1-22-692/24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2024

Kohtuasja number

1-22-692

Kohtukoosseis

Mario Truu, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm

Kohtuasi

Viljar Pekka (isikukood 38504056539) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Viljar Pekka

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ruti Kilg

Viljar Pekka kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15. veebruari 2022. a otsusega tunnistati Viljar Pekka süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 2-kuulise vangistusega. Sellele karistusele

liideti Tartu Maakohtu 28. detsembri 2021. a otsusega mõistetud karistus. Kohus moodustas

liitkaristuse, millest tuli ära kanda 3 aastat 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks

loeti 16. veebruar 2022. Vangistus lõpeb 7. oktoobril 2025.

2. 15. novembril 2023 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Pekka tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla

ja prokuratuur ei toetanud V. Pekka vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2024. a määrusega jäeti V. Pekka karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. Kuigi

formaalsed alused V. Pekka vabastamiseks on olemas, pole selleks täidetud materiaalsed eeldused.

Teda on kriminaalkorras karistatud koguni 14 korral nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude, aga

ka liikluskuritegude eest ning praegune on tema jaoks 7. vangistus. Viimase kuriteo pani ta toime

vangistuse kandmise ajal. V. Pekka on küll vanglas läbinud erinevaid programme, kuid samas on

tal kaks distsiplinaarkaristust 2023. a septembrist ja oktoobrist saatmiseeskirjade rikkumise,

2(3)

kirikus esemete üle andmise ning vangile keelatud eseme hoidmise eest. Seega ei suuda V. Pekka

isegi vanglas õiguskuulekalt käituda. Peaaegu kõik kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes.

Ehkki V. Pekka on osalenud varem kriminaalhoolduse ajal alkoholivastastes programmides, pole

see siiski ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Kuna ta on toime pannud ka varavastaseid

kuritegusid (sh röövimise), peab tal uute kuritegude ohu maandamiseks olema vabanedes ametlik

töökoht ja sissetulek. V. Pekkal on tasumata nõudeid 26 096 €. Ta on varem töötanud erinevatel

töökohtadel, ent töösuhted pole pikalt kestnud. Vangistuse ajal on V. Pekka tööd teinud. Tema

vanemad lubasid teda toetada vabaduses ja ta saaks vabanedes asuda rehabilitatsioonikeskusesse.

Praegu on talle määratud töövõime puudumine, mistõttu saaks ta vabaduses töövõimetoetust.

Samas sai V. Pekka seda toetust varemgi, kuid pani sellele vaatamata toime varavastased kuriteod.

Kohus ei arva, et ka vanemate abi suudaks teda panna hoiduma kuritegudest. Lisaks kõnelevad

vabastamise vastu ebaõnnestunud kriminaalhooldused, sest ta jätkas kahel katseajal kuritegude

toimepanemist ja rikkus muu hulgas alkoholi tarvitamise keeldu. V. Pekka senist elukäiku,

suhtumist õiguskorda ja distsiplinaarrikkumisi arvestades pole tema vabastamine põhjendatud.

4. Maakohtu määruse vaidlustas V. Pekka, kes palub end vabastada. V. Pekka sõnul ei rikuks ta

rehabilitatsioonikeskuses selle korda. Seal on parem tegeleda enda probleemidega kui vanglas.

Vanglakorda on lihtne rikkuda, sest vanglas on reegleid väga palju. Seni on ta enda sõnul aga niigi

hästi hakkama saanud. V. Pekka lisab, et ta on pikalt vanglas töötanud, tasunud võlgnevusi ja

kogunud vabanemisfondi raha. Vabanedes oleks tal töökoht. Vangla täitmiskava on V. Pekkal

täidetud ja seega on karistuse eesmärk saavutatud. Tänu religioonile ja eneseabiraamatutele on

V. Pekka hakanud mõistma, millist kahju tema kuriteod on teistele teinud. Varem pole teda

vangistusest enne tähtaega vabastatud ja tal pole olnud võimalust rehabilitatsioonikeskusesse

asuda, mistõttu võiks seda talle võimaldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus on põhjendatud ja määruskaebuse väited ei tingi

V. Pekka vabastamist. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse

vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2022. a määrus nr 1-15-2671/174, p 12 koos viitega).

Maakohus arvestas KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume ning selgitas V. Pekka

vabastamata jätmist. Kohus ei teinud selle üle otsustades ilmselget kaalutlus- ega

põhjendamisviga, vaid võttis arvesse kõik V. Pekkat nii positiivselt kui ka negatiivselt

iseloomustavad olulised asjaolud ega andnud ühelegi asjaolule selgelt ebaõiget kaalu.

6. V. Pekka vabastamist kaaludes väärib tähelepanu, et ta on vanglas töötanud ja teinud pingutusi

õiguskuulekaks eluks, tal oleks vabanedes võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusesse, teda

toetavad vanemad ja ta on väidetavalt muutunud. Samas on tema vabastamise kahjuks kõnelevad

asjaolud praegu kaalukamad. V. Pekkat on 14 korda erinevate (sh nii isiku- kui ka varavastaste)

kuritegude eest karistatud ning ta on korduvalt vangistust kandnud. Praegune vangistus on lausa

seitsmes, mida ta kannab vanglas toime pandud vägivallakuriteo tõttu. Kõnekas on seegi, et

aastatel 2017 ja 2020–2021 oli V. Pekka kaks korda kriminaalhooldusel, kuid mõlemad neist

luhtusid. Ta rikkus muu hulgas alkoholi tarvitamise keeldu ning pani katseaegadel toime uued

kuriteod. Seega on V. Pekka korduvalt ilmutanud suutmatust vabaduses viibides talle seatud

nõudeid järgida ja kuritegudest hoiduda. Kuritegude toimepanemist soodustab peaasjalikult

alkoholi tarvitamine. Ehkki V. Pekka tegeleb alkoholiprobleemiga, nähtub vaidlustatud

määrusest, et tema puhul on suur oht tagasilanguseks, mida on varem korduvalt juhtunud. Oluline

on seegi, et teda karistati viimati just vanglas toime pandud kuriteo eest ja tal on lisaks kaks

distsiplinaarkaristust 2023. aasta sügisest. Need asjaolud näitavad, et V. Pekka pole kohati isegi

kontrollitud vanglatingimustes suuteline reeglitest kinni pidama ega õiguskuulekalt käituma.

3(3)

Määruskaebuses esitatud väide, et vanglakorda on reeglite rohkuse tõttu lihtne rikkuda, osutab

V. Pekka mõneti õigustavale suhtumisele enda rikkumistesse, mis ei kõnele samuti tema

vabastamise kasuks.

7. Kokkuvõttes on V. Pekka puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus veel liiga suur tema

vangistusest enne tähtaega vabastamiseks. Seetõttu ja juhindudes kriminaalmenetluse

seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

5. jaanuari 2024. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)