 01.06.2021.a, st pärast seda, kui tõendatult hageja kinnistutel

raudteerööpaid enam polnud.

Samuti on tõendatud, et hagejale kuulunud rööpad kulgesid jätkuna ja vahetult ühendatuna X AS-

ile kuuluvate raudteerööbastega, mida kostja demonteeris. Teisisõnu kostja demonteeris sellel

ajavahemikul raudteerööpaid, mis olid ühendatud hagejale kuuluvate raudteerööbastega, mis

samal ajavahemikul kadusid.

Kostja pole mitte üheski menetlusdokumendis viidanud ühelegi asjaolule, mis võimaldaks nendest

tõenditest nähtuvat kummutada.

Teiselt poolt on tõendatud, et rööpaid ei saanud hageja kinnistutelt eemaldada keegi muu peale

kostja. Kostja viis lepingu alusel hageja kinnistutega samas kohas läbi tegevust, mis oli

ehitusloakohustuslik. Hageja kinnistute kohta pole ühtki ehitusluba raudteerööbaste

demonteerimiseks antud. Kostja on äriühing, mille põhitegevusalaks on metallide ja

metallimaakide hulgimüük ning lisategevusaladeks mh kaeve- ja mullatööd, laadungikäitlus,

lammutamine, jäätmete töötlus ja kõrvaldamine ning sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine.

Hagejale teadaolevalt ei esine ühtki teist selliste tegevusaladega ettevõtet, kes võinuks

raudteerööpad kostja asemel demonteerida.

Lisaks eelnevale on kostja tunnistanud, et just tema eemaldas hageja kinnistutelt raudteerööpad.

Hagiavalduse lisaksolevast e-kirjavahetusest nähtub, et kostja üritas küll X AS-le hagejale

kuuluvate raudteerööbastega seoses anda erinevaid selgitusi, kuid kinnitas kõigi versioonide

puhul, et eemaldas hageja kinnistult seal paiknenud raudteerööpad. Seda, et just kostja hageja

kinnistutelt rööpad eemaldas, kinnitas ka X Power AS juhatuse liige 2021. aasta novembris.

Kostja on alles kohtumenetluses asunud väitma, et tema pole hageja kinnistutelt raudteerööpaid

eemaldanud. Enne õigusvaidluse algust ei teinud kostja probleemi sellest, et X AS-le hageja

kinnistutel asunud raudteerööbaste eemaldamist tunnistada.

Kohtuvaidluses on kostja asunud väitma, et rööpad või demonteerida hageja ise või keegi kolmas

isik.

Hageja eesmärk oli kinnisasi võõrandada koos seal asuvate raudteerööbastega. Hageja esitab

täiendava tõendina esialgse müügikuulutuse, millest on selgelt näha, et hageja tõi eraldi

müügiargumendina välja, et kinnistutel on „kaks raudteeharu väljapääsuga Ahtme-Raudi

raudteele“. Pärast seda, kui hageja avastas, et tema raudteed on õigusvastaselt demonteeritud, oli

hageja sunnitud oma kuulutust muutma ning eemaldama sellelt info raudtee kohta. Vaidlust ei saa

olla selles, et kinnisasja väärtus oleks olnud minimaalselt kinnisasjal asuva vanametalli väärtuse

võrra kõrgem, kui hageja kinnisasjadelt ei oleks tema tahte vastaselt rööpaid demonteeritud.

Lisaks tuleb arvestada, et hageja tegeleb põllu- ja metsamajandusmasinate tootmisega. Hageja ei

tegele raudteerööbaste demonteerimistöödega ega oma vastavat kogemust ja tehnikat. Kostja pole

väitnud ega veel vähem tõendanud, et hageja oleks sedasorti teenust mujalt tellinud. Samuti oleks

ebatõenäoline, kui raudteerööpaid oleks eemaldanud mõni konkurent, et see asjaolu oleks kostjale

jäänud märkamatuks. Raudteerööbaste eemaldamine eeldab kohaliku omavalitsuse antud

ehitusluba, mis oli kostja ja X AS vahel sõlmitud lepingu objekti osas olemas, kuid hageja

kinnistute osas mitte.

Hageja juhtis juba enne demonteerimistööde algust X AS-i tähelepanu asjaolule, et ta ei soovi

enda kinnistult raudteerööbaste eemaldamist. Eeltoodud asjaolude valguses on eluliselt äärmiselt

ebausutav, et hageja oleks ise enda kinnistutelt raudteerööpad eemaldanud või isegi soovinud seda

teha.

13. Kostja seisukoht, nagu oleks X Power AS ja Y AS motiveeritud valetama, on loogikavastane.

Kostja väidab, et X Power AS ja Y AS selgitused (hagi lisad 17, 21, 24) on ebausaldusväärsed,

kuivõrd on kantud selgituste andjate soovist vabaneda vastutusest. Sedasorti seisukoht on

põhjendamata ning ebaloogiline.

Kui X Power AS ja Y AS tõepoolest soovinuks valetada ning vastutusest vabaneda, pidanuks nad

mitte väitma seda, et raudteerööpad eemaldas hageja kinnistutelt kostja, vaid et raudteerööpad

eemaldas keegi kolmas isik, kelle üle ei omanud X AS toona kontrolli ega kellele ei antud

vastavaid juhiseid. Nimelt, VÕS 1054 lõike 3 alusel vastutab ülesande andja ülesande täitmise

käigus õigusvastaselt tehtud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või

kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema

ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.

Kostja kriitika seoses V. V. selgitustega on asjakohatu.

Hageja esitas 09.11.2022 seisukoha lisana tõendi, millega tõendas asjaolu, et enne X AS-i tellitud

demonteerimistööde algust olid raudteerööpad hageja kinnistutel alles. Tõendis antud selgituse

andis V. V. Y AS-i spetsialistina. Kostja esitas 22.12.2022 seisukoha lisana sama isiku poolt

antud selgituse, milles spetsialist täpsustas küll seda, et tema poolt varem hagejale antud selgitus

ei põhinenud hageja kinnistutega vahetul visuaalsel tutvumisel, kuid ei muutnud seisukohta selles

osas, et kostjale ülesvõetavate raudteerööbaste ennenäitamisel olid hageja kinnistutel olevad

rööpad alles.

Samuti ei oma kostja vastuväited V. V. selgituse kohta tähtsust, sest 19.01.2021.a

ostupakkumisega on kaudselt tõendatav, et hageja raudteerööpad olid veel 19.01.2021 seisuga

olemas.

14. Kui kostja poleks rööpaid ära viinud, poleks hagejale kahju tekkinud.

Kui kostja ei oleks hageja kinnistutelt rööpaid ära viinud, oleks raudteerööpad jäänud hagejale.

Hageja raudteerööbaste eemaldamise tõttu tekkis varaline kahju VÕS § 128 lõike 3 mõttes: hageja

vara väärtus vähenes vähemalt raudteerööbaste kokkuostuhinna võrra.

Kostja poolt hageja raudteerööbaste eemaldamise ja hagejale kahju tekkimise vahel esineb seega

põhjuslik seos.

15. Hageja leiab, et kostja taotlus I OÜ kinnituskirja ning registrikaardi dokumentaalse tõendina

vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kostja lisas enda menetlusdokumendile I OÜ kinnituskirja ja registrikaardi.

Kostja enda väidete kohaselt tuleneb tõenditest, et raudteerööbaste demonteerimine ei vähendanud

hageja kinnistute väärtust. Hageja palub kostja esitatud tõendid jätta TsMS § 238 lg 1 punkti 1

alusel asja materjalide juurde võtmata, kuna need ei oma asja õige lahendamise seisukohalt

tähtsust. Hageja viitab enda 31.10.2023 menetlusdokumendi punktidele 9-12, milles hageja

vaidles vastu kostja taotlusele kohustada hagejat esitama kohtule dokumentaalseid tõendeid.

Kostja 04.11.2023 taotluse punkti 8.2 järgi soovis kostja toona tõendada täpselt sama asjaolu, nagu

püüab nüüd tõendada vaidlusaluste dokumentaalsete tõenditega.

Sama tõendamiseseme kohta on kohus 08.11.2023 avaldanud, et ei pea seda asjassepuutuvaks.

Seetõttu ei näe hageja võimalust, et kohus võiks nüüd täpselt sama tõendamiseseme kohta esitatud

tõendid siiski vastu võtta. Kostja rõhutatud asjaolu kinnistute võõrandamishinna kohta ei oma

jätkuvalt asja õige lahendamise seisukohalt tähtsust, kuna pole seotud hageja nõudega.

Hageja palub jätta vastu võtmata ka kostja taotlus tema töötaja I. S.i kinnituskirja kohta.

Kostja esitas väite, et pole hageja kinnistutelt raudteerööpaid demonteerinud ning esitas selle

tõendamiseks enda töötaja I. S.i digitaalselt allkirjastatud kinnituskirja. Hageja palub kohtul jätta

TsMS § 239 lõike 5 teise lause alusel arvestamata.

Tõendi vastuvõtmisega lubaks kohus kostjal oma menetlusõigusi kuritarvitada. Hageja juhib

tähelepanu sellele, et kostja väitis korduvalt, et tal on soov kuulata tunnistajaid üle, nende seas ka

I. S.it (kostja 28.06.2022 hagivastus ja 18.11.2022 istungi protokoll, lk 6 ja 7).

Lähtuvalt kostja eeltoodud korduvatest märkustest küsis kohus kostjalt, kas ta soovib esitada

taotlust kuulata tunnistaJ. üle I. S. (kohtu 26.06.2023 kiri).

Kostja vastas sellele eitavalt (kostja 07.07.2023). Seega loobus kostja õigusest kuulata tunnistaJ.

üle I. S.. Sellele vastuoluliselt esitas kohtu määratud lõplike taotluste esitamise tähtaja lõpus

dokumentaalse tõendina I. S.i kinnituse.

TsMS § 200 lõike 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt. TsMS § 200 lõike 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või

nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Säte kehtestab üldise

hea usu põhimõtte menetlusõiguste teostamisel. Isikud peavad oma õigusi kasutades tegutsema

viisil, mis teisi ei kahjusta, st ei kuritarvitataks õiguste teostamise võimalust.

Praegusel juhul on selge, et I. S.i kinnitus on ebausaldusväärne ka sel põhjusel, et kostja väitis

korduvalt, et soovib I. S.it üle kuulata, kuid hiljem loobus sellest. Ilmselt seetõttu, et vande all

valeütluste andmine on kuritegu (KarS § 320), aga kirjalikku selgitust andes ei järgneks I. S.ile

mingit karistust. Asjaolu, et kostja selgesõnaliselt loobus I. S.i ülekuulamisest, kuid hiljem siiski

esitas I. S.i kinnituse, kinnitab kaudselt, et I. S.i selgitused ei saa olla usaldusväärsed.

Kostja soovib sellega teadlikult võtta hagejalt võimaluse küsitleda I. S.it ja proovida vältida seda,

et ka kohus saaks veenduda I. S.i ütluste ebausaldusväärsuses.

Seda, et kostja esitatud kinnituskirjad on ebausaldusväärsed kinnitab ka asjaolu, et need ei ole

koostatud isikute poolt, kes dokumendid on allkirjastanud. Dokumentide metaandmed: Mõlemad

dokumendid on koostatud pdf formaadis. Nimetatud failitüübi puhul tulevad kaasa ka

metaandmed, sealhulgas andmed dokumendi koostaja kohta. Kui kummagi dokumendi puhul

(avades see Adobe Acrobat Reader programmiga) valida ülemisest menüüst „File“ ja seejärel

„Properties“, avaneb dokumendi kuvanud inimesele järgmine vaade (näide toodud I. S.i

kinnituskirjast):

Dokumentide koostajaks on väga tõenäoliselt hoopis kostja lepingulise esindajaga seotud isik.

Kostja lepinguline esindaja on V. K. (isikukood XXX). Muu hulgas on V. K. juhatuse liige

osaühingus Q, mille teine juhatuse liige on J. K. (isikukood XXX). Pole võimalik pidada

kokkusattumuseks, et kostja lepingulise esindajaga seotud isik on J. K. ning kostja esitatud

tõendite autoriks on „J. K“. Äärmiselt suure tõenäosusega on võimalik, et tegelikult koostaski

tõendid hoopis J. K..

Hageja ei sea kahtluse alla seda, et I OÜ kinnituskiri või I. S.i kinnituskiri ei oleks allkirjastatud

digitaalallkirjas märgitud isikute poolt. Hageja aga rõhutab, et mõlemad tõendid on koostatud

selliselt, et teksti on tõendiallikatele koostanud ette keegi teine ning sellele on üksnes

digitaalallkirja pannud tõendiallikas.

Hageja põhjendab enda seisukohta järgmiselt.

Kostja 27.11.2023 menetlusdokumendi lisa 3 ei ole koostatud vene keeles ning seejärel tõlgitud

eesti keelde, vaid on koostatud kohe eesti keeles. Varasemalt on I. S. kirju koostanud vene keeles.

On äärmiselt väheusutav, et isik kes varasemalt ei ole eesti keelt pea üldse vallanud, teeb seda

nüüd kirjalikul viisil perfektset õigekirja kasutades. On märkimisväärselt tõenäolisem, et tegelikult

ei koostanud I. S. teksti ise, vaid pani sellele üksnes digiallkirja. Pole kindel isegi see, kas I. S.

antud kinnituskirja sisu keelebarjääri tõttu sajaprotsendiliselt sai mõista.

II KOSTJA VASTUVÄITED

16. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagis toodud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks,

hagi aluseks olevad asjaolud on täies ulatuses tõendamata.

Vaidlust ei ole selles, et xxx, katastrinumber XXX, registriosa number xxx ja xxx katastrinumber

XXX, registriosa number xxx kinnistud kuulusid hagejale.

Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ja X AS vahel 06.10.2020 sõlmitud müügilepingu nr EP-RTO-

3/1612 alusel ostis kostja kinnistutel registriosa nr. xxx, katastritunnus XXX, registriosa nr. xxx,

katastritunnus XXX, registriosa nr. xxx, katastritunnus XXX ja registriosa nr. xxx, katastritunnus

XXX asunud raudteed nende demonteerimise eesmärgil.

17. Tähtis on asjaolu, et nimetatud lepingu alusel ostis kostja raudteed kogupikkusega 4500

meetrit (lepingu p 2.1.) hinnaga 50 000 eurot (lepingu p 4.1.), so. 50 000 : 4 500 = 11,11 eurot ühe

meetri kohta. Tegemist oli parima hinnaga turul, sest enne kostjaga müügilepingu sõlmimist võttis

X AS pakkumisi erinevatelt ettevõttetelt (st. korraldas konkurssi) ja kostja pakkumine osutus

nendest parimaks. Hind oli määratud lähtudes sellest, et kostja kohustuste hulka kuulus raudtee

demonteerimistööde teostamine ja vanametalli transportimine vastuvõtukohta. See tähendab, et

vana metalli vastuvõtukohas müügihinna ja demonteerimise- ja transpordi kulude vahe on 11,11

eurot ühe meetri kohta.

Tõele ei vasta hagi aluseks olev väide, et kostja olevat rööpaid hageja kinnistult eemaldanud.

Kostja ei ole seda teinud. Väide on tõendamata.

Kostja leiab, et ortofotod ei tõenda 19.06.2020 seisuga rööbaste olemasolu ega 30.05.2021 seisuga

rööbaste puudumist. Samas ei oma see hagi aluseks olev väide (rööbaste 19.06.2020 seisuga

olemasolu või 30.05.2021 seisuga puudumine) mingit tähtsust. Nimetatud ajavahemikul

(kestusega 11,5 kuud võis rööpaid eemaldada nii hageja ise, kui ka mistahes kolmas isik).

Hagi lisa 17 ei tõenda rööbaste kostja poolt eemaldamist ega ühtegi kostja kinnitust selles osas.

Tegemist on kostjaga ja müügilepinguga nr EP-RTO-3/1612 mitteseotud ja kostjale tundmatu

kolmanda isiku e-kirjaga. Kirjast ei ole võimalik aru saada, millel selles sisalduvad väited üldse

põhinevad. Kostja ei ole nimetatud e-kirja saatnud isikuga kunagi suhelnud. Kostja juhib

tähelepanu asjaolule, et vastavalt tema ja X AS vahelisele lepingule on müüja esindajaks kõikides

lepinguga seotud küsimustes J. K., teede hoolduse ja remondi juht, mitte e-kirja väidetavalt

saatnud J. S. S.. Kostja esindajaks lepinguga seotud küsimustes on kostja juhatuse liige P. S. .

Kostja juhatuse liige kinnitab, et hagi aluseks oleva raudtee demonteerimise asjus ei ole temaga

keegi X AS esindajatest suhelnud.

18. Hageja kinnistutelt väidetavalt eemaldatud vanametalli kogus/kaal on tõendamata.

Eesti Raudtee kinnituses (hagi lisa 18) märgitakse, et tegemist oli R50 rööpaga, mille kaal Ukraina

metallitööstuse eksperdi kodulehe andmete kohaselt on 51,67 kg. Samas dokumendis väidetakse,

et tegemist on vähe kasutatud raudteega, mille kulumine oli marginaalne. Kostja leiab, et mingi

Ukraina isiku veebilehel olevad andmed ei saa käesolevas menetluses hagi aluseks olla. See ei ole

tõend ning isiku pädevust ei ole võimalik kontrollida.

Arvamuses (varastatud raudtee kaalu arvutus) pole arvesse võetud asjaolu, et tegemist oli vanade,

50 aastat tagasi (või isegi rohkem) nõukogude liidus valmistatud rööbastega. Üldtuntud on asjaolu,

et raud on korrodeeruv (roostetav) metall. Korrosiooni tulemusel muutub raud roosteks, mille

tulemusel päris raua kaal aastate jooksul väheneb. Üldtuntud on asjaolu, et korrosiooni tõttu

väheneb raua paksus vähemalt 0,1 mm aastas. Kui vaidlusalused rööpad on 50 aastat vanad, siis

nende raua kiht on vähenenud vähemalt 5 mm igast küljest. Arvamuses ei ole aastate jooksul

korrosiooni tulemusel kadunud metalli kaalu arvesse võetud. Tegemist on olulise puudusega, mille

tõttu osutub kogu arvamus asjakohatuks. Samas näitavad viidatud arvamuses toodud pildid

ilmekalt, et isegi lõikekoht, mis hageja väidete kohaselt oli tehtud ajavahemikul 19.06.2020 –

30.05.2021 on roostes. See asjaolu viitab kas sellele, et raudtee rajamisest on rööbaste kaal rooste

tõttu oluliselt vähenenud või sellele, et raudtee oli eemaldatud (lõigatud) oluliselt varem (mitte

hageja poolt märgitud ajal).

19. Hagi aluseks olev väide vanaraua väärtuse kohta (468 eurot tonni kohta) ei vasta tõele.

Hagile lisatud metalli kokkuostu pakkumus ei tõenda vanametalli tegelikku väärtust. Hageja

esindaja pöördus oma tuttava, mitte erapooletu isiku, poole. Hageja esindaja palus pakkuda

ostuhind vanarauale vastavalt kirja manuses olevatele kogustele ja kvaliteedile. Kirja manuses

väidetavalt olnud kogus ja kvaliteedi andmed on seejuures kohtule esitamata.

Vanaraua müügihind on muutuv ja puudub alus arvata, et hageja oleks metalli müünud just kõige

kõrgema hinna ajal. Vanaraua vastuvõtukohtades ( xxx ja xxx) on kostja seisukoha koostamise

hetkel püsikliendile pakutav vanametalli ostuhind 200 eurot ja 170 eurot ühe tonni eest, st.

keskmine väärtus on 185 eurot (lisa 1 – vanaraua väärtus). Kostja ja X AS vahelise lepingu

raames ostetud vanarauda müüs hageja Refondale hinnaga 242 eurot ühe tonni kohta (–

vanametalli üleandmis-vastuvõtu aktid, 2 tk).

20. Hagejale ei ole kahju tekitatud.

Vaidlusalused kinnistud (xxx) kuulusid hagejale alates 12.02.2018.a ja 06.02.2018.a Tänaseks on

mõlemad kinnistud müüdud. Kinnistud olid hageja poolt ostetud ja müüdud olulise kasumiga.

Vana raudtee olemasolu ei mõjutanud seejuures ostu- ega müügihinda.

Vaidlusalustel kinnistutel asunud raudtee kuulus kolmandale isikule, mitte hagejale. Raudtee oli

kinnistutel rajatud õiguslikul alusel kolmanda isiku poolt, st. kuulus kolmandale isikule. Tehnilise

Järelevalve Ameti poolt väljastatud raudtee registreerimistunnistuse nr 025-08 kohaselt kuulus

kinnistutel asunud raudtee OÜ-le F (esitatud raudtee registreerimistunnistus).

Kinnistute väärtus (vana raudtee olemasolust või puudumisest sõltumata) oli müümise hetkel

kokku vaid ca 40 000 eurot. Kinnistutelt väidetavalt eemaldatud vana raudtee eest kahjuhüvitise

nõue ca 33 000 eurot on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kogu hageja tegevus on

algusest peale suunatud alusetule rikastumisele. Kohtueelses menetluses on hageja püüdnud nõuda

X AS-lt ja kostjalt samade asjaolude alusel kahjuhüvitist summas 224 600 eurot.

Isegi juhul, kui kostja oleks hagi aluseks olevaid rööpaid eemaldanud (millega kostja mitte mingil

juhul ei nõustu), siis hageja kasuks vanaraua hinna ilma kulusid arvestamata välja mõistmiseks

puuduks alus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 5 täpsustab, et kahjuhüvitisest

tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige

tema poolt säästetud kulud. Vana raudtee demonteerimise ja vastuvõtukohta transportimise kulud

moodustavad keskmiselt 150 eurot vanaraua ühe tonni kohta. Sinna kuuluvad tööjõu kulud

(töötasud ja maksud), töövahendite hind, masinate ja seadmete rent, transporditeenuste hind.

Omanik, kes ei tegele raudtee demonteerimisega ja ei kanna vastavat kulu, müüb raudteed hinnaga

11,11 eurot ühe meetri eest. Seega isegi kui lähtuda hagis märgitud raudtee pikkusest, siis kostja

oleks võinud tema kinnistutel asunud raudteed müüa parimal juhul kokku hinnaga 872 × 11,11 = 9

687,92 eurot.

21. Kostjat süüdistatakse sisuliselt varguse toimepanemises.

Kostja vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja oli teadlik, et müügilepingu alusel olid temale

müüdud ainult lepingus märgitud kinnistutel asunud raudteed ja teistel kinnistul asunud raudteid ei

ole ta puutunud. Kostja ei ole vargust toime pannud. Kostja ei ole hagejale kuulunud kinnistutelt

rongirööpaid demonteerinud ega ära viinud. Hageja esindaja märkis, et kuriteokaebust ei ole

kostja vastu esitatud, sest hageja otsustas esitada nõuded tsiviilkohtu kaudu. Kostja leiab, et hageja

tegutsemisviis on omaette kahtlane, sest iga tavaline mõistlik isik teatab üldjuhul vargusest

politseile, kes tegelebki asjaolude välja selgitamisega ja süüdlase kindlaks tegemisega.

Arusaamatul põhjusel jättis hageja seda tegemata, kuid tegeleb alusetute tsiviilnõuete esitamisega

X Power AS ja kostja vastu.

Vastuses Oniar OÜ 12.10.2021. a kahju hüvitamise nõudele (I kd tl 177) märgib X Power OÜ

juhatuse liige P. O., et ei ole andud kostjaga sõlmitud lepingu alusel kedagi suunanud lammutama

võõrast raudteed ning on proovinud välja selgitada põhjuse, miks Formet Grupp OÜ demonteeris

ka võõra raudtee, kuid tulemusteta. Telefonitsi on Formeti esindajad selgitanud, et võõras raudtee

demonteeriti eraldiseisva kokkuleppe alusel kolmanda osapoolega ning eraldi tasu eest.

Kostja märgib, et tegemist on X Power AS vastusega hageja 12.10.2021 nõudekirjale summas

224 600 eurot, milles süüdistati X Power AS-i hageja vara varguses ja sellega kahju 224 600 euro

tekitamises. Seega ei olnud X Power AS hageja nõudekirjale vastamisel erapooletu, vaid oli

huvitatud vastutusest vabanemisest.

Kirjast ei ole võimalik aru saada, kes ja mille alusel üldse väidab, et raudtee oli demonteeritud

Formet Grupp OÜ poolt.

X Power-i kirjast võib aru saada ka nii, et telefonitsi antud selgituste kohaselt oli hageja raudtee

demonteeritud hoopis kolmanda isiku, mitte kostja poolt.

Samuti võib X Power-i kirja tõlgendada selliselt, et tegemist oli oletusega (et Formet ei ole hageja

raudteed demonteerinud aga seda võis teha mistahes kolmas isik eraldi lepingu alusel).

27.12.2021.a vastuse hageja täpsustatud kahjunõudele (I kd tl 82) märgib P. O., et

„Oniar OÜ-le kuuluva raudtee ülesvõtmise täpsed asjaolud (kes, kuna, kuidas ja miks seda tegi jt.)

on X Power-ile tegelikkuses tänaseni teadmata. X Power-i poolt väljendatud aimdused selle kohta,

et Oniari raudtee võis saada üles võetud paralleelselt X Poweri raudteega või, et Oniari raudteed

demonteeris Formet rajanevad täielikult Oniari enda selgitustele ning Formeti kidakeelsetele

selgitustele ning vastuargumentide puudumisele“

Ka selles vastuses oli kostja arvates vastaja huvitatud vastutusest vabanemisest.

Nimetatud kirjas teatas vastaja otse, et tema eelmises kirjas olid toodud vaid oletused (et Oniar

OÜ raudteed demonteeris Formet), mis rajanesid hageja enda selgitustele, mitte faktilistele

asjaoludele.

Y AS juristi J.S. S. 11.02.2022 vastuses hageja e-kirjale (I kd tl 62-63) punktis 8 märgib vastaja, et

„….Formet on telefonitsi andnud erinevaid ja vastuolulisi selgitusi. Sealhulgas, et raudtee oli

demonteeritud senitundmatu kolmanda osapoole tellimisel, et Formetil ei olnud meeles kes tööd

tellis ning lõpuks, et tegu oli ärisaladusega….“

Kostja leiab, et

-tegemist ei ole erapooletu isiku kirjaga. Isik on huvitatud vastutusest vabanemisest.

-kirjast ei ole võimalik aru saada, kellele konkreetselt kostja väidetavalt selgitusi andis, st. kelle

väidetel kirjas sisalduv info põhineb.

-kirjast ei selgu, kes, millal ja millise telefoninumbri kaudu väidetavaid selgitusi kostja nimel

andis.

-selge ei ole, kas ja kuidas väidetava kostja esindaja isikusamasus tuvastatud oli. Seega puudub

mistahes alus arvata, et kirjas mainimata isik Xi poolt oleks tõesti suhelnud just kostja esindajaga.

-kostja väidetavatest selgitustest (mida kostja ei ole tegelikult andnud) ei tulene kinnitust, et just

kostja oleks rööpaid demonteerinud. Tegemist võis olla kontekstist välja rebitud isiku oletustega.

Seega ei ole e-kirjas toodud väited kontrollitavad ning ei tõenda hageja raudtee kostja poolt

demonteerimist ega selle asjaolu kinnitamist.

09.12.2022.a menetlusdokumendis asus hageja seisukohale, et asjas on esitatud piisavalt tõendeid

selle kohta, et X oli suhtluses P. S.ga (kostja juhatuse liikmega) ja/või I. S. (kostja töötajaga).

Kostja vaidleb eeltoodud hageja oletustele täielikult vastu. Kostja esindajad ei ole väidetavaid

selgitusi X andnud. Hageja väide, et Xi kirjades tuginetakse P. S. ja/või I. S.i poolt antud

selgitustele on tõendamata oletus.

Samuti ei nähtu Xi kirjadest konkreetsete isikute nimesid, kes Xi esindajatena kostjaga väidetavalt

suhtlesid. Seetõttu ei ole kirjades toodud väited kontrollitavad ega millegagi tõendatud.

09.11.2022 esitas hageja menetlusdokumendi, milles märkis, et palus X eraldi kinnitust selle

kohta, et enne demonteerimistööde algust 2021. aasta märtsis olid kinnistutel rööpad alles. Hageja

menetlusdokumendile on lisatud V. V. poolt 03.11.2022 allkirjastatud kohtule adresseeritud

„kirjalik selgitus“. Nimetatud kinnituse vormistamisest ja sisust nähtub selgelt, et see oli

ettevalmistatud hageja lepingulise esindaja (so. professionaalse juristi, mitte X töötaja V. V.)

poolt. Kostja leiab, et nimetatud tõend on hageja poolt kunstlikult loodud X töötaja eksimusse

viimise, väidete kontekstist väljarebimise ja keele ebapiisava valdamise ärakasutamise teel.

Allakirjutanu ei saanud hageja esindaja poolt koostatud ja temale allkirjastamiseks esitatud teksti

sisu üksikasjadest aru. Pärast V. V. 03.11.2022 kirjaga tutvumist pöördus kostja esindaja tema

poole selgituse täpsustamiseks. Kostja 15.11.2022 päringus paluti V. V.t täpsustada, millal toimus

objekti Formet Grupp OÜ-le ettenäitamine ja hageja kinnistutel raudtee olemasolu kontrollimine.

22.11.2022 esitas V. V. digitaalselt allkirjastatud vastuse kostja päringule, millest selgub, et tema

ei ole hageja kinnistutel kunagi käinud, ei ole raudtee füüsilist olemasolu kontrollinud ega

kinnitanud. Seega on alusetu ja tõendamata hageja väide tema kinnistutel raudtee olemasolu kohta

kostja lepinguliste tööde alustamise päeva seisuga. Ükski tõend seda väidet ei kinnita. V. V. teatas,

et tema ei ole hageja raudtee olemasolu kontrollinud.

Hageja tugineb raudtee demonteerimise plaanile (hagi lisa 13). Nimetatud dokumendi

detailandmetest nähtub, et see oli loodud 02.09.2020, so. ammu enne kostja tööde alustamist.

Samas ei tõenda nimetatud dokument selle koostamise päeva seisuga hageja kinnistutel raudtee

olemasolu. See dokument kinnitab ainult seda, et 02.09.2020 kuupäeval teavitati konkursi

osalejaid sellest, millised raudteed kuuluvad plaani järgi demonteerimisele ja millised mitte.

Eeltoodust tuleneb, et hageja kinnistutel rööbaste olemasolu ja puudumise tõenditeks on ainult

hagi ortofotod, mis on tehtud 02.06.2020 ja 19.06.2020 (rööbaste olemasolu) ning 30.05.2021

(rööbaste puudumine). Seega tuleneb hageja väidetest ja tõenditest, et tema kinnistul olnud

rööbaste eemaldamine toimus ajavahemikul 19.06.2020 – 30.05.2021 (so. enam kui 11 kuud).

Puudub mistahes alus arvata, et hageja kinnistult rööbaste demonteerimine oleks toimunud just

hageja lepinguliste tööde teostamise ajal. Väide, et demonteerimine oli teostatud kostja poolt ei ole

millegagi põhjendatud ega tõendatud.

22. Meelevaldne ja tõendamata on hageja väide, et rööpaid ei saanud hageja kinnistutelt

eemaldada keegi muu peale kostja. Seda väidet põhjendab hageja sellega, et raudtee

demonteerimine on ehitusloakohustuslik tegevus ja hageja kinnistute kohta pole ühtki ehitusluba

raudteerööbaste demonteerimiseks antud. Hageja väidab, et vaidlusalune raudtee oli eemaldatud

tema nõusolekuta. Omaniku nõusolekuta asja äravõtmine on karistusseadustiku järgne kuritegu,

so. vargus. Varguse toimepanijalt ei saa mõistlikult eeldada seadusega ettenähtud ehitusloa

eelnevat saamist. See on varguse olemusega vastuolus. Sellest tulenevalt hageja raudtee

demonteerimiseks ehitusloa puudumine ei põhjenda ega tõenda hageja väidet, et rööpaid ei saanud

hageja kinnistutelt eemaldada keegi muu peale kostjat.

Hageja väidab, et tema ise ei saanud raudteerööpaid demonteerida ning nõuab kostjalt

kahjuhüvitist summas 26 357,97 eurot, lähtudes vanametalli väärtusest kokkuostupunktis 468

eurot tonni kohta. Vaidlust ei ole selles, et raudtee demonteerimine, rööbaste lõikamine,

veovahenditele laadimine ja transport kokkuostupunktini on mahukas ja kallis töö/teenus (mis

vajab töölisi, tehnikat, seadmeid). Seda ei ole võimalik teha kulusid kandmata. Hageja kinnitas, et

tema ei saanud seda ise teha. Kinnistul asuva vana raudtee kujul oleva vanametalli väärtus on

kokkuostupunktis oleva vanametalli väärtusest olulisel väiksem. Hageja ei ole vana raudtee kujul

oleva vanametalli väärtust tõendanud. Seega on tõendamata hageja poolt nõutava kahju suurus.

Hageja märgib ka seda, et tema eesmärk oli kinnisasi võõrandada koos seal asuvate

raudteerööbastega ning esitas täiendava tõendina esialgse müügikuulutuse, millest nähtub, et

hageja soov oli müüa XXX ja X kinnistud koos seal asuva raudteega 44 000 euro eest. Kuulutuses

oli märgitud, et „kinnistul on raudteeharu“ ja soovitud hinnaks oli 44 000 eurot. Hageja väidab, et

pärast seda, kui avastas, et raudteed on demonteeritud, oli ta sunnitud oma kuulutust muutma ning

eemaldama info raudtee kohta. Hageja väidab, et kinnisasja väärtus oleks olnud kinnisasjal asuva

vanametalli väärtuse võrra kõrgem, kui hageja kinnisasjadelt ei oleks tema tahte vastaselt rööpaid

demonteeritud. Hageja leiab, et seda, et kinnistul olev raudtee mõjutas kinnisasja hinda kinnitab

ostuhuvilise pakkumine. Kostja väidab, et raudtee puudumine ei ole hageja kinnistute väärtust

tegelikult mõjutanud. Kostja väidab, et vaidlusalused xxx ja x kinnistud olid ilma

raudteerööbasteta müüdud sellise hinnaga, mida hageja tahtis saada raudteerööbastega kinnistute

eest. Seega ei ole kinnistute väärtus raudtee demonteerimise tõttu vähenenud. Kostja väidab, et

ilma rööbasteta kinnistud olid hageja poolt müüdud mitte vähem kui 43 000 euro eest ja hagejal ei

ole seega rööbaste eemaldamise tõttu kahju tekkinud.

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kinnistud on hageja poolt 14.02.2022 müüdud. Seega ei

või hageja raudtee kinnistutel taastamist (vastavate kulude hüvitamist) nõuda. Hageja kinnitas ise,

et tema soov oli müüa kinnistud koos raudteerööbastega 44 000 euro eest. Kahju hüvitamise

eesmärgist lähtudes (VÕS § 127 lg 1) tuleb hagejale tekitatud kahju suuruse kindlaks tegemisel

lähtuda kinnistute väärtusest koos raudteega ja ilma raudteeta. Kostja väidab see väärtusevahe ei

ületa 1 000 eurot.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning

hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7

järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

25. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude

-

raudteerööbaste õigusvastasest demonteerimisest tulenev kahju hüvitamise nõue 26 357,76

eurot ja

-

kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue 6697,58 eurot.

Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega

Hageja väidab, et kostja võttis hagejale kuulunud ja Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas asunud

kinnisasjadel xxx X ja X (registriosad vastavalt xxx ja xxx, I kd tl 17-18) raudteerööpad üles ja

viis need ära

-

ilma hageja nõusolekuta

-

ilma mistahes õigusliku aluseta

Rööbaste äraviimine põhjustas hagejale otsese varalise kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mis hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud vara väärtuse

vähenemist.

Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hageja nõuab VÕS § 132 lg 2 alusel hävinud/kaotsiläinud vara väärtuse hüvitamist, mis vastab

kinnisasjadelt eemaldatud rööbaste kui vanametalli müügiväärtusele metalli kokkuostupunktis

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning

teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest kui tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu

esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, 12.12.2016.a

lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14).

27. Deliktilise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on objektiivse teokoosseisu

esinemine, mille all tuleb mõista teisele isikule kahju tekitamist sellise teo tagajärjel, mis oma

tunnuste poolest võiks vastata mõne VÕS § 1045 lg-s 1 või muus sättes kirjeldatud õigusvastse teo

tunnustele.

Esmalt tuleb tuvastada, kas esines kostjale etteheidetav tegu (raudteerööbaste demonteerimine

hageja loata ja teadmata), mis vastab õigusvastase teo tunnustele (käesoleval juhul VÕS § 1045 lg

1 p 5 tunnustele), seejärel kas selline tegu on põhjustanud kahju (põhjuslik seos), mille hüvitamist

hageja nõuab ning kostja süü.

28. Pooled ei vaidle selle üle, et Formet Grupp OÜ teostas raudtee demonteerimistöid kostja ja

X AS vahel 06.10.2020 sõlmitud raudteede müügilepingu nr EP-RTO-3/1612 alusel (I kd tl 43-

51, dtl 44-50), st kostja ostis kinnistutel registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx, registriosa nr. xxx,

katastritunnus xxx, registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx ja registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx

asunud raudteed nende demonteerimise eesmärgil.

Vaidlust ei ole ka selles, et Oniar OÜ-le kuulusid xxx (katastrinumber xxx, registriosa number

xxx) ja xxx (katastrinumber xxx, registriosa number xxx) (I kd tl 17-18)

Kostja ja X vahel sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt sai kostja õiguse eemaldada raudteerööpad muu

hulgas katastriüksuselt nr xxx, mis piirneb hagejale kuulunud kinnistutega (I kd tl 9, dtl 51).

X AS esitas 04.12.2019.a. ehitusloa taotluse, millele lisatud projektdokumentatsiooni kohaselt

sooviti taotluses märgitud ulatuses demonteerida raudteerööpaid (I kd tl 26-39; dtl 25-39).

19.12.2019 kirjas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametile (TTJA) juhtis hageja tähelepanu,

et ehitusloa taotlusele lisatud plaanil on rööbaste demonteerimistööd osaliselt märgitud hageja

kinnistutele (I kd tl 40-42; dtl 40-42). TTJA saatis X esindajale 20.12.2019 e-kirja, milles märkis,

et hageja on nõus ehitusloa andmisega juhul kui X ei lammuta hageja kinnistutel asuvaid rööpaid.

Xi esindaja (kontaktisik) J. K. saatis enne lepingu sõlmimist (02.09.2020) kostjale e-kirja koos

skeemiga demonteeritavate rööbaste kohta. Skeemi alumiselt osalt on näha, et demonteeritavateks

on märgitud rongitee nr 2 ja 3, kuid mitte hageja kinnistutele jäävad raudteelõigud 1 ja 1 a (I kd tl

54-56; dtl 54-56) Skeemil on roosaga märgitud „mitte lahti võtta pööranguid 217,216, 215, 201,

209. Pöörang 216 ühendab hageja rööpaid X ja kostja vahelise lepingu alusel demonteeritava

raudteega ning kostja ei oleks tohtinud lepingu alusel hageja kinnistutel asuvaid rööpaid

demonteerida.

19.10.2021.a kinnitas kostja transpordiosakonna juhataja I. S. X, et X ei andnud rööbaste

demonteerimiseks korraldusi ja lubasid, mida lepingus kirjas ei olnud (I kd tl 57-58; dtl 57-58).

Hageja märgib, et seisuga 19.06.2020 olid kinnistul rööpad alles (dtl 24), 30.05.2021.a ortofotolt

(demonteerimistööd pidid lepingu järgi lõppema 06.04.2021 hiljemalt) on tuvastatav, et rööpaid

enam ei ole (dtl 59-61); seega eemaldati need ajavahemikus 19.06.2020-30.05.2021.a ehk RX ja

kostja vahelise lepingu alusel raudtee demonteerimistööde ajal. X ja kostja allkirjastasid

01.06.2021.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 52-53).

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et raudteerööpad xxx, ja vkt xxx kinnistutel

demonteeris kostja.

Kostja leiab, et hageja esitatud ortofotod ei tõenda 19.06.2020 seisuga rööbaste olemasolu ega

30.05.2021.a. seisuga rööbaste puudumist (I kd tl 122 pöördel) ning nimetatud ajavahemikul võis

rööpad eemaldada nii hageja ise kui ka mistahes kolmas isik.

Kostja on seisukohal, et X jurist J. S. S. e-kirjas (dtl 62-64) ega P. O. vastustes hageja

kahjunõuetele (I kd 177, 82) toodud selgitused ei tõenda rööbaste eemaldamist kostja poolt.

29. Kohus on seisukohal, et 19.06.2020 ortofotolt on tuvastatav rööbaste olemasolu (vt

kuvatõmmis I kd tl 148, dtl 145 hagi lisa 4 dtl 22-24), 30.05.2021.a. ortofotol need puuduvad

(kuvatõmmis I kd tl 147, dtl 144, hagi lisa 16 dtl 61) ning nende olemasolu ja puudumine

nimetatud ajal on kohtu hinnangul tõendatud.

Raudteerööbaste puudumist 30.05.2021 kinnitab ka Eesti Raudtee kinnitus (raudtee kaalu ja

materjali arvestuse korrektsuse kohta; dtl 66-72, fotod tl 67) Samas möönab kohus, et arvestus on

koostatud hageja juhatuse liikme R. L. poolt.

Rööbaste olemasolu 19.01.2021.a. seisuga kinnitab kaudselt A. A. ostupakkumine xxx ja xxx

kinnisasjadele (II kd tl 12), milles e-kirja saatja märgib, et „…. raudteeharu demonteeritakse riigi

poolt lähitulevikus- raudtee ühendus puuduks“…Öeldust saab kohtu hinnangul järeldada, et

19.01.2021.a seisuga oli plaanis üles võtta hageja raudteega ühenduses olevad raudteed ning

hageja kinnisasjadel asuvatel raudteedel puuduks edaspidi ühendus ülejäänud raudteega, st hageja

kinnisasjadel olid veel rööpad alles.

Hageja on esitanud X Power AS-i töötaja V. V. kinnituse, millega soovis tõendada asjaolu, et

2021.a märtsis olid hageja kinnistutel rööpad alles ning kinnitus on antud lähtuvalt objektiga

vahetust tutvumisest demonteerimistöödele eelnevalt ( I kd tl 149; 154-155)

Kostja leiab, et tõend on hageja poolt kunstlikult loodud Xi töötaja eksimusse viimise, väidete

kontekstist väljarebimise ja keele ebapiisava valdamise ärakasutamise teel (I kd tl 195) ning esitab

V. V. uue selgituse (I kd tl 205), milles viimase selgitab, et tema varasem hinnang ei rajane tema

enda teostatud visuaalsele ülevaatusele objektil ning tema ei ole teostanud kontrolli selle üle kas

Oniari kinnistule kantud raudteeharud olid füüsiliselt olemas või mitte. Samuti märgib ta, et

raudtee demonteerimise plaan edastati Formet Grupp OÜ-le 02.09.2020 ning nimetatud kuupäeval

korraldati kohtumise konkursil osalevate ettevõtetega, et nad saaksid objektid üle vaadata.

Kostja heidab hagejale ette V. V. eksitamist ja keele ebapiisava valdamise ärakasutamist. Samas

esitab ise samasuguse , eestikeelse kinnituse, mida ilmselt V. V. ise oma sõnade kohaselt

koostanud ei ole.

Kuivõrd kohtul puudub veendumus selles, et V. V. allkirjastatud kinnitus ja selgitus on antud tema

enda sõnade kohaselt, vaid on koostatud pigem poolte esindajate suunamise järgi, jätab kohus

mõlemad tõendid tuginedes TsMS § 238 lg 5 (viimane lause) sätestatule otsuse tegemisel

arvestamata.

30. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud XXX ja XXX kinnistutelt raudteerööbaste

demonteerimist kostja poolt.

Kostjale 02.09.2020 Xi poolt edastatud skeemilt on näha, et hageja raudteega ühenduses olevad

raudteed demonteeritakse (I kd tl 56; dtl 56 demonteeritavad raudteed märgitud roosade

ristikestega).

Kohtumenetluses ei ole kostja omaks võtnud hageja kinnistutelt raudtee eemaldamist.

Vastuses Oniar OÜ 12.10.2021. a kahju hüvitamise nõudele (I kd tl 177) märgib X Power OÜ

juhatuse liige P. O., et „ei ole kostjaga sõlmitud lepingu alusel kedagi suunanud lammutama

võõrast raudteed ning on proovinud välja selgitada põhjuse, miks Formet Grupp OÜ demonteeris

ka võõra raudtee, kuid tulemusteta. Telefonitsi on Formeti esindajad selgitanud, et võõras raudtee

demonteeriti eraldiseisva kokkuleppe alusel kolmanda osapoolega ning eraldi tasu eest“.

27.12.2021.a. vastuses Oniar OÜ 08.12.2021.a täpsustatud kahjunõudele (I kd tl 82-83) märgib X

Power OÜ juhatuse liige P. O., et „Oniar OÜ-le kuuluva raudtee ülesvõtmise täpsed asjaolud (kes,

kuna kuidas ja miks tegi) on X teadmata….X väljendatud aimdused, et Oniar OÜ raudteed

demonteeris Formet rajanevad Oniar OÜ enda selgitustele, Formeti kidakeelsetele selgitustele

ning vastuargumentide puudumisele…. Isegi kui peaks olema tõendatud raudtee ülesvõtmine

Formeti poolt (hetkel ei ole) ei saa selle eest omistada vastutust X Power AS-le VÕS § 1054 lg 3

alusel …. Kui uskuda Formeti poolt antud suulisi selgitusi, tellis tema käest raudteede ülesvõtmise

senitundmatu kolmas isik…“

Kostja leiab, et kuivõrd tegemist on X Power AS vastusega hageja nõudekirjadele, milles

süüdistati X Power AS-i hageja vara varguses ja sellega kahju 224 600 euro tekitamises, ei olnud

X Power AS hageja nõudekirjale vastamisel erapooletu, vaid huvitatud vastutusest vabanemisest.

31. Kohus on seisukohal, et vastuväidete esitamine esitatud kahju hüvitamise nõudele ei

tähenda veel vastutusest vabanemise või kõrvalehoidumise eesmärki.

Lisaks eeltoodule kinnitab kostja enda töötaja I. S., et X ei andnud lubasid ja ülesandeid

rööbasteede lahtivõtmiseks, mis ei olnud raudtee demontaažilepingus (I kd tl 57-58), seega on

põhjendatud ka eespool viidatud X Power AS-i juhatuse liikme seisukoht, et nõue VÕS § 1054 lg

3 alusel on põhjendamatu.

Kostja oletus/ X Power-i kirja tõlgendus, et kostja telefonitsi antud selgituste kohaselt oli hageja

raudtee demonteeritud hoopis kolmanda isiku, mitte kostja poolt ning seda võis teha mistahes

kolmas isik eraldi lepingu alusel, ei ole tõsiseltvõetav.

Kohus leidis, et 19.06.2020 ortofotolt on tuvastatav rööbaste olemasolu (vt kuvatõmmis I kd tl

148, dtl 145 hagi lisa 4 dtl 22-24), 30.05.2021.a. ortofotol need puuduvad (kuvatõmmis I kd tl

147, dtl 144, hagi lisa 16 dtl 61) ning seega demonteeriti Xi ja kostja vahelise lepingu nr EP-RTO-

3/1612 täitmise ajal.

Lepingueelse kirjavahetusega (hageja 19.12.2019 kiri TTJA-le, milles juhtis tähelepanu, et

ehitusloa taotlusele lisatud plaanil on rööbaste demonteerimistööd osaliselt märgitud hageja

kinnistutele; I kd tl 40-42; dtl 40-42 ning TTJA 20.12.2019 e-kiri Xile, milles märkis, et hageja on

nõus ehitusloa andmisega juhul kui X ei lammuta hageja kinnistutel asuvaid rööpaid) on

tõendatud, et hageja kinnistutelt raudtee eemaldamine ei olnud lubatud.

Vaidluse all ei ole ka see, et hageja raudtee ei olnud kostja ja Xi vahelise raudtee demonteerimise

lepingu esemeks ning X ei andnud kostjale juhiseid hageja kinnistutelt raudtee eemaldamiseks.

Hageja XXX ja X katastriüksused XXX ja XXX, piirnesid katastriüksusega nr XXX, millelt oli

kostjal õigus X sõlmitud lepingu alusel raudteerööpad eemaldada (I kd tl 9, dtl 51). Lisaks

eeltoodule kinnitas X Power AS-i juhatuse liige, et X Power ei viibinud enda ega Oniar OÜ

raudtee demonteerimise ajal vahetult tööde juures ega saanud seetõttu tööde tegemist vahetult

kontrollida (I kd tl 83).

Seega viibis objektil (sh hageja kinnistute vahetus läheduses) üksnes Formet Grupp OÜ.

Raudteerööbaste demonteerimine ei ole töö, mida saaks teostada suvaline mööduja või mistahes

äriühing, vaid eeldab oskusi, töötajaid, vastavat tehnikat, tehnoloogiat. Äriregistri väljavõtte

kohaselt on Formet Grupp OÜ tegevusala (põhitegevusala) metallide- ja metallimaakide

hulgimüük (II kd tl 14).

Kuivõrd kostja viibis hageja kinnistutega vahetult piirneval kinnistul demonteerimistöid tehes

üksi, ei ole eluliselt usutav ega tõenäoline, et kostjale jäänuks märkamatuks see kui hageja

kinnisasjadel oleks teostanud raudteerööbaste ülesvõtmist keegi teine (nt mõni kostja konkurent).

Sellisel juhul ei oleks tõenäoline ka kostja mittereageerimine esitatud kahjunõuetele ning

vastuoluliste selgituste andmine või selgituste andmisest hoidumine, vaid oleks eelduslikult

viidanud konkreetselt tööde teostajale.

Kohtu hinnangul kinnitavad X Power AS-i juhatuse liikme väited vastuses hageja kahjunõudele,

…. telefonitsi on Formeti esindajad selgitanud, et võõras raudtee demonteeriti eraldiseisva

kokkuleppe alusel kolmanda osapoolega ning eraldi tasu eest….(I kd tl 177) kostjapoolset

tunnistamist, et hageja raudtee demonteeriti kostja poolt.

Riigikohus on märkinud, et tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui

nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad

asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne

tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille

põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt 26.10.2021.a

lahend tsiviilasjas nr 2-19-7379/61) ning seadus ei tee vahet otsestel ja kaudsetel tõenditel ning

iseenesest ei ole kaudsel ja otsesel tõendil erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS §

229 lg 1 nõuetele (vt Riigikohtu 13.04.2016.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15).

Kostja töötaja I. S.i (kes juhatas kostja poolelt demonteerimistöid) ja juhatuse liikme P. S.

(lepingu järgi kontaktisik) ülekuulamist kostja ei pidanud vajalikuks. Kuigi 18.11.2022 toimunud

kohtuistungil märkis kostja esindaja, et I. S.i ülekuulamine oleks vajalik (I kd tl 185) kuid

selgesõnalist taotlust ei formuleerinud, kohus küsis 26.06.2023.a. kirjas (II kd tl 1) kostjalt, kas

taotleb tunnistaja I. S.i tunnistajana ülekuulamist, vastas kostja esindaja, et ei taotle tunnistaja

ülekuulamist (II kd tl 5). 27.11.2023.a. menetlusdokumendi lisana esitas kostja taotluse I. S.i

kinnituskirja lisamiseks (II kd tl 35-36),

Kirjas kinnitab I. S., et OÜ Formet Grupp ei ole xxx ja x kinnistutel raudteed demonteerinud (II kd

tl 40).

Kohus jätab kinnituskirja TsMS § 238 lg 5 alusel otsuse tegemisel arvestamata. Esmalt märgib

kohus, et esitatud kinnistukiri ei asenda tunnistaja ütlusi ega ole arvestatav tunnistaja ütlusena.

Teiseks ei ole kohtul veendumust selles, et kinnistuskiri on antud isiku enda ütluste järgi ja isik on

aru saanud millele allkirja annab. Kohtul ei ole andmeid kas ja kuivõrd mõistab I. S. eesti keelt,

kinnituskiri on koostatud korrektses eesti keeles ilma tõlketa, millest järeldab kohus, et

kinnituskiri ei ole vormistatud/esitatud I. S.i enda poolt, vaid on üksnes allkirjastatud.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et tõendatud on nii raudteerööbaste eemaldamine kui nende

eemaldaja.

Raudteerööbaste eemaldamine hageja kinnistutelt on õigusvastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes

32. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist.

Kohus sellega ei nõustu.

Hagiavalduse kohaselt hõlmab tekitatud kahju hageja kinnisasjadelt eemaldatud rööbaste kui

vanametalli müügiväärtust metallikokkuostupunktis.

Hageja ei tugine oma nõudes väitele/asjaolule, et raudteerööbaste kinnistutelt eemaldamise tõttu

vähenes kinnistute väärtus ja hagejale tekitatud kahju seisneb kinnistute väärtuse vähenemises

(raudteerööbastega kinnistute väärtuse ja raudteerööbastega kinnistute väärtuse vahe). Eeltoodule

tuginedes ja juhindudes TsMS § 238 lg 1 jättis kohus rahuldamata kostja taotluse (04.10.2023.a.

menetlusdokument) kohustada Oniar OÜ-d esitama kohtule xxx ja xxx kinnistute (registriosad xxx

ja xxx) müügileping, millega Oniar OÜ müüs nimetatud kinnistud I OÜ-le tõendamaks asjaolu, et

kinnistud olid raudteerööbasteta müüdud sellise hinnaga, mida hageja soovis saada

raudteerööbastega kinnistu eest ehk raudteerööbaste olemasolu/puudumine ei mõjutanud

kinnistute väärtust (II kd tl 31).

Samal põhjusel jätab kohus arvestamata/tähelepanuta otsuse tegemisel ka kostja esitatud I OÜ

kinnituskirja, et ostis xxx ja xxx kinnistud 02.02.2022.a. Oniar OÜ-lt hinnaga 43200 eurot (II kd tl

37).

33. Vaidlust ei saa olla selles, et kinnistutelt eemaldatud rööbastel on vanametallina rahaline

väärtus.

Vaidlust ei ole ka selles, et käesolevaks ajaks on hageja kinnisasjad xxx ja xxx võõrandanud, OÜ I

on kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse kantud 14.02.2022 (II kd tl 23-24).

Vaidlust ei ole ka selles, et raudteerööbaste eemaldamise ajal (perioodil 19.06.2020-30.05.2021.a.)

oli kinnistute omanik hageja, Oniar OÜ.

Põhjendamatud ja paljasõnalised on kostja väited nagu ei kuulunuks raudtee hagejale.

Kostja on esitanud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud raudtee registreerimistunnistuse

nr 025-08 kohaselt kiuulus kinnistutel asuv raudtee OÜ-le Floberg Trans. (I kd tl 128)

Hageja sai xxx ja xxx kinnistute (tregistriosad vastavalt xxx ja xxx) omanikuks veebruaris 2018

(kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt), seega ei oma tähtsust tõend selle kohta, kelle omandis oli

raudtee aastal 2008.a

Õige on hageja seisukoht, et raudtee demonteerimisega ei lakanud see olemast hageja omandis.

Raudtee paigaldamisega kinnistule muutus see kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes.

Kui vallasasi ühendatakse maatükiga selliselt, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb

maatüki omand maatükiga ühendatud asjale (AÕS § 107 lg 3).

Kuivõrd raudtee eemaldamise ajal kuulusid kinnistud hagejale, kuulus ka raudtee hagejale. Hageja

võõrandas hiljem kinnistud ilma raudteeta.

Kinnistute võõrandamine (raudteeta) ei muuda asjaolu, et demonteeritud raudtee kuulus hagejale.

Kostja märgib, et hageja sooviks oli müüa kinnistud koos raudteega müügihinnaga 44 000 eurot

(kinnitab hageja 06.09.2023 menetlusdokumendi lisa 4 müügikuulutus) ning I OÜ ostis hagejalt

xxx ja xxx ilma raudteeta 43200 euro eest.

Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud raudtee demonteerimine

hageja teadmata ja nõusolekuta, oluline on see, et raudteel on eemaldatud rööbastel on

vanametallina rahaline väärtus, mille hüvitamist on hagejal õigus tuginedes VÕS § 132 lg 2 (kui

uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja

väärtus) sätestatule nõuda olenemata sellest, kas hageja esialgne eesmärk oli müüa kinnistud

raudteega või ilma.

Rööbaste demonteerimise tõttu ei jäänud hagejal muud valikut kui võõrandada raudteeta.

Kohus ei leia, et vanametalli väärtuse hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega või

kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohus ei nõustu, et demonteeritud raudteerööbaste hüvitamise

nõudega rikastub hageja alusetult.

34. Kahju suurust ja arvestust tõendab hageja Eesti Raudtee kinnitusega (raudtee kaalu ja

materjali arvestus I kd tl 65-72).

Viidatud arvestuse kohaselt oli demonteeritud raudteed (rööpad jm materjal, kinnitused) kokku

kaaluga 56 320,45 kg (I kd 66), teisaldatud 872 raudtee rööbast koos kinnitus- ja

ühendusvahenditega). Vanaraua ostuhind 31.05.2022 seisuga 468 eurot/tonn (I kd tl 73 AS K

vastus). Kahju suurus 26 357,76 eurot.

Riigikohus on seisukohal, et VÕS § 132 lg 1 kohaselt peab kahjuhüvitis olema nii suur, et

kannatanul oleks kahju hüvitamise ajal võimalik soetada samaväärne asi. Kohtul tuleb

kahjuhüvitise suurust kindlaks määrates lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Üksnes juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole

võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on

asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind. (vt

Riigikohtu 22.06.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 1-19-6307 p 63)

Kostja vaidleb hageja esitatule vastu, märkides, et tundmatu Ukraina isiku veebilehel olevaid

andmeid ei saa aluseks võtta rööpa tüübi, kaalu ja hinna määratlemisel, lisaks ei ole arvesse võetud

asjaolu, et tegemist oli vanade, 50 aastat tagasi nõukogude liidus valmistatud rööbastega. On

üldteada, et raud on korrodeeruv materjal ning rooste tulemusel raua kaal aastate jooksul väheneb.

Kostja leiab, et hagi lisas 18 märgitud lõikekoht, mis väidetavalt on tehtud ajavahemikus

19.06.2020-30.05.2021.a. on roostes, mis viitab sellele, et rööbaste kaal on rooste tõttu oluliselt

vähenenud või sellele, et raudtee on eemaldatud oluliselt varem (mitte hagis märgitud ajal).

Hageja omakorda juhib tähelepanu ( kd tl 149), et hagi lisas 18 on fotodel näha rööpa kõrgus 152

mm ja laius 132 mm, mis kattub täpselt hagi lisas 18 toodud rööpa parameetriga.

Kostja ei ole eeltoodut millegagi ümber lükanud (TsMS § 5 lg 2).

Kohus nõustub, et kostja seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata.

Kohus nõustub, et tähtsust omab rööpa tüüp, mis on fikseeritud parameetritega ning mille alusel

on koostatud rööbaste kogukaalu arvestus.

Paljasõnalised on ka kostja väited raua korrodeerumisele, mille tulemusena raua paksus väheneb

aastas 0,1 mm ning 50 aastaga oleks rööbas 1 cm võrra kitsam ja sellest tulenevalt kaal oluliselt

väiksem. Kostja ei ole oma sellekohast väidet millegagi tõendanud.

Kostja leiab, et kuivõrd arvesse ei ole võetud arvestuste tegemisel korrosiooni tulemusel

vähenenud metalli kaalu, on kogu esitatud arvamus asjakohatu.

Hageja on esitanud kinnistule allesjäänud rööbaste täpsustatud mõõtmistulemused selle kohta, et

kostja väide rööpa paksuse vähenemise kohta aastas ei vasta tõele (I tl 157-160)

35. Kostja vaidleb vastu vanaraua väärtusele (468 eurot tonni kohta).

Kostja märgib (I kd tl 123, 28.06.2023.a menetlusdokument), et seisukoha esitamise koostamise

hetkel on vanaraua vastuvõtukohtades (xxx ja xxx) püsikliendile pakutav vanametalli ostuhind 200

eurot ja 170 eurot ühe tonni eest (I kd tl 125 ja pöördel) ning kostja ja X vahelise lepingu raames

ostetud vanarauda müüs hageja Refondale hinnaga 242 eurot tonni kohta (I kd 126-127).

Kohus nõustub hageja vastuväitega selles, et kostja esitatud pakkumised ei puuduta

raudteerööpaid, vaid põhinevad musta metalli hindadel ning raudteerööbaste kokkuostuhinna

määramisel ei saa lähtuda kodulehel nähtavast avalikust teabest.

Kostja esitatud aktid tõendamaks kostja ja X vahelise lepingu raames väidetavalt B OÜ-le müüdud

rööpaid 242 eurot/tonn, märgib kohus, et aktid pärinevad 06.11.2020 ja 28.12.2020,

demonteerimistoid lepingu alusel alustati aga märtsis 2021.a . Seega ei saanud kostja

kokkuostupunkti viia raudteerööpaid enne lepingu alusel nende demonteerimist.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja eelkirjeldatud väide on eksitav ning ei vasta

tegelikkusele.

Arvestades aktil märgitud jäätmekoodi 17040501 on vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015.a.

määruses nr 70 „ Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisa järgi viidatud koodiga märgitud

raud ja teras. Seega ei ole võimalik veenduda, kas nimetatud kuupäevadel kokkustupunkti viidud

metalli puhul oleks üldse tegemist raudteerööbastega.

Kuivõrd kostja ei ole millegagi ümber lükanud hageja esitatud raudtee kaalu ja materjali

arvestuses toodut, ega tõendanud oma positsiooni vanaraua/kahju suuruse arvestuse osas, lähtub

kohus kahju arvestamisel hageja esitatud arvestusest.

Kohus möönab, et raud on korrodeeruv metall, kuid menetluses ei ole esitatud kohtule andmeid

rööbaste võimaliku vanuse, kulumise/korrodeerumise ja sellega kaalu vähenemise kohta.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagejale on raudteerööbaste eemaldamisega tekkinud kahju

on 26 357,76 eurot (arvestusega 468 x 56,32 eurot).

36. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos).

Kohtu hinnangul on tõendatud ka põhjusliku seoses olemasolu raudteerööbaste demonteerimise ja

hagejal kahju tekkimise vahel.

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet.

Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma

esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse,

kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud,

pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). (p 21.1) Põhjuslik seos ei

pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda

põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (vt Riigikohtu

06.06.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 p 21.2)

On ilmne, et raudteerööbaste eemaldamiseta ei oleks hagejale kahju tekkinud kostja ning rikutud

VÕS § 1045 lg 1 p 5 eesmärk oli tekkinud kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2).

Vastavalt VÕS § § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

37. Kohus on seisukohal, et tõendatud on ka kostja süü hageja raudteerööbaste

demonteerimisel.

Kohus leiab, et kahju tekitanud õigusvastase teo (raudteerööbaste demonteerimist) toimepanemist

saab kostjale ette heita.

Kuivõrd eeldatakse, et objektiivse teokoosseisu tunnustele vastav õigusvastane tegu on süüline,

vabaneb kahju tekitaja vastutusest kui tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).

Käesoleval juhul ei ole Formet Grupp OÜ tõendanud, et ei ole hageja raudtee demonteerimises

süüdi.

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja esitatud raudtee demonteerimisega tekitatud kahju

26 357,76 euro hüvitamise nõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise

välja.

38. Hageja nõuab kahjuna ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 6697,58 eurot.

Hageja enne kohtumenetlust kantud õigusabikulud on kahju, mis on VÕS § 127 lg 2 järgi

hüvitatav vaid juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitse-

eesmärgiga. Ka hüvitatava kahju ulatust täpsustavate VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab

hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke kulusid,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Olukorras, kus

on tuvastatud kahju tekkimine ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, on kohtul VÕS §

1045 lg 1 p-s 5 sätestatud absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral õigus mõista kostjalt

hageja kasuks välja ka viimase enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalikud ja

ettenähtavad õigusabikulud (vt Riigikohtu 29.11.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-14-56641/69 p 22)

Kohtueelse õigusabi kulude kandmine omandi rikkumise tagajärjel on rikkujale mõistlikult

ettenähtav.

Riigikohtu seisukoha järgi tuleb kohtueelsete kulude puhul hinnata nende vajalikkust, st seda, kas

nende kulutuste tegemine oli paratamatu. Mõistlikkuse nõue hõlmab ka kulutuste suurust, st

kulutused võivad küll olla vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, peab kohus mõistma

hüvitise mõistlikus st põhjendatud ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude põhjendatud osaliselt.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kulud kuuluvad hüvitamisele sõltumata sellest, et nõue esitati

algselt X vastu. Kohus on seisukohal, et kostja ei pea hüvitama õigusabikulu, mida hageja kandis

nõude esitamisega X vastu isegi juhul kui selle kaudu tuvastati demonteerimistööde teostaja.

Kostjal tuleb hagejale hüvitada kulu, mida hageja on kandnud alates arvel nr 20212487

spetsifikatsioonis toodud 26.11.2021 X Power ja Formet Grupp nõude asjaolude selgitamisest (I

kd tl 99). Põhjendatud on õigusabikulu seega arve 20212487 osas summas 555,75 + 9 eurot (I kd

tl 99), arve 202102711 933,75 eurot (I kd tl 101), arve 20220111 kokku 1305,75 eurot (I kd tl

103), so kõik kokku 2804,25 eurot, millele lisandub 20% käibemaks ehk 560,85 eurot, kokku

3365,10 eurot. Õigusabiteenuse tunnihind on mõistliku suurusega.

Kohus mõistab VÕS § 128 lg 3 alusel kohtueelsete õigusabikulude katteks 3365,10 eurot.

39. Hageja on kostja vastu esitanud seadusjärgse viivisenõude ning palub välja mõista viivise

alates 08.12.2021.a. (kostjale kahjunõude esitamisest, kuni 06.06.2022 (kuni hagi esitamisele

eelneva päevani) ning alates 07.06.2022, so alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja esitas X Power AS-ile ja Formet Grupp OÜ-le kahju hüvitamise solidaarse nõude küll

08.12.2021.a., kuid nõudes andis tähtaja tasumiseks 29.12.2021.a.

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates

ajast mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Hagejal oli õigus nõuda kohustuse täitmist ja kostja sai tasumisega viivituses olla alates

30.12.2021.a, mitte alates kahjunõude esitamisest.

Kohus mõistab kostjalt välja kahjuhüvitisena 29 722,86 eurot (26 357, 76 + 3365,10), millelt

sissenõutavaks muutunud viivis (VÕS § 113 lg 1 2. lause) ajavahemiku 30.12.2021.a-06.06.2022

eest 1035,82 eurot (viivisearvestus lisatud kohtuotsusele).

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise alates 07.06.2022 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

40. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi osaliselt (ca 90 % ulatuses), mistõttu jaotab kohus menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses; st 90% hageja menetluskuludest jääb kostja

kanda, 10% kostja menetluskuludest kannab hageja.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

41. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik