2-23-10278/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10278

Tsiviilasi

T R hagi S R vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Hagihind

hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T R (ik xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers, e-post

menetlus@emerald.legal

Kostja: S R (ik xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Menetluse liik

Istung 15.01.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista S Rlt T Ra kasuks 250 eurot.

3. Välja mõista S Rlt T Ra kasuks viivis põhinõudelt (250 eurot) VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates 19.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud S R kanda.

5. Määrata T R menetluskulude suuruseks 1265,86 eurot (käibemaksuga).

6. Välja mõista S Rlt T Ra kasuks menetluskulud kokku summas 1265,86 eurot

(käibemaksuga).

7. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb S Rl tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus

1. T R esitas 19.07.2023 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude S R vastu.

Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning

viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras (dtl 2-12).

2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 08.09.2023 määrusega menetlusse ning määras

kostjale vastamistähtaja (dtl 31-32). Kostja hagile ei vastanud

3. Hageja esitas 05.10.2023 taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega ja menetluskulude

nimekirja. Kohus saatis menetluskulude nimekirja kostjale ning määras kostjale menetluskulude

nimekirjale vastamiseks tähtaja.

4. Kostja vastas 13.10.2023 e-kirjaga, et ei nõustu ühegi kuludokumendis viidatud nõudega

kuna antud nõue ja esitatud hagi on alusetu. Lisaks märkis kostja, et T R ettevõte X on juba

samalaadse nõude esitanud ts.asjas xxx, seega T R käitumine on jätkuvalt ebaeetiline ja minu

antud ütlused googlis peavad paika.

5. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lg-le 1 välja hagiavalduse aluseks olevad põhilised asjaolud.

5.1

Hagiavalduse kohaselt postitas kostja X OÜ xxx lehele järgmise sisuga avalduse „Ei

soovita tegemist teha, tema tegevus on seotud ahistamisega ja temaga tegemisest tehes kaotate

vaid rahas ja kasu reaalselt puudub! Nõuab inimestelt raha isikliku kasu saamise eesmärgil,

seadus ei nõua ega kohusta inkassofirmade nõudeid tasuma! Kuna T R puudub see õigus siis

käib internetis laimamas ja ahistamas!“(dtl 3, 14).

Kostja avaldas arvustuse lingil xxx

Hageja saatis kostja e-posti aadressile kohtuvälise nõudekirja, milles nõudis avaldatud info

eemaldamist (dtl 13). Kostja avaldatut ei eemaldanud.

Hageja hinnangul saab mõistlik kõrvalseisja kostja avaldusest hageja aadressil aru nii, et hageja

käib kolmandaid isikuid internetis ahistamas ja laimamas. Hageja ei pane toime internetis

ahistamist ega laimamist (koos ega eraldi). Sellise sõnakasutuse eesmärgiks sai olla vaid kostja

soov hagejat mõnitada ja hagejale moraalset kahju tekitada, sest avalikult taunitavate tegevuste

toimepanemises süüdistamine on halvustava tähendusega. Kostja on teise isiku au teotades

käitunud õigusvastaselt, rikkudes hageja isiklikke õiguseid. Internetis avaldatud laim on avalikult

kättesaadav ja nähtav tuhandetele inimestele. Kostja põhjustas hagejale avaldatuga moraalse

kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet ja

taluma enesehinnangu negatiivset muutust. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti

ekslik ja halvustav mulje. Hageja kui juristina töötava inimese avalik negatiivne kuvand (kus ta

ei suuda ka enda au ja väärikust hoida) tähendab hageja jaoks olulist mainekahju ning võimalik,

et ka klientide kaotust. Kostja toime pandud õigusvastane tegu on põhjustanud hagejale

ebamugavustunnet teiste inimestega/töötajatega suheldes, kusjuures viimane häiris oluliselt

hageja igapäevaelu. Hagejal on esinenud kostja teo tulemusel meeleolulangusi ning negatiivseid

emotsioone. Kostja ei ole hageja ees kordagi vabandanud. Arvestades kokkuvõtvalt üldise

elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine

kahjustamist ning kostja ükskõiksust pärast temaga kontakteerumist, peab hageja õiglaseks

hüvitiseks vähemalt 4000 – 5000 eurot.

5.2

Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja väidete

aluseks olevad põhilised asjaolud.

Kostja vastas vaid, et ei nõustu nõudega ja see on alusetu (dtl 46).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

7. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja postitas Google keskkonda X OÜ

profiili alla järgmise sisuga kommentaari:

„Ei soovita tegemist teha, tema tegevus on seotud ahistamisega ja temaga tegemisest tehes

kaotate vaid rahas ja kasu reaalselt puudub! Nõuab inimestelt raha isikliku kasu saamise

eesmärgil, seadus ei nõua ega kohusta inkassofirmade nõudeid tasuma! Kuna T R puudub see

õigus siis käib internetis laimamas ja ahistamas!“

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on põhjendatud ja selle esitamiseks esines alus, s.t

kostjalt tuleb hageja au teotava kommentaari avaldamise tõttu välja mõista mittevaralise kahju

hüvitis ja viivis ning mis on sellisel juhul õiglase hüvitise suurus.

9. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju

(tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt

analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

Tegu

10. Pooled ei vaidel selle üle, et vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja poolt. Kostja on

isegi oma 12.10.2023 e-kirjas hagejale kirjutanud, et kuna hageja ettevõte on esitanud nõude

ts.asjas 2-23-10278, on seega T R käitumine jätkuvalt ebaeetiline ja kostja ütlused googlis

peavad paika (dtl 46).

VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus on sätestatud

VÕS § 1046, mille lõike 1 esimese lause järgi on isiku au teotamine, mh ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047

lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Seega au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide

on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll

põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka

väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo nr 3-2-1-5-

07, p 27).

Riigikohus on muu hulgas selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel

teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte,

mis tema kohta käivad (vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12; nr 3-2-1-5-07, nr 2-18-17980/127,

p 19 , nr 2-21-5449, p 11 jt).

Praegusel juhul võib kostja avaldatust mõistliku isiku arusaama järgi välja lugeda, et hageja käib

internetis alusetult laimamas ja ahistamas. Kohus leiab, et kostja avaldatu näol on tegu kaudsete

faktiväidete avaldamisega, mille tõesus on tõendatav.

Teo õigusvastasus

11. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 Selle osas on

VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt VÕS §

1046 ja 1047 järgi.

Riigikohus on ts.asjas nr 2-21-5449 selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste

esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud kaudsed faktiväited olid

hageja au teotavad ehk tema mainet kahjustavad.

Faktiväite au teotav iseloom

12. VÕS § 1047 lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks

on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise

isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“

negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2020, lk 787, II lõik).

Hageja leidis, et kostja sõnakasutuse eesmärgiks sai olla vaid soov hagejat mõnitada ja hagejale

moraalset kahju tekitada, sest avalikult taunitavate tegevuste toimepanemises süüdistamine on

halvustava tähendusega. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ega pea taluma selliste väidete

avaldamist.

Kostja ei ole selgitanud, millele tuginedes kostja postitas Google keskkonda X OÜ profiili alla

vaidlusaluse kommentaari.

Kohtu hinnangul oli hageja suunal väidetel „hageja laimab internetis“ ja „hageja ahistab

internetis“ au teotav iseloom. Kellegi alusetu laimamine ja ahistamine on Eesti

kultuurikeskkonnas halvustava või negatiivse tähendusega, sest viitab selgelt isiku

õigusvastasele käitumisele. Selline väide võib kutsuda tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse

suhtumise isikusse ning see võimaldab isiku väärtustamist „negatiivse hinnanguga“.

Seega arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatul on au teotav

iseloom.

Faktiväite tegelikkusele vastavus

13. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS §

1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate

faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest,

vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest

(RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see

faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse

tõendamiskoormis.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja avaldatud faktiväited vastavad tõele. Seega

ei ole asjas leidnud tõendamist, et hageja üldse laimab ja ahistab internetis kolmandaid isikuid

ning ta teeb seda alusetult.

Avaldaja käibekohustuse täitmine

14. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.

VÕS § 1047 lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise

isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma

tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust VÕS § 1043 jj alusel.

VÕS § 1047 lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud

selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud

juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-159-

14 p-s 11 selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse

tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole

isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi

tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au

teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis

vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1046 või § 1047

järgi siiski õigusvastaseks.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja kontrollis enne oma väidete

avaldamis nende väidete õigsust. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, millest

nähtuks, et temal või avalikkusel oli avaldamise suhtes põhjendatud huvi.

Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse

adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja

kommentaaris avaldatud faktiväide oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et

sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi

põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste

isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli

vaidlusaluses kommentaaris ebaõigete faktiväidete avaldamine hageja õiguste rikkumine ning

sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune väide „hageja laimab ja ahistab kolmandaid isikuid

internetis“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele

kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle kommentaari avaldamisel.

Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud omapoolset hoolsuskohustust VÕS §

1047 lg 3 tähenduses. Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud nagu avalik

huvi ning kohus ei tuvastanud kostjal mõistlikku põhjust või ajendit au teotava ebaõige faktiväite

avaldamiseks kui üksnes hageja maine kahjustamine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja

poolt hageja isiklike õiguste rikkumine ebaõigete faktiväidete avaldamisega oli õigusvastane.

Kahju

15. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab.

Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel.

Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi

(VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise

kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit (VÕS § 134 lg 6).

VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda

sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17).

Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse

(RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud

rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p

17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid

negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega.

Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 kehtiv

sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest

mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Ts.asjas nr 2-21-5449 on

Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab

sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st

mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo nr 2-20-2032/63, p 13).

Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RKTKo nr 3-2-

1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa

kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on tuvastatud

kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine

oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest

mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise

määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis

võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28).

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab

kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste

suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju

mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise

kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 peab

kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei

otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud

VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27).

Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22).

Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati.

Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebaõiged faktiväited avaldati Google

keskkonnas X OÜ profiili all, mistõttu saab see jõuda nendeni, kes otsivad teavet X OÜ kohta.

Seega ei pruugi see teave nii suurele lugejaskonnale teatavaks saada, kui seda oleks tehtud kuskil

väljaande kommentaariumis. Hageja selgitas 15.01.2024 istungil, et kostja ei ole olnud ei X OÜ

ega ka R OÜ klient. Hageja sõnul võeti temaga pärast vaidlusalust postitust ühendust ühel korral,

helistati varjatud numbrilt ning parastati ja mõnitati. Kohtuistungi aja seisuga ei olnud seega

hageja rohkem postituse negatiivset mõju otseselt tunda saanud. Hageja esitatud väljavõttest

nähtub (dtl 14), et X OÜ on pärast kostja postitust avaldanud omapoolse kommentaari „S R pole

kunagi meie klient olnud, vaid on sarivõlgnik korduvalt süüdimõistetud kurjategija ja endine

vang, kes muu hulgas on süüdimõistetud ahistamisega seotud kuriteos. Kohtuotsus leitav,

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=282471979“. Kostja kommentaari all on

veel kolme isiku hinnangud X OÜ kohta ning need on positiivsed, sest X OÜ tegevust on

hinnatud viie tärniga. Hinnangutele sõnalisi kommentaare lisatud ei ole.

Kuigi tegemist oli ebaõigete faktiväidetega hageja suunal, millel on Eesti kultuurikeskkonnas

halvustav või negatiivne tähendus ning kuigi loomulikult on igal inimesel õigus enda

arvamusele, tuleks oma arvamust avaldada viisakalt, eelkõige mitte eelnevalt mittekontrollitud

ebaõigeid andmeid avaldades. Seda enam, et kostja postitusest ei tule välja, mis seos on hagejal

X OÜ-ga. Hageja ei ole kohtu hinnangul avaliku elu tegelane ning ilmselgelt ei ole õigustatud

tema suhtes au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine ja ta ei pea seda taluma. Kohus asub

seisukohale, et kuigi vaidlusalune postitus on kohtu hinnangul nähtav eelkõige vaid

isikuteringile, kes otsib teavet X OÜ kohta, põhjustas kostja hagejale läbi ebaõigete faktiväidete

avaldamise moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et teda on avalikkuse ees sildistatud

negatiivsete sõnadega ning see jätab hageja isikust mulje kui moraalitust ja ebaseadusliku

käitumisega inimesest. Hageja on küll märkinud, et hageja on pidanud tundma avalikku

häbitunnet ja taluma enesehinnangu negatiivset muutust ning kuna hageja töötab juristina, siis

negatiivne kuvand tähendab hageja jaoks olulist mainekahju ning võimalik, et ka klientide

kaotust, ei ole see menetluses tõendamist leidnud. Seda ei kinnita ka X Google keskkonnas oleva

profiili teised postitused. Küll aga on kohus veendunud, et hoolimata eeltoodust võis hageja

tunda kostja poolt avaldatud väite järel meelehärmi ning ebamugavustunnet.

Arvestades kohtueelselt hagejale saadetud vastust nõudele (dtl 13) ja menetluses saadetud vastust

(dtl 46), võib järeldada, et kostja ei pea oma tegu õigusvastaseks. Samuti on vaidlusalune

kommentaar jätkuvalt avalikkusele kättesaadav. Riigikohus on käesolevas ts.asjas märkinud, et

see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud

kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks

hageja nõude vabatahtlikult täitnud, seda enam, et kohtueelselt palus hageja kostjal kommentaar

eemaldada. Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel.

Hageja on leidnud, et arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust

hageja au teotamise suhtes, hageja maine kahju kahjustamist ning kostja ükskõiksust pärast

temaga kontakteerumist, on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 4000-5000 eurot (tlk 10, p 65).

Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja ei ole vabatahtlikult oma postitust

eemaldanud ega vaevunud käesolevas ts.asjas isegi selgitama ja tõendama oma väidete alust.

Kohus lähtub mittevaralise kahju suuruse määramisel ka sellest, et hageja hinnangul ei ole

välistatud, et hageja saab kostja postituse ise kohtulahendi alusel Google poole pöördudes

eemaldada (dtl 61, 00:05:17), kostja postitusest tulenevalt on hageja tundnud otsest negatiivset

mõju ühel korral (tundmatult numbrilt mõnitav ja parastav telefonikõne), postitus on peamiselt

nähtav vaid isikutele, kes otsivad teavet X OÜ kohta ning peale kostja postitust ei ole keegi

kommenteerinud hageja tegevust ning X OÜ tegevusele on antud kolm positiivset hinnangut.

Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2023. aastal avaldatud analüüsiga

mittevaralise

kahju

hüvitamise

nõuete

kohta

tsiviilasjades

2020-2022.

aastal

ehk

kohtupraktikaga, leiab kohus, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena välja

mõista 250 eurot. Kuigi esmapilgul võib tunduda 250 eurot kahju hüvitisena preventiivset

eesmärki silma pidades väiksena, siis kohus asub seisukohale, et kahjuhüvitise, kui ka

menetluskulude kostja kanda jätmisega on kogumis täidetud kahju hüvitamise preventiivne

eesmärk.

Põhjuslik seos

16. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4).

Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa

deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on

kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hagejat teotavat

hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud.

Süü

17. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil

eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske

hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on eelduslikult

tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel,

täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü vorm ka kaudne

tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike

tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine

tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12;

3-2-1-150-15, p 13).

Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja

õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta

VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS § 1047 lg-st 3,

st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab

kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline

VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et interneti kommenteerija tegevus ei

saa loogilisel võttes olla muud kui otsese tahtlusega toime pandud tegu (vt Varul, P, Kull, I jt.

Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 779 viimane lause).

Tuginedes eeltoodule seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud,

mistõttu kohus tuvastab, et kostja rikkumine oli süüline.

Viivis

18. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (250 eurot) VÕS § 113 sätestatud

määras alates 19.07.2023, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

MENETLUSKULUD

19. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis

jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

20. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude summalise suuruse

kohtulahendis. TsMS § 177 g 4 järgi tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

21. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi tasus hageja riigilõivu 420

eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu oli 832,20 eurot (km/ga), millele lisandub

prognooskulu 30 minuti ulatuses summas 90 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 180

eurot (km/ta). Kostja oma menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ega ka vastuväiteid

hageja menetluskuludele.

22. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse

vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind on 3500 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuli

hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 420

eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist (KIS) on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 420 eurot, mis

on põhjendatud menetluskulu.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

Vastavalt menetluskulude nimekirjale teostas hageja esindaja kohtus järgmisi toiminguid:

-

09.06.2023 hagi koostamine 2 tundi;

-

07.09.2023 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, kliendile tutvustamine 10

minutit;

-

05.10.2023 Suhtlus kliendiga, taotluse (tagaseljaotsus) ja menetluskulude nimekirja

koostamine 30 minutit;

-

12.01.2024 istungiks ettevalmistus 30 minutit;

-

15.01.2024 esindamine 15.01.2024 istungil 20 minutit;

-

16.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit;

-

Prognooskulu kohtuotsuse analüüs 30 minutit.

Hageja esindaja tunnitasu oli 180 eurot (km/ta). Kohus märgib, et hageja esindaja on advokaat,

mitte vandeadvokaat. Kohtu hinnangul ei saa hageja esindaja tunnitasu suurust 180 eurot

käibemaksuta pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt

RKTKm 3-2-1-91-13 p13, RKTKm 3-2-1-115-14, p 14, RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Kohtu

hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud advokaadi tunnitasuks mitte rohkem kui 160 eurot

(km/ta).

24. Kohus peab 16.01.2024 menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingutele kulunud

ajakulu (4 tundi ja 20 minutit) mõistlikuks ja põhjendatuks.

25. Hageja on füüsiline isik, kes ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad

õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja

osaliselt käibemaksu arvestusega 20 % (tegevused alates 09.06.2023 kuni 05.10.2023). Kohus

märgib, et alates 01.01.2024 muutus käibemaksu standardmäär 22 % senise 20 % asemel. Kohus

arvestab hüvitamisele kuuluvaid kõiki nõudeid käibemaksuga 22 %.

26. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud

toimingute ajakulu ja esindaja tunnitasu suurust, kujuneb hageja põhjendatud menetluskuludeks

1265,86 ((4 tundi ja 2 minutit x 160) + km 22%)+420) eurot.

Kuivõrd hageja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus ka hageja kasuks viivise välja.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1265,86 eurot

ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik