2-22-8027/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8027

Kohtuasi

Y hagi X vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 13.02.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3176,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-

Kaspar Sepper

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15.12.2022 otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis Xlt Y

kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 30.05.2021 kuni 29.05.2022 eest 1588,25

eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista Xlt elatis Y kasuks alates 30.05.2022 kuni Y täisealiseks saamiseni

26.08.2024 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 30 eurot).

2.3. Resolutsiooni punktis 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda

01. aprillil

2023),

lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lõike 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.4. Elatise summad tuleb kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks Q arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Y elatis“.

2-22-8027

2.5. Välja mõista Xlt tagasiulatuv elatis Y kasuks perioodi eest 30.05.2021 kuni

29.05.2022 summas 1588,25 eurot.

2.6. Juhul, kui X on kohtumenetluse kestel Yle maksnud elatist, kuuluvad tasutud

summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

2.7. Jätta Y taotlus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks rahuldamata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja) esitas 30.05.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse

ning selle 07.06.2022 täpsustuste kohaselt sündis Q ja X (kostja, ema) kooselust

XX.XX.XXXX hageja. Vanemate kooselu lõppes 2019. a sügisel ja hageja jäi elama isaga. Ema

ei ole lapse ülalpidamiskulude kandmises osalenud alates novembrist 2019. Lapse igakuised

kulud, mida isa tasub ainuisikuliselt on kokku 585 eurot, sh: eluase 150 eurot, telefon 10 eurot,

toit 200 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, vaba

aeg, sõprade sünnipäevad jne 80 eurot. Isa on esitanud emale erinevaid päringuid elatise

maksmise kohta nii suuliselt kui kirjalikult, kuid päringutele et vastatud.

2. Kuni 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) järgi oleks ema pidanud tasuma lapsele

igakuiselt elatist summas 292 eurot. Alates 01.01.2022 oleks ema pidanud perioodil 01.01.2022

kuni 29.05.2022 tasuma elatist summas 1113,65 eurot. Ema rikkus kohustust ega osalenud

ülalpidamiskulude kandmises. Seega on lapsel ema vastu tagasiulatuv elatise nõue kokku

3176,49 eurot, s.o perioodi 30.05.2021 kuni 31.12.2021 eest 2062,84 eurot perioodi 01.01.2022

kuni 29.05.2022 eest 1113,65 eurot.

3. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 30.05.2022

kuni täisealiseks saamiseni 225,64 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lõigetes 3–5 sätestatud

määra. Samuti tagasiulatuva elatise 3176,49 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja on edukas noorsportlane, kes omab arvestatavaid sissetulekuid ja sponsoreid, mis

katavad kulud, mis tavapäraselt lasuvad hoolduskohustust täitvatel vanematel. Hageja

2-22-8027

sissetulek katab kõik tema reaalsed vajadused, mistõttu puudub täiendava elatise vajadus.

Hageja enda rahadega on võimalik teda täielikult üleval pidada. Peale selle paiknevad hagejale

mõeldud sihtotstarbelised sponsorvahendid XXX ja F MTÜ-s, millega saab katta kõik tema

treenimise ja võistlemisega seotud kulud, sh laagrites ja võistlustel viibimise aegsed

ülalpidamiskulud.

6. Isa kuritarvitab lapse varahooldust, sest tasub nii enda kui oma uue elukaaslase ja tema

lastega seotud kulud hageja kontol oleva rahaga. Hageja pangaväljavõtetelt on näha kõik

tehingud ning nende ulatus, andmaks laiemat ülevaadet tema kontol aset leidvatest tasumistest

majutuste, tankimiste, toidupoe arvete, parkimiste, lillede, kingituste jms asjasse puutumatu

eest.

7. Isa ja hageja esitasid 20.07.2020 hagiavalduse kostja ja hageja õe vastu seltsingvara jagamise

nõudes (tsiviilasi nr 2-20-10476). Kui lähtuda isa ja hageja positsioonist selles tsiviilasjas, võib

asuda seisukohale, et kostjal ei ole võimalik realiseerida oma vara ega teenida sellelt tulu, mis

on otseselt rahas mõõdetav. PKS § 100 lõike 1 kohaselt võib kohustatud isik nõuda ka

ülalpidamise andmist muul viisil. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustus hageja ees tuleks

selliselt lugeda täidetuks suuruses, mis ületab nõutud elatist 225,64 eurot kuus.

8. Hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist emalt elatist suuliselt ega kirjalikult nõudnud.

9. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei täida kohustust ning hageja sissetulek ja rahaline seis ei

välista elatise nõude rahuldamist, tuleks arvestada, et vaidlusaluses elamus elab kokku reaalselt

viis inimest, mistõttu tuleb kõik kulud eluasemele jagada viie inimese vahel. Kuna hageja ja isa

viibivad suure osa ajast välislaagrites, mille kulud kaetakse sponsorrahadest, puuduvad hagejal

nimetatud ajal eluaseme kulud. Seega on hageja kulud eluasemele üle paisutatud ning tegelikke

asjaolusid arvesse võttes alusetud. Ka kulutused toidule on üle paisutatud samal põhjusel.

Lisaks tasub F MTÜ hageja sponsorrahadest isale nii tema enda kui hageja eest välislaagrites

viibitud aja eest päevarahasid, mis reaalsete toidukulude suhtes on ebaproportsionaalselt suured

ja nendest jääb raha veel ülegi muude kulude katmiseks. Kulutusi tervishoiule (vitamiinid ja

muu esmatarve) isa kindlasti ei kanna. Nende eest tasutakse, kas hageja isiklikul pangakontol

olevatest vahenditest, sponsoritelt saadud vahenditest või EOK Team Estonia sportlastele

tagatud tugiteenuste raames. Samuti on hagejal mitmed sponsorid, kelle käest ta saab praktiliselt

kõik riided ja jalanõud, mida vajab. Eelduslikult saab hageja riietele ja jalanõudele kulutamiseks

krediiti Sportlandilt ja Quiksilverilt, kummaltki 1500 eurot aastas, mis reaalsuses katab lisaks

isa ja ka teiste pereliikmete / lähedaste vajadused. Samuti leiab kostja, et kulutused vabale ajale,

sõprade sünnipäevadele jne 80 euro ulatuses on ebarealistlik summa. Väljamõistetava elatise

suurus ei saa olla suurem kui 100 eurot kalendrikuu kohta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 15.12.2022 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks alates 30.05.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 26.08.2024 225,64 eurot kuus ning

tagasiulatuva elatise perioodi 30.05.2021 kuni 29.05.2022 eest summas 3176,49 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

11. Maakohus märkis, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma

ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud ning elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses

tasunud, on elatise nõude esitamine iseenesest õiguslikult põhjendatud.

12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates avalduse

esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt

kasvada ja areneda ning selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi.

2-22-8027

13. Maakohus märkis, et hagiavalduses välja toodud hageja kululiigid ning neile tehtavate

kultuste suurus on märgitud ulatuses mõistlikud ja vajalikud. Kuna kululiikide sisse ei ole

arvestatud hageja võimalikke kulusid transpordile ja treeningutele, on kostja sellekohased

vastuväited asjakohatud.

14. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja kulusid tasuvad sponsorid ning hageja teenib ise

piisavalt sissetulekut, et oma kulutusi katta.

15. Maakohus selgitas, et hageja näol on tegemist alaealisega, kes tulenevalt PKS § 97 lõike 1

punktist 1 on ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks. Asjaolu, et hagejal on seoses

sportimisega tekkinud erinevaid sponsoreid, ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse

täitmisest. Samuti on oluline ning eluliselt usutav, et sponsorite ülesandeks on katta hageja

võimalikud kulud seoses treeningute ning võistlustega, mitte aga kanda hageja igapäevakulusid.

Kulude katmist seoses spordiga tõendavad kohtu hinnangul ka kostja esitatud tõendid, sh

sponsorauto kasutamise kulud (kütus, remont, parkimine), välislaagrites ja võistlusel viibimise

kulud (lähetustasud, päevarahad). Samas võib hagejal tekkida igapäevaselt ka kulusid, mis ei

ole seotud tema treeningutega ning mida ei saa sponsorite arvelt rahuldada. Sponsorid ei kanna

ega ole kohustatud kandma hageja esmavajadusi. Samuti ei ole kostja tõendanud kõikide

võimalike kulude kandmist sponsorite poolt.

16. Samuti ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust, kas hageja ise omab sissetulekuid,

mis võiksid tema igakuised kulud katta. Kuna vanematel on seadusest tulenev kohustus alaealist

last ülal pidada, ei vabane tema vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisest üksnes seetõttu, et

alaealine teenib ka ise sissetulekut. Alaealine ei ole kohustatud ennast ise ülal pidama.

17. Kostja on avaldanud, et on täitnud ülalpidamiskohustust, sest hageja elab osaliselt talle

kuuluval kinnisasjal ning et hageja poolt kinnisasja valdamine on tõlgendatav talle

kasutuseelise andmisena ja seeläbi eluasemevajaduse rahuldamisena. Kohus antud seisukohaga

ei nõustu. Sõltumata kostja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-20-10476 avaldatud seisukohtadest,

on hageja tõendanud, et käesoleval hetkel kuulub tema elukohaks olev kinnisasi tema õele.

Kinnistusraamatu andmed kinnitavad, et kostjal puuduvad hageja elukohaga mistahes seosed

ning seetõttu ei saa väita, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud, kuna hageja elab

kostjale kuuluval kinnisasjal. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid väidetava kasutuseelise

kohta.

18. Maakohus märgib, et praegusel juhul ei esine ka ühtegi PKS §-s 102 märgitud asjaolu, mis

annaks aluse miinimumelatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Kohtu poolt

kogutud tõenditest nähtub, et kostja igakuine keskmine sissetulek on olnud 682,66 eurot.

Äriregistri kohaselt on kostja seotud kahe äriühinguga, s.o kostja on üks juhatuse liikmetest W

OÜ-s ning üheks juhatuse liikmeks ja osanikuks Z OÜ-s. Samuti omab kinnistusraamatu

kohaselt kostja korterit Tallinnas. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara

arvel.

19. Maakohus märkis hageja tagasiulatuva nõude osas, et hageja kirjad ei tõendada elatise

järjepidevat nõudmist. Samas ei tähenda see, et hageja kaotaks õiguse tagasiulatuva elatise

nõudmiseks. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil oma

ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et tagasiulatuva elatise

väljamõistmine oleks käesoleval juhul kostjale ebamõistlikult koormav ning asetaks teda

äärmiselt raskesse olukorda. Seega leiab kohus, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on

põhjendatud.

2-22-8027

20. Kostja on palunud kohtul hinnata hageja isa käitumismustreid ja õiguspärasust lapse varaga

ümberkäimisel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 45 lõike 6 ilmnemisel edastada

kuriteoteade prokuratuurile või politseile, sh hinnata, kas hageja isa tegevus on seadusega

kooskõlas või kahjustab lapse huve seades ohtu lapse vara PKS § 136 või karistusseadustiku

(KarS) § 171 lõike 1 mõistes. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on tegemist hageja elatise

hagiga kostja vastu. Seega puudub kohtul vajadus hinnata hageja varaga seonduvat või hageja

seadusliku esindaja ja kostja omavahelisi suhteid, sh võimalikku vaidlust, mis puudutab

hooldusõiguse (sh varahooldusõiguse) küsimusi.

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada tagasiulatuva

elatise nõude osas.

23. Varasemalt ei ole hageja ja tema isa kordagi kostjalt elatist nõudnud. Ka maakohus on selle

väite sisuliselt õigeks lugenud.

24. Vanematena on isal ja emal ka teine ühine laps, kes jäi lahku kolides elama ema juurde ja

tema ülalpidamisele. Lahku elama kolides lepiti isaga vaikimisi kokku, et vanem, kelle juures

laps elab, peab teda ülal ning kumbki vanem ei nõua lapse nimel teise vanema käest elatist.

25. Hagejal on piisav sissetulek, et ennast ise üleval pidada. Lisaks tasuti talle ja tema isale

Suusaliidu poolt päevarahasid, mis ületasid kordades hagis väidetud vajadusi söögirahale ja

katsid ka muud elamiskulud. Samuti hüvitati sponsorite poolt hageja kulud riietele ja

jalanõudele. Hageja rahadest pidas ennast ja oma uut pere üleval ka isa. Seega ei ole isa täitnud

omapoolset ülalpidamiskohustust kummagi lapse ees, vaid omastas kõigepealt õe raha, mille

hüvitas alles kohtumenetluse tulemusena.

26. Maakohus selgitas, et tagasiulatuva nõude esitamiseks tuleks hagejal tõendada, mida ta on

varem teinud elatise nõudmiseks. Kuna hageja seda ei tõendanud, tuli elatise tagasiulatuv

väljamõistmine kostjale üllatusena. Kohus ei selgitanud kostjale, et vastupidiste asjaolude

tõendamine või sellele nõudele vastuvaidlemise kohustus lasub kostjal ja seda isegi siis, kui

hageja ei tõenda, et ta oleks kunagi elatist nõudnud. Seega jättis maakohus 30.05.2022

määrusega kostjale eksliku mulje, et seda nõuet ei saa esitada ja rahuldada, kui seda ei ole

varasemalt esitatud. Kui kostja oleks seda teadnud, oleks ta sellele tugevamalt vastu vaielnud

ning esitanud tõendid, kui raskesse olukorda selle summa väljamõistmine tema paneb.

27. Tagantjärele ülalpidamisnõude rahuldamine ei täida hageja ülalpidamise ülesannet, vaid

pigem on määratud tema isa ülalpidamiseks. Kohus on selgitanud, et tagasiulatuva elatise puhul

on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Seega oleks hageja pidanud tagasiulatuva elatise nõude

esitamiseks tõendama, et tal on üldse kahju tekkinud. Seda hageja ei teinud.

28. Tagasiulatuva nõude rahuldamine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kohus ei

ole välja toonud, kas ja kui suurt sissetulekut annab ettevõtetes juhatuse liikmeks või osanikuks

olemine. Ettevõtetel puudub sissetulek ning kostja on seal koos hageja isaga nii osanikuks kui

juhatuse liikmeks, kellega tal aga ei ole võimalik ühtegi ühist otsust vastu võtta. Tegemist on

ettevõtetega, mis olid mõeldud ühiste laste tegevuse toetamiseks. Seega puudub kostjal juhatuse

liikme staatuses olemisest privileeg või sissetulek. Ka peab kostja kuskil elama ja tagama teisele

lapsele elukoha, sest isa ei ole senini tütrele eluaset üle andnud. Seega olukorras, kus kohus on

leidnud, et kostja sissetulek on 682,66 eurot ja on sellest hoolimata mõistnud tagasiulatuvalt

välja summa, mis oli reaalselt tema 4,6 kuu palk, millele lisandub igakuine edasiulatuv

elatisraha, on kohus pannud kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

2-22-8027

Vastustaja seisukoht

29. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus, tutvunud kostja apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 30.05.2021 kuni 20.05.2022

eest 1588,25 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja muudab

väljamõistetud tagasiulatuva elatise suurust. Juhindudes TsMS § 654 lõikest 22 sõnastab

ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni. Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse

kulud.

31. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsuse on vaidlustanud kostja ning seda vaid tagasiulatuva elatise nõude osas. Seega on

maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

hageja edasiulatuva elatise nõude.

32. Puudub vaidlus, et hageja esitas kohtule hagi miinimumelatise nõudes. Nõude

materiaalõiguslikuks aluseks oli PKS § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine

tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100

lõike 1 ja lõike 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist, teeb seda

ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, punktid 18–19).

Puudub vaidlus, et käesoleval juhul elab hageja isaga ning ema ei ole hageja suhtes

ülalpidamiskohustust täitnud.

33. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, punkt 13). Vaid juhul, kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-

17, punkt 27). Seega oli õige maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul puudus vajadus tõendada

ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületanud miinimumelatise suurust. Elatise

väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste

rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

34. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatisehagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud

isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad

erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.

Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse

laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku

seisundit PKS § 102 ja § 105 lõike 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise

2-22-8027

suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat

ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise

nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist

eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui

mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, punkt 13)

35. Esmalt märgib kolleegium, et nõustub maakohtuga selles, et kostja ei vabane oma

ülalpidamiskohustusest isegi kui hageja igapäeva vajadused võiksid olla kaetud

sponsorrahadest. Sponsorid toetavad hageja sportlaskarjääriga seonduvat ning ei saa eeldada,

et sponsorrahadest tuleks katta ka muud hageja igapäeva kulud, mille kandmise kohustus lasub

vanematel.

36. Kostja on selgitanud, et vanematel on ka teine ühine laps, kes jäi lahku kolides kostja juurde

elama. Isaga lepiti vaikimisi kokku, et vanem, kelle juures laps elab peab teda üleval ning

kumbki vanem ei nõua lapse nimel teise vanema käest elatist. Kolleegium märgib, et

üldreeglina peab TsMS § 230 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt hagimenetluses kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praegusel juhul ei ole

kostja esitanud tõendeid vastava kokkuleppe olemasolu kohta.

37. Ringkonnakohus märgib, et praeguse elatise vaidluse kontekstis on asjasse puutumatud

kostja väited muude sama perekonda puudutavate kohtuasjade kohta. Kui kostja leiab, et hageja

isa kuritarvitab hageja varahooldust, siis tal on võimalik isa varahoolduse piiramiseks esitada

vastav hagi kohtusse. Käesoleva elatise nõude lahendamisel ei ole kostja sellised väited

asjakohased.

38. Kostja on seisukohal, et maakohus on teda 30.05.2022 määrusega eksitanud, jättes mulje

nagu tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise eelduseks on, et varasemalt on kohustatud isikult

ülalpidamist nõutud. Kolleegium väitega ei nõustu. Maakohtu 30.05.2022 määrus oli puuduste

kõrvaldamise määrus, mis oli suunatud hagejale ja sellega kohustas kohus hagejat selgitama,

kas ja millisel viisil on hageja kostjalt eelnevalt ülalpidamist nõudnud. Määruse selgitustest ei

nähtu, et maakohus oleks märkinud, et tagasiulatuva nõude esitamine kohustatud isikult seda

varasemalt nõudmata annaks igal juhul aluse jätta see nõue täielikult rahuldamata.

39. Samuti on kostja kaebuses märkinud, et tagasiulatuva nõude rahuldamine oli üllatuslik.

Riigikohtu praktika kohaselt tähendab üllatava lahendi tegemise keeld seda, et kohus ei tohi

rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalisel võimalust seisukohta avaldada.

Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks, kui menetlusosaline oleks

käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema

menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud kaasa tuua asja teistsuguse lahendamise

(RKTKo 27.11.2019, 2-18-10073, punkt 17). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud

asjaolusid, mille kohta tal ei olnud võimalik seisukohta avaldada, kuid millele maakohus otsuse

rajas. Siinkohal märgib kolleegium ka seda, et maakohus andis 29.08.2022 kirjaga kostjale

võimaluse esitada tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, kui kostja tugineb sellele, et ta

ei ole suuteline hagejale miinimumelatist tasuma. Kostja ei ole maakohtule majanduslikku

olukorda tõendanud.

40. Samuti märgib kolleegium, et ekslik on kostja käsitus tagasiulatuvast elatisest kui kahju

hüvitise

nõudest.

PKS § 108

järgi

saab

õigustatud

isik

tagasiulatuvalt

nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja lisaks sellele ka kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates

30.05.2021. Seega tuli kohtul lahendada hageja nõue tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse

täitmiseks, mitte kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohus möönab, et 30.05.2022 määruses on

2-22-8027

maakohus ekslikult tagasiulatuva elatise nõuet käsitanud kahju hüvitamise nõudena. Samas

edasisel menetlemisel ei ole maakohus nõudeid samastanud.

41. Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole

varasemalt kostjalt ülalpidamist nõudnud. Samuti seab see kostja äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul saab nõustuda kostjaga selles,

et hageja ei ole siinses asjas tõendanud, et ta oleks kostjalt varasemalt ülalpidamist nõudnud.

Hageja poolt kohtule esitatud kirjad (dtl 18–19) ülalpidamise nõudmist ei tõenda. Samas

märgib kolleegium, et vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata

jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada

nõude ulatuse määramisel (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, punkt 20; RKTKo 27.10.2021, 2-

19-18082, punkt 13). Seega eksis maakohus kui jättis selle asjaoluga tagasiulatuva elatise

suuruse määramisel arvestamata ning sellest tulenevalt saab ringkonnakohus vähendada

tagasiulatuva elatise suurust.

42. Kolleegium selgitab mh ka seda, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole õigustatud

vähendada kohustatud vanema elatise osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga

väike, vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema

võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, punkt 14). Piisava sissetuleku

teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning

vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike

vahendite saamiseks (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, punkt 14). Praegusel juhul ei ole

kostja kohtu ette toonud mistahes takistavaid asjaolusid, mis piiraksid sellise sissetuleku

teenimist, mis võimaldaks hagejale tasuda miinimumelatist.

43. Samuti ei saa nõustuda kostjaga, nagu ei täidaks elatise võlgnevuse nõude rahuldamine

enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Vaidlust ei ole, et hageja vajas ülalpidamist ka

enne hagi esitamist ja kostja oli seega kohustatud elatist hagejale maksma ka sel perioodil

seaduses sätestatud miinimummääras.

44. Seega on kolleegium seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud kostjalt PKS § 108

alusel hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel

vähendada, sest käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et enne praeguse hagi esitamist

30.05.2022 oleks hageja kostjalt elatist nõudnud. Eelnevat kogumis arvesse võttes leiab

kolleegium, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane maakohtu poolt välja mõistetud

tagasiulatuvat elatist summas 3176,49 vähendada poole võrra, s.o 1588,25 euroni. Seega tuleb

kostjalt mõista hageja kasuks ajavahemiku 30.05.2021–29.05.2022 eest välja tagasiulatuv elatis

1588,25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lõike 1 kohaselt poolte endi

kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kulude jaotuse üldreeglist

kõrvale kaldumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõike 1 esimene

lause).

(allkirjastatud digitaalselt)