3-23-1025/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1025

Haldusasi

L.Y kaebus Andmekaitse

Inspektsiooni

02.02.2023 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas

nr

2.1.-1/23/2900-10 tühistamiseks ja Andmekaitse

Inspektsiooni kohustamiseks lõpetada järelevalvemenetlus

isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – L.Y , esindaja v.adv Heldur Otti

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Kolmas isik – J.Q

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja 05.01.2024 taotlus osaliselt. Jätta tähelepanuta vastustaja

04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused võõrkeelsed viited võõrkeelsetele

tekstidele. Muus osas jätta kaebaja 05.01.2024 taotlus rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.02.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tegi 02.02.2023 L.Y-le ettekirjutus-hoiatuse nr

2.1.-1/23/2900-10 (ettekirjutus-hoiatus, dtl 16-21).

2. L.Y esitas ettekirjutus-hoiatusele vaide. AKI jättis oma 12.04.2023 vaideotsusega

isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-3/2023-562-3 vaide rahuldamata (dtl 2-5).

3.

10.05.2023 saabus Tallinna Halduskohtule L.Y kaebus tühistada Andmekaitse

Inspektsiooni 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10

ja kohustada Andmekaitse Inspektsiooni lõpetada järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse

asjas nr 2.1.-1/23/2900-10.

4. Kohus võttis kaebuse oma 12.05.2023 määrusega menetlusse. 07.11.2023 määrusega

määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

5.1.

AKI ettekirjutus-hoiatus tugineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus - IKÜM) artiklil 5 lõikele 1 ja artiklil 6 lg 1 punktile f.

5.2.

IKÜM artikkel 2 sätestab IKÜM-i sisulise kohaldamisala ja selle piirangud. IKÜM

artikkel 2 lõike 2 punkti c) kohaselt ei kohaldata IKÜM-i, kui isikuandmeid töötleb füüsiline

isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus.

Mõistliku vaidluseta on tuvastatav asjaolu, et L.Y on füüsiline isik IKÜM artikkel 2 lõike 2

punkti c) mõttes.

Kaebaja on avaldanud 20.01.2023, et ta kaitseb oma vara ja pere talle kuuluval XXX

kinnistul. Kaebaja ei ole avaldanud AKI-le, et ta on paigaldanud kaamera mingil muul

eesmärgil. Kaebaja pere ja vara kaitse on toimunud ainult isiklike ja koduste tegevuste käigus.

Seega saab ja tuleb L.Y tegevust käsitleda üksnes IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c)

tähenduses. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et käesolevas asjas ei kohaldu

IKÜM-e sätted. Seega on AKI kohaldanud ettekirjutus-hoiatuses asjakohatult IKÜM artikli 5

lõiget 1 ja artikli 6 lg 1 punkti f, mistõttu on vaidlusalune haldusakt materiaalselt

õigusvastane.

5.3.

AKI tugines vaideotsuses Euroopa Kohtu (EK) 11.12.2014 otsusele C-212/13, milles

Tšehhi Vabariik küsis Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995

direktiivi 95/46/EÜ (direktiiv 95/46/EÜ) mõiste „tegevus, millega tegeldakse üksnes isiklikel

või kodustel eesmärkidel” tõlgenduse kohta direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 teise taande

tähenduses. Direktiivi artikli 3 lõike 2 teises taandes oli sätestatud, et „käesolevat direktiivi ei

kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes kui seda teeb füüsiline isik [üksnes] isiklikel või

kodustel eesmärkidel.” IKÜM-i kehtestamisega 27.04.2016 tunnistati direktiiv 95/46/EÜ

kehtetuks. Seega on AKI vaideotsuses tuginenud kehtivuse kaotanud Euroopa Liidu (EL)

õigusakti alusel tehtud EK kohtulahendile.

5.4.

Kaebaja on seisukohal, et kehtivuse kaotanud EL õiguse alusel tehtud EK kohtuotsuses

avaldatu ei ole ülekantav kehtivale õigusele ehk IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c)

tõlgendamisele.

Võrreldes direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teise taande sõnastust IKÜM artikkel 2 lõike 2

punkti c) sõnastusega, siis on suurema vaevata märgatav, et nende sätete sõnastus ei ole

identne.

Kui direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teine taane sätestab andmetöötluse „isikliku või

koduse eesmärgi“, siis IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) kohaldamine sellise eesmärgi

olemasolu ei nõua, vaid eeldab andmetöötlust „isiklike või koduste tegevuste käigus“. Seega

ei ole nimetatud sätete sõnastus samatähenduslik. Järelikult ei ole asjakohane tugineda IKÜM

artikkel 2 lõike 2 punkti c) tõlgendamisel Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsusele C-212/13, mis

käsitles direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teise taande tõlgendamist.

5.5.

Juhul, kui kohus ei peaks kaebaja eeltoodud seisukohaga nõustuma, siis kaebaja juhib

tähelepanu asjaolule, et vastustaja viidatud näidiskohtuasjas C-212/13 ei toeta Euroopa Kohus

(EK) mitte üksnes 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teise taande kui erandi kitsast tõlgendust nagu on

sõnastanud vastustaja vastuse punktis 3.4. EK kohtuasja nr C-212/13 punktis 28 on märgitud,

et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ka isikuandmete kaitse piirangute puhul

piirduda rangelt vajalikuga. Seega mitte igasugune kolmanda isiku eraelu puutumatuse riive ei

tähenda tema põhiõiguste ja/või -vabaduste rikkumist ega vääri kaebaja andmetöötluse

piiramist.

EK kohtuasja nr C-212/13 punktis 34 avaldatu kohaselt tuleb andmesubjekti põhiõiguste riive

korral arvesse võtta vastutava andmetöötleja õiguspäraseid huve, sealhulgas huvi kaitsta

vastutava töötleja ja tema perekonnaliikmete vara, tervist ja elu. Eeltoodust tuleneb, et isiku

eraelu puutumatuse rikkumise tuvastamine eeldab, et tema õigus eraelu puutumatusele kaalub

üles teise isiku õiguse kaitsta enda elu, tervist ja oma vara ning tema perekonnaliikmete vara,

tervist ja elu. Näiteks on EK pidanud lubatavaks isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemist,

mis seostub videovalvesüsteemi paigaldamisega elumajas asuvasse ühiskasutatavasse ruumi,

et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ning kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu

üles andmesubjektide õigused ja - vabadused (EK 11.12.2019.a otsuse nr C-708/18, p 60.)

Seega isegi juhul, kui käesolevas haldusasjas kohaldub IKÜM, ei järeldu sellest automaatselt,

et kaebaja on kolmanda isiku õigust eraelu puutumatusele rikkunud.

Kaebaja on vastupidiselt vastustajale seisukohal, et tema õigustatud huvi valvekaameraga

filmimiseks on määratletud piisavalt selgelt ja see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Vastustajal ei ole alust tugineda kaebaja õiguste piiramisel spekulatiivsele väitele, et ta võib

kolmandat isikut kaamerapildi abil profileerida või muul viisil kahjustada. Selline väide on

oletuslik ja ebaõige. Kaebajal puudub soov naabrist kolmandat isikut ja tema pereliikmeid

profileerida või muul viisil kahjustada. Ka ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oleks

kaamerapildi abil kolmandat isikut ja tema pereliikmeid profileerinud või muul viisil

kahjustanud. Juhul, kui kaebaja tahe ja eesmärk oleks kolmandat isikut ja tema pereliikmeid

profileerida, saaks ta seda teha sõltumata valvekaamera olemasolust (nt omal kinnistul 24/7

mehitatud valve korras).

Kaebaja hinnangul on IKÜM kohaldamiseks alust üksnes juhul, kui andmesubjekt (s.o. YYY

kinnistu omanik ja tema pereliikmed) on andmekandjal (s.o. kaebaja valvekaamera

salvestisel) selgelt ära tuntav. Kaebaja eeltoodud väidet kinnitab IKÜM põhjenduste punktis

26 avaldatud seisukoht.

Kaebaja hinnangul ei riku ta YYY kinnistu omaniku ega tema pereliikmete eraelu

puutumatust, sest nimetatud isikud ei ole kaebaja valvekaamera salvestistel selgelt

tuvastatavad valvekaamera tehnoloogiliste iseärasuste ning YYY ja XXX kinnistute

vahekauguse tõttu. Kaebajale kuuluv XXX kinnistu paigutub YYY kinnistu suhtes diagonaalis

ning mõlema kinnistu vahele jääb avalikult kasutatav tänavamaa. Distants kaebaja kinnistu ja

kolmandale isikule kuuluva YYY kinnistu vahel on sedavõrd suur, et kaebaja maja külge

kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilse valvekaamera abil ei ole tehniliselt võimalik YYY

kinnistul ega sellega vahetult külgneval tänavaalal identifitseerida ühtki isikut. 2.6. Eeltoodud

kaebaja väiteid tõendab valvekaameraid paigaldava ja remontiva OÜ Valvekaamera

spetsialisti arvamus (edaspidi nimetatud ka asjatundja arvamus, vt dtl 118-120).

Asjatundja arvamuse kohaselt on kaebaja maja külge paigaldatud valvekaamera võimeline

tuvastama 14,9 m kauguselt objekti selle liigitunnuste (näiteks loom, inimene, lind jne) alusel

ja tundma ära 7,5 m kauguselt objekti selle identifitseerimistunnuste (sh konkreetse isiku)

alusel. Võttes arvesse asjaolu, et YYY kinnistu jääb XXX kinnistul asuvast kaamerast

tunduvalt enam kui 7,5 meetri kaugusele, ei ole kolmas isik ega tema perekonnaliikmed

kaebaja valvekaamera abil identifitseeritavad.

Vastustaja nõue ahendada valvekaamera vaatevälja üksnes kuni tänavamaale pargitud kaebaja

auto(de)ni selliselt, et kaamerapilt ei ulatuks YYY kinnistuni, ei ole asjakohane ega vajalik,

sest kaebaja valvekaamera ei ole võimeline tuvastama isikuid enam kui 7,5 m kauguselt.

Arvestades kõike eeltoodut ei töötle kaebaja tema maja külge paigaldatud valvekaamera abil

YYY kinnistu omaniku ega tema perekonna isikuandmeid IKÜM tähenduses. Seega ei riku

kaebaja maja külge paigaldatud valvekaamera kolmanda isiku ega tema perekonna eraelu

puutumatust.

5.6. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 lg 1 sätestab, et IKS reguleerib füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis

sisalduvad IKÜM-s.

Eeltoodud sätteid ja käesoleva haldusasja kõiki faktilisi asjaolusid arvestades leiab kaebaja, et

tegemist on kahe eraisikust naaber-kinnistute omanike vahelise õigusvaidlusega, millesse riik

ei pea ega saa sekkuda avalik-õiguslike õiguskaitsevahenditega. Eraõigussuhtest tekkinud

vaidlused saab ja tuleb lahendada hagimenetluses maakohtus.

5.7. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdsuspõhimõtte kohaselt tuleb

kohelda kõiki isikuid samas olukorras võrdselt. AKI märkis vaideotsuses EK 11.12.2014

otsusele C212/13 tuginedes, et: „statsionaarne kaamera kätkeb endas inimeste

profileerimiseriski ehk kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera

vaatevälja jääva konkreetse inimese tegevust. Sõidukites olevad pardakaamerad on aga oma

olemuselt mobiilsed ja nende eesmärk ei ole filmida ühte ja sama kohta püsivalt vaid filmida

just liikuvuses olles, mistõttu erinevalt statsionaarsetest kaameratest on pardakaamerate puhul

profileerimise risk sisuliselt olematu.“

Kaebaja hinnangul on eeltoodud AKI seisukoht sisult väär ja asjakohatu. Iga juhtimisõigust

omav füüsiline isik võib sõita iga päev ja igal kellaajal mööda XXX tänavat ja filmida

pardakaameraga mitmeid kordi YYY kinnistut ja sellel olevaid inimesi avaliku linnaruumiga

piirnevas osas. See juhtub olukorras, kus keegi isik sõidab päeva jooksul mitmeid kordi

mööda XXX tänavat (suundudes autoga tööle, poodi, trenni jne ning sealt tagasi).

5.8. Vaideotsuses viidatud EK otsus ei ole, arvestades kaasaegse tehnoloogia kiiret arengut,

enam ajakohane. Sõiduauto pardakaamera salvestisi on võimalik tänapäeval säilitada

erinevatel andmekandjatel, sh pilveteenuse platformil. Pardakaamera salvestised on kõrge

kvaliteediga, mida auto liikumine ei mõjuta, mistõttu on nende salvestiste abil võimalik

isikuid profileerida samaväärselt ja ulatuses võrreldes valvekaameratega ning kohati isegi

paremini. Seega ei ole mingit vahet – kas YYY kinnistul elavate inimeste tegevust avaliku

tänavaruumiga piirnevas osas filmitakse iga päev ja iga kell (mobiilse) sõiduauto

pardakaamera abil või kaebaja kinnistule statsionaarselt paigaldatud valvekaamera abil.

Profileerimise risk on kirjeldatud juhtudel täpselt ühesugune. Eeltoodust tuleneb, et kaebajat

ja kõiki füüsilisi isikuid, kes sõidavad mööda XXX tänavat autoga ja filmivad pardakaamera

abil YYY kinnistut ja sellel olevaid inimesi, tuleb kohelda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §

12 lg 1 tähenduses ühtemoodi.

5.9. Lähtudes eeltoodust ja arvestades vaideotsuses avaldatut, millest võib järeldada, et AKI ei

ole XXX tn liiklevatele ja pardakaamerat omavatele sõidukijuhtidele teinud kaebajaga

võrreldavaid ettekirjutusi, on AKI ettekirjutus-hoiatus materiaalselt õigusvastane PS § 12 lg-st

1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu, sõltumata IKÜM-e kohaldamise

küsimusest.

5.10. Kaebaja poolt AKI-le vaidemenetluse käigus esitatud fotomaterjalist nähtub, et Google

Inc. on avaldanud YYY kinnistust ja sellele asuvatest inimestest fotomaterjali interneti

vahendusel Google Maps keskkonnas.

YYY kinnistu omanik ei ole kaebajale teadaolevalt vastu vaielnud asjaolule, et tema

pereliikmetest ja koduks olevast kinnistust on igale Google Maps kasutajale detailne vaade, sh

külgvaates privaatsesse tagahoovi, statsionaarselt igal ajal ja tasuta vabalt nähtav.

Tulenevalt asjaolust, et YYY kinnistu omanik ei ole nõudnud Google Inc.-lt Google Maps -ist

fotomaterjali eemaldamist, tuleb asuda seisukohale, et Google Inc. poolt tekitatud riive tema

eraelu puutumatusele ei ole intensiivne ehk on talutav ilma igasuguse täiendava AKI

ettekirjutuseta. Kuigi kõnealusel Google Maps fotomaterjalil on inimeste näod küll nö

„udustatud“, ei ole tänapäevast tehnoloogia taset arvestades millegagi takistatud, et nimetatud

identifitseerimise piirangu saab suurema vaevata igaüks eemaldada vastava rakenduse

arvutisse allalaadimisel.

5.11. Tähelepanu vääriv ja arvesse võetav on ka asjaolu, et kaebaja valvekaamerast avanev

vaade YYY kinnistu suunas on oluliselt väiksema ulatusega (st nähtav on ainult avaliku

tänavaga piirneva YYY eestvaade) võrreldes Google Inc. poolt pardakaamera abil

jäädvustatud alaga YYY kinnistust (eest- ja külgvaated, sh tagahoov), mistõttu omab Google

Inc. poolt avalikkusele presenteeritav ja mikroskoopilist detailitäpsust eviv (st. fotod on nö

„zoomitavad“) pildimaterjal YYY kinnistust ning sellel olevatest inimestest oluliselt suuremat

mõju YYY kinnistu omaniku privaatsusõigusele, kui kaebaja tegevus, mille tulemusena ei

avalda kaebaja ühtki valvekaamera pilti avalikkusele.

Seega kaebaja tegevusest tekkiv YYY kinnistu omaniku privaatsusõiguse riive on oluliselt

vähemintensiivsem võrreldes Google Inc. tegevusest tekkinud riivega YYY kinnistu omaniku

privaatsusõigusele.

Kuivõrd vaideotsusest on võimalik järeldada, et AKI ei ole teinud Google Inc. ettekirjutust

YYY kinnistu omaniku privaatsusõiguse rikkumise lõpetamiseks, siis on AKI rikkunud PS §

12 lg-st 1 tulenevat võrdsuspõhiõigust kaebajale vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse tegemisel.

Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu on sõltumata IKÜM-e kohaldamise küsimusest

AKI vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus materiaalselt õigusvastane ja see tuleb tühistada.

5.12. PS § 11 järgi peab haldusakt olema proportsionaalne. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. AKI vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakt HMS § 4 lg 2 tähenduses. AKI pidi ettekirjutus-hoiatuse tegemisel ühelt poolt

kaaluma kolmanda isiku PS §-ga 26 tagatud privaatsusõigust ja teiselt poolt L.Y PS §-ga 16

tagatud perekonna liikmete elu ja PS §-ga 28 tagatud tervise ning PS §-ga 32 tagatud omandi

kaitse õigust.

5.13. Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole naabri õigus privaatsusele kaalukam kaebaja õigusest

kaitsta turvakaamerate abil oma perekonna elu, tervist ja vara. YYY kinnistu omanik nõuab

YYY kinnistul privaatsust linnatänavaga ehk avaliku ruumiga piirnevas alas. YYY kinnistu

omanik ei saa eeldada privaatsust linnatänavaga piirnevas kinnistu osas, sest igaühel on õigus

igal ajal mis tahes kordi vaadelda ja pildistada linnatänavale nähtavat YYY kinnistu

omanikule kuuluvat YYY kinnistu osa. Tegemist on avaliku ruumi vaatevälja jääva osaga, kus

üksikisikul privaatsus puudub.

Seega tuleb YYY kinnistu omanikul YYY kinnistust ja juhtumisi ka temast endast (kui YYY

kinnistu omanik satub kaamera vaatevälja) fotode/video jäädvustamisest tekkinud mõjutusi

tema privaatsusele linnatänavaga piirnevas kinnistu osas taluda.

Kui YYY kinnistu omanik soovib linnakeskkonnas oma kinnistul privaatsust suurendada, on

tal võimalik ehitada piisava kõrgusega aed, istutada hekk vms tõke linnatänavaga piirnevale

YYY kinnistu piirile. AKI ei ole eeltoodud asjaolusid üldse kaalunud. Seega on AKI

ettekirjutus-hoiatus ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega.

5.14. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kohustas

vastustaja kaebaja hinnangul alusetult teda koostama õigustatud huvi analüüsi ja

andmekaitsetingimusi ning need esitama Andmekaitse Inspektsioonile. Kaebaja on

seisukohal, et talle ei tulene IKÜM-st ega HMS-st vastustaja nimetatud kohustusi. HMS § 6 ja

§ 4 lg 1 ja lg 2 tulenevalt pidi vastustaja ise välja selgitama, kas kaebajal on õigustatud huvi

valvekaamera abil isikuandmete töötlemiseks ning teostama asjakohase analüüsi kaebaja ning

teiste isikute põhiõiguste- ja vabaduste riivete kaalumiseks.

5.15. Valvekaamera vaatevälja suunamine üksnes kaebaja kinnistule võtab kaebajalt

võimaluse tulevikus vajadusel tuvastada ja tõendada, kes tänavalt kaebaja territooriumile

kuritahtlikul eesmärgil sisenevad või kes tema autole ning kuidas kahju põhjustavad. Kaebaja

hinnangul ei kaalu avalikult kasutataval XXX tänavaalal XXX eramu külge kohtkindlalt

kinnitatud mittemobiilsest kaamerast kuni 7,5 m kauguselt juhulikult mööduvate isikute õigus

nende eraelu puutumatusele üles kaebaja õigust kaitsta enda ja tema perekonna tervist, elu

ning vara. Kuivõrd XXX eramu külge kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilsest kaamerast kuni

7,5 m kauguselt mööduvate isikute eraelu puutumatuse riive on lühiajaline ja juhuslik, siis ei

ole selline riive intensiivne ega saa rikkuda nende eraelu puutumatust.

5.16. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse-hoiatuses asunud seisukohale, et kaamerate

kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM artikli 13 nõuetest. Kaebaja ei nõustu selle vastustaja

seisukohaga. IKÜM Artikkel 13 käsitleb teavet, mis tuleb anda juhul, kui isikuandmed on

kogutud andmesubjektilt. Artikkel 14 reguleerib teabe andmist, mis tuleb esitada juhul, kui

isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Kaebaja ei ole saanud mingit teavet YYY kinnistu

omanikult või tema perekonnaliikmelt ega kaebaja kinnistust juhuslikult mööduvatelt

inimestelt kaebaja maja külge kinnitatud valvekaameraga salvestamise käigus. Vastustaja ei

ole ka tõendanud, et YYY kinnistu omanik või tema perekonnaliige või kaebaja kinnistust

juhuslikult mööduv inimene on andnud kaebajale isikuandmeid. Järelikult on vastustaja tema

suhtes vääralt kohaldanud IKÜM artiklit 13.

Lisaks eeltoodule ei nõua kaebaja hinnangul IKÜM artikkel 13 ega Artikkel 14, et kaebaja

peab koostama andmekaitsetingimused ja need esitama Andmekaitse Inspektsioonile. Võttes

arvesse asjaolu, et kaebaja ei ole saanud tema kinnistust juhuslikult mööduvatelt inimeste

käest nende isikuandmeid, siis on alust nimetatud isikute suhtes kohaldada IKÜM Artiklit 14.

IKÜM artikkel 14 lg 1-2 sätestavad, et vastustaval töötlejal on kohustus esitada teave

andmesubjektile järgmiste asjaolude kohta: 1) vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed (lg 1

punkt a); 2) isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse kohta (lg 1 punkt c); 3)

asjaomaste isikuandmete liikide kohta (lg 1 punkt d); 4) isikuandmete säilitamise ajavahemik

või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid (lg 2 punkt a); 5) kui

isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või

kolmanda isiku õigustatud huvide kohta (lg 2 punkt b); 6) teave õiguse kohta taotleda

vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende

parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide

selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta (lg 2

punkt c); 7) teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele (lg 2 punkt e); 8) teave

isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult

kättesaadavatest allikatest (lg 2 punkt f); 9) teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud

automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel

juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus

ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks (lg 2 g).

IKÜM artikli 14 lõike 5 punkti a) kohaselt ei kohaldata IKÜM artikli 14 lõikeid 1–4, kui ja sel

määral, mil andmesubjektil on see teave juba olemas. Vastustaja ei ole vaidlustatud

haldusaktis arvestanud asjaoluga, et kaebaja oli paigaldanud XXX kinnistut piirava ja

tänavapoolse aia külge teavitussildi (dtl 121). Seega on kaebaja piisavalt teavitanud XXX

eramu külge kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilsest kaamerast kuni 7,5 m kauguselt

mööduvaid inimesi nende isikuandmete töötlemisest ja võimaldanud saada lisateavet

isikuandmete töötlemise kohta kaebajalt. Järelikult ei ole vastustaja ettekirjutus kohustada

kaebajat andma teavet kolmandatele isikutele õige ega põhjendatud.

Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et IKÜM artikkel 13 või 14 kohaldub ka YYY

kinnistu omaniku suhtes, siis leiab kaebaja, et ta on kohaselt oma teavituskohustuse kolmanda

isiku ees täitnud juba enne vaidlustatud ettekirjutus-hoiatust. YYY kinnistu omanikule olid

enne Andmekaitse Inspektsioonile tema poolt kaebuse esitamist teada kaebaja nimi ja

kontaktandmed, samuti teave selle kohta, kuhu ta saab järelevalve korras pöörduda enda

väidetava isikuandmete kaitse rikkumise korral. Enne ettekirjutuse-hoiatuse tegemist oli YYY

kinnistu omanikul teada kaebaja õigustatud huvi valvekaamera abil isikuandmete töötlemiseks

ja selle eesmärk, mille kaebaja avaldas kolmandale isikule järelevalvemenetluse käigus. Seega

on vastustaja nõue kohustada vaidlustatud ettekirjutushoiatusega kaebajat andma YYY

kinnistu omanikule teavet, mis on juba enne vaidlustatud ettekirjutus-hoiatust saanud

kolmandale isikule teatavaks või olnud enne seda teada, täielikult ebaõige ja alusetu.

Kokkuvõtteks jääb kaebaja seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus on

ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega ning see tuleb tühistada.

5.17. Lisaks palub kaebaja jätta täielikult arvestamata vastustaja 04.01.2024

menetlusdokumendis esitatud tõlge ja tõlgendused valvekaamera inglisekeelse tootelehe ja

DORI standardite tasemete kohta ning jätta vastu võtmata vastustaja 04.01.2024 esitatud

võõrkeelne valvekaamera tooteleht ja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused

võõrkeelsed viited võõrkeelsetele tekstidele.

5.18. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et OÜ Valvekaamera juhatuse liikme Arvo

Henrich Tepperi koostatud arvamus on puudulik, ühekülgne, erapoolik ja ebapädev. Kaebaja

on seisukohal, et Arvo Henrich Tepperi kui asjatundja arvamuse saab ümber lükata üksnes

teise samas valdkonnas tegutseva asjatundja arvamusega. Avalikust kutseregistrist nähtub, et

vastustajat esindaval Andres Kudrjavtsevil on küll kehtiv turvatöötaja I kutsetunnistus, kuid

nimetatud kutsetunnistuse lisa 3. peatüki „Kutseoskused“ kohaselt oskab turvatöötaja I taseme

kutsetunnistuse omanik vaid valveseadmestikku käsitseda. Valveseadmestiku käsitsemine

tähendab seda, et isik oskab ja teab vaid seda, kuidas valvekaamerat kasutada, mitte ei tea ega

tunne valvekaamera tehnoloogilisi üksikasju. Seega ei saa pidada vastustaja esindajat A.

Kudrjavtsevit võrreldes A. H. Tepperiga sama valdkonna asjatundjaks ega asjatundjaks

küsimuses – kui mitme meetri pealt on võimalik kaebaja valvekaameraga mistahes isikut otse

või kaudselt IKÜM mõistes väljaspool mõistlikku kahtlust identsifitseerivalt tuvastada.

Järelikult tuleb jätta kõik Andres Kudrjavtsevi vastuväited Arvo Henrich Tepperi arvamuse

kohta kui asjatundmatud ja ebaõiged arvesse võtmata.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades A. H. Tepperi arvamuses esitatut jääb kaebaja seisukohale,

et üksnes DORI standardi kohane identifitseerimistase (Identification 250PPM) võimaldab

isiku identiteedi tuvastada väljaspool mõistlikku kahtlust. Kaebaja maja külge paigaldatud

valvekaamera abil on võimalik tuvastada isikuid väljaspool mõistlikku kahtlust valvekaamera

läätsest kuni 7,5 meetri kauguselt. Vastustaja on 04.01.2024 menetlusdokumendis heitnud

asjatundja arvamusele ette seda, et asjatundja ei ole lisanud arvamuse juurde ühtki fotot

kaameravaatest. Kaebaja on seisukohal, et A. H. Tepperi arvamus on professionaalses

tähenduses ammendav, mistõttu ei pidanudki see sisaldama kaameravaatest fotosid.

5.19. Kaebaja ei nõustu vastustaja kriitikaga selles, et kaebaja on paigaldanud vaid ajutiselt

teavitussildi valvekaamera kohta XXX kinnistut piirava tänavapoolse aia külge. Avalikult

kättesaadavate Google Maps andmete kohaselt oli teavitussilt valvekaamera olemasolu kohta

kaebaja kinnistu piirdeaial juba 2022.a septembris. Kaebaja täiendas seda teavitussilti

asjakohase tekstiga, mille tõendamiseks esitas ta 29.12.2023 jäädvustatud foto. Kahjuks

muutsid ilmastikuolud nimetatud teavitussildi loetamatuks, mistõttu pidi kaebaja selle ajutiselt

eemaldama. Sel põhjusel ei ole kolmanda isiku fotole jäänud kaebaja ka täiendatud

teavitussilti, mis nähtub tema 29.12.2023 fotolt. Kaebaja on käesolevaks ajaks

ilmastikutingimustele vastupidavama teavitussildi paigaldanud. Lähtudes eeltoodust on

vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendi p-s 3 esitatud väide, et kaebaja on paigaldanud

lisateabe aia külge üksnes sellest foto edastamiseks kohtule, täielikult ebaõige, mille eesmärk

on kohut eksitada ja kaebajat halvustada.

Võttes arvesse, et kaebaja ei saanud ette näha, millise sisuga vastuväite esitab vastustaja

kaebaja täiendatud teavitussildi kohta, siis kaebaja p a l u b: võtta vastu ja uurida 05.01.2024

fotot XXX kinnistu piiril asuvast aiast, millega kaebaja tõendab, et ta on paigaldanud uue ja

ilmastikukindlama statsionaarse teavitussildi XXX kinnistu piiril asuva aia külge.

5.20. Kaebaja palub vastustajal välja mõista menetluskulud kokku summas 20 eurot

(riigilõiv). Muude menetluskulude hüvitamist kaebuse esitaja ei taotle.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade

juurde ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka ettekirjutus-hoiatuses

ja vaideotsuses toodut.

6.1. EK 11.12.2014 otsuse C-212/13 tegemise ajal kehtis direktiiv 95/46/EÜ. Nimetatud

kohtulahendis käsitleti direktiivi 95/46/EÜ art 3 lg 2 teise taande tõlgendust, kus oli

sätestatud, et direktiivi 95/46/EÜ ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes, kui seda teeb

füüsiline isik isiklikel või kodustel eesmärkidel (isikliku otstarbe erand).

EK kohtuasjas nr C-212/13 olid asjaolud sisuliselt sarnased, mis käesolevas vaidluses, kus

füüsiline isik kasutas kaamerat ainsa eesmärgina kaitsta enda ja oma perekonna vara, tervist ja

elu. Kokkuvõttes EK leidis, et isikliku otstarbe erandit tuleb tõlgendada kitsalt ja

isikuandmete töötlemine kuulub kõnesoleva erandi alla vaid siis, kui see toimub üksnes

andmetöötleja isiklikus või koduses sfääris. Kui videovalve kasvõi osaliselt ulatub avalikku

ruumi ja on seetõttu suunatud selle vahendi abil andmete töötleja isiklikust sfäärist väljapoole,

ei saa seda pidada tegevuseks, millega tegeletakse üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel.

Seega füüsilise isiku poolt tema perekonna eluasemeks oleva maja külge omanike vara,

tervise ja elu kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine, kui selline süsteem jälgib ka

avalikku ruumi, ei ole isikuandmete töötlemine üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel.

6.2. Kaebaja on viidanud kaebuses direktiivi 95/46/EÜ ja IKÜM-i isikliku otstarbe erandi vastava

sätte erinevale sõnastusele ning sätte sisusse ja tähendusse süüvimata teinud järelduse, et

sõnastus ei ole samatähenduslik, mis justkui tähendaks, et EK kohtulahendile C-212/13

tugineda ei ole peale IKÜM-i jõustumist asjakohane. Selline järeldus on ilmselgelt väär.

IKÜM-i jõustumisega viidi isikliku otstarbe erand IKÜM-i art 2 lg 2 p-i c, mille kohaselt ei

kohaldata IKÜM-i, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste

tegevuste käigus. IKÜM-i põhjenduspunktis nr 18 on märgitud, et IKÜM ei kohaldu

isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel

eesmärkidel. Seega kuigi IKÜM-is isikliku otstarbe erandi sõnastus on veidi erinev varem

kehtinud direktiivi sõnastusest, siis on erandi mõte siiski jätkuvalt samasisuline, mida kinnitab

ka vastav IKÜM-i põhjenduspunkt. Seega on EK kohtulahendis nr C-212/13 toodud

seisukohad jätkuvalt asjakohased ka IKÜM-i art 2 lg 2 p-i c tõlgendamisel, sest vaatamata

erandi liikumisele ühest õigusaktist teise, selle erandi sisu muutunud ei ole.

Seega on vaideotsuses õigesti viidatud varasemale EK praktikale ning kui kaamera kasvõi

osaliselt jälgib lisaks enda kinnistu territooriumile ka avalikus kasutuses olevat teed ja/või

naabri kinnistut, siis ei ole see käsitletav andmetöötluse isikliku otstarbe erandina IKÜM art 2

lg 2 p-i c tähenduses.

Juhul kui kaebaja soovib enda kinnistut filmida selliselt, et kaadrisse jääb ka avalik ruum,

tuleb selleks koostada õigustatud huvi analüüs ning andmekaitsetingimused vastavalt

02.02.2023 ettekirjutuse põhjendustes toodule.

6.3. Võrdsuspõhiõiguse järgimine kaebuse esitajale ettekirjutuse tegemisega.

6.3.1. Vastustaja leiab, et seoses kaebaja viitega pardakaameratele on vaideotsuses oma

seisukohta piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et pardakaamerate tehnoloogia on ajas paranenud,

ei muuda nende kasutamise eesmärki. Statsionaarne kaamera kätkeb endas profileerimise riski

ehk kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva

konkreetse inimese tegevust erinevalt pardakaameratest, mille eesmärk ei ole filmida ühte ja

sama kohta püsivalt. Isegi kui mõni füüsiline isik sõidab pardakaameraga varustatud

sõidukiga lühikese aja jooksul mitmeid kordi konkreetsest kinnistust mööda, siis on sellised

sõidud oma olemuselt siiski juhuslikku laadi ega kanna endas eesmärki pikaajaliselt ja

püsivalt jälgida ühte ja sama kohta. Seega ei ole sõiduauto pardakaamera abil juhuslikku laadi

kinnistu filmimine võrdne statsionaarse kaameraga kinnistu filmimisega. Profileerimise risk

statsionaarsete kaameratega filmimisel on oluliselt suurem kui pardakaameraga filmimisel ja

seega on ka avalikus ruumis kaamera vaatevälja jäävate isikute privaatsuse riive intensiivsem

(rääkimata naaberkinnistul viibivatest isikutest).

6.3.2. Google Maps keskkonnas olevate fotode osas märgib vastustaja, et need fotod on

tehtud ühest konkreetsest ajahetkest, kus on võimalikud isikute näod ja sõiduautode

numbrimärgid udustatud. Olukord on juba oma olemuselt täiesti erinev statsionaarse

kaameraga filmimisest, kus filmitakse sisuliselt 24/7 ühes ja samas kohas kõike, mis toimub

nii avalikus ruumis kui ka naaberkinnistul. Nimetatud kahel erineval olukorral on täiesti

erinev profileerimise risk ning on ilmne, et kaebaja poolt statsionaarse kaameraga avaliku

ruumi ja naaberkinnistu filmimisel on kaebaja kinnistust väljaspoole jäävate isikute suhtes

oluliselt intensiivsem riive eraelu puutumatusele kui see on Google Maps keskkonnas olevate

fotode puhul.

6.4. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et kuna kaebaja ja Google Inc. on andmetöötlejatena

võrreldamatult erinevates olukordades, ongi legitiimne nende tegevusi erinevalt käsitleda ning

vaide esitaja ei saa nõuda AKI poolt Google Inc.-le ettekirjutuse tegemise tõendamist. Veelgi

enam, isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et Google Inc. poolt pannakse toime rikkumine

isikuandmete töötlemise käigus ja see vajaks AKI sekkumist, ei muuda see õiguspäraseks

kaebaja enda tegevust isikuandmete töötlemisel. AKI on kaebajale korduvalt selgitanud, et

kaebaja tegevus ei asetu IKÜM art 2 lg 2 p-s c toodud erandi alla ja kui kaebaja soovib enda

kinnistul asuvate kaameratega jätkata avaliku ala filmimist õigustatud huvi alusel (IKÜM art

6 lg 1 punktida-f), tuleb kaebajal selleks eelnevalt koostada õigustatud huvi analüüs ja

andmekaitsetingimused ning edastada need AKI-le nende nõuetele vastavuse kinnitamiseks.

Naaberkinnistu filmimiseks aga ei saa antud juhul olla ühtegi õiguslikku alust.

6.5. Andmekaitse Inspektsiooni õiguslik alus vaide esitajale ettekirjutuse tegemiseks ja

ettekirjutuse proportsionaalsusest.

Vastustaja on vaideotsuses andnud nendele seisukohtadele ammendava vastuse ja siinkohal

neid täiendavalt kordama ei hakka.

6.6. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja seisukohale on lisatud asjatundja arvamus, mis on

osaliselt ühekülgne ja puudulik. Asjatundja arvamusest nähtub, et ta teostas salvestusseadme

tehnilise ülevaatuse ning tuvastas, et kaamera fookuse teravik ei ole suunatud üle tänava

jäävale YYY eramule või selle kõrval asuvatele eramutele. Ühtegi fotot kaameravaatest

lisatud ei ole, asjatundja arvamusest isegi ei nähtu seda, kas ta on arvutist kaameravaadet

vaadanud või mitte, ja kui on, siis mis sealt täpsemalt nähtus. Asjatundja arvamuses tuuakse

välja konkreetse kaamera mudel ja tehnilised näitajad. Asjatundja toob oma arvamuses välja,

et tootja poolt on kaamerale projekteeritud DORI kaugused1 : „tuvasta kuni 14,9m“ ja „tunne

ära kuni 7,5m“.

DORI kaugus „tuvasta“ on asjatundja poolt märgitud kui kaugus, millelt on võimalik ära

tunda erinevaid objekte liigitunnuste järgi (nt inimene, loom, sõiduk). DORI kaugus „tunne

ära“ on asjatundja poolt märgitud kui kaugus, millelt on võimalik juba ära tunda konkreetne

inimene. Eeltoodust asjatundja järeldab, et konkreetse kaameraga on kaamera vaateväljas olev

inimene jälgitav ja äratuntav maksimaalselt kuni 7,5m kauguselt mõõdetuna kaamera läätsest.

Eeltoodust asjatundja omakorda järeldab, et kuna üle tänava jäävad eramud on tunduvalt

kaugemal kui 7,5m, on kõnesoleva kaameraga välistatud üle tänava asuval kinnistul oleva

isiku tuvastamine.

Vastustaja on seisukohal, et selline asjatundja järeldus põhineb poolikult välja toodud

informatsioonil ja DORI standardi kauguste liiga kitsal ja resoluutsel tõlgendamisel, mis on

ilmselgelt kallutatud kaebaja kasuks.

Konkreetse valvekaamera (IPC-HDBW2831E-S-S2) tootelehele23 (dtl 123-125) on märgitud

DORI kaugused, mille kohaselt on kaugused järgnevad: „Identify“ kuni 7,5m, „Recognize“

kuni 14,9m, „Observe“ kuni 29,9m ja „Detect“ kuni 74,7m. Konkreetsel juhul on DORI

kauguste puhul arvestatud, et kaamera fikseeritud vaatenurk on 105 kraadi3, mis ühtib

asjatundja arvamuses tooduga.

DORI standardi kohaselt võimaldab „Identification“ (Tootelehel nimega „Identify“ või eesti

keeles „identifitseeri“. Asjatundja arvamuses ekslikult tõlgitud kui „tunne ära“, õige on

„tuvasta“.) kaugus ilma kahtlusteta identifitseerida kaadris oleva indiviidi. „Recognition“

(Tootelehel nimega „Recognize“ või eesti keeles „tunne ära“. Asjatundja arvamuses ekslikult

tõlgitud kui „tuvasta“, õige on „tunne ära“.) kauguse puhul võimaldab pildi kvaliteet

operaatoril suure kindlusega tuvastada, et kaadris olev isik on sama, mida operaator varem

näinud on.

„Observation“ (Tootelehel nimega „Observe“ või eesti keeles „vaatlus“.) kauguse puhul

võimaldab pildikvaliteet eristada kaadris oleva isiku tüüpilisi detaile nagu näiteks riietus.

1 DORI standard – tuvastusdetailsuse formaat, mis tugineb rahvusvahelisele standardile

EN62676-4

2 Kättesaadav ka arvutivõrgus: https://material.dahuasecurity.com/uploads/cpq/DH-IPC-

HDBW2831ESS2_datasheet_20201204.pdf ja https://www.dahuasecurity.com/ceen/search/

products?keyword=IPCHDBW2831ES-S2

3 Vt tootelehe lk 2. Lahtris „Field of view“ („Vaateväli“) on 105 kraadise horisontaalse

fikseeritud vaatenurga korral kaamera läätse (lähi) fookuskaugus 2,8 mm (vt ka lahter

„Close Focus Distance“ ehk „Lähi fookuskaugus“). DORI kauguse („DORI distance“) lahtris

on 2,8mm fookuskaugusega läätse puhul toodud välja vastavad kaugused.

„Detection“ (Tootelehel nimega „Detect“ või eesti keeles „märkamine“.) kauguse puhul

võimaldab pildi kvaliteet eristada isiku või sõiduki olemasolu kaadril.4

Seega erinevalt kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamusest, on tegelikkuses võimalik

naaberkinnistutel olevaid isikuid tuvastada konkreetse kaameraga kas otse või kaudselt mitme

detaili kokku viimisel ka vähemalt DORI standardi „Observation“ kaugusel ehk kuni 29,9m

kauguselt. Asjatundja on võtnud resoluutse seisukoha, et kaamera vaatevälja sattuvaid isikuid

ei ole võimalik tuvastada kaugemalt kui 7,5m kaamera läätsest. DORI standardis toodud

kauguste kirjeldused ei ühti üheselt asjatundja poolt välja toodud kirjeldustega, asjatundja

arvamuses on neid kirjeldusi kaebaja kasuks oluliselt kitsendatud. Lisaks ei ole asjatundja

arvamuses DORI standardi „Observation“ ja „Detection“ kauguseid üldse kajastatud, kuigi

nendel on oluline roll mõistmaks kaameraga isikuandmete töötlemist.

„Observation“ kauguse puhul, mille pikslitihedus on suurem kui 62 ppm, võib konkreetse

isiku tuvastamiseks olla vajalik teada lisadetaile (nagu riietus5 , isiku kehaehitus vms), kuid

see kuidagi ei välista isiku tuvastamist. Näiteks kui on teada, milline naaber või tema

lähedased välja näevad, siis on võimalik salvestuselt tuvastada, et isik, kes näeb naabri moodi

välja, kasutab regulaarselt naabriga samasugust autot ja liigub igapäevaselt autoga või ilma

naabri kinnistule ja sealt välja, siis on ilmselgelt tegemist konkreetse naabriga.

09.12.2022 selgitustaotluses ja 16.12.2022 sekkumistaotluses (ja väiksema resolutsiooniga ka

kaebaja 20.01.2023 vastuses AKI järelepärimisele) on välja toodud foto XXX asuvast

kaamera vaatenurgast, millelt on selgelt näha lähimad üle tee asuvad naabrite kinnistud ja

avalik tee. Maa-ameti kaardirakenduse järgi on XXX kaamera asukohast WWW kinnistu

piirini kõigest alla 12m (dtl 127) ja YYY kinnistu piirini alla 19m (dtl 128). Arvestades XXX

kaamera tehnilisi näitajaid, kaamera vaatevälja, DORI standardit ja näidisfotot konkreetse

kaamera vaateväljast on ilmne, et kaamera salvestustelt on naaberkinnistutel viibivaid isikuid

võimalik otseselt või kaudselt tuvastada. Rääkimata avalikul teel viibivatest isikutest, kus

avalik tee algab kaamerast juba ca 3m kauguselt (dtl 129). Isegi „Detection“ kauguse puhul on

võimalik eristada, kas keegi siseneb naabri kinnistule või mitte ning kas naabri kinnistu juures

peatub sõiduk või mitte. Veelgi enam, vähemalt teatud juhtudel on võimalik ka objekti

liikumistrajektoori arvestades tuvastada, kes konkreetselt viibis, sisenes või väljus naabri

kinnistult. Näiteks võib kaebaja salvestisele jääda sõiduk, mis sõidab avalikul teel XXX

kaamera eest mööda (kaamerast ca 3-12m kauguselt) ja peatuda YYY maja ees (rääkimata

lähemal asuvast WWW majast). Samuti võib sõiduk sealt ka tagasi sõita. Igal juhul jääb XXX

kinnistust mööda sõitmise ajal nii auto kui ka selle juht kaamera vaatevälja selliselt, et nii

sõiduk kui ka selle juht on tuvastatavad. Samuti on konkreetne isik tuvastatav kui ta liigub

kaebaja eramust mööda minnes naabri kinnistule jala või kergliiklusvahendiga. Selliselt on

võimalik mitte ainult kaudselt vaid ka otseselt tuvastada isikuid (ja ka sõidukeid), kes viibivad

naabrite kinnistul (sh sinna sisenevad ja väljuvad) sõltumata sellest, et kaebaja naabrite

eramud jäävad kaamera läätsest kaugemale kui 7,5m. Konkreetse kaamera vaatevälja

arvestades on võimalik tuvastada mitte ainult YYY või 6

4 Riisalu, L.(2023). Õppeaine „Nõrkvoolusüsteemid“ laboratoorsete tööde juhend.

Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut. Lk 22. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/8491/

Lars_Riisalu_BA2023_EK_taistekst.pdf?sequence=1&isA llowe d=n

5 Ibid. Lk 22. Vt ka Lisa 2 - fotonäidis DORI kauguste ja pikslitiheduse kohta. Kättesaadav

arvutivõrgus: https://www.infinitioptics.com/whitepapers/dori

- detection

- observation

-

recognition

- identification

kinnistul viibivaid isikuid, vaid ka näiteks veelgi kaugemal asuva XXX tn 2 kinnistul viibivaid

isikuid.

Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada (IKÜM art 4 lg 1).

Kaebaja kaamera vaatevälja jäävatel naaberkinnistutel ning avalikul teel viibivate

andmesubjektide isikuandmeid ei saa pidada kuidagi anonüümseks teabeks nagu kaebaja

üritab väita. Vastupidi, andmesubjekte on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada DORI

standardeid arvestades isegi kõige kaugemalt „Detection“ kauguselt ehk konkreetsel juhul ka

kuni 74,7m kauguselt. Kaebajapoolne isikuandmete töötlus kaameraga rikub üheselt

naaberkinnistutega seotud andmesubjektide õigust privaatsusele ning sellist rikkumist saab

lõpetada vaid kaamera vaatevälja suunamisega selliselt, et naaberkinnistud kaamera vaatevälja

ei jääks. Seega on ainetud kaebaja väited, et andmesubjekte on võimalik ära tunda ainult kuni

7,5m kauguselt kaamerast.

6.7. Asjatundjana esitleb kaebaja OÜ Valvekaamera juhatuse liiget A-H. Tepperit, kuid

puuduvad igasugused andmed või tõendid selle kohta, kas isikut saab valdkonna asjatundjaks

üldse pidada. Pelgalt asjaolu, et isik on valvekaameratega seotud teenuseid pakkuva ettevõtte

juhatuse liige ei tähenda, et isik on valdkonna, täpsemalt andmekaitse valdkonna, asjatundja.

Avaliku kutseregistri järgi isikule kutsetunnistusi väljastatud ei ole. Asjatundja arvamusest

nähtub, et arvamus eelistab kaebajat ja arvamuses ei ole järelduste tegemiseks kajastatud

piisavalt objektiivset informatsiooni, mis annab alust kahelda A-H. Tepperi piisavas pädevuses

või erapooletuses. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamus ilmselt

ebausaldusväärne ning vastustaja palub kohtul jätta see arvestamata.

6.8. Kaebaja on esitanud kohtule foto teavitussildist XXX aia küljes. Fotofaili üksikasjade alt

nähtub, et foto võttekuupäevaks on 29.12.2023 kell 12:24. Kolmas isik on edastanud AKIle

30.12.2023 foto samast kohast (võttekuupäevaga 30.12.2023 kell 16:57), millelt nähtub, et

XXX aia küljes teavitussilt puudub (dtl 130). Järelevalvemenetluse käigus on kaebaja samuti

20.01.2023 esitanud AKI järelepärimisele vastates foto XXX aiast, kus samuti teavitussilt

puudus. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kaebaja on teavitussildi paigaldanud aiale vaid selle

jaoks, et see kohtule esitada ning seejärel on teavitussilt XXX aialt eemaldatud. Vastustaja

palub jätta kaebaja poolt esitatud tõend arvestamata, sest tegemist on ebausaldusväärse

tõendiga ning arvestades ettekirjutuse sisu, ei ole sellel ka tähtsust asja lahendamisel.

6.9. Kaebaja väidab, et talle ei tulene IKÜM-st kohustust koostada õigustatud huvi analüüsi ja

andmekaitsetingimusi. Vastustaja on selles osas ettekirjutus-hoiatuses piisavalt selgitanud, et

kui kaebaja soovib isikuandmete töötlemisel tugineda IKÜM art 6 lg 1 p-le f, tuleb kaebajal

seda dokumenteerida ja tõendada. Kaebaja väidab, et kuna haldusorganil on kohustus

menetluses selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud, siis peaks justkui AKI ise

kaebaja eest läbi viima õigustatud huvi analüüsi. Isikuandmete töötlemisel on kaebajal IKÜM-

st tulenev kohustus tõendada, millisel õiguslikul alusel ta isikuandmeid töötleb. AKI on

tuvastanud, et kaebaja oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ei ole ning AKI on teinud

ettekirjutuse õigusrikkumise lõpetamiseks. AKI ei saa hakata täitma andmetöötleja eest

andmetöötlejale õigusaktidega pandud kohustusi, see pole kuidagi haldusorgani kohustus ega

ka viimase pädevuses. Käesoleval juhul on kaebaja jätnud enda IKÜM-ist tulenevad

kohustused täitmata, mistõttu on kaebaja poolt isikuandmete töötlemine õigusvastane.

6.10. Kaebaja leiab ekslikult, et kaamerate kasutamisel ei pea lähtuma IKÜM art-st 13, sest

isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Kaamerate abil kogutakse isikuandmeid

andmesubjekti kohta vaatluse alusel, seega teabe andmisel andmesubjektile tuleb lähtuda

IKÜM art-st 136.

6 Artikli 29 töörühma suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, p 26

Kättesaadav arvutivõrgus:

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta kaebusele ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED Taotluse lahendamine

8. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebaja on palunud jätta täielikult arvestamata vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis

esitatud tõlge ja tõlgendused valvekaamera inglisekeelse tootelehe ja DORI standardite

tasemete kohta ning jätta vastu võtmata vastustaja 04.01.2024 esitatud võõrkeelne

valvekaamera tooteleht ja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused võõrkeelsed viited

võõrkeelsetele tekstidele.

Kaebaja tugineb taotluse esitamisel HKMS § 80 lg 1, mis sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu

asjaajamine toimub eesti keeles.

Kohus nõustub kaebajaga selles, et kõik dokumendid peavad olema kohtule esitatud eesti

keeles (sh juhul kui viide on tehtud võõrkeelsele veebilehele, tuleb esitada ka vastav tõlge).

Vastustaja ei ole kohtule esitanud 04.01.2024 esitatud võõrkeelse valvekaamera tootelehe ja

samas dokumendis joonealuste võõrkeelsete viidete terviktõlkeid.

Küll aga on vastustaja tõlkinud tootelehelt ära need tehnilised andmed, mis vastustaja oma

vastuses välja toob (vt dtl 132). Seejuures kaebaja enda poolt esitatud asjatundja arvamuses on

tuginetud samadele andmetele (kaamera tehnilised andmed ja DORI kaugus), kuid andmete

alusele viitamata. Kuivõrd vastustaja on esitanud nende andmete osas, millele ta tugineb ka

tõlke, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta vastavaid seisukohti arvestamata. Oma väidete

kinnituseks on vastustaja tõepoolest esitanud üksnes võõrkeelse toote infolehe, kuid vastavad

arvud on sellelt ka ilma tootelehe terviktõlketa kergesti tuvastatavad, millest tulenevalt peab

kohus võimalikuks vastava toote infolehe vastu võtta.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse jätta täielikult arvestamata vastustaja

04.01.2024 menetlusdokumendis esitatud tõlge ja tõlgendused valvekaamera inglisekeelse

tootelehe ja DORI standardite tasemete kohta ning jätta vastu võtmata vastustaja 04.01.2024

esitatud võõrkeelne valvekaamera tooteleht rahuldamata.

Küll aga jätab kohus tähelepanuta vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused

võõrkeelsed viited võõrkeelsetele tekstidele, kuivõrd selles osas on kohtule tõlked eesti keelde

esitamata.

Kohtuotsus

9. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS §

https://www.aki.ee/sites/default/files/inspektsioon/rahvusvaheline/juhised/

suunised_maaruse_2016679_koh

ase_labi paistvuse_kohta.pdf

56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 02.02.2023

ettekirjutushoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 vastab eeltoodud nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutus-

hoiatuses (dtl 16-21) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 2-5), kui ka nende vastustaja

vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele

(vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku

alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus

peab vajalikuks täiendavalt märkida üksnes alljärgnevat.

10. Kaebaja leiab, et tegemist on kahe eraisiku vahelise vaidlusega, millesse riik ei saa

sekkuda.

Nimelt on kaebaja seisukohal, et antud juhul ei saa kohaldada IKÜM sätteid, kuivõrd kaebaja

töötleb isikuandmeid eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus. Kohus kaebaja

seisukohaga ei nõustu.

Kohus leiab, et kuivõrd kaamerasüsteem jälgib ka avalikku ruumi ja selle üle pooled ei

vaidle, ei ole kohtu hinnangul tegemist isikuandmete töötlemisega üksnes isiklikel või

kodustel eesmärkidel.

IKS § 56 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuete ning muudes

seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja

haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

Arvestades, et poolte vahel puudub sisuline vaidlus selles, et kaebaja poolt kasutatavate

kaamerate vaatevälja jääb osaliselt nii avalik ruum, kuid ka naaberkinnistu, siis on tegemist

olukorraga, kus kohaldub nii IKÜM regulatsioon ning isikuandmete töötlemisele kehtestatud

nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.

11. Teiseks viitas kaebaja võrdsuspõhiõiguse rikkumisele leides, et vastustaja kohtleb

kaebajat ebavõrdselt võrreldes esiteks nende isikutega, kellel on auto pardakaamerad ja kes

saavad samuti XXX tänavat sealt läbi sõites või seal parkides YYY kinnistut filmida. Veel

viitas kaebaja Google Mapsis olevale fotomaterjalile märkides, et AKI ei ole teinud Google

Inc. ettekirjutust YYY kinnistu omaniku privaatsusõiguse rikkumise lõpetamiseks.

Kohus leiab esiteks nõustudes vastustajaga, et kaebaja poolt välja toodud gruppide puhul pole

tegemist võrreldavate gruppidega. Teiseks ei saa kuidagi muuta käesolevas asjas vaidlustatud

ettekirjutus-hoiatust õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja poolt viidatud isikute gruppidele ei ole

samasugust ettekirjutus-hoiatust tehtud olukorras, kus kaebaja ei täida seadusest tulenevaid

nõudeid. Tegemist on rikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusega, mille tegemise

eelduseks ei ole see, et kõigile isikutele, kes kaebaja arvates samuti rikuvad YYY kinnistu

omaniku privaatsust tuleks teha samasugune ettekirjutus.

12. Kaebaja leiab viimaseks, et ettekirjutus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning antud juhul ei ole naabri õigus privaatsusele kaalukam kaebaja õigusest

kaitsta turvakaamerate abil oma perekonna elu, tervist ja vara. Eeltoodust tulenevalt leiab

kaebaja, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust. Kohus kaebaja seisukohaga ei saa

nõustuda.

Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et kohtupraktikas on jõutud ühesele seisukohale, et

enda kinnistule kaamera paigaldamine viisil, et sellega jälgitakse ka avalikku ala ja/või

naaberkinnistut, ei ole ilma õigustatud huvi nõudeid täitmata, sh teavitussildi ülesseadmiseta,

lubatav. Järelikult riive kaebaja naabri privaatsusõigusele kaalub üles väidetava riive kaebuse

esitaja omandi kaitse õigusele. Vastustaja on vastavaid asjaolusid kaalunud ning ka

vaideotsuses kaebajale selgitanud. Lisaks jagab kohus vastustaja seisukohta selles, et kaebaja

õigustele ei teki üldse sellist riivet nagu kaebaja väidab, kuna tal on siiski õigus ja võimalus

enda kinnistul kaamerat kasutada, täites õigustatud huvi nõuded. Vastustaja on põhjendatult

välja toonud, et sellest tulenevalt tegi ka AKI kaebajale ettekirjutuse, milles samuti andis

valikuvõimaluse ettekirjutuse täitmise viisi osas: kas (a) lõpetada kaameratega filmimine või

alternatiivselt (b) koostada õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kaebaja väited sellest, et ettekirjutus-hoiatus ei ole proportsionaalne ning

vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust, põhjendatud.

13. Oma täiendavas seisukohas on kaebaja välja toonud, et kaebaja maja külge paigaldatud

valvekaamera on võimeline tuvastama konkreetse isiku ainult kuni 7,5m kauguselt mõõdetuna

kaamera läätsest. Kaebaja märgib, et kuna YYY kinnistu jääb XXX kinnistul asuvast

kaamerast tunduvalt kaugemale, ei ole kolmas isik ega tema perekonnaliikmed kaebaja

valvekaamera abil identifitseeritavad. Kaebaja viitab IKÜM põhjenduspunktile 26 ja on

seisukohal, et kuna andmesubjekt ei ole valvekaamera salvestisel selgelt äratuntav, siis IKÜM

konkreetsel juhul andmetöötlusele ei kohaldu. Kaebaja on oma seisukoha tõendamiseks

esitanud kohtule asjatundja arvamuse (dtl 118-120).

Arvamust hinnates märgib kohus esmalt, et nõustub vastustajaga ja leiab, et pelgalt asjaolu, et

isik on valvekaameratega seotud teenuseid pakkuva ettevõtte juhatuse liige, ei tähenda, et isik

on valdkonna (täpsemalt andmekaitse valdkonna) asjatundja nagu leiab kaebaja. Vaidlust ei

ole, et avaliku kutseregistri järgi isikule kutsetunnistusi väljastatud ei ole. Seega ei ole

tegemist mitte asjatundja arvamusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes), vaid

tavapärase dokumentaalse tõendiga.

Kohus leiab, et viidatud arvamus ei lükka ka ümber AKI poolt esitatud seisukohti selles, et

kaebajale kuuluva XXX hoone külge paigaldatud kaameraga on, arvestades kaamera tehnilisi

näitajaid (vt dtl 123-125 ja 132), kaamera vaatevälja, DORI standardit ja näidisfotot

konkreetse kaamera vaateväljast (dtl 126) on naaberkinnistutel viibivaid isikuid võimalik

otseselt või kaudselt tuvastada. Rääkimata siinkohal avalikul teel viibivatest isikutest, sest

avalik tee algab kaamerast juba ca 3m kauguselt (dtl 129). Kohus nõustub ka selles osas

vastustaja poolt esitatud põhjendustega neid kordamata. Kaebuse esitaja vastupidised väited

on tõendamata.

Kaebaja poolt esitatud arvamus eeltoodut samuti ümber ei lükka, kuivõrd arvamus on

puudulik ja tugineb ka kohtu hinnangul poolikult välja toodud informatsioonil. Ühtegi tõendit,

mis vastavaid kaebaja väiteid kinnitaks kohtule esitatud ei ole. Isegi kui jätta arvestamata AKI

poolt esitatud kaamera tehnilised näitajad, siis kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kuni 7,5 m

distantsilt on inimesed igal juhul üheselt tuvastavad, siis arvestades, et vastav distants kattub

juba alates 3 m avaliku tänavaga (dtl 129), on ettekirjutus ikkagi õiguspärane.

Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et kaebaja poolne isikuandmete töötlus

kaameraga rikub üheselt naaberkinnistutega seotud andmesubjektide õigust privaatsusele ning

sellist rikkumist saab eelkõige lõpetada kaamera vaatevälja suunamisega selliselt, et

naaberkinnistud kaamera vaatevälja ei jääks.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja ei ole kaalunud kaebaja õigust oma vara

kaitseks kaamerat kasutada võrreldes naaberkinnistu omanike õigusega privaatsusele.

Arvestades, et kaebajal on võimalik oma vara kaitsta ka selliselt, et kolmandate isikute õigust

privaatsusele ei rikuta, leiab kohus vastustajaga nõustudes, et kolmanda isiku õigus

privaatsusele kaalub antud juhul üles kaebaja huvid salvestada kaameraga mh nii avalikus

ruumis kui naaberkinnistutel toimuvat.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et valvekaamera vaatevälja suunamine üksnes kaebaja

kinnistule võtab kaebajalt võimaluse tulevikus vajadusel tuvastada ja tõendada, kes tänavalt

kaebaja territooriumile kuritahtlikul eesmärgil sisenevad või kes tema autole ning kuidas

kahju põhjustavad. Kui kaebaja suunab valvekaamera ka üksnes oma kinnistule, siis on

ilmselgelt võimalik sellelt tuvastada, kes kaebaja territooriumile kuritahtlikul eesmärgil

sisenevad. Mis puudutab aga kaebaja autoga seonduvat, siis kaebajal on võimalik parkida auto

ka oma kinnistule, kus on valvekaamera kasutamine igati õiguspärane. Asjaolu, et kaebaja

pargib autot avalikul tänaval ei muuda avalikku ruumi kaebaja omandiks ega saa tekitada talle

täiendavaid õigusi, mida talle seadusega ei ole ette nähtud.

Juhul kui kaebaja soovib avalikku ruumi jätkuvalt filmida, siis on selleks kaebajal olemas ka

õiguspärane võimalus täites vaidlustatud ettekirjutuse alternatiivse nõude: „Alternatiivina

avalikku ala filmiva(te) kaamera(te) osas peatada kaameraga filmimine seniks, kuni Kaebaja

väited nagu peaks vastava õigustatud huvide analüüsi koostama vastustaja on

täiesti

kaamera(te) kasutamise osas on koostatud õigustatud

huvi analüüs ja

andmekaitsetingimused, need on edastatud Andmekaitse Inspektsioonile, ning inspektsioon

on kinnitanud nende nõuetele vastavust.“

asjakohatu ega tugine kehtival õigusel. Kui kaebaja soovib isikuandmete töötlemisel tugineda

IKÜM art 6 lg 1 p-le f, tuleb kaebajal, mitte AKI-il seda dokumenteerida ja tõendada.

14. Samuti ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et

YYY kinnistu omanikule olid enne Andmekaitse Inspektsioonile tema poolt kaebuse

esitamist teada kaebaja nimi ja kontaktandmed, samuti teave selle kohta, kuhu ta saab

järelevalve korras pöörduda enda väidetava isikuandmete kaitse rikkumise korral. Kaebaja

toob välja, et enne ettekirjutuse-hoiatuse tegemist oli YYY kinnistu omanikul teada kaebaja

õigustatud huvi valvekaamera abil isikuandmete töötlemiseks ja selle eesmärk, mille kaebaja

avaldas kolmandale isikule järelevalvemenetluse käigus.

Kohus selgitab kaebajale, et vastava info kolmandale isikule teatavaks saamine

järelevalvemenetluse käigus ei asenda kuidagi õigustatud huvide analüüsi koostamist.

15. Samuti ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, milline teavitussilt

on praegu ja milline teavitussilt oli ettekirjutuse tegemise ajal XXX aia küljes (kohus

kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga vt HKMS § 158 lg 2). Teavitamist

puudutav on üksnes üks osa õigustatud huvi analüüsist, mida kaebaja aga koostanud ei ole ja

mille üle vaidlus puudub. Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust seoses teavitussildi

puudumisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nii kaebaja kui vastustaja vastavad väited ja

sellega seoses esitatud tõendid tähelepanuta, kuivõrd need ei oma käesoleva vaidluse

lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

16. Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud 02.02.2023

ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 tegemisel vastustaja poolt

ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua selle tühistamise, siis leiab kohus, et

kaebus on tervikuna põhjendamatu, sh kohustamisnõudes lõpetada järelevalvemenetlus ja

tuleb jätta rahuldamata.

17. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas ei esitanud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik