2-23-15760/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-15760

Tsiviilasi

I. H. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): I. H. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: K. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon

xxxxxxxx, e-post xxxxxx@xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku I. H. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I. H. pankrot 29. jaanuaril 2024 kell 12.00 ning algatada I. H.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada I. H. pankrotihalduriks K. P. (xxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx, e-

post xxxxxx@xxxxxxxxxxx). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur.

4. Kohustada I. H. andma võlgniku vande 19. veebruaril 2024 kell 11.30 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19. veebruar 2024 kell 11.30

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

6. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada igal aastal pärast

pankrotimenetluse

lõppemist

(esimene

aruanne

esitada

kuue

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõppemisest ning edaspidi samast kuupäevast alates igal aastal).

10. Kanda I. H. kuuluvate kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste juurde Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna vastavasse registriossa III jakku märkus I. H. pankroti

väljakuulutamise kohta.

11. Jätta menetluskulud I. H. kanda.

12. Määrata usaldusisiku K. P. tasuks 2552 eurot (sh seaduses ette nähtud maksud).

12.1. Anda I. H. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro (sh seaduses ette nähtud

maksud) hüvitamiseks ja hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel. Mõista I. H. Eesti Vabariigi kasuks välja 820 eurot (usaldusisiku tasu, mille

tasumiseks on I. H. antud menetlusabi), mis tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul

pankrotimenetluse lõppemise määruse jõustumisest alates.

12.2. Ülejäänud usaldusisiku tasu (1732 eurot) mõista välja I. H. pankrotivarast.

12.3. Määruse resolutsiooni p-des 12.1 ja 12.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda K. P.

kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (Luminor Bank AS).

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks

resolutsiooni p 10 osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja p 12.1 osas Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. I. H. (avaldaja, võlgnik) esitas 7. novembril 2023 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Avaldaja palub ka peatada tema suhtes algatatud täitemenetlused.

Avalduse kohaselt tegutseb võlgnik füüsilisest isikust ettevõtjana. Tema igakuine sissetulek on

1900 eurot ja väljaminekud 1150 eurot. Avaldajale kuuluvad järgmised kinnisasjad: registriosa

nr xxxxx asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (ühisomandis;

hinnanguline

väärtus

eurot);

registriosa

nr

xxxxxxx

asukohas

xxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond (ühisomandis; hinnanguline väärtus

eurot);

registriosa

nr

xxxxxxxx

asukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ühisomandis; hinnanguline

väärtus

eurot);

registriosa

nr

xxxxxxxx

asukohas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ühisomandis; võlgnikule kuuluva

osa hinnanguline väärtus 2000 eurot). Samuti kuulub võlgnikule 2004. a sõiduk xxxxxxxx

(hinnanguline väärtus 2000 eurot ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx osa (väärtusetu). Tal on kohustusi

võlausaldajate ees kokku 152 347 eurot 24 senti.

Võlgnik võttis laene põllumajandustegevuseks. Kuna saadav tulu oli väiksem, tekkisid

makseraskused. Võlgnik on müünud kinnistuid võlgade tasumiseks, kuid ei saa endise

abikaasaga

(M.

H. )

kokkuleppele

kohustuste

tasumise

osas.

Võlgnik

soovib

majandustegevusega jätkata, et säilitada sissetulek.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Hinnangu kohaselt ei piisa võlgniku lahusvarast sissenõutavaks muutunud kohustuste

täitmiseks (74 614 eurot 60 senti). Ka ei ole võlgnik suuteline tasuma oma igakuise sissetuleku

arvel igakuiseid laenusid, kuna osamaksete kogusumma ületab tema igakuist sissetulekut (1225

eurot vs 1130 eurot). Suurem osa võlgniku varast on võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara,

mis on jagamata. Seega ei saa selle arvel kohustusi praegu täita ei võlgnik ega tema

võlausaldajad. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt

ajutine. Usaldusisikule ei ole teada, et esineksid alused jätta kohustustest vabastamise menetlus

algatamata.

Võlgniku väitel tekkis maksejõuetus ebaedukast põllumajandustegevusest. Seda kinnitavad ka

maksuhalduri andmed, mille kohaselt võlgnikul oli aastail 2015–2018 kahjum. Seejuures oli

2018. a kahjum selline, et seda ei ole seniajani suudetud katta. Võlgnik on püüdnud olukorda

lahendada ühisvarasse kuulunud kinnistute võõrandamise teel. Enamasti on võlausaldajatele

kantud raha otse tehingu tõestanud notari poolt, kuid ka võlgnikule tehingust laekunud rahast

on makstud just võlgasid.

2023. aastal oli ettevõtlus kasumlik. Samas piisab sellest vaid võlgnikule äraelamiseks. Seega

ettevõtlusega jätkamine võimaldab tasuda selle tegevusega seotud kulud ja tagab võlgnikule

elatusvahendid, kuid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jätkub sellest kui üldse midagi, siis

minimaalselt.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti siiski välja vaid

juhul, kui võlgnik on maksejõuetu, mis PankrS § 1 lg 2 järgi tähendab seda, et võlgnik ei suuda

rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on

esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seda, kas võlgnik on ka tegelikult

maksejõuetu, peab kohus asja läbivaatamisel (vähemalt avalikest registritest andmeid hankides)

omal algatusel kontrollima (vt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16,

p 13). Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

Iseenesest on usaldusisik tuvastanud, et võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara eeldatav

väärtus on 226 950 eurot ning kohustusi on kokku 153 337 eurot 56 senti. Samas ei saa ühisvara

arvata pankrotivara hulka PankrS § 108 tähenduses, mida saaks kasutada võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks

ja

pankrotimenetluse

läbiviimiseks.

Esmalt

tuleb

ühisvara

jagada

(PankrS § 122), seejärel selgub võlgniku lahusvara suurus, mille saab arvata pankrotivara hulka.

Praegu kuulub pankrotivara hulka võlgniku lahusvarana 3909 eurot 44 senti, millest ei piisa

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. Lisaks on võlgnik

25. jaanuari 2024. a istungil avaldanud, et ei ole igakuiseid võetud kohustusi suutnud täita pika

aja jooksul, jäädes erinevatele võlausaldajatele pidevalt võlgu. Järelikult ei ole võlgnik suutnud

täita igakuiseid jooksvaid kohustusi. Kokkuvõttes puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks

piisav vara lahusvara näol ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Võlgnik on ka ise 25. jaanuari 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema

makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja

materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (kahjumlik

põllumajandustegevus ning võetud kohustuste täitmiseks ebapiisav tulem), kuivõrd tuvastatud

ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks K. P. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes

ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. veebruar 2024

kell 11.30 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti

väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on

võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama sätte teise lõike kohaselt tehakse märge

pankrotimääruse alusel ning määruse edastab registripidajale kohus. Eelnevat arvestades tuleb

käesolev määrus edastada kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde võlgniku pankroti

väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks registripidajale.

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 19. veebruar 2024 kl 11.30.

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2552 eurot (sisaldab seaduses

ette nähtud makse).

10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 22 tundi. Arvestades

võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu

(usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirja ning ülevaatlike tabelitega,

vara ülevaatus, suhtlemine võlgniku endise abikaasa ja tema lepingulise esindajaga ühisvara

jagamise kohta), põhjalikkust ja tema kutseoskusi, samuti seda, et käesolev menetlus on

keskmisest keerukam, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 22 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 2552 eurot.

10.4. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2)

ning osaliselt võlgniku pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Kuna praegusel juhul on võlgniku lahusvarasse kuuluva kinnisasja hind ebaselge ning ei ole

teada ühisvara jagamise tulemusena pankrotivara suurenemise aeg ja suurus, samuti puudub

võlgnikul sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu

maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (sisaldab

seaduses ettenähtud makse)). Samas tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse

välja mõista. Ülejäänud usaldusisiku tasu (1732 eurot) tuleb välja mõista võlgniku

pankrotivarast.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik